Historjjálaš arkiiva

-Ođđa mearravalljivuohta lea vuordagis

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Guolástus- riddodepartemeanta

Dáid sániiguin rabai guolástus- ja riddoministtar Lisbeth Berg-Hansen guollemárkana Nor-Fishing 2012 Troanddimis otne. Berg-Hansen muitalii ahte mii boahttevaš jagiid sáhttit vásihit mealgat stuorra árvobuvttadeami mii sakka boahtá váikkuhit mearrabiebmoealáhussii.

Dáid sániiguin rabai guolástus- ja riddoministtar Lisbeth Berg-Hansen guollemárkana Nor-Fishing 2012 Troanddimis otne. Berg-Hansen muitalii ahte mii boahttevaš jagiid sáhttit vásihit mealgat stuorra árvobuvttadeami mii sakka boahtá váikkuhit mearrabiebmoealáhussii.

Diet buorit boahtteáiggelohpádusat bohtet ovdan aiddo ilbman raporttas “Árvobuvttadeapmi mearrabuktagiid vuođul jagi 2050”. Norgga mearrabiebmoealáhus sáhttá gávppašit 550 miljárdda kruvnnu ovddas jagi 2050 dan sivas go dárbu biebmobuvttadeapmái lassána, oastinnávccat šaddet buorebut ja jearru dearvvašlaš mearraborramuššii stuorru.  Dát lea guđa geardde eanet go jagi 2010.

-Mii leat easkka geavahišgoahtán  iežamet mearraguovlluid, ja Norga sáhttá dál vásihit ođđa mearravalljivuođa. Mearrabiepmu jearru lassána, ja ođđa dutkamušaid vuođul buvttaduvvojit ođđa buktagat ja ealáhusat, lohká Berg-Hansen.

Guolástus- ja riddoministtar oaivvilda ahte mearrabiebmoealáhus šaddá min riikii eanet ja eanet dehálaš.

-Dán ealáhusas lea agálaš perspektiiva. Jos mii hálddašat meara ceavzi málle mielde, de šaddá mearrabiebmoealáhus mearrideaddjin norgga ekonomiijai guhkás boahtteáiggis.

Raportta lea ráhkadan bargojoavku maid Det Kongelige Norske Videnskabers Selskab ja Norges Tekniske Vitenskapsakademi lea nammadan ja almmuhuvvo SINTEF váldosemináras Troanddimis duorastaga borgemánu 16.beaivve.

Guollemárkka máilmmidásis

Guollemárkka Nor-Fishing lea lágiduvvon badjelaš 50 jagi.  Dán jagáš márkanii čoagganit bivdofanasčájeheaddjit, fanasráhkadeaddjit, rusttetlágideaddjit, bálvalusfáluheaddjit, dutkan- ja oahpahusásahusat – oktiibuot 480 čájeheaddji.  Maŋimuš jagiid leat deike čoahkkanan 16-20 000 galledeaddji badjel 50 našuvnnas.