Historjjálaš arkiiva

Sámedikki iehčanas sajádat

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Bargo- ja searvadahttindepartemeanta

– Ráđđehus áigu álggahit viiddis láhkabarggu ja dan láhkai čalmmustit Sámedikki formála sajádaga, dadjá bargo- ja searvadahttinministtar Bjarne Håkon Hanssen. Ráđđehussii lea Sámediggi, sámiid ovddasteaddji álbmotválljen orgánan, sámepolitihka deháleamos eaktudeaddji.

– Ráđđehus áigu álggahit viiddis láhkabarggu ja dan láhkai čalmmustit Sámedikki formála sajádaga, dadjá bargo- ja searvadahttinministtar Bjarne Håkon Hanssen. Ráđđehussii lea Sámediggi, sámiid ovddasteaddji álbmotválljen orgánan, sámepolitihka deháleamos eaktudeaddji.

SámedikkiLáhkabarggu ulbmil lea evttohit daid láhkarievdadusaid mat dárbbašuvvojit vai lea vejolaš ásahit Sámedikki sierra riektesubjeaktan. Sámeláhka mearriduvvui jagi 1987 ja berre oppalaččat áigáduvvot nu ahte dat soahpá geavadii mii lea ovdánan. Sámedikki válddi vejolaš viiddideapmi mearridit njuolggadusaid sámediggeválgga birra, ja sámi kukturmuitosuodjalusa organiserema birra galgá árvvoštallojuvvot láhkabarggus.

Ráđđehus háliida sihkkarastit ahte Sámediggi oažžu duohta váikkuhanvejolašvuođa dain surggiin mat leat dehálaččat sámi servodahkii, ja čalmmustit Sámedikki iehčanas sajádaga. – Min viidáset barggu vuođus galget leat Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid gaskasaš konsultašuvdnasoahpamuša buorit vásáhusat, ja mii háliidit ovddidit ođđa bušeahttabargovugiid mat sihkkarastet ahte Sámediggi árabut ja buorebut sáhttá gulahallat ráđđehusain sámi servodaga bušeahttadárbbuid birra, dadjá bargo- ja searvadahttinministtar.

Sámedikki rolla ealáhusovddideamis lea nanosmuvvan go das lea ovddasvástádus hálddašit lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma mii lea ásahuvvon 6,5 milj. ruvnnuin jahkái 2008. Ođđa plána- ja huksenlága evttohuvvon plánaoasis lea ráđđehus árvalan ahte Sámediggi galgá beassat ovddidit vuosteákkaid áššiin mat leat dehálaččat sámi kultuvrii ja ealáhusaide. 

Ráđđehus háliida ahte Sámediggi galgá árjjalaš mielváikkuhemiin leat mielde dustemin oktasaš hástalusaid sihkkarstit ássama, barggaheami, ealáhusovddideami, árvoháhkama ja čálggu.