Historjjálaš arkiiva

2,68 miljárdda kruvnnu biire- ja guovlopolitihkkii

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Gielda- ja guovlodepartemeanta

Ráđđehus árvala 2012:s juolludit sullii 2,68 miljárdda kruvnnu biire- ja guovlopolitihkkii. Ruksesruoná ráđđehusa áiggi lea juolluduvvon sullii 18 miljárdda kruvnnu biire- ja guovlopolitihkkii.

Ráđđehus árvala 2012:s juolludit sullii 2,68 miljárdda kruvnnu biire- ja guovlopolitihkkii. Ruksesruoná ráđđehusa áiggi lea juolluduvvon sullii 18 miljárdda kruvnnu biire- ja guovlopolitihkkii.

Bušeahttadilli lea dál nu ahte Gielda- ja guovlodepartemeantta juolludusat biire- ja guovlopolitihkalaš doaibmabijuide geahpeduvvojit sullii 92 miljovnna kruvnnu jagi 2011 ektui. Jos bargoaddidivat buhtadusruđaid doalaha sierra, de lea jagi 2012 juolludus biire- ja guovlopolitihkkii 718 miljovnna eanet go jagis 2005.  Nominála lassáneapmi lea de 53,6 proseantta.

- Dát čájeha ahte mii nákcet ovddidit bargosajiid ja geasuheaddji báikegottiid miehtá riikka, cealká gielda- ja guovloministtar Liv Signe Navarsete.

Ráđđehus háliida biire- ja guovlopolitihka bokte geavahit buot resurssaid olles riikkas ja váikkuhit árvoháhkamii, bargosajiide ja čálgui doppe gos olbmot ásset.
Fylkkagielddat hálddašit sullii 2,2 miljárdda kruvnnu, dahje sullii 80 proseantta biire- ja guovlopolitihkalaš ruhtajuolludeamis. Dalle lea bargoaddidivat buhtadusruđat rehkenastojuvvon fárrui.

Fylkkagielddaid jagi 2010 raporttat čájehit ahte fylkkagielddat juolludedje 56 proseantta ruđain ealáhusovddideapmái, 20,5 proseantta lágidit buori báikkálaš ja guvllolaš gealbbu ja siskkáldas struktuvrra ja 16,5 proseantta ovddidit geasuheaddji báikegottiid.
     
-Fylkkagielddat barget dehálaš barggu juksan dihtii biire- ja guovlopolitihkalaš našunála ulbmiliid, muitala Navarsete.
 

Stáhtabušeahta 2012 doaibmabijut:

Ealáhusovdánahttin ja ealáhushutkkus

  • Gielddalaš ja guvllolaš ealáhusfoanda: Ráđđehus árvala ahte Gielda- ja guovlodepartemeanta jagi 2012 vuoruha gielddalaš ja guvllolaš ealáhusfoandda 225 miljovnna kruvnnu sturrosaš juolludusain. Ealáhusfoanda galgá veahkkin álggahit bargosajiid ja árvoháhkama gielddain ja guovlluin.
  • Ealáhusguovddášprográmma: SIVA lea álggahan ođđa ealáhusguovddášprográmma čakčat 2011.  Ráđđehus árvala ahte Gielda- ja guovlodepartemeanta juolluda 40 miljovnna kruvnnu prográmmii 2012:s, ja dat lea lassáneapmi jagi 2011 ektui ja duppal geardde eanet go jagis 2010. Prográmma áigumuš lea ovdánahttit ođđa máhttovuođustuvvon bargosajiid guovlluin.
  • Ealáhushutkkus vuoruhuvvo guovllu nuoraide: Ráđđehus árvala ahte Gielda- ja guovlodepartemeanta lasiha juolludusa 2 miljovnnain Nuorra Ealáhushutkkus organisašuvdnii (Ungt Entreprenørskap), oktiibuot 13 miljovnna kruvnnu. Ráđđehus árvala dasa lassin lasihit sierra doarjaga 1 miljovnna kruvnnuin Davvi-Norgga nuoraid ealáhushutkosii, oktiibuot 5 miljovnna kruvnnu.
  • Árvoháhkanprográmma báikkálaš ja guovlulaš ruonasšiljuide: Ráđđehus árvala juolludit 10 miljovnna kruvnnu ođđa ortnegii buoridan dihtii ealáhusovdánahttima ja árvoháhkama dárbbašlaš guovlluide. Doaimmat mat ožžot doarjaga galget nannet  gullevašvuođa guovllu ássiide geat orrot ja barget guovllus.  Luonddu ja kulturárbevieruid resurssaid geavahemiid bokte galget árvvut ovddiduvvot.

Geasuheaddji báikegottit ja buorit bálvalusat

  • Ovddidan- ja investerendoarjja nannet MERKUR-prográmma ja guovlluid gávppiid: Jahkái 2012 áigu ráđđehus vuoruhit 47,2 miljovnna kruvnnu. Lassáneapmi lea olles 21,2 miljovnna mii galgá buoridit mohtorboaldámuša fidnema guovlluin.  Oasi ruđain áigut maid geavahit gávdnat ođđa vugiid movt borramušgávppiid nannet dehálaš guovddáš bálvalusfáluheaddjin  ja sosiála arenan gili ássiide. Danne háliida departemeanta

o Ođasmahttit ja nannet guovlluid gávppiid dehálaš bálvalusfáluheaddjin
o Nannet mohtorboaldámuša fidnema
o Ođasmahttit borramušgávppiid rusttegiid mat juo leat doaimmas

  • Ássanmiella: Ráđđehus árvala juolludit 42 miljovnna kruvnnu doarjjaortnegii Bolyst. Prográmma galgá doarjut báikkálaš ja guvllolaš ovddidanprošeavttaid, mat ovddidit ássanmiela miehtá riikka, ja gávdnat ođđa vugiid ja máhtu movt buoridit ássanmiela. 10 miljovnna kruvnnu várrejuvvo prošeavttaide mat jagis 2011 leat ožžon ruhtadoarjaga, sihkkarastin dihtii guhkesáiggi perspektiivva dán barggus.
  • Ođđa doarjja orrunsajiid ásaheapmái boaittobealeguovlluin Norggas: Ráđđehus árvala juolludit 20 miljovnna kruvnnu áŋgiruššat hukset iešguđet lágan orrunsajiid gielddain gos leat smávva dahje váilevaš/eahpesihkkaris orrunsajit.  Okta ulbmil livččii geasuhit bargofámuid. Mihttomearrin lea ovddidit geasuheaddji báikegottiid.  Dušše muhtun gielddat leat válljejuvvon oasálastit dán doarjjaortnegis.
  • Báikkálaš servodatovddideapmi gielddain (LUK): Ráđđehus árvala juolludit 30 miljovnna kruvnnu dán doaibmabidjui jagis 2012.  Áŋgiruššandoaibma, maid fylkkagielddat galget bidjat johtui, galgá veahkehit gielddaid plánet, searaid čohkket, ovttasbargat ja čađahit ovddidandoaimmaid, ja dán láhkai doaibmat geasuheaddji báikegottiid váikkuheaddjin.

Čujuhusat KRD/GGD bušeahttasiiddut