Historjjálaš arkiiva

-Mearrageaidnu galgá oažžut mohtorgeaidnostandárdda

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Guolástus- riddodepartemeanta

Našunála Fievrredanplánas 2014-2023 ráđđehus buorida mearrageainnu 19,4 miljárda ruvnno ovddas. Dat lea 55 % eambbo go dássi 2013- bušeahta juolludeamis.

Našunála Fievrredanplánas 2014-2023 ráđđehus buorida mearrageainnu 19,4 miljárda ruvnno ovddas. Dat lea 55 % eambbo go dássi 2013- bušeahta juolludeamis.  

- Dan geažil go čađat šaddet ain stuorát fatnasat ja johtolat lassána ollu daid stuorimus hápmaniidda, de lassánit gáibádusat dasa ahte mearas galgá leat buoret kapasitehta. Dáinna nanu áŋgiruššamiin áigut mii láhčit dili riddogáttiid ovdáneapmái. Dat lea dehálaš petroleumaktivitehtii, ealáhuseallimii ja turistaealáhussii, lohká guolástus- ja riddoministtar

Ráđđehus áigu bidjat hirbmat áŋgiruššama hápmaniidda ja dorvvolaš johtingeainnuide rittus. Johtingeainnuide leat bidjan 432 miljovnna ruvnno jahkásaččat, mii lea 258 miljovnna ruvnno eambbo buohtastahttojuvvon dán jagáš bušeahtain. Guolástushápmaniidda ja suohkanlaš guolástushápmanrusttegiidda lea bidjan 270 miljovnna ruvdno.  

Našunála fievrredanplánii lea maiddái váldon mielde máilmmi vuosttaš skiipatunealla huksen. Ráđđehus várre 1 millijárdda ruvnno Stad nammasaš skiipatunellii.   

- Dat lea nanu áŋgiruššan mii galgá addit sihkarvuođa ja beassama buohkaide geat vánddardit Stad-mearas. Mearrageaidnu lea lunddolaš johtingeaidnu olbmuide geat orrot mearragáttiin, muhto Stad nammasaš báiki lea maid leamas hehttehussan sidjiide. Heajos dálkki geažil fertejit fatnasat leat gáttis ja vuordit buoret dálkki, ja dat mearkkaša ruhta táhpa ja eahpesihkkaris gálvobuktináigemeriid sidjiide geat galget oažžut gálvvuid fievrreduvvot, čilge guolástus- ja riddoministtar.  

Eanet gálvvut galget dolvojuvvot mearrageainnu mielde

Ráđđehus várre 3 miljárdda ruvnno skiipajohtolaga nannemii.

-Jahkásaččat vudjet miljovnna beali tráilara Svinesund badjel. Ii oktage hálit eambbo tráilariid geainnuid alde. Seammás mii diehtit ahte gálvofievrredeapmi boahtá lassánit 40 proseanttain lagamus jagiid. Mii fertet oažžut eambbo gálvvu dolvojuvvot mearrageainnu mielde. Juohke skiippas seastit mii geainnuid ja sin geat doppe vánddardit 200 tráilaris, dadjá guolástus- ja riddoministtar.

-Mii áigut earret eará áŋgiruššama bidjat daid stuora hápmaniidda, ja nannet dutkama buriid fievrredančovdosiidda. Eambbo gálvvu oažžut skiippaid mielde lea buoret sihke birrasii ja norgga geainnuid sihkarvuhtii.

Vai dáinna galgá lihkostuvvat áigu ráđđehus earret eará:

  • Ovddidit doaimmaid mat stimulerejit geavahit eambbo lagas skiipajohtolaga.
  • Ovddidit doarjjaortnega stáhtalaš doarjagii válljejuvvon hápmaniid investeremiidda.
  • Ovddidit doarjjaortnega hápmanovttasbarggu ja gálvočohkkehusa várás.
  • Nannet dutkama ja čielggadeami gálvofievrredeami birra mearas ja lotnolas fievrredančovdosiid birra.