Historjjálaš arkiiva

Háliida árvalusaid

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Suodjalusdepartemeanta

Suodjalusdepartemeanta lea diimmá geasi rájes árvvoštallan molssaeavttot báikkiid mat sáhtášedje leat ođđa F-35-soahtegirdiid guovddášbáikin. Jogo Bodeaju, Evenášši ja Ørlándda gaskkas fertejit válljet, dahje mo nu ge báikádit daid moatti báikái.

Suodjalusdepartemeanta lea diimmá geasi rájes árvvoštallan molssaeavttot báikkiid mat sáhtášedje leat ođđa F-35-soahtegirdiid guovddášbáikin. Jogo Bodeaju, Evenášši ja Ørlándda gaskkas fertejit válljet, dahje mo nu ge báikádit daid moatti báikái.


Suodjalusministtar lea galledan buot golbma guovdilis báikki, dá son lea Ørlánddas.

Suodjalusministtar Grete Faremo čálii

Mun lean easkka gieskat ožžon čielggadanbarggu gaskaboddasaš raportta. Ollu iešguđetlágan deasttaid lea dárbu vuhtii váldit árvvoštallamiin ovddasguvlui, ja raporta lea sáddejuvvon viiddis gulaskuddamii nu ahte buot birrasat galget beassat buktit iežaset árvalusaid ja gullojuvvot áššis.

Soahtegirdit leat Suodjalusa deháleamos soahtenávccat. Beaktilis áibmosoahteveahka lea mearrideaddji dehálaš Suodalussii vai dat sáhttá čađahit iežas doaibmamušaid , sihke riikkasteamet ja dan olggobealde. Ođđa F-35-girdit jus dat ožžot buori ja rivttes bása, buoridit Suodjalusa hui ollu.

Dainna básastruktuvrrain maid mii dál válljet, fertet mii birget máŋgalot jagi. Hui stuorra deaddu ferte biddjojuvvot dilálašvuođaid láhčimii nu ahte Suodjalus galgá sáhttit čoavdit doaibmamušaidis ja beassat hárjehallat doarvái bures. Seammás leat eará dilálašvuođat ge maid lea dárbu vuhtii váldit. Čoavddus ferte leat beaktil goluid dáfus ja dat ferte leat guhkesáigásaš Suodjalusa struktuvrii, birrasa lea dárbu vuhtii váldit, ja mii fertet oažžut dakkár čovdosa mii lea buorre stuorát servodatekonomalaš perspektiivvas. Lea máiddái dehálaš sihkkarastit ahte Suodjalusa bargit ja sin bearrašat dovdet bissovašvuođa ja ovddalgihtii vuorddehahttivuođa. Danne lea dárbu ahte lea ollisalaš oaidnin dakkár mearrádusa vuođus mas leat nu stuorra ekonomalaš ja servodatlaš čuovvumušat.

Molssaeavttuid árvvoštallan
Raporttas mii dál lea gulaskuddamis, ii leat miige rávvagiid das guđemuš básačoavddus berre válljejuvvot. Das lea eanaš árvvoštallojuvvon man heivvolaččat molssaeavttut leat. Dat maiddái geahčada guđege molssaeavttu váikkuhusaid ja goluid. Buot surggiid čielggadeapmi ii leat vel gárvvis. Mii sáhttit maid vuordit ahte gulaskuddancealkámušat dagahit ahte šaddá dárbu ain eambbo čielggadit ášši.

Viiddis vuođđu
Leat boahtán gažaldagat manne mii dáhttut árvalusaid nu árrat ášši proseassas, eat ge vuordde dássá go mii leat kárten ášši buot beliid ja buktán rávvaga.

Mis leat guokte bajimus ulbmila gulaskuddamiin. Vuosttažettiin lea dehálaš árrat dieđihit makkár doaibmabijut árvvoštallojuvvojit guovdilin ja dárbbašlažžan girdišiljuin. Soahtegirdibása ásaheapmi dagaha váikkuhusaid, sihke buriid ja bahás čuovvumušaid. Dakkárat sáhttet ovdamearkka dihtii leat huksendoaimmat, vuođđostruktuvrra dárbu ja ráhtasuodjaleami dárbu. Dan lassin mii háliidit gullat áššáiguoskevaš almmolaš ja bođolaš ásahusaid ja organisašuvnnaid oainnu. Dán láhkai mun háliidan sihkkarastit árvalusaid eará doaibmiin ja berošeaddjiin go dain geat leat njuolgga leamaš mielde čielggadanbarggus, nu ahte nu ollu hástalusat, váikkuhusat ja vejolašvuođat go jo vejolaš bohtet ovdan. Ja mun háliidan oažžut árvalusaid dál, nu ahte daid lea vejolaš gieđahallat vuđolaččat, ja nu ahte dat buori vuogi mielde bohtet fárrui loahpalaš mearridanvuđđui. Nu mii sihkkarastit buoremus vejolaš vuođu go mii galgat ovddidit evttohusa Stuorradiggái.

Stuorra báikkálaš beroštupmi
Mun galledin Evenášši, Bodeaju ja Ørlándda guovvamánus, ja bessen oaidnit ja oahppat buot báikkiid vejolašvuođaid ja čovdosiid. Mun maid bessen vásihit dan stuorra beroštumi mii dain báikkiin lea básaáššis. Boahtteáiggi soahtegirdibása válljen lea hui dehálaš mearrádus guoskevaš báikkálaš servodagaide, nu go dat lea Suodjalussii ge.

Mun doaivvun ja jáhkán ahte hui berošteaddji báikkálaš servodagat buktet konstruktiiva ja ávkkálaš árvalusaid midjiide dán proseassas. Gulaskuddanvuoru cealkámušat leat dehálaš addagat dan bargui, mii galgá hábmet evttohusa Stuorradiggái. Mii áigut válljet dakkár báikádeami mainna Suodjalus ja guoskevaš báikkit galget eallit guhkes áiggi. Danne mun háliidan gulahallat nu oluin go vejolaš ja sihkkarastit ahte nu ollu jienat gullojuvvojit ovdalgo mii dahkat loahppajurdagiid dán barggus.

(Almmuhuvvon earret eará Avisa Nordland nammasaš aviissas, 06.05.2010)