Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Historjjálaš arkiiva

Industriija CO2-buhtadusortnet

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Stáhtaministara kantuvra

Ráđđehus áigu ásahit industriija CO2-buhtadusortnega. Dan láhkai áigot hehttet dan, ahte norgga industriija sirdá doaimmaidis riikkaide, main ii leat nu aktiiva dálkkádatpolitihkka. Mii háliidit láhčit dilálašvuođaid dasa, ahte norgga industriija ovdána bures. Danin mii geavahit dákkár ortnegiid doaibmamuni, stáhtaministtar Jens Stoltenberg dadjala.

Ráđđehus áigu ásahit industriija CO2-buhtadusortnega. Dan láhkai áigot hehttet dan, ahte norgga industriija sirdá doaimmaidis riikkaide, main ii leat nu aktiiva dálkkádatpolitihkka.  Mii háliidit láhčit dilálašvuođaid dasa, ahte norgga industriija ovdána bures. Danin mii geavahit dákkár ortnegiid doaibmamuni, stáhtaministtar Jens Stoltenberg dadjala.

Karbonasuođđamiin oaivvilduvvo ahte dálkkádatgássanuoskkideami sirdet eará riikkaide dan sadjái ahte daid geahpidivčče. Dat lea sihke heajos dálkkádatpolitihkka ja heajos ealáhuspolitihkka. CO2-buhtadusortnegiin áigot hehttet dakkár rievdadusaid. Dálkkádat ja nuoskkidandirektoráhtta (Dáln) hálddašišgoahtá ođđa ortnega.

– Norgga industriija lea ovddimuččaid searvvis dan dáfus ahte dat ii nuoskkit nu sakka ja dat lea energiija geavaheami dáfus beaktil. Mii fertet sihkkarastit, ahte industriija sáhttá ain ovdánit birasustitlabbon, nu ahte garra birasgáibádusat eai stivre industriija sirdit nuoskkideami eará guvlui nu gohčoduvvon karbonasuođđamiin. Dan mii sáhttit dahkat buriin CO2-buhtadanortnegiin, mii lea fámus dihto áigge, birasgáhttenministtar Bård Vegar Solhjell dadjala.

EO earrevuogádaga ásaheapmi 2005 lea lasihan Norgga fápmohattiid. Nu lea geavvan danin go fápmobuvttadeaddjit sirdet oasi earrevuogádaga goluin njuolga fápmohaddái. Nuba leage norgga čáhcefápmu maid ožžon CO2-lasáhusa, vaikko čáhcefápmu ii nuoskkit. Dat fas lea hejodan industriija gilvalannávccaid, jos buohtastahttá riikkaiguin, main ii leat sullasaš dálkkádatmudden.

– Ortnet buorida dakkár industriija dili, mii geavaha ollu rávnnji, ja dan láhkai mii ovttastahttitge buori dálkkádatpolitihka buriin industriijapolitihkain. Dat maid nanosmahttá industriija ovdánit máŋggabealagin, ealáhus- ja gávpeministtar Trond Giske cealká.

EO lea mearridan stáhtadoarjjanjuolggadusaid, mat dahket CO2-buhtadeami vejolažžan. Ulbmil lea geahpedit nuoskkideami máilmmiviidosaččat dan láhkai, ahte hehttejit karbonasuođđama Eurohpá industriijas riikkaide, main ii leat nu garra dálkkádatpolitihkka. Norga lea árrat jođus hábmemin nationála CO2-buhtadusortnega.

Dieđut ortnega birra

  • Norgga CO2-buhtadusortnegis doarjagiid áigot meroštallat buori muddui dainna vugiin, mii EO njuolggadusain boahtá ovdan. Ortnega viidodat sáhttá rievdat jagis nubbái dan mielde go eriid haddi molsašuddá.
  • Ortnet gusto áigodagas 1.7.2013-31.12.2020. Dat fátmmasta buot 15 suorggi, main EO njuolggadusaid vuođul lea vuoigatvuohta oažžut doarjaga. Ortnet guoskáge earret eará alumiinna, ruovdeseaguhusaid ja kemihkalaš buktagiid buvttadeddjiid ja muorranáláštuhttiid.
  • Njuolggadusaid mielde buhtadusa sáhttá addit dušše guhkes áigge fápmosoahpamušaid vuođul, mat gusket CO2-goluide. Ortnet lea danin ráddjejuvvon nu, ahte dat fátmmasta dušše 2005 rájes dahkkojuvvon fápmosoahpamušaid, go dan jagi ásahuvvui earrevuogádat. Ortnegii gullet maid fápmosoahpamušat, mat leat dahkkojuvvon ovdal 2005, muhto mat leat vuvdojuvvon ovddos guvlui márkaneavttuiguin 2005 maŋŋá. Dasa lassin ortnegii gullá eará gávppašeapmi spot-márkanis.
  • Industriija iežas fápmobuvttadeapmi geahpeduvvo doarjaga máksima oktavuođas. Dat ahte industriija ieš buvttada fámu suddje guhkes áigodagas dan vuostá, ahte fápmohaddái boahtá CO2-lasáhus. Doarjaga meroštaladettiin galget sáhttit leat geahčakeahttá dan jahkái referánsaáigodagas, goas lea leamaš vuolimus aktivitehtadássi.
  • Ortnega birra galgá notifiseret EFTA geahččoorgánii ESA:i ovdalgo dat biddjojuvvo johtui. Njuolggadusaid buot oasit eai leat vel mearriduvvon. Eurohpákommišuvdna lea almmuhan, ahte dat čakčat 2012 ovddida energiijabeaktilvuođa standárddaid, maid galgá geavahit sierra surggiid doarjagiid meroštallamis.

 
Bajás