Historjjálaš arkiiva

Nuoraid guolástusortnet jagi 2012

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Guolástus- riddodepartemeanta

Addá nuoraide gaskal 12 ja 25 jagi vuoigatvuođa guolástit geasseluomus

-Lea dehálaš láhčit dilálašvuođaid nu ahte nuorat riddo- ja vuotnaguovlluin besset geahččalit guolástit. Danne joatkkán dán jagi nuoraid guolástusortnega, seammá lági go diibmá. Nuoraid guolástusortnet lea dehálaš guolástusealáhusa rekruterema movttiidahttimis, cealká guolástus- ja riddoministtar Lisbeth Berg-Hansen.

-Lea dehálaš láhčit dilálašvuođaid nu ahte nuorat riddo- ja vuotnaguovlluin besset geahččalit guolástit.  Danne joatkkán dán jagi nuoraid guolástusortnega, seammá lági go diibmá.  Nuoraid guolástusortnet lea dehálaš guolástusealáhusa rekruterema movttiidahttimis, cealká guolástus- ja riddoministtar Lisbeth Berg-Hansen.

-Ráđđehusa ulbmil Norgga mearraborramuša ektui lea ahte Norga galgá máilmmi njunuš mearraborramuš našuvdnan. Juksan dihtii dán ulbmila leat mii sorjavaččat das ahte vitmes nuorat válljejit fidnuid mat ovddastit olles mearraborramušealáhusa, dadjá guolástus- ja riddoministtar.

Nuoraid guolástusortnet  mii addá nuoraide gaskal 12 ja 25 jagi vuoigatvuođa guolástit geasseluomus joatkkašuvvá maiddái jagi 2012. Ortnet gusto miehtá riikka áigodagas geassemánu 25.beaivvi rájes borgemánu 17. beaivvi rádjai. Ortnet gusto áhkacincobivdui áigodagas miessemánu 1.beaivvi rájes geassemánu 20.beaivvi rádjai 26.gráda oarjjabealde (su Davvenjárga) ja Finnmárkkus áigodagas miessemánu 1.beaivvi rájes suoidnemánu 5.beaivvi rádjai 26.gráda nuorttabealde. Heaitináigi lea seammá go áhkacincobivddu heaitináigi.  Dát ortnet ii gusto guolásteddjiide geat leat mielde guolástuslogus. 

Eanet ortnega birra
Nuoraid guolásteami ortnegis sáhttá geavahit stákku, duorggu, giehtaváđu, gitta 210 mehter guhkkosaš fierpmi, liinna mas lea eanemus 300 vuokka ja oktiibuot 20 dáinni ja mearddi.
Bivdosiid ráddjemat gustojit ovtta fatnasii. Jos nuorat bivdet gieldda namas – gos nuorat bivdet seammá fatnasis – sáhttá Guolástusdirektoráhta guovllukantuvra spiehkastit bivdosiid ráddjemis go guoská fatnasiid, muhto ii olbmo ektui.

Áhkacincobivdui lea mearriduvvon bivdorádji nu ahte juohke olmmoš oažžu bivdit 600 kilo buvttatkeahtes áhkacinccu. Áhkacincu galgá bivdojuvvot coahkásis lahka gátti ja firpmiin mii ii leat guhkit go 210 mehtera ja fanas ii galgga guhkit go 6 mehtera. Dát lea mearriduvvon sihkkarastit ahte ortnet boahtá ávkin ulbmiljovkui. Njuolggadusat mat gusket fanassturrodahkii eai gusto eará guollešlájaide geassebivddus. 

Dat lea lobálaš geavahit mearkaregistrerejuvvon bivdofatnasiid dán ortnegis, muhto dainna eavttuin ahte bivdosiid ráddjemat doahttaluvvojit.  Danne eai sáhte mearkaregistrerejuvvon fatnasat geavahuvvot dábálaš bivddus dahje bidjat bivdosiid merrii eanet go lea lohpi dan áiggi go fanas geavahuvvo nuoraid guolástusortnega oktavuođas, mii mearkkaša dan rájes go fanas vuosttas gearddi geavahuvvo nuoraid guolástusortnega oktavuođas gitta maŋimuš sálaš lea buktojuvvon.

Nuorat vuollel 12 jagi eai sáhte oassálastit dán ortnegis sihkkarvuođa sivaid geažil.
Berošteaddji nuorat sáhttet váldit oktavuođa Guolástusdirektoráhta báikkálaš kantuvrrain mii registrere ja addá eanet dieđuid.