Historjjálaš arkiiva

Ođđa doaibmabijut unnimus sáiddiid seailluheami várás

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Guolástus- riddodepartemeanta

Guolástus– ja riddodepartemeanta čađaha doaibmabijuid mat galget dagahit ahte sáidebivddus stadtábis davás bivdet stuoribut guliid. Doaibmabijut leat molssaeaktun guollesturrodaga unnimus mihtuid stuorideapmái.

Guolástus– ja riddodepartemeanta čađaha doaibmabijuid mat galget dagahit ahte sáidebivddus stadtábis davás bivdet stuoribut guliid. Doaibmabijut leat molssaeaktun guollesturrodaga unnimus mihtuid stuorideapmái.

- Unnimus mihtu stuorideapmi livččii doaivumis dagahan ahte sáidebivdu soames guovlluin sirdojuvvo eret. Mun oaivvildan ahte mii dáid doaibmabijuiguin olahat ahte davvinuortaárktalaš sáidenáli guolásteapmi šaddá nanaguoddevažžan, seammás go bisuhan guolásteami, dadjá guolástus- ja riddoministtar, Lisbeth Berg- Hansen.

Davvinuortaárktalaš sáidenálli lea muhtun jagiid njiedjan, mii duođaštuvvo sállašiin ja iskkadanbivddus maid Áhpedutkaninstituhtta lea čađahan. Seammás leat maŋimus jagiid eanet bivdán smávimus sáiddiid go mii lea leamašan sávahahtti.

Sáidebivdui nuhtiiguin leat leamašan vuollegeappo unnimus mihtut  go mat leat leamašan eará bivdosiidda. Dát unnimus mihtut bisuhuvvojit, danin go sáidenuohttebivddus riddoguovlluin bivdet nuorabut ahkeluohká guliid go maid dahket eará bivdosiiguin.

Lulábealde 62°D bivdet relatiiva unnán sáiddi nuhtiiguin, ja danin eai árvaluvvo ođđa doaibmabijut dán guvlui dál. Davábealde 62°D čađahuvvojit čuovvovaš doaibmabijut:

  • Guollejámolašvuohta náli guolástannjuolggadusas unniduvvo 0,35 - 0,32 rádjai.
  • Guovllus mii leat gaskal 62°D ja 66°33'D de galgá eahpedábálaš unnimus mihttu (35 cm) dušše leat gustovaš 3000 tonnii maid guovllus bivdet. Muđui sáidebivddus lea unnimus mihttu 40 cm guovlluin mat leat gaskal 62°D ja Lofuohta, ja unnimus mihttu 45 cm go bivdet sáiddi eará bivdosiiguin.
  • Vuolil unnimus mihttu sáidesturrodat mii nuohttumis sáhttá dohkkehuvvot njiedjá 30 proseanttas 20 prosentii, earret guovllus mii lea gaskal 62°D ja 66°33’D gos 30 % guolit vuolil unnimus mihtu bisuhuvvo go unnimus mihttu lea 40 cm.
  • Dál rahppojuvvo vejolašvuohta badjel 15 mehtera guhkkosaš fatnasiidda nuohttut sáiddi vuotnalinjjáid siskkobealde guovllus mii lea Sállana siskkobealde gaskal D 70° 58,00′ N 24° 32,10′ ja D 70° 23,50′ N 21° 42,48′ gitta 2013 skábmamánu 30. beaivvi rádjai. Dát spiehkastat guoská olggobealde ođđa linjjáid mii galgá suddjet báikki siskkimus guovlluid. Lagamus áiggis áigut maiddái árvvoštallet rahpat seammalágan spiehkastemiid maiddái Nuorta-Finnmárkkus. Mii áigut jagi 2013 mielde kártet sáidenuohttuma riddolagas guovlluin, ja dieđihuvvon sállašiid vuođul galgat buorebut sáhttit árvvoštallat makkár biologalaš mearkkašupmi dán guolásteamis lea. Seammás áigut mii 2013:s maiddái háhkat buoret máhtolašvuođa sáiddi jámolašvuođa birra áhpenuohtásteamis mas geavahit čuoldinsilli, vai oažžut buorebut dieđuid das makkár váikkuhus dán guolásteamis lea guollenállái.
  • Maiddái galgat árvvoštallat sáidebivddu dálá guovllusuodjaleami viiddidit, vai dat guovlluin main vásihit ollu sáiddi mat leat vuolit unnimus sturrodaga  guolásteapmi sáhttá gildojuvvot.
  • Sáidenuohttuma bearráigeahčču galgá lea dakkár dásis mii sihkkarastá ahte bivdomálle ii šatta heajut go mii leat áigumuš njuolggadusaiguin.
  • Vuostáiváldinrusttegat galget registreret guollesturrodagaid mat leat sállašiin maid fatnasat buktet gáddái.
  • Dál eat šat ođđasit juoge eará bivddusjoavkkuin nuohttejovkui, dm. ahte álgovuolggalaš reguleremat bisuhuvvojit ja badjerádjeeari sáidenuohttun bissehuvvo dakkaviđe go meroštallojuvvo ahte joavkoeari nagodit bivdit.

Doaibmabijut galget geahpidit guolleveajehiid bivdima ja nu dagahit buorebut ávkkástallat náli ahtanuššanvejolašvuođaid, seammásgo dát doaivumis maiddái dagaha buoret rekrutterema šládjanállá. Guhkit áiggi vuollái dát sáhttá lasihit sállaša ja gánnáhahttivuođa ealáhusas.