Majestehtat, Ráhkis Eskil, Ráhkis buohkat,   Dál lea váile guokte jándora áigi go Norga vásihii stuorimu..." /> Majestehtat, Ráhkis Eskil, Ráhkis buohkat,   Dál lea váile guokte jándora áigi go Norga vásihii stuorimu..." />

Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Historjjálaš arkiiva

Stáhtaministara Jens Stoltenberg sárdni Oslo Duopmogirkus

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Stáhtaministara kantuvra

Dárkkistuvvo ovdanbuktima ektui

Majestehtat,

Ráhkis Eskil,

Ráhkis buohkat,

 

Dál lea váile guokte jándora áigi go Norga vásihii stuorimus vearredagu soađi rájes. Utøyas ja Oslos.

Dat orru dego agálaš áigi.

Leat leamašan diimmut, beaivvit ja ijat ja olbmot lea vásihan hirbmatvuođaid, morrašiid ja čierrumiid.

 

Odne lea moraštanáigi.

Odne mii galgat veaháš bisánastit.

Muittašit sin geat jápme.

Moraštit sin badjel geat eai leat šat.

92 olbmoheakka eai leat šat. Oallugat eai leat vel gávdnon.

Juohke áidna dain geat leat duššan lea surgadis dáhpáhus. Oktiibuot data dagaha našunála tragedia.

Álggos mii rahčat ipmirdeames viidodaga.

Máŋggas mis dovddaimet soapmása daid geat dušše. Vel eanet dihtet duššan olbmuid birra.

 

Mun dovden máŋgasa.

Okta dain lei Monica. Sullii 20 jagi son barggai Utøyas. Midjiide máŋgasiidda son lei Utøya.

Dál son lea jápmán. Báhččon ja goddon seammás go son barggai ásaheames fuolahusa ja dorvvolašvuođa nuoraide geat miehta riikkas ledje čoagganan sullui.

Su isit ja nieiddat Victoria ja Helene leat odne Drammen girkus.

Dat lea nu vuoigatmeahttun. Dii galgabehtet diehtit ahte mii dinguin ovttas čierrut.

 

Nubbi eará gii maid lea duššan  lea Tore Eikeland.

Hordaland AUF jođiheaddji ja okta dain čeahpimus nuoraidpolitihkkariin mat mis ledje.

Mun muittán go son Bargiidbellodaga riikkačoahkkimis ságastalai EO poastadirektiivva vuostá ja oaččui olles riikkačoahkkima illudit su geasuheaddji sáhkavuorus, ja vuittii.

Dál son lea jápmán. Agibeaivái jávkan. Dat lea ipmirmeahttun.

 

Dát leat guoktása dain geaid mii leat massán.

Mii leat massán ollu earáid, Utøyas ja ráđđehusvisttis.

Fargga ilbmet sin namat ja govat. Dalle easka bahávuođa ilgadis viidodat ollásit leavvá min ovdii.

Dalle šaddá fas ođđa geahččalus.

Muhto gal mii dan nai galgat ceavzit.

Vaikko leat ilgadis dáhpáhusat maid leat vásihan, de lean rámis go orun riikkas man olbmot váigadis áiggis leat nagodan ceavzit ovddasguvlui.

Mun hirpmástuvvan das man ollu árvvolašvuođa, fuolahusa ja nannodaga mun lean vásihan.

 

Mii leat smávva riikka, muhto mii leat rámis álbmot.

Mii ain dovdat dáhpáhusa suorggahahttin, muhto mii eat goassege hilggo iežamet árvvuid.

Vástádussan lea eanet demokratiija, rabasvuohta ja olmmošlašvuohta. Iige goassege ovttageardánvuohta.

 

Ii oktage eará lea čábbábut cealkán go AUF-nieida gean CNN sahkkehallamis:
”Jus okta dievdu sáhttá vuosihit ná olu vaši, jurddaš man ollu ráhkisvuođa mii ovttas sáhttit vuosihit.”

 

Loahpas. Háliidan dán dadjat bearrašiidda miehta riikka geat leat massán sin ráhkkása:

Mun ja olles Norga oassádallat dinguin morrašis.

Iige dušše dat. Muhto olles máilbmi dinguin morašta.

Mun lean lohpidan didjiide doalvut oassádallandearvvuođaid Barack Obamas, Vladimir Putinas, Frederik Reinfeldtas, Angela Merkelis, David Cameronas, Dimitry Medvedevas ja máŋga eará stáhtanjunnošiin ja ráđđehusjođiheddjiin.

 

Dát ii gal sáhte buhtadit vahágiid. Ii mihkkege sáhte máhcahit din ráhkkásiid.

Muhto mii dárbbašat doarjaga ja jeđđehusa go leat váttis eallindilis.

Dál lea din eallin seavdnjadeamos dilis.

Dii galgabehtet diehtit ahte mii leat dás didjiide veahkkin ja doarjjan.