Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Historjjálaš arkiiva

Stáhta penšuvdnafoandda guhkesáigásaš ja buorre hálddašeapmi

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ruhtadandepartemeanta

Ráđđehus ovddida otne dieđáhusa Stuoradiggái Stáhta penšuvdnafoandda jagi 2012 hálddašeami birra. –Foanda lea dehálaš ruhtadit čálggu, ja seammás mii seastit boahtteáiggi buolvvaid várás, cealká ruhtadanministtar Sigbjørn Johnsen.

Ráđđehus ovddida otne dieđáhusa Stuoradiggái Stáhta penšuvdnafoandda jagi 2012 hálddašeami birra. –Foanda lea dehálaš ruhtadit čálggu, ja seammás mii seastit boahtteáiggi buolvvaid várás, cealká ruhtadanministtar Sigbjørn Johnsen.

Buorit bohtosat
Foanddas leai buorre sisaboahtu jagi 2012. Stáhta olgoriikka penšuvdnafoandda (SPU) tienas leai 13,4 proseantta ja Stáhta penšuvdnafoanddas Norgga (SPN) tienas leai 12,2 proseantta, ovdal hálddašangoluid gessosiid. Golut dahke 0,06 proseantta ja 0,09 proseantta gaskamearálaš kapitálas. 2012 jagi loahpas leai Stáhta penšuvdnafoandda ollislaš árvu oktiibuot 3 961 miljárdda kruvnnu, lassáneapmi leai 520 miljárdda kruvnnu go buohtastahttá loguiguin jagi álggus.

-Lea ain stuora eahpesihkkarvuohta movt riikkaidgaskasaš ekonomalaš dilli ovdána. Mii sáhttit vásihit ahte foanda rievddada boahttevaš jagiid, dadjá ruhtadanministtar Sigbjørn Johnsen.

Bohtosat čájehit movt oasus- ja obligašuvdnamárkanat ovdánedje diibmá. Dasa lassin mielddisbuvttii beaktilis hálddašeapmi positiivvalaččat sihke Norgga Báŋkui ja Álbmotoadjofondii. – Beaktilis hálddašeapmi lea guhkit áiggi addán buriid bohtosiid vuordámušaid ektui, dadjá ruhtadanministtar Sigbjørn Johnsen.

Vuosttas seastima rájes jagi 1996 leai SPU tienas jagi loahpas 1 087 miljárdda kruvnnu, hálddašangoluid gessosa maŋŋá.

Departemeantta mielas lea dehálaš ahte Stáhta penšuvdnafoanddas lea golloseasti hálddašeapmi. Go buohtastahttá eará foanddaiguin, de čájehuvvo ahte penšuvdnafoandda hálddašangolut leat govttolaččat.

Stáhta olgoriikka penšuvdnafoandda strategiija
Stáhta olgoriikka penšuvdnafoandda strategiija ektui leat juo guhkit áiggi dahkkon olu mearrádusat. Diibmá rievdadii departemeanta foandda investeremiid čujuhanindeavssa ossosiin ja obligašuvnnain. Ođđa geográfalaš juogadandoaibma joatkašuvvá rievdadusaid geažil.

Dán jagi dieđáhus čuovvola diimmá mearrádusaid. Das leat mielde strategiijaanalysat, muhto foandda investerenstrategiijai eai árvaluvvo nu stuora rievdadusat. Dán jagáš dieđáhusa temá lea foandda čujuhanindeaksa obligašuvnnaid várás. Departemeanta lea árvvoštallan ahte galggašii go reálareantoobligašuvnnaid sirret eret čujuhanindeavssas, muhto lea ain dan oaivilis ahte dat galget ain bissot indeavssaidoassin.

Eará temá lea oasusinvesteremiid čoahkkádus. Dieđáhus digaštallá strategiijaid mat geavahit nu gohčoduvvon systemáhtalaš riskadagaldagaid. Dákkár strategiijaid vuolggasadji lea govdadis ja viiddis oasushivvodat, ja ahte dehálaš fáktorat vuhtiiváldojuvvojit investeremiid oktavuođas. Ovdamearkka dihte "árvu", mii čájeha ahte vuođđudusat mainna lea vuollegis árvu guhkit áiggi badjel leat tinen eanet go vuođđudusat mainna lea alla árvu. Eará ovdamearka lea "sturrodat", mii čájeha ahte smávva vuođđudusat guhkit áiggi badjel leat tinen eanet go stuora vuođđudusat. Vuoito- ja riskaanalysat mat gusket systemáhtalaš riskafáktoriidda čájehit earret eará ahte foandda sturrodat mielddisbuktá erenoamáš hástalusaid jos dákkár fáktorat galget váikkuhit investerenválljejumiide.

-Mii árvvoštallat ahte SPU čujuhanindeaksa ii berre divvojuvvot systemáhtalaš riskafáktoriid dáfus. Norgga Báŋku galggašii hálddašit strategiijaid movt dákkár fáktoriid geavahit, Sigbjørn Johnsen cealká.

Ovddasvástideaddji investeremat
Min váldogeatnegasvuohta lea lágidit ruhtamárkana mii addá guhkesáiggi tietnasiid dálá ja boahttevaš buolvvaide. Ceavzilis ekonomiija, biraslaš ja servodatlaš ovdáneapmi váikkuha tietnasiidda. Ovddasvástideaddji investerendoaimmat leat danne mielde foandda hálddašandoaimmas.

-Mii háliidat ovddidit strategiijaid ovddasvástideaddji investeremiidda. SPU strategiijaráđđi lea ožžon barggu ráhkadit raportta foandda bajitdási strategiijaid birra dán suorggis. Min mihttomearri lea ahte Stáhta penšuvdnafoandda hálddašeapmi galgá čuovvut riikkaidgaskasaš vugiid mat gávdnojit vástideaddji investeremiid ektui ja ahte foanda galgá leat láidesteaddji dás, dadjá ruhtadanministtar Sigbjørn Johnsen. Strategiijaráđi raporta ovddiduvvo čakčat.

Gullevašvuohta ja rabasvuohta
Nannoseabbo gullevašvuohta Stáhta penšuvdnafoandda hálddašeapmái lea dehálaš vai nákcet doalahit guhkesáigásaš strategiijaid, erenoamážit ráfehis márkaniid geažil. Riskkat, maid foandda hálddahus dahká, galget almmuhuvvot, stivrejuvvot ja bearráigehččojuvvot čielgasit ja buori vuogi mielde.

-Vuđolaš mearridanproseassa nanusmahttá investerenstrategiija. Dieđáhusa jurdda lea boktit oaivillonohallamiid ja rabasvuođa foandda hálddašeami birra, ovttasráđiid Norgga Báŋkku ja Álbmotoadjofoandda joatkevaš raporteremiid, dadjá ruhtadanministtar Sigbjørn Johnsen.

_________________

Loga eanet: