Historjjálaš arkiiva

Šloahta dáhki ođasteapmi

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta

Ráđđehus árvala 25 milj. ruvdnosaš álgojuolludusa Šloahta dáhki ođasteapmái jagi 2011. Prošeavtta buohkanas golut leat meroštallojuvvon 112,6 milj. ruvdnui, ja bargguid lea áigumuš álggahit boahtte jagi vuosttaš jahkebeali.

Ráđđehus árvala 25 milj. ruvdnosaš álgojuolludusa Šloahta dáhki ođasteapmái jagi 2011. Prošeavtta buohkanas golut leat meroštallojuvvon 112,6 milj. ruvdnui, ja bargguid lea áigumuš álggahit boahtte jagi vuosttaš jahkebeali. 

- Mii háliidit ahte stáhta galgá áimmahuššat iežas viessoárvvuid buori vuogi mielde. Go Šloahta dáhkki lea heajos dilis, de mii fertet juolludit ruđaid dan divvumii, cealká ođasmahttin, hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud.

Šloahta lokta lea maŋimuš 20 jagi geavahuvvon dakkár doaimmaide mat leat mielddisbuktán ahte lea leamaš dárbu ligget lovtta. Liggejuvvon loktalanjat mat eai leat skoađastuvvon ja mat Šloahtas maiddái leat gokčojuvvon metállaloavdagiin, leat heajos teknihkalaš čoavddus. Liegga áibmu kondenserejuvvo dáhki veaikegokčasa vuostá, ja fiellut láktet. Dan lassin golgá suddan muohta ja jiekŋa dakko gokko boares veaikeloavdda ii jeage čázi.

Dát dagaha ahte fiellodáhkki ja dáhki guoddi bielkkát mieskagohtet. Dáhki guoddinbielkkát divoduvvojedje 1990-logu ođasteamis, ja várra lea ahte dat sáhttet fas vaháguvvat jus ii mihkkege dahkko.

Šloahta dáhki ođastanbarggut galget leat čađahuvvon 2012/2013 jahkemolsašupmái. Prošeavtta čađaha Statsbygg nammasaš doaimmahus ja juolludus prošektii lea gávdnomis Statsbygga jagi 2011 bušeahtas.