Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Historjjálaš arkiiva

Nænnoesåbpoe klijmaråajvarimmieh jïh voestesviehkie klijmese

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Stáhtaministara kantuvra

- Nöörje sæjhta jåerhkedh åvtehkeråållam vaeltedh barkosne aktine stoerre klijmalatjkojne. Dennie gaskesne tjoerebe voestesviehkiem vedtedh klijmese, staateministere Jens Stoltenberg jeehti sov bieliejaepien preessekonferansesne daan biejjien.

- Nöörje sæjhta jåerhkedh åvtehkeråållam vaeltedh barkosne aktine stoerre klijmalatjkojne. Dennie gaskesne tjoerebe voestesviehkiem vedtedh klijmese, staateministere Jens Stoltenberg jeehti sov bieliejaepien preessekonferansesne daan biejjien.

Stoltenberg golme råajvarimmieh böökti mah sijhtieh voestesviehkine årrodh klijmese:

  • Åenehksjielije klijmagaassh nåhkehtidh goh tjeehpes karbone (tjïrre) jïh metan. Daate lea liehties nåhkehtimmieh mah maehtieh stoerre effektem vedtedh åeniebasse.
  • Lissiehtamme barkoe smirnjelimmien vööste. Daate lea dïhte aktegsråajvarimmie mij dejtie stööremes nåhkehtimmide vadta klijmagaasseluejhtieminie.
  • Subsijdijh nåhkehtidh juktie fossijle energijem nåhtadidh.

- Veartenen klijma-syjhtedassh leah annje fer vuelehks, seamma tïjjen goh klijmaluejhtemh sjïdteminie. Mijjieh mijjen barkoem nænnoestehtebe akten orre latjkose, men maehtebe maam akt darjodh eannan dïhte lea stïeresne. Reerenasse sæjhta barkoem lissiehtidh smirnjelimmien vööste jïh barkedh dejtie luejhtiemidie nåhkehtidh mah stööremes klijmaeffektem vedtieh åeniebasse, Stoltenberg jeehti.

Klijmadotkeme vihteste klijmajarkelimmieh leah ålvoes stoerre. Klijmajarkelimmieh Arktisesne verkebe juhtieh goh aerviedamme. Jienebh reektehtsh tjuvtjiedieh akten ektiedæmman gaajh nåake vearolden jïh klijmarjarkelimmiej gaskem.

Akte illedahke klijmaråårestallemijstie Doha’sne lij akte nænnoestimmie Kyotoprotokollen mubpien åeliedimmieboelhken bïjre, jïh orre rååresjimmieh aelkedh akten orre abpeveartenen latjkoen bïjre.

- Nöörje jienebh åvtehkeråållah åtneme dennie gaskenasjovnaale klijmabarkosne, minngemes aejkien rååresjimmine Doha’sne. Edtjebe dejnie jåerhkedh. Gaskem jeatjah dle aktem åvtehkeråållam utnebe rååresjimmine akten orre klijmalatjkoen bïjre mij edtja gaervies rååresjamme årrodh eannan 2015, jïh faamoem utnedh 2020 raejeste, Stoltenberg jeehti.

30-40 prosenth dejstie almetjesjugneden klijmajarkelimmijste leah dagkerh åenehksjielije klijmajuhtiji gaavhtan, goh tjeehpes karbone (tjïrre) jïh metan. Jis daejtie luejhtiemidie gïehpede dle verkebe aktem klijmadïenestem åådtje. Gaskem jeatjah dle dagkerh luejhtemh darjoeh guktie jienge verkebe sjalka arktiske dajvine. Reerenasse sæjhta viehkiehtidh ihke daate jollebe båata dennie nasjovnaale agendaesne. Gaskem jeatjah dle Arktisk raerie sæjhta akte vihkeles sijjie årrodh juktie giehpiedimmieh buektiehtidh daejnie luejhtieminie.

 

Eambbo dálkkádatvuoruheapmi ja álgoveahki dálkkádahkii

- Norggas boahtá ain leat njunušdoaibma stuora dálkkádatšiehtadusa barggus. Dan botta fertet mii addit dálkkádahkii álgoveahki, lohká stáhtaministtar Jens Stoltenberg iežas jahkebeallásaš preassakonferánsas odne.

Stoltenberg namuhii golbma doaimma mat galget leat álgoveahkkin dálkkádahkii:

  • Geahpidit oanehisceavzilis dálkkádatgássaid nugo čáhppes karbona (giehpa) ja metána. Dat leat hálbbes heaittiheamit mat oanehisáiggis sáhttet buktit stuora ávkki.
  • Eanet árjabidjan vuovdeluvvamiidda. Dat lea dat eaŋkildoaibma mii addá stuorimus geahpidemiid dálkkádatgássaluoitimiin.
  • Geahpidit ruhtaveahki fossiila energiija boaldimiidda.

- Máilmmi dálkkádat-áigumušat leat ain beare vuollin, seammás go dálkkádatluoitimat lassánit. Mii nannet min barggu oažžut ođđa šiehtadusa, muhto mii sáhttit bargat juoidá ovdal dat lea sajis. Ráđđehus áigu lasihit árjabidjama vuovdeluvvamiid vuostá ja bargat dan ala ahte geahpedit daid luoitimiid mat oanehisáiggis leat eanemus ávkkálaččat dálkkádahkii, lohká Stoltenberg.

Dálkkádatdutkan duođašta ahte dálkkádatrievdamat leat duođalaččat. Dálkkádatrievdamat Arktisas mannet johtileappot go einnostuvvon lei. Ollu raporttat čujuhit dasa ahte lea oktavuohta gaskal erenoamášdálkkiid ja dálkkádatrievdamiid.

Dálkkádatšiehtadallamiid boađusin Dohas lei earret eará mearrádus Kyoto- beavdegirjji nuppi geatnegahttonáigodaga birra ja mearrádus álggahit soabadit ođđa máilmmiviidosaš šiehtadusa.

- Norggas leat leamaš njunušdoaibma riikkaidgaskasaš dálkkádatbarggus, maŋemus Doha šiehtadallamiin. Dainna áigut mii joatkkit. Earret eará lea mis njunušdoaibma soahpat ođđa dálkkádatšiehtadusa mii galgá gárvvisin šiehtadallon ovdal 2015:ii ja doaimmas leat 2020:s, lohká Stoltenberg.

30 – 40 proseantta olmmošráhkaduvvon dálkkádatrievdadeamit leat nu gohčoduvvon oanehisceavzilis dálkkádatluoitimiid geažil, nugo čáhppes karbona (giehpa) ja metána. Oažžut jođáneappot dálkkádatvuoittu jus dát luoitimat geahpeduvvojit. Dakkár luoitimat dagahit earret eará ahte jiekŋa suddá johtileappot arktalaš guovlluin. Ráđđehus háliida váikkuhit nu ahte dát boahtá badjelii riikkaidgaskasaš áššelisttus. Earret eará boahtá Arktalaš ráđđi leat dehálaš báikin joksat ahte dat luoitimat geahpiduvvojit. 

 

Nanusap dálkádakrahtjamus ja álggoviehkke dálkádahkaj

- Vuodna vilá ájggu jådediddjedåjmav válldet bargujn stuorra dálkádaksjiehtadusáj. Dan åvddåla vierttip álggoviehkev dálkádahkaj vaddet, javlaj stáhtaminisstar Jens Stoltenberg suv biellejahkásasj præssakonferánsan uddni.

Stoltenberg åvdedij gålmmå dåjma ma li oasse álggoviehkes dálkádahkaj:

  • Binnedit åniájggásasj dálkádakgássajt dagu tjáhppis karbon ja metádna. Dá li álbes binnedime ma máhtti ålov vájkkudit åni ájgen.
  • Lasedum rahtjamus buolljot tjuollama vuossti. Dát le ájnegis doajmma mij ienemusát dálkádakgássa luojttalimev binnet.
  • Binnedit doarjov adnuj fossijlla energijas.

- Værálda dálkádakrahtjama li vilá unnagattja, sæmmi båttå gå dálkádakluojttema lassáni. Mij nannip ietjama bargov ådå sjiehtadusájn, valla máhttep barggat åvddål dat sadjáj boahtá. Ráddidus sihtá lasedit rahtjamusáv buolljot tjuollama vuossti ja barggat binnedimijn dajs luojttemijs ma ienemusát dálkádagáv vájkkudi åni ájgen, javlaj Stoltenberg.

Dálkádakdutkam duodas dálkádakrievddama li tjierggeda. Dálkádakrievddama Arktalasj guovlon dáhpáduvvi ruvábuv gå vuordedahtte. Moadda diedádusá tsuojggiji aktijvuodav sieldes dálke ja dálkádakrievddamij gaskan.

 Dálkádaksjiehtadallama Dohan vaddin duola dagu mærrádusáv Kyotogirje nuppát vælggogisvuodagávdas ja sjiehtadallamij ådå globála sjiehtadusás.

- Vuonan li læhkám moadda njunnjusjdåjma rijkajgasskasasj dálkádakbargon, maŋemusát sjiehtadallamijn Dohan. Dajna galggap joarkket. Duola dagu le miján njunnjusjdoajmma sjiehtadusájn ådå dálkádaksjiehtadusás mij galggá gárves liehket jagen 2015 ja dåjman jages 2020, javlaj Stoltenberg.

30-40 prosenta dálkádakrievddamijs ulmutjijs båhti gåhtjodum åniájggásasj dálkádakgássajs, dagu tjáhppis karbon (suohttse) ja metádna. Jus dá luojttalime binneduvvi de ruvva dálkádakbárránimijt  vuojnnep. Dákkir luojttema vájkkudi agev ruváp jiegŋasuddadibmáj arktalasj guovlojn. Ráddidus sihtá oassálasstet vaj dát boahtá bajebuv rijkajgasskasasj ássjen. Duola dagu sjaddá Arktalasj ráde ájnas arena binnedittjat dájt luojttemijt.

 

Bajás