Historjjálaš arkiiva

Ođđa váldologut 2008 ođastuvvon bušeahtas:

Allakonjuktuvra joatká norgga ekonomiijas

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ruhtadandepartemeanta

- Norgga ekonomiijas lea nanu allakonjuktuvra. Nannánekonomiija doaibma lea gaskamearálaččat lassánan lagabui 5 proseanttain maŋemus njealji jagis, ja bargguhisvuohta ii leat ná vuollin leamašan 20 jahkái. Rievdadusaiguin maid Ráđđehus dál árvala 2008 bušeahtas, de láhčit dilálašvuođaid dasa ahte norgga ekonomiijas galgá ain leat positiiva ovdáneapmi, dadjá finánsaministtar Kristin Halvorsen.

- Norgga ekonomiijas lea nanu allakonjuktuvra. Nannánekonomiija doaibma lea gaskamearálaččat lassánan lagabui 5 proseanttain maŋemus njealji jagis, ja bargguhisvuohta ii leat ná vuollin leamašan 20 jahkái. Rievdadusaiguin maid Ráđđehus dál árvala 2008 bušeahtas, de láhčit dilálašvuođaid dasa ahte norgga ekonomiijas galgá ain leat positiiva ovdáneapmi, dadjá finánsaministtar Kristin Halvorsen.

Norga šaddá máhccat maŋos 1960 –lohkui go galgá gávdnat áigodaga mas lei liikká nanu ekonomalaš lassáneapmi go mii mis lea leamašan maŋemus njealji jagis. Jus mihtida bargoveaga oasi, de bargguhisvuohta dál lea unnon 2,4 prosentii, ná vuollin ii leat leamašan 20 jahkái.

- Buorit ekonomalaš áiggit ja politihkalaš doaibmabijut Ráđđehusas leat dál unnidan bargguhisvuođa sullii 50000 olbmuin 2005 čavčča rájes, ja barggolašvuohta lea lassánan badjel 200 000 olbmuin. Dál oaidnit mearálaš ložžema doaibmalassáneamis, maŋŋel go 2007:s lea leamašan eanet lassáneapmi go goassege ovdal. Ekonomiija kapasitehtaávkkástallan lea liikká hui allat, ja ollu surggiin lea váttis gávdnat gelbbolaš bargofámu. Ráđđehus deattuha ollu bisuhit oljodietnasiid geavaheami dakkár dásis mii nanne ahte norgga ekonomiijas ain galgá leat balanserejuvvon ovdáneapmi, dadjá finánsaministtar Halvorsen.

- Mii árvalit geahpedit struktuvrralaš, oljonjulgejuvvon vuolláibáhcaga 2,9 miljárddain ruvnnuin, 76,8 miljárdda ruvnnos 73,9 miljárdda ruvdnui. Oktii rehkenastojuvvon árvalusain maid Stuoradiggi ovdal lea ovddidan, de lassánit golut 6,3 miljárdda ruvnnuin, mas 3,5 miljárdda ruvdno juolluduvvo dearvvašvuođadoaimmaide maiguin gokčet vuorddekeahttá stuora lassáneami iežaset penšuvdnamávssuin, dadjá finánsaministtar Kristin Halvorsen.

2008 oljodietnasiid geavaheapmi meroštallojuvvo šaddet sullii 7 miljárdda ruvnno unnit go Stáhta penšuvdnafoandda – Olgoriikka vurdojuvvon reálavuoitu.

Ráđđehusa 2008 ođastuvvon bušeahttaárvalusa váldodovdomearkkat:

  • Struktuvrralaš, oljonjulgejuvvon vuolláibáza geahpeduvvo 2,9 miljárddain ruvnnuin, 76,8 miljárdda ruvnnos mearriduvvon bušeahtas 73,9 miljárdda ruvdnui ođastuvvon bušeahtas.
  • Oljoruđaid geavaheapmi, mihtiduvvon struktuvrralaš, oljonjulgejuvvon bušeahttavuolláibáhcagis, lea sullii 7 miljárdda ruvnno unnit go Stáhta penšuvdnafoandda Olgoriikka vurdojuvvon reálavuoitu.
  • Mihtiduvvon Nannán – Norgga treanda - BNB oassin, de vuolláibáza lea 4,3 proseantta. Go 2007 vuolláibáhcaga meroštallan lea ollu geahpiduvvon, dat dasto mearkkaša 0,7 proseantačuoggá lassáneami jagi 2006 rájes.
  • Duohta, mearrideaddji lassáneapmi stáhtabušeahta goluin 2007:s 2008:i meroštallojuvvo leat 3 ¼ proseantta. Dat lea sullii 1 proseantačuoggá eanet go mii 2008 Našunálabušeahtas lea meroštallojuvvon. Goluid lassáneapmi lea bajás muddejuvvon sihke dan geažil go 2008 bušeahta golut ja 2007 – bušeahta golut ledje unnit go dat mii lei meroštallojuvvon 2008 našunálabušeahtas.
  • Oljonjulgejuvvon 2008 bušeahttavuolláibáza meroštallojuvvo leat 13 miljárdda ruvnno, sullii 23,4 miljárdda ruvnno vuollelis go salderejuvvon bušeahtas.
  • Stáhta netto reaidoruhtarávdnji petroleumadoaimmas meroštallojuvvo leat váile 356 miljárdda ruvnno 2008:s, lagabui 54 miljárdda ruvnno eanet go salderejuvvon bušeahtas. Bajásmudden oljohatti meroštallamis 140 ruvnnuin juohke fáhtas mielddisbuktá ahte meroštallan lassána, ja buvttadanmeroštallamiid geahpideapmi fas váikkuha nuppe guvlui.
  • Netto várrejupmi Stáhta penšuvdnafoandda olgoriikkaoassái meroštallojuvvo leat váile 343 miljárdda ruvnno, maŋŋel go 13 miljárdda ruvnno sirdin stáhtabušehttii lea gessojuvvon eret. Dasa lassin leat Stáhta penšuvdnafoandda reanttut ja vuoitu, nu ahte stáhtabušeahta ja Stáhta penšuvdnafoandda ollislaš badjelbáhcaga sáhttá meroštallat leat váile 424 miljárdda ruvnno.
  • Márkanárvu stáhta penšuvdnafoandda ollislaš kapitálas meroštallojuvvo leat 2 427 miljárdda ruvnno 2008 loahpas. Seammás meroštallojuvvojit stáhta geatnegasvuođat álbmotoaju ahkepenšuvdnii leat measta 4 5551 miljárdda ruvnno 2008 loahpas.
  • Bušeahttaárvalus mielddisbuktá ahte suohkana obbalaš dietnasat duođai lassánit 2007:s 2008:i 1,4 proseanttain, dahje 3,7 miljárdda ruvnnuin. Lassáneapmi lea rehkenastojuvvon 2007 rehketdoalu ektui.

Norgga ekonomiija čoavddalogut

Norgga ekonomiijas alla doaibma
Norgga ekonomiijas lea nanu allakonjuktuvra. Nannánekonomiija doaibma lea lassánan gaskamearálaččat lagabui 5 proseanttain maŋemus njealji jagis. Fertet ruovttoluotta gitta 1960-lohkui go galgat gávdnat njeallje jagi áigodaga seamma ollu lassánemiin. Nanu dienaslassáneapmi ja máŋga jagi vuollegis reanttuiguin lea váikkuhan dasa ahte báikedoaluin lea jearru čielgasit lassánan. Seammás lea fitnodagain leamašan buorre gánnáhahttin. Ovttas eanet kapasitehtaávkkástallamiin lea dát mielddisbuktán ahte nannánfitnodagat leat mihtilmasat eanet investeren. Maiddái oljoinvesteremiid nanu lassáneapmi lea bajidan sisriikkalaš jearu. Dál orro nannánekonomiija lassáneapmi unnume. Viessohuksemat leat njiedjan maŋemus mánuid, ja gálvomannu lassána njoazibut go maŋemus jagiid. Dasa lassin oidnojit dovdomearkkat ahte dábálaš gálvvuid vuovdin olgoriikii orru unnume. Petroleumasuorggi investeremiid nanu lassáneapmi orru dattetge joatkime. Nannán-Norgga BNB-lassáneapmi meroštallojuvvo dál 3 ¼ prosentii 2008:s, ½ proseantačuoggá eanet go mii 2008 Našunálabušeahtas biddjojuvvui vuođđun. Meroštallamat mielddisbuktet ahte 2008 šaddá viđat jahki maŋŋálaga mas lassáneapmi lea treandda badjel, vaikko dál dilli orro nu ahte dat čielgasit unnu jagi mielde.

Hirbmat unnán bargguhisvuohta ja gáržžes bargomárkan
Nanu lassáneapmi lea mielddisbuktán ahte badjel 250000 eanet olbmo leat ožžon barggu 2003 giđa rájes, ja bargguhisvuohta ii leat ná vuollin leamašan 20 jahkái. Vaikko bargofámu jearru ain lea hui allat, de bargguhisvuohta lea dássejuvvon maŋemus mánuid. 2008:s ollislaččat árvvoštallojuvvo barggolašvuohta dál leat 60 000 olbmo, Našunálabušeahta 25 000 olbmo ektui. Jahkái árvvoštallojuvvo bargguhisvuohta gaskamearálaččat, man Statistihkalaš guovddášdoaimmahaga bargofápmoiskkadeapmi mihtida, leat 2,4 proseantta bargoveagas.

Eanet bálkálassáneapmi
Gáržžit bargomárkan maŋemus jagiid lea dagahan stuorát gilvvu bargofámu alde ja eanet bálkálassáneami. Dienasčielggademiid teknihkalaš meroštallanlávdegoddi (Det tekniske beregningsutvalget for inntektsoppgjørene (TBU)) meroštallá ahte gaskamearálaš jahkebálká lassánii 4,1 proseanttas 2006:s 5,4 prosentii 2007:s, stuorámus jahkebálkálassáneapmi 2002 rájes. Dán muddui, dán jagáš bálkáčielggademiid bohtosiid vuođul, meroštallojuvvo 2008’ gaskamearálaš bálkálassáneapmi leat sullii 5 ½ proseantta 2008’ Ođastuvvon našunálabušeahtas. Norgga deháleamos gávpeguimmiin meroštallojuvvo bálkálassáneapmi leat 3 ½ proseantta dán jagi. Bálkágolut dasto jotket goargŋume jođáneappot Norggas go min gávpeguimmiin.

Eanet haddegoargŋun
Divraseappot hattit norggabuvttaduvvon gálvvuin ja bálvalusain maŋemus jagis lea dagahan ahte vuollásaš haddegoargŋun lea gorgŋon.  Dál meroštallojuvvo ahte konsumhattit mat leat muddejuvvon divatrievdadusaid ja ii energiijagálvvuid váste (KPI-JAE)gorgŋot 1,4 proseanttas 2007:s 2,4 prosentii 2008:s. Eanet goargŋun KPI – JAE:s ja energiijahattiid goargŋun meroštallojuvvo mielddisbuktit ahte ollislaš konsumhattit (KPI) gorgŋot 0,8 proseanttas diimmá rájes 3,2 prosentii dán jagi.

Heajubut vuordámušat gaskariikkalaš ekonomiijai
Gaskariikkalaš ekonomiijai leat vuordámušat ollu láivon maŋemus áiggis. Finánsamárkaniid heahtedilli, mii oidnosii bođii borgemánus diibmá, lea gártan okta dain stuorámus ruđalaš čuozahat váikkuhusain nuppi máilmmisoađi rájes.
Stuimmiid álggahedje váttisvuođat mat USA ásodatloatnamárkanis ledje, muhto dat levve eará márkansurggiide ja dagahedje ahte kredihttamárkanat gáržo ja børssat njidje miehta máilmmi.

Finánsamárkana dilálašvuođat ja loikaseappot ásodatmárkan čielgasit dál goazaha amerihkálaš ekonomiija ovdáneami. Barggolašvuohta unnu, báikedoaluid geavahanlassáneapmi unnu ja fitnodagaid investerenlassáneapmi unnu mealgadii. Maiddái euroguovllus, Englánddas ja lassáneaddji ekonomiijain vurdojuvvo heajubut lassáneapmi ovddasguvlui. Finánsamárkana stuimmit leat dagahan ahte loatnaeavttut leat gáržon ja ahte loatnagolut leat sturron, maiddái USA olggobealde. Máŋgga riikkas hedjonit olgoriikii vuovdima guvllot ealáhusaid vejolašvuođat daningo USA:s unnu jearru. Ollu divraset biebmohattit mielddisbuktet eanet eahpesihkarvuođa dasa mot ekonomalaš dilli šaddá máŋga unnán dinejeaddji riikkas.

Min deháleamos gávpeguimmiide meroštallojuvvo 2008 Ođastuvvon našunálabušeahtas BNB – lassáneapmi dán jagi leat 2 proseantta, vulosmudden sullii ovttain proseantačuoggáin 2008 Našunálabušeahta rájes.

Alla oljohaddi
Oljohaddi lea gorgŋon mihtilmasat dan rájes go 2008 Našunálabušeahtta ovdanbiddjojuvvui, ja gaskamearaláš Davvimeara (Nordsjøen) oljohaddi lea dán rádjái leamašan sullii 525 ruvnno fáhtas. Alla oljohaddi lea ee. dan geažil go Kiinás lea jearru ollu lassánan, lea unnán buvttadankapasitehta gávdnamis ja eahpesihkarvuohta dehálaš buvttadanriikkaid, nugo Irana, Iraka, Venezuela ja Nigeria boahtteáiggi doaimmaheami birra. Dán dieđáhusas lea dán jahkái biddjojuvvon vuođđun gaskamearálaš oljohaddi mii lea 500 ruvnno fáhtas, mii lea 140 ruvnno eanet go mii 2008 Našunálabušeahtas lea biddjojuvvon vuođđun.

Stáhtabušeahta ja Stáhta penšuvdnafoandda váldologut. Miljárdda ruvnno

Rehketdoallu

Meroštallan

2006

2007

2008

Ollislaš dietnasat

   994,9

   1030,1

   1119,5

1 Dietnasat petroleumadoaimmas

376,6

337,4

381,4

1.1 Vearut ja divvagat

217,3

191,2

215,9

1.2 1.2 Eará petroleumadietnasat

159,3

146,3

165,5

2 2 Eará dietnasat go petroleumadietnasat

618,3

692,7

738,1

2.1 Vearut ja divvagat Nannán - Norggas

562,5

632,9

676,7

2.2 Eará dietnasat

55,9

59,8

61,4

Ollislaš golut

683,5

715,1

776,9

1 Golut petroleumadoibmii

21,2

21,1

25,7

2 Golut mat eai gula petroleumadoibmii

662,3

694,0

751,1

Badjelbáza stáhtabušeahtas ovdal sirdima
Stáhta penšuvdnafondii – Olgoriika

311,4

315,0

342,6

- Netto reaidoruhtarávdnji petroleumadoaimmas

355,4

316,4

355,7

= Oljonjulgejuvvon badjelbáza

-44,0

-1,3

-13,0

+ Sirdojuvvon Stáhta penšuvdnafoanddas – Olgoriika

57,4

2,8

13,0

= Badjelbáza stáhtabušeahtas

13,4

1,5

0,0

+ Reanto- ja vuoitodietnasat je. Stáhta penšuvdnafoanddas

298,0

313,6

342,6

+ Reanto- ja vuoitodietnasat je. Stáhta penšuvdnafoanddas1)

64,1

78,4

81,6

= Ollislaš badjelbáza stáhtabušeahtas ja Stáhta penšuvdnafoanddas

375,5

393,5

424,2

Memo:

Márkanárvu - Stáhta penšuvdnafoandda – Olgoriika2)

1783

2018

2316

Márkanárvu - Stáhta penšuvdnafoanda2)

1890

2136

2427

1) Stáhta penšuvdnafoanda ásahuvvui oddajagimánu 1.b.2006:s, bajit- ráhkkanussan Stáhta petroleumafondii ja Álbmotoadjofondii.
2) Jagi loahpas.
Gáldut: Statistihkalaš guovddášdoaimmahat ja Finánsadepartemeanta


Norgga ekonomiija váldologut. Proseantta mielde rievdadusat jagi ovdalacca rájes1).

Mrd. ruvnno 20072)

2007

2008

Priváhta konsuma

946,4

6,4

3,7

Almmolaš konsuma

447,1

3,2

3,2

Bruttoinvesteremat fásta kapitálii

474,3

9,6

4,8

Oljobohkamat ja revrefievrredeapmi

109,0

6,6

10,0

Fitnodagat Nannán –Norggas

169,2

13,2

7,0

Ásodatinvesteremat

105,9

6,3

-4,0

Jearru Nannán - Norggas3)

1 735,4

6,1

3,5

Olgoriikii vuovdin

1 062,7

3,2

2,4

Dás: Luondduvidá olju ja luonddugássa

498,0

-2,4

-0,2

Dábálaš gálvvut

303,0

9,0

4,3

Sisafievrredeapmi

685,5

8,6

6,0

Das: Dábálaš gálvvut

451,4

8,2

6,1

Bruttonašunálabuvtta

2 288,7

3,5

2,4

Das: Nannán –Norga

1 708,7

6,0

3,2

Nannán –Norga el. haga

1 662,7

5,9

3,3

Eará coavddalogut:

Barggolašvuohta, olbmot

3,8

2,4

Bargguhisvuodaoassi, AKU (dássi)

2,5

2,4

Jahkebálká

5,4

Konsumhaddeindeaksa (KPI)

0,8

3,2

KPI-JAE4)4)

1,4

2,4

Oljohaddi, ruvnno juohke fáhtas

423

500

DDoaibmabalánsa (proseantta BNP:s)

   16,3

   17,2

1)Meroštallojuvvon fásta 2005- hattiid mielde gos eará ii diedihuvvo.
2)Gaskaboddosaš našunálarehketdoallologut dadistaga hattiid vuodul.
3) Vuorkárievdadusa olggobealde.
4) Konsumhaddeindeaksa muddejuvvon divatrievdadusaide ja ii energiijagálvvuide.

 Gáldut: Statistihkalaš guovddášdoaimmahat ja Finánsadepartemeanta