Historjjálaš arkiiva

Guolleindustriijas galgá álkit oažžut beaiveruđa jos permitterejuvvo gaskaboddosaččat

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Bargodepartemeanta

Ráđđehus mudde guolleindustriija bargiid gáibádusaid oažžumis beaiveruđa jos permitterejuvvojit gaskaboddosaččat.

Ráđđehus mudde guolleindustriija bargiid gáibádusaid oažžumis beaiveruđa jos permitterejuvvojit gaskaboddosaččat.

Ođđajagimánu 1.beaivvi mearriduvvui ahte bargoáigi bajiduvvo 40 proseanttas 50 prosentii go gustovaš sierra njuolggadusat heaittihuvvojedje finánsaroasu geažil. 

– Mii vásiheimmet sávakeahtes bohtosiid, ja daid mii leat dál čorgen, cealká bargoministtar Hanne Bjurstrøm.

Suoidnemánu 1.beaivvi rájes lea bargoáigi vuoliduvvon fas 40 prosentii jos permitterejuvvo.

Guolleindustriijas ii gusto bálkágeatnegahttin láhka permitteremiid geažil.  Guolleindustriija bargit eai oačču bálkká bargoaddis daid vuosttas beivviid permitterenáigodagas, muhto ožžot beaiveruđa vuosttas beaivvi rájes. Dábálaččat lea beaiveruhta unnit go bálká, ja dan geažil ožžot guolleindustriija bargit geat permitterejuvvojit uhcit ruđa go earát geat leat permitterejuvvon. Dát buhtaduvvo go beaiveruhtabargoáiggieavttut dál vuoliduvvojit 40 prosentii permitterenáiggi.

 


 

Álkkep oadtjot bargodisvuodarudájt gå le muhtem mærráj bargos ierit guolástusindustrijan

 

Ráddidus vuolet gájbbádusájt bargodisvuodarudájda daj hárráj gudi li muhtem mærráj bargos ieret guolástusindustrijan.

Ådåjakmáno 1. biejve rájes biejaduváj gájbbádus barggoájge binnedibmáj 40 prosentas 50 prosænntaj gå sierranjuolgadusá fámoduhteduvvim ma ruhtahiede ájge doajmmin. 

– Vuojnijma da ettjin vájkkuda nav gåktu lij ájádaládum, ja ássjev lip dal rájddam, javllá barggominisstar Hanne Bjurstrøm.

Snjilltjamáno 1. biejve rájes le gájbbádus binnedum barggoájggáj dajda gudi li muhtem mærráj ierit bargos biejadum vas 40 prosænntaj.

Guolástusindustrija le bessam bálkkávælggolágas dalloj gå bargge li muhtem mærráj ierit bargos. Bargge guolástusindustrijan e bálkáv oattjo barggovaddes vuostasj biejvijt gå li bargos ierit, dan sadjáj oadtju bargodisvuodarudájt. Dajna gå bargodisvuodarudá li binnebu gå bálkká, de oadtju da gudi li ierit bargos binnep rudájt gå iehtjáda gudi li ierit bargos. Gå bargodisvuodarudá vuoleduvvi 40 prosænntaj, de kompenseriduvvá dan baktu.

 


Aelhkebe biejjiebeetnegh åadtjodh dejtie mah bieleldh permidteradamme göölemeindustrijesne

 

Reerenasse krievemem vuelede juktie reaktoem utnedh biejjiebeetnegh åadtjodh jis bieleldh permidteradamme göölemeindustrijesne.

Tsiengelen 1.b dle krievmemem barkoetïjjegiehpiedæmman bæjjese bïeji 40 prosenteste 50 prosentese, dannasinie dah sjïerenjoelkedassh mejtie sjïehtesji finansevaahran sjïekenisnie, hiejhtesovvin.

– Mijjieh vööjnimh daate idtji dan hijven sjïdth, jïh daam libie daelie öörnedamme, barkoeministere Hanne Bjurstrøm jeahta.

Snjaltjen 1. b. raejeste dle krieveme giehpiedamme barkoetïjjese permidteringesne, vihth våålese bïejeme 40 prosentese.

Göölemeindustrije ij leah laaken nuelesne baalhkadïedten bïjre permidteringesne. Barkijh göölemeindustrijesne eah baalhkam barkoevedtijistie åadtjoeh dej voestes biejjiej permidteringeboelhkeste, sijjeste biejjiebeetnegh åadtjoeh voestes biejjeste. Juktie biejjiebeetnegh sïejhmemes leah unnebe goh baalhka, dle dannasinie permidteradamme almetjh göölemeindustrijesne vaenebe beetnegh åadtjoeh goh jeatjah permidteradamme. Gosse biejjiebeetnegekrievemem vuelede 40 prosentese permidteringesne, dle daate maahta dam tsiehkiem bueriedidh.