Historjjálaš arkiiva

Láhčá diliid ealáhusovddideapmái ja árvoháhkamii sámi guovlluin

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Bargo- ja searvadahttindepartemeanta

– Sámi guovlluin ja sámi kultruvrras leat luonddu, luondduresurssaid ja eanadaga geavaheapmi guovddáš ášši. Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma lea dehálaš doaibmabidju go áigumuš lea álggahit ođđa ealáhusdoaimma man vuođđu lea sámi árbevierut, dadjá bargo- ja searvadahttinministtar Bjarne Håkon Hanssen.

– Sámi guovlluin ja sámi kultruvrras leat luonddu, luondduresurssaid ja eanadaga geavaheapmi guovddáš ášši. Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma lea dehálaš doaibmabidju go áigumuš lea álggahit ođđa ealáhusdoaimma man vuođđu lea sámi árbevierut, dadjá bargo- ja searvadahttinministtar Bjarne Håkon Hanssen.

Ráđđehus lea jagi 2008 várren  6,5 milj. ruvnnu lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmmii. Prográmma lea earret eará sámi mátkeealáhusaid várás.   

– Ulbmil lea ovddidit eallinnávccalaš doaimmahusaid ja ceavzilis ovdáneami sámi servodagain. Mii háliidit Sámedikkiin digaštallat earret eará strategiijaid mo livččii vejolaš ovddidit meahcceealáhusaid sámi guovlluin ja mo sáhtášii buoridit duodjeealáhusa rámmaeavttuid, dadjá Hanssen.

Sámi guovlluid ealáhusstruktuvrra dehálaš oassi vuođđuduvvá eanadoalu, guolásteami, boazodoalu, meahcásteami ja duoji buvttadeapmái. Lotnolassii dat leat leamaš ássama ja barggaheami vuođđu. 

– Go olbmot ávkkástallet sihke árbevirolaš ja ođđa ealáhusaiguin veahkkálagaid, de dat addá resurssaid buoret ávkkástallama, jeavddalet sisaboađu ja vejolašvuođaid lasi dinet, dadjá bargo- ja searvadahttinministtar.

Boazodoallopolitihkas vuoruhuvvo ođđa boazodoallolága čađaheapmi sakka boahttevaš áiggi. Doallonjuolggadusaid hábmen lea dehálaš. Sihkkarastin dihtii ceavzilis boazodoalu lea dárbu buorebut sihkkarastit boazodollui eatnamiid. Dát guoská erenoamážit daidda areálaide mat dárbbašuvvojit sihkkarastit ceavzilis boazodoalu. Danne lea áigumuš ain bargat árjjalaččat boazoealáhusa areálagažaldagaiguin. Nannen dihtii dán áŋgiruššama lea álggahuvvon departemeanttaid gaskasaš ovttasbargu man ulbmil earret eará lea oaččohit buoret ollisvuođajurddašeami areálahálddašeapmái.

Máŋgga sámi guovllus lea guolásteapmi hui mávssolaš, dávjá eará ealáhusaid lassin. Sámi guolásteapmi lea eanaš vuotna- ja riddoguolásteapmi. Danne go guolásteapmi lea hui dehálaš sámi kultuvrra ávnnaslaš vuđđui, de gullet muhtun guolástusgažaldagat Sámedikki ja ráđđehusa gaskasaš konsultašuvdnasoahpamuššii. Mariidna suorggi deháleamos sámepolitihkalaš ášši lea Finnmárkku riddoguolástanlávdegotti čuovvoleapmi.