Historjjálaš arkiiva

Ráđđehus ráhkadahttá sámegiela doaibmaplána

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Bargo- ja searvadahttindepartemeanta

- Sámegielas galgá leat sihkkaris boahtteáigi Norggas. Ráđđehus áigu bovdet Sámedikki ovttasbargui ovddidit sámegiela doaibmaplána, dadjá bargo- ja searvadahttinministtar Bjarne Håkon Hanssen.

- Sámegielas galgá leat sihkkaris boahtteáigi Norggas. Ráđđehus áigu bovdet Sámedikki ovttasbargui ovddidit sámegiela doaibmaplána, dadjá bargo- ja searvadahttinministtar Bjarne Håkon Hanssen.

Doaibmaplána ulbmil lea geahččat ollislaččat dan barggu mii dál dahkkojuvvo ovddidit sámegielaid, ja ovttasráđiid Sámedikkiin árvvoštallat mainna lea deháleamos áŋgiruššat sihkkarastin dihtii ahte sámegiella šaddá ealli ja kulturbisuheaddji giellan boahtteáiggi.

– Maŋimus jagiid leat máŋga doaibmabiju álggahuvvon nannen ja ovddidan dihtii sámegiela ollu surggiin. Máŋga doaibmabiju doibmet bures, ja leat nanosmahttán sámegiela sajádaga. Jus sámegielas galggaš leat sihkkaris boahtteáigi Norggas, de lea maiddái dárbu geahčadit sámegiela áŋgiruššama dievaslaččat, surggiid ja hálddahusdásiid rasttideaddjájit. Sámegiela ollislaš čalmmusteapmi govččastahttá surgiid main rahčan ii doarvái bures leat ollán ulbmiljovkui, ja dat govččastahttá vejolaš váilliid áŋgiruššansurggiin. Erenoamážit lullisámegiela, julevsámegiela ja nuortalašgiela várás lea dárbu čađahit doaibmabijuid fargga, dadjá Hanssen.  

– Sámegiella lea unnitlohkogiella Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. Vai sámegiela áŋgiruššan váikkuha bures, lea dárbu bargat ovttas riikarájáid rastá, sihke gielddalaš, guvllolaš ja stáhtalaš dásis, dadjá Hanssen.

Stuorradiggedieđáhusas sámepolitihka birra čalmmusta ráđđehus erenoamážit mávssolašvuođa nannet sámegiela almmolaš hálddašeamis ja bálvalusfállamis.

– Sámegiela doaibmaplánas galgá sámegiella almmolaš giellan leat dehálaš oassi. Ráđđehus háliida ahte sámegiella galgá leat ealli giella, ja dalle ferte giella leat geavahusas. Sámegiela galgá sáhttit geavahit buot servodatarenain, ja dat galgá leat oidnosis, dadjá bargo- ja searvadahttinministtar.

Mearrideaddji dehálaš lea ahte buorit sámegielat fálaldagat leat mánáidgárddiin ja skuvllain. Galgá vel eambbo váikkuhit sámegiela ealáskahttimii dan láhkai ahte láhččojuvvojit buoret vejolašvuođat oahppat sámegiela miehtá skuvlavázzináiggi. Dárbu lea addit fálaldaga oahpahallat sámegiela daidda ráves sámiide geat leat massán iežaset eatnigiela, ja sámegielhálli ráves sámiide vejolašvuođa ohpahallat lohkat ja čállit. 

Norggas váilot odne ollu bargit geat hálddašit sámegiela, nu mo mánáidgárdebargit, oahpaheaddjit, oahppogirječállit, jorgaleaddjit, dulkkat, dearvvašvuođa- ja sosiálalágadusas ja ollu eará sevodatsurggiin. Danne šaddet doaibmaplána dehálaš fáddán vejolaš doaibmabijut mat galget oaččohit eanebuid váldit sámegielat oahpuid ja sámegiela oahpu.

Vai sámegiella galgá sáhttit ovdánit lunddolaš geavahusgiellan dain guovlluin main sámegiela geavaheaddjit leat unnitlogus, lea dehálaš oaččohit áigálii arenaid main sámegiella sáhttá geavahuvvot gulahallangiellan sihke sosiála ja kultuvrralaš oktavuođain. Dakkár arenat go sámi giella- ja kulturguovddážat leat dalle dehálaččat.