Historjjálaš arkiiva

Máhtolašvuođa áŋgiruššan – mánáidgárddiid rájes gitta dutkama rádjai

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Máhttodepartemeantta

2014 Stádabušeahtta sisttisdoallá mearkkašahtti áŋgiruššamiid olles máhttosuorggis. Earret eará viiddida ráđđehus vuoigatvuođa mánáidgárdesadjái ja evttoha viiddis doaimmaid mat loktejit fidnofágaoahpahusa kvalitehta ja mat ožžot eambbosiid čađahit joatkkaskuvlla.

2014 Stádabušeahtta sisttisdoallá mearkkašahtti áŋgiruššamiid olles máhttosuorggis. Earret eará viiddida ráđđehus vuoigatvuođa mánáidgárdesadjái ja evttoha viiddis doaimmaid mat loktejit fidnofágaoahpahusa kvalitehta ja mat ožžot eambbosiid čađahit joatkkaskuvlla. 

 

Máhttoministtar Kristin Halvorsen čujuha dasa ahte ráđđehus lea vuoruhan mánáidgárddiid, oahpahusa ja dutkama olles áigodagas dan rájes go son álggii 2005. 

– Mánáidgárdeođastus lea stuorimus áŋgiruššan mii lea dahkkon norgga čálgoservodagas daid maŋemus logenar jagiin.  Mii leat maid čađahan viiddis áŋgiruššama vai eambbosat čađahit joatkkaskuvlla ja leat evttohan daid stuorimus rievdadusaid 20 jahkái fága- ja fidnooahpu ektui. Mii leat eambbo go ollašuhttán Soria Moria II go leat juolludan doarjaga badjel 1000 studeanttaásodahkii jahkásaččat 2008 rájes. Ráđđehus lea evttohan ruhtadit 24 800 eambbo oahpposaji 2019:s go dalle go válddiimet badjelasas ráđđehuskantuvrra 2005. Dasa lassin leat mii lasihan almmolaš dutkanárjabidjama sullii 34 proseanttain 2005 rájes, lohká Kristin Halvorsen.  

2014 stádabušeahtas evttoha ráđđehus viiddidit vuoigatvuođa mánáidgárdesadjái, ja son lea evttohan dađistaga ásahit guokte sisaváldima jahkái. Ráđđehus evttoha maid eambbo ođđa doaimmaid mat galget eambbosiid oažžut čađahit joatkkaskuvlla oahpahusa. Dasa lassin evttohuvvo ásahit 11 mánnosaš  oahppodoarjaga, ruhtadit 400 ođđa oahpposaji ja 1300 ođđa studeanttaásodaga ja juolludit 1,3 miljárda ruvnno universitehta- ja allaskuvlasuorggi visttiid váras. Ráđđehus áŋgiruššama bidjá nuorra dutkiide ja áigu maid ásahit 60 ođđa stipendiáhttavirggi. 

Viiddiduvvon vuoigatvuohta mánáidgárdesadjái

Ráđđehus áigi viiddidit vuoigatvuođa mánáidgárdesadjái. Mánát geat devdet ovtta jagi 2014 čakčamánus dahje golggotmánus, galget láhkavuođuštemiin oažžut vuoigatvuođa mánáidgárdesadjái.  

– Ráđđehus evttoha oanehit vuordináiggi go dađistaga ásaha guokte sisaváldima jagis, lohká gelbbolašvuođaministtar Kristin Halvorsen.

Ráđđehus sádde odne dan birra láhkaevttohusa gulaskuddamii. Rievdadusat doaibmagohtet 2014-2015 mánáidgárdejagis. 2014 stádabušeahtas evttohuvvo 241 miljovnna ruvdno ođđa láhkavuođuštuvvon sajiide, mii boahtá addit sullii 2900 ođđa mánáidgárdesaji. Ráđđehus maid lasiha doaimmaid mat galget nannet gelbbolašvuođa mánáidgárddiin ja geavaha oktiibuot 200 miljovnna ruvnno mánáidgárdedutkamii, rekrutteremii ja mánáidgárddebargiid gelbbolašvuođaloktemii.  

Diimmá dohkkehuvvon bušeahta ektui evttoha ráđđehus 2014:s mánáidgárdedoaimmaide oktiibuot lasihit juolludemiid meastta 700 miljovnna ruvnnuin.  

 

Nanne fidnofágaid ja doaimmaid vai čađaheapmi lassána

Ráđđehus čuovvola “På rett vei” stuoradiggedieđáhusa oktiibuot 156 miljovnna ruvnnuin, dat galgá loktet fidnooahpahusa kvalitehta ja oažžut eambbosiid čađahit joatkkaskuvlla. 

– Dat ahte nuorat eai čađat joatkkaskuvlaoahpahusa váikkuha sihke servodahkii ja sutnje gii ii čađat.  2010 rájes leat mii geavahan oalle ollu resurssaid Ođđa JOAČ- prošektii mii galgá lasihit joatkkaoahpahusas čađaheami, vai eambbo oahppit čađahit nu ahte ožžot duođaštusa dahje fágareivve. Dasa lassin leat stuoradiggedieđáhusas, maid mii ovdanbuvttiimet giđđat,konkrehta doaimmat maiguin joksá eambbo fidnoguvllot  ja relevánta fidnooahpahusa. Dál juolludit mii ruđaid mat dárbbašuvvojit dieđáhusa doaimmaid geavatlaš čađaheapmái, lohká máhttoministtar Kristin Halvorsen.    

2014 stádabušeahtas lasiha ráđđehus juolludemiid vuođđooahpahussii oktiibuot 750 miljovnna ruvnnuin mat galget geavahuvvot ođđa doaimmaide ja áŋgiruššamiidda. 

 

Alit oahppu ja dutkan  

  • Ráđđehus evttoha 400 ođđa oahpposaji ja oktiibuot 1, 3 miljárda ruvnno universitehta – ja allaskuvlasuorggi visttiide.
  • Ráđđehus áigu ásahit 11 mánnosaš oahppodoarjaga. Dat dagaha ovttaskas olbmui álkibun váldit oahpu ollesáiggis. Ráđđehus evttoha maid haddemuddema oahppodoarjagis mii galgá bisuhit studeanttaid oastinfámu. Haddemudden ja 11 mánnui viiddideapmi dagaha ahte vuođđodoarjja lassána badjel 11 000 ruvnnuin gitta 105 600 ruvdnui 2014-2015 oahppojagis.   
  • Ráđđehus áigu viidásetfievrridit studeanttaásodagaid áŋgiruššama go lasiha ruhtadeami 100 miljovnna ruvnnuin. Bušeahttarámma šaddá dalle 359 miljovnna ruvnno. Dan geažil šaddet 1300 ođđa studeanttaásodaga 2014:s. Seammás lassána stáhtadoarjja juohke ásodatláiggu ovddas 20 proseanttain ja hadderámma 100 000 ruvnnuin juohke ásodaga ovddas. 
  • Ráđđehus evttoha várret 50 miljovnna ruvnno čeahpes dutkiide “ Fri prošjektstøtte” (FRIPRO) ortnega bokte. Ráđđehus áigu maiddái ásahit 60 ođđa stipendiáhttavirggi, earret eará matematihkka-, luonddudieđalaš- ja teknologalaš fágain.

Don gávnnat eambo dieđuid bušeahta birra regjeringa.no/kd neahttasiiddus.