Historjjálaš arkiiva

Mo lea eallit sápmelažžan gávpogis?

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Bargo- ja searvadahttindepartemeanta

Ráđđehus juolluda 400 000 ruvnnu vai lea vejolaš čađahit iskkadeami das mo Norgga stuorra gávpogiid sámiid dearvvasvuohta ja eallindilli leat.

Ráđđehus juolluda 400 000 ruvnnu vai lea vejolaš čađahit iskkadeami das mo Norgga stuorra gávpogiid sámiid dearvvasvuohta ja eallindilli leat.

Stuorradiggedieđáhusas sámepolitihka birra (nr. 28, 2007 – 2008) boahtá ovdan ahte leat unnán dieđut daid sámiid birra guđet orrot gávpogiin.
- Ovdalis leat čađahuvvon iskkadeamit daid sámiid dearvvasvuođa ja eallindili birra guđet orrot árbevirolaš sámi guovlluin. Dainnago sámi álbmoga orrunminstaratge leat nuppástuvvan maŋimuš jagiid, de lea dehálaš oažžut dakkár dieđuid maiddái stuorra gávpogiid sámiid birra, dadjá bargo- ja searvadahttinministtar Dag Terje Andersen.

Sámi dearvvasvuođadutkama guovddáš, mii lea Romssa universitehtas, áigu čađahit dearvvas-vuođa dutkama mas Norgga ovtta dahje guovtti stuorra gávpoga sámiid dearvvas¬vuohta ja eallindilli leat fáddán. Prošeavtta guhkkodat lea golbma jagi ja dutkit galget jearahallat 150-200 gávpotsápmelačča dan iskkadanáigodaga.

Sámi dearvvasvuođaguovddáš lea ovdal čađahan eallindilleiskkadeami, man namma lei eŋgelasgillii Survey of Living Conditions in the Arctic: Inuit, Saami and the Indigenous Peoples of Chukotka (SLiCA). Dát iskkadeapmi lei riikkaidgaskasaš eallindilleguora¬hallan mii čađahuvvui Árktisis oktasaš bargun masa serve Ruonáeanan, Ruoŧŧa, Kánada, Aláska ja Norga. Iskkadeami ulbmil lei gávnnahit mo maŋimuš logiid jagiid johtilis sosiála, politihkalaš, ekonomalaš ja biraslaš nuppástusat váikkuhit álgoálbmogiid eallindillái davvepuola biras guovlluide. Iskkadeapmi mii galgá čađahuvvot gávpotsámiid eallindili birra lea seammalágan go SLiCA-iskkadeapmi.

Sámi dearvvasvuođadutkama guovddáš

Stuorradiggedieđáhus nr. 28 (2007 – 2008): Sámepolitihkka

 

Gåktu le sábmen liehket stádan?

Ráddidus vaddá 400 000 kråvnå guoradallamij varresvuoda ja iellemdile gáktuj sáme álmmuga gaskan vuona stuoráp stádajn.

Stuorradikkediedádusán sámepolitihka gáktuj (nr. 28, 2007 – 2008) javladuvvá ilá binná diedo li sámij birra gudi stádajn årru.
- Åvddåla le varresvuohta ja iellemdille sámij gaskan árbbedábálasj sáme årromguovlojn guoradaládum. Gå ulmutja jåhttåji stádajda, de le ájnas dákkir máhtudagáj aj daj sámij hárráj gudi stuoráp stádajn årru, javllá barggo- ja sebradahttemministar Dag Terje Andersen.

Sáme varresvuodadutkama guovdásj Råmså universitehtan galggá guoradallat varresvuodav ja iellemdilev sáme álmmugin avtan jali guovten stuoráp vuona stádan. Prosjekta vihpá gålmmå jage ja 150-200 stádasáme ságájdahteduvvi dutkamin.

Sáme varresvuodadutkama guovdásj le åvddåla tjadádam iellemdilleguoradallamav Survey of Living Conditions in the Arctic: Inuit, Saami and the Indigenous Peoples of Chukotka (SLiCA). Dát le rijkajgasskasasj iellemdilleguoradallam Arktisin mij le tjadáduvvam aktisasjbarggon gaskan Ruonáednam, Svierik, Kanada, Alaska ja Vuodna. Guoradallama ulmme lij gávnnat gåktu maŋemus lågejagij jåhtelis sosiála, politihkalasj, økonomalasj ja birásrievddama li vájkkudam álggoálmmugij iellemdilláj arktisbirádahtte guovlon. Dát ådå stáda iellemdilleguoradallam le SLiCA-guoradallama muoduk.

Sáme varresvuodadutkama guovdásj

Stuorradikkediedádus 28 (2007 – 2008): Sámepolitihkka

 

Guktie lea saemie staaresne årrodh?

Reerenasse 400 000 kråvnah vadta akten goerehtæmman starne jïh veasometsiehkiej bïjre dej saemien årrojinie nøørjen stoerrestaarine.

Stoerredigkiebïevnesisnie saemiepolitihken bïjre (nr. 28, 2007-2008) vihtesti vaenie maahtoe saemiej bïjre mah staarine årroeh.
-Aaerbi lea goerehtimmieh tjïrrehtamme starnen jïh veasoemetsiehkiej bïjre saemiej årroji luvnie dejnie dej baaletji saemien dajvine. Ihke dïhte årromevuekie aaj dej saemiej årroji luvnie jorkestamme dej minngemes jaepiej, lea vihkeles dagkeres maahtojne aaj saemiej bïjre dejnie stuerebe staarine, barkoe-jïh ektiedimmieministere Dag Terje Andersen jeahta.

Saemien starnedotkemen jarnge, Romsen Universitetesne edtja aktem goerehtimmiem tjïrrehtidh starnen jïh veasometsiehkiej bïjre dej saemien årroji luvnie aktene jallh gøøktene stuerebe nøørjen staarine. Prosjekte edtja golme jaepieh juhtedh jïh dennie goerehtimmesne sæjhta 150-200 staaresaemieh giehtjedidh.

Saemien starnedotkemen jarnge lea aarebi veasometsiehkiegoerehtimmiem tjïrrehtamme Survey of Living Conditions in the Arctic: Inuit, Saami and the Indigenous Peoples of Chukotka (SLiCA). Daate akte gaskenasjovneles veasometsiehkiegoerehtimmie Arktisesne mij lea dorjeme goh akte laavenjostoe Kruanalaanten, Sveerjen, Canadan, Alaskan jïh Nøørjen gaskem. Dïhte vuepsie goerehtimmine lij gaavnehtidh guktie dej minngemes luhkie- jaepiej varke sosijale, politihkeles, øøkonomijeles jih byjreselaaketje jorkestimmieh aalkoealmetji veasometsiehkide tsevtsiehtin dennie cirkumpolare dajvesne. Dïhte båetije goerehtimmie veasometsiehkiej bïjre staarine lea seamma goh dïhte SLiCA-goerehtimmie.

Senter for samisk helseforskning

Stoerredigkiebïevnese nr. 28 (2007-2008): Samepolitikken