Historjjálaš arkiiva

Ovddida Norgga vuosttaš stuorradiggedieđáhusa kvalitehta ja pasieantadorvvolašvuođa birra

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Stáhtaministara kantuvra

Ráđđehus áigu buoridit kvalitehta dearvvašvuođabálvalusas. Dat mii lea buot deháleamos dearvvašvuođafálaldagaid stivrejumis leat divššu bohtosat. Ráđđehus áigu danin jagi 2012 ovddidit Norgga vuosttaš stuorradiggedieđáhusa kvalitehta ja pasieantadorvvolašvuođa birra dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusas.

Ráđđehus áigu buoridit kvalitehta dearvvašvuođabálvalusas. Dat mii lea buot deháleamos dearvvašvuođafálaldagaid  stivrejumis leat divššu bohtosat. Ráđđehus áigu danin jagi 2012 ovddidit Norgga vuosttaš stuorradiggedieđáhusa kvalitehta ja pasieantadorvvolašvuođa birra dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusas.

Maŋimus jagiid ollu pasieantajoavkkuid gaskkas eanet ellet guhkibut dávdadálkkodeami olis. Dát dieđáhus galgá geavahuvvon vuođđun čuovvovaš jagiid barggus.

- Mii lea olahan buori bohtosiid norgga dearvvašvuođabálvalusas, muhto lea gal vejolaš ain eanet buoridit. Dat mii pasieanttaide lea dehálaš lea divššu kvalitehta. Mii fertet danin mihtidit kvalitehta ja láhččet bohtosiid olámuttos buohkaide. Dalle kvalitehta šaddá eanet guovddážis earret eará buohcceviesuid stivrejumis. Eallin, pasieantaduhtavašvuohta, sávatmeahttun dáhpáhusat ja váttisvuođat lea ovdamearkkaid das maid mii áigut mihtidit. Mii áigut geahččat movt dát bohtosat sáhttet geavahuvvot pasieantadivššu buorideames, dadjá stáhtaministtar Jens Stoltenberg.

- Buorideames máhtolašvuođa de galgá omd. boras ja eará surggiin ásahuvvot kvalitehtaregisttar. 20 jagi dás ovdal de vuolil bealli borasbuhcciin elle vihta jagi maŋŋil go ožžo borasdiagnosa, ja dál ges váile guokte goalmmádas oassi, lohka Stoltenberg. 

Mihtideames kvalitehta de geavaheaddjit ožžot veahki válljet dikšunbáikki ja álbmogii lea láhččojuvvon buoret diehtu dearvvašvuođabálvalusa birra.

Viidáset son deattuha ahte systemáhtalaš bargu kvalitehtain ja pasieantadorvvolašvuođain lea guovddážis ovttasdoaibmanođastusas ja lea dehálaš vai lihkostuvvat  duohtandahkamis našunála dearvvašvuođapolitihkalaš mihttomeriid mii lea ávkin olles álbmogii.

- Mii háliidat buori pasieantadorvvolašvuođa dilálašvuođa, ja láhččet vuogádaga mas oahppat dieđihuvvon vahágiin. Lea mearrideaddjin ahte mii oahppat meattáhusain jus galgat dagahit divššu dorvvoleabbon. Danin áigu ráđđehus ovddidit láhkaárvalusa Stuorradiggái ja lágain gáibidit systemáhtalaš kvalitehta- ja pasieantadorvvolašvuođabarggu olles dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusas dán giđa, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Anne-Grete Strøm-Erichsen.   

Ráđđehus lea juo čalmmustahttán pasieantadorvvolašvuođa pasieantadorvvolašvuođakampánjjain “Dorvvolaš hálddus” man dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar almmuhii ođđajagimánu 27.beaiivvi. Ulbmil kampánjjain lea geahpidit pasieantavahágiid logu.

- Mii leat maiddái bargamin ovdánahttimis našunála kvalitehtamearkkaid, mat leat oassin riikkaidgaskasaš ovttasbarggus. Áiggi mielde dás oažžut dieđuid ovdáneami birra sihke našunalalaččat ja riikkaidgaskasaččat, lohká Strøm-Erichsen.

Ođđa suohkaniid dearvvašvuođa- ja fuolahuslága evttohusas árvaluvvo lága bakte bidjat gáibádusaid dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggi systemáhtalaš kvalitehta- ja pasieantadorvvolašvuođabargui ja bidjat našunála kvalitehta- ja doaibmagáibádusaid fástadoavttirfálaldahkii.