Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Historjjálaš arkiiva

Árjjaid bidjan mánáid- ja etniiddearvvašvuođa nannemii

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Olgoriikadepartemeanta

Jahkásaččat jápmet measta 300.000 nissonolbmo áhpehisvuođa ja riegádahttima oktavuođas. 6,9 miljovnna máná jápmet dávddaiguin maid livččii sáhttán garvit. Álkis ja hálbbes dálkasat sáhttet gádjut ollugiid sis. Ráđđehus evttoha lassin juolludit 650 miljovnna ruvnno dasa ahte nannet árjabidjama mánáide ja etniide.

Jahkásaččat jápmet measta 300.000 nissonolbmo áhpehisvuođa ja riegádahttima oktavuođas. 6,9 miljovnna máná jápmet dávddaiguin maid livččii sáhttán garvit. Álkis ja hálbbes dálkasat sáhttet gádjut ollugiid sis. Ráđđehus evttoha lassin juolludit 650 miljovnna ruvnno dasa ahte nannet árjabidjama mánáide ja etniide. 

- Ollu báikkiin máilmmis gullá riegádahttin daid váráleamos doaimmaide maid dahká. Beare ollu eatnit ja aiddo riegáduvvon mánát jápmet daningo eai gávdno dearvvašvuođabálvalusat ja álkis, hálbbes dálkasat.  Dát leat surgat bearrašiidda geaidda dát gusto, muhto maiddái máilmmiservodahkii. Badjel guhtta miljovnna nissonolbmo ja máná bohtet jápmit boahtte viđa jagis jus sii eai oaččo álkis ja hálbbes dálkasiid maiguin heakka gádju. Danin mii boahttejagi bidjat dasa earenoamáš árjjaid ovttas min lagas riikkaidgaskasaš ovttasbargoguimmiiguin, dadjá olgoriikaministtar Espen Barth Eide. 

Dušše bealli geafimus riikkaid nissoniin riegádahttet  riegádahttinlanjain dahje buohcceviesus. Dušše beali dain riegádahttinlanjain lea sihkkaris olaheapmi dálkasiidda mat hehttejit ahte riegádahtti nissonolbmot vardet jámas. Norgga árjabidjan galgá dása geavahuvvot. 

Stuoradikki dohkkehemiin,ON kommišuvdna nissonolbmuid ja mánáid heaggadehálaš dálkasiid várás, oažžu vel 300 miljovnna ruvnno, ovttasbargu ges USA:in, etniiddearvvašvuođaálgga, Saving Mothers, Giving Life oažžu 100 miljovnna ruvnno. Nannejuvvon árjabidjan bearašplánemii oažžu 150 miljovnna ruvnno. Globála boahkkuidlihttu (GAVI)oažžu vel lassin 100 miljovnna ruvnno. 

Lassi 650 miljovnna ruvnnuin Norga oktiibuot dalle 2013:s addá globála dearvvašvuhtii 2,4 miljárdda ruvnno. 

Badjel 200 miljovnna nieiddain ja etniin eai leat olámuttos bearašplánenvuogit maid sii ieža háliidit. Buoret oastinortnegat ja buoret olaheapmi, leat earret eará dakkár doaimmat nugo mátketelefuvnnaid geavahit sihke dearvvašvuođabálvalusas ja dasa ahte buoridit diehtojuohkima nissoniidda alcceseaset. 

 - Eastagat dárbbašuvvojit olámuttos vai nissonolbmot sáhttet mearridit iežaset rupmaša badjel ja goas sii háliidit mánáid. Norga lea dasalassin máilmmi njunnožis doarjume ahte nieiddat váldet oahpuid . Eastagat ja oahppu addá nieiddaide váikkuhanfámu ja vejolašvuođaid, dadjá ovdánahttinministtar Heikki Eidsvoll Holmås. 

Evttohuvvon lassáneapmi lea oassin ON nissonolbmuid ja mánáid dearvvašvuođa strategiija ja ráđđehusa globála dearvvašvuođa stuoradiggedieđáhusa čuovvoleamis. 

Bajás