Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Historjjálaš arkiiva

Norgga fregáhtta galgá jođihit NATO mearraveaga

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Suodjalusdepartemeanta

Norgga fregáhtta galgá leat kommándofanasin NATO bistevaš mearravehkii 2013 maŋit jahkebealis. – Dasto fregáhtta boahtá jođihit dan dehálaš barggu ahte vuosttaldit mearrarievvárdoaimma Afrihká čoarvvi rittu olggobealde, dadjá suodjalusministtar Anne-Grete Strøm Erichsen.

Norgga fregáhtta galgá leat kommándofanasin NATO bistevaš mearravehkii 2013 maŋit jahkebealis. – Dasto fregáhtta boahtá jođihit dan dehálaš barggu ahte vuosttaldit mearrarievvárdoaimma Afrihká čoarvvi rittu olggobealde, dadjá suodjalusministtar Anne-Grete Strøm Erichsen.

Suodjalusministtar Anne-Grete Strøm-Erichsen ja veahkahoavda Henning Amundsen (Suodjalusdepartemeanta)
Suodjalusministtar Anne-Grete Strøm-Erichsen ja veahkahoavda Henning Amundsen (Suodjalusdepartemeanta)

NATO lea sihtán Norgga jođihišgoahtit Standing Nato Maritime Group 1 (SNMG1) 2013 maŋit jahkebealis. Dán rolla bokte fregáhtta ja stába maiddái boahtá jođihit Ocean Shield doaimma.

Lea vuohččan go ođđa fregáhtta searvá NATO-doibmii.
- Dáinna mii čájehit ahte Norga lea gearggus váldit badjelasas dehálaš doaimmaid NATO oktavuođas maiddái ábis. Norggas leat ođđaáigásaš fregáhtat stuora kapasitehtain, bures hárjánan veagat ja stábaoffisearat geat sáhttet jođihit gáibidahkes maritiimma doaimmaid, deattuha suodjalusministtar.

Leat dat seamma NATO-veagat mat bohtet veahkkin jus čuožžila dilli mii gáibida riikkaidgaskasaš kriisahálddašeami min lagasguovlluin.

Sihkkaret borjjasteamit
Indialaš ábis leat leamašan ollu mearrarievvárdoaimmat. Leat šaddan veaháš sihkkaret borjjasteamit riikkaidgaskasaš mearrarievvárvuosttildeaddji veaga vuolggaheaddji taktihka ja mearrajohtolatealáhusa eastadeaddji doaimmaid geažil. 2011 giđa rájes lea fanasfaskemiid lohku čielgasit njiedjan, muhto dát lea ain stuora váttisvuohtan.

- Mearrarievvárdilli lea buorrán, muhto lea ain dárbu militeara doaimmaide mat sáhttet buoridit mearrajohtolaga ja mearraolbmuid sihkarvuođa. Militeara, maritiimma doppe leahkin lea ain dárbbašlaš vai dilli fas ii vearás, dadjá suodjalusministtar Strøm-Erichsen.

Fregáhtas bohtet leat mielde riddo- dahje mearrasoalddáhat geain lea kapasitehta ránsáhket ja váldit giddagassii mearrarievváriid.

Ferte nannámis čovdojuvvot
Mearrarievvárdoaibma lea čuohcan globála mearrajohtolahkii garrasit maŋemus jagiid. Dat lea oalle stuora áittan humanitára váráiduhttimiidda Somaliai.
- Norga lea stuora mearrajohtolatnašuvdna, ja háliida veahkkin vuosttaldeame mearrarievvárdoaimma. Seammás lea dehálaš deattuhit ahte guhkesáiggi čoavddus mearrarievvárdoibmii gávdno nannámis, dadjá Strøm-Erichsen.

Golut
Golut go searvá NATO bistevaš mearravehkii meroštallojuvvo máksit birrasiid 94 miljovnna ruvnno. Lassigolut searvat Ocean Shield veahkahoavdan meroštallojuvvo máksit 60 miljovnna ruvnno, 2013:s dahket dat golut 45 miljovnna ruvnno. Golut gokčojuvvojit suodjalusbušeahta rámma siskkobealde.

Norga lea ovdal searvan fregáhtain EO Atalanta doibmii (borgemánnu 2009– ođđajagimánnu 10) ja stábaoffisearaiguin sihke EO- ja NATO-doaimmaide. 2011:s searvvai Orion gozihangirdi NATO Ocean shield doibmii golmma mánu áigodahkii.

Fákta ja duogáš:
Birrasiid 20 000 skiippa johtet dán áhpeguovllu meaddel jahkásaččat ja birrasiid duháha dain leat Norga-ráđđejumi vuolde. Sullii bealli dain geavahit norgga leavgga.

NATO ásahii iežas maritiimma doaimma, Ocean Shield, borgemánu 17.b. 2009:s. Doaibma jođihuvvo NATO maritiimma váldoguovddážis Northwoodas olggobealde Londona. EO maritiimma doaimmas Somalia olggobealde lea namma Atalanta ja dat ásahuvvui 2008:s. Riikkaidgaskasaš mearrarievvár-vuosttildeaddji bargu lea organiserejuvvon ON sihkarvuođa mandáhtain. ON sihkarvuođaráđđi lea máŋga resolušuvnna bokte ávžžuhan stáhtaid ja organisašuvnnaid searvat somálialaš mearrarievvárdoaimma vuosttaldeapmái.