Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Historjjálaš arkiiva

Hálddašanmálle – sihkkaris mearrabiebmu

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Guolástus- riddodepartemeanta

Biebmopolitihkalaš fágalaš ovddasvástádus lea juogaduvvon Guolástus- ja riddodepartemeantta, Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeantta ja Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta gaskkas. Guolástus- ja riddodepartemeantta ja Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeantta juogadit sihkkaris mearrabiepmu ovddasvástádusa. Biebmobearráigeahčču lea vuođđuduvvon dáid golmma departemeantta oktasaš bearráigeahččun, oassin sihkkaris biepmu ja juhkančázi sihkkarastinbarggus. Biebmobearráigeahčus lea váldokantuvra, gávcci háldenguovllukantuvrra ja 64 guovllukantuvrra. Bergen háldenguovllukantuvrras lea guoli ja mearrabiepmu našunála guovddáš.

Hálddašanmálle – sihkkaris mearrabiebmu

 

Guolástuseiseválddit ja Biebmobearráigeahčču vižžet dieđalaš máhtu mearrabiebmosihkkarvuhtii Dieđalaš biebmosihkkarvuođalávdegottis (VKM), Biebmo- ja mearrabiebmodutkama nationála instituhtas (NIFES), Mearradutkaninstituhtas (HI) ja Šibitdoavttirinstituhtas (VI). Eará hálddašanorgánat mat barget mearrabiebmosihkkarvuođa hálddašemiin leat Stáhta dálkkasdoaimmahat, Stáhta nuoskkidanbearráigeahčču ja Guolástusdutkan. Dása lassin buktet maid našunála ja riikkaidgaskasaš universitehtat, allaskuvllat ja eará dutkanásahusat dieđalaš máhtu.

Biebmobearráigeahčču


Biebmobearráigeahčču lea bearráigeahččan- ja gozihanorgána mearrabiebmosihkkarvuođa ektui ja guoli ja skálžoelliid dearvvašvuođa ja čálgama ektui. Bearráigeahčus lea ovddasvástádus njuolggadusaid ráhkadeamis, rávvemis ja hálddašeames, ja galgá bearráigeahččat ja gozihit olles buvttadangeavlli vuonas beavdái. Biebmobearráigeahčču lea hui guovddážis Guolástus- ja riddodepartemeantta sihkkaris mearrabiepmu mihttomeari olaheamis.


Beaivválaš barggut mearrabiepmu eksporta olis ja gulahallan eará riikkaid bearráigeahččoeiseválddiiguin, lea Biebmobearráigeahču ovddasvástádus. Biebmobearráigeahčču dohkkeha ja registrere mearrabiebmofitnodagaid čuovvovaš kategoriijain:  guollefuođar, galmmihanfanas, fabrihkkafanas, skálžodusten ja gádderusttet. Biebmobearráigeahčus lea ovddasvástádus skálžobuvttadeami báikkiid klassifiseremis ja goziheames. Dát bargu mielddisbuktá  doaibma- ja dállobuhtisindoalu, galbma- ja galmmihanrustegiid, čázi ja jieŋa, parasihtaid eastadeami, buhtisindoallama ja doabbargieđahallama bearráigeahču ja goziheami. Bearráigeahčus dehálaš oasit leat fitnodaga siskkáldas dárkkistanvuogádaga revišuvnna ja  čuggestatdárkkistemiid mas dárkkista ja váldá iskosiid analiisii. Biebmobearráigeahčus lea ovddasvástádus mearrabiebmosihkkarvuođa našunála gozihanprográmmaid čađaheamis ja rapporteremis.

www.mattilsynet.no

Dieđalaš biebmosihkkarvuođalávdegottis

Dieđálaš biebmosihkkarvuođalávdegottis (VKM) nammaduvvui cuoŋománu 1.b. 2004 . Lávdegoddi vástida EO EFSA-lávdegoddái (European Food Safety Authority). Biebmobearráigeahču ovddas árvvoštallá lávdegoddi riskkaid áššiin olles biebmoláhkis mat sáhttet njuolga dahje eahpenjuolga váikkuhit dearvvašlaččat sihkkar borramuššii. Lávdegotti integritehta sihkkarastima dihtii lea VKM hálddahuslaččat áibbas sorjjasmeahttun Biebmobearráigeahčus.

Ii Biebmobearráigeahčču, eai ge dat golbma biebmodepartemeantta sáhte instrueret VKM fágalaččat.
2006:s attii VKM raportta ”Ollislaš oaidnu guollái ja eará mearrabibmui norgga biebmodilis”. Raporta árvvoštallá biebmanlaš ovdamuniid guolleborramis riskkaid ektui mat bohtet nuoskkideamis ja eará eahpesávahahtti ávdnasiin mat guliin ja mearrabiepmuin sáhttet leat. Raporta doarju obbalaš Norgga ávžžuhusa borrat eambbo guoli, sihke mállásiidda ja láibesuvlin.  

www.vkm.no

Biebmo- ja mearrabiebmodutkama nationála instituhtta


Biebmo- ja mearrabiebmodutkama nationála instituhtta (NIFES) dutká biebmama; guollefuođđara ja guoli biebmun.

Instituhtta lea ráđđeaddi eiseválddiid, ealáhusa ja hálddahusa doarjjan sihkkar ja dearvvašlaš mearrabiepmu guolástusas ja akvakultuvrras sihkkarastinbarggus. NIFES lea hálddahusa dutkanvuođđuduvvon váldogáldu lossametállaid ja orgánalaš birasmirkkuid olis mearrabiebmosihkkarvuođa ektui.

NIFES fuolaha maid hálddahussii veahkkedieđuid guollebiebmobuhtisindoallama ja mikrobiologalaš mearrabiebmosihkkarvuođa ektui.  Instituhtta čađaha sierra prográmmaid dainna ulbmilin ahte buoridit orgánalaš ja eahpeorgánalaš birasmirkkuid birra máhtu,  seagádasávdnasiid, guliide ja eará biebmanorganismmaide dálkasasiid birra máhtu, ja guolle- ja mearrabiepmus mikroorganismmaid ja parasihtaid birra máhtu. Lea álggahuvvon sierra prográmma mii vákšu man olu iešguđetlágán amas ávdnasat gávdnojit norgga mearrabiepmus ja mearrabiebmobuktagiin.  Prográmma ovdánahttá mearrabiebmobuktagiid várás analiisavugiid ja buvttada analiisadata mat dasto dahket vuođu árvvoštallat mearrabiepmu amasávnnasrájiid bidjamiid ja rievdademiid.

www.nifes.no

Mearradutkaninstituhtta


Guolástus- ja riddodepartemeanta ruhtada sullii beali Mearradutkaninstituhta doaimmain. Ruhtadeapmi sihkkarastá dutkama akvakultuvrras ja Barentsábi, Norggameara, Davvimeara ja norgga riddoguovllu ekovuogádagaid dili dokumentašuvnna.


Bargofáddá mariidna biraskvalitehta sisttisdoallá mariidna birrasa orgánalaš birasmirkkuid vákšuma ja analiiserenmetodaid ovdánahttima. Lea maiddái mihttomearri ovdanbuktit ođđa máhtu meara oljo- ja gássaindustriijá váikkuhusaid birra mariinna birrasii. Eará  mihttomearri lea ovdánahttit radioaktiivvalaš nuoskkideami vákšunmetodaid mariinna birrasis. Mearradutkaninstituhta birasvákšun dievasmahttá NIFES’ guolle- ja mearrabiebmovákšuma.

www.imr.no

Šibitdoavttirinstituhtta


Šibitdoavttirinstituhta dutkan ja gelbbolašvuohta ovddida sihkkaris biebmogálvvuid buvttadeami geavaheddjiide vákšuma ja rávvema bokte, ja gearggusvuođain buozalmasvuođaid ektui mat njommot elliid ja olbmuid gaskkas (zoonosat) ja antibiotihka biebmovijis. Šibitdoavttirinstituhta fuolaha vákšuma, rávvema ja gearggusvuohta duođalaš njoammunvigiid ektui, biebmosihkkarvuohtaváráid ektui ja eará ealli -, guolle ja dáhpalaš skálžovigiid ektui. Instituhtta bargá maiddái amasávdnasiid ja biotoksiinnaid eastademiin biebmovijis.
http://www.vetinst.no/inet_no/

 

Norgga zoonosaguovddáš


Norgga zoonosaguovddáža bokte šibitdoavttirinstituhtta čohkke, analiisere ja ovdanbuktá epidemologalaš dataid buozalmasvuođaid birra mat njommot elliid ja olbmuid gaskkas. Dát dahká vuođđun eastadit njoammuma eallifuođđaris, biepmuin, elliin ja eallibuktagiin.

Dása gullá maid šibitdoavttirdálkkaslaš antibiotihkageavaheami- ja resisteanssa vákšun.   Bargu gokčá guoli, mearrabiepmu ja mariinna bakteriijaid. Norgga Zoonosaguovddáš rapportere našunála ja riikkaidgaskasaš eiseválddiide, čállá dássečudjosiid ja lágida semináraid áigeguovdilis fáttaid birra.

 

Dálkkasdoaimmahat


Dálkkasdoaimmahat addá márkanastinlobi ja dohkkeha guoli ja akvakultuvrra várás dálkasiid ja dálkkaslaš desinfiserenávdnasiid.  Dálkkasdoaimmahagas leat álo dáid dálkasiid ođđasamos listtut. Dálkkasdoaimmahat ávžžuha man guhkes áigi galgá mannat dálkasiid geavaheami rájes njuovvama rádjái iešguđet dálkasiid ja guollešlájaid ektui. Dás váldá vuođu animálalaš borramušbuktagiid šibitdoavttirlaš preparáhtaid rádjeárvvuin.

www.legemiddelverket.no

 

Stáhta nuoskkidanbearráigeahčču

Stáhta nuoskkidanbearráigeahčču (SFT) čađaha stáhtalaš nuoskkidanbearráigeahččuprográmmaid birasmirkkuid ektui olles Norgga rittus, hápmaniin ja vuonain, ja sáivaguliin.

www.sft.no

 

Guolástusdutkan

Ovdána, iská ja implementere vuohttánvuogádagaid mearrabiepmu buvttadeapmái, gávppášeapmái ja eksportii.  

www.fiskeriforskning.no

 

Bajás