Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Historjjálaš arkiiva

Digitála bálvalusat ássiide ovdal 2015

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta

Leat go dolkan deavdimis almmolaš skoviid, oastimis friddjamearkkaid ja konvoluhtaid ja sáddemis daid poastaolbmá mielde? Dál diesa boahtá loahppa. Ollu stáhtalaš ásahusat leat juo digitaliseren iežaset bálvalusaid. Lohku boahtá ain lassánit. Ovdal jagi 2015 galget stáhtalaš ásahusat digitaliseren ohcanskoviid, dábálaš skoviid ja raporttaid. Dan lea ráđđehus mearridan.

Leat go dolkan deavdimis almmolaš skoviid, oastimis friddjamearkkaid ja konvoluhtaid ja sáddemis daid poastaolbmá mielde? Dál diesa boahtá loahppa. Ollu stáhtalaš ásahusat leat juo digitaliseren iežaset bálvalusaid. Lohku boahtá ain lassánit.  Ovdal jagi 2015 galget stáhtalaš ásahusat digitaliseren ohcanskoviid, dábálaš skoviid ja raporttaid. Dan lea ráđđehus mearridan.

-Ássit vurdet dán áiggi ahte gávdnojit digitála čovdosat maid ieža sáhttet doaimmahit. Sii mákset rehkegiid, diŋgojit girdibileahtaid ja gálvvuid neahta bokte. Bođolaš geavaheaddjit eai galgga dárbbašit deavdit skoviid, ohcamušaid ja raporttaid báberhámis ja sáddet daid poastta mielde. Stáhta galgá fállat bálvalusaidis bođolaš geavaheddjiid vuordámušaid ektui, mii lea digitaliseren, cealká ođasmahttinministtar Rigmor Aasrud.

Ráđđehusa digitaliserenprográmma, maid stáhtaministtar ja ođasmahttinministtar ovddideigga cuoŋománus dán jagi, ulbmil lea ahte ássit ja ealáhuseallin eai galgga dárbbašit geavahit báberpoastta, muhto baicce gulahallat digitálalaččat hálddašemiin.  Dál mearrida Ráđđehus áiggi goas stáhtalaš skovit galget gávdnot neahtas, ja goas daid sáhttá sáddet neahta bokte. Deháleamos stáhtalaš bálvalusat galget juo digitaliserejuvvot vuosttas jahkebeali 2014.  Vuosttas jahkebeali jagi 2015 galget buot stáhtalaš bálvalusat digitaliserejuvvon ja gávdnamis neahtas.   

Spiehkastagat dán gáibádusas leat bálvalusat gos sáddejuvvojit uhcit go 3000 skovi jahkásaččat, ja dakkár bálvalusat gos digitaliseren ii leat ávkin bođolaš geavaheaddjái iige hálddašeapmái.  

Vuosttas lávki lea fállat ássiide bálvalusaid neahta bokte. Guhkes áiggi vuollái galgá hálddašeapmi fállat eanet alladásat digitála bálvalusaid.  Alladásat digitála bálvalusaid bokte lea vejolaš earret eará buorebut goallostit geavaheddjiid dieđuid sisasáddemiid etáhtaid fágavuogádagaide.  Ollu doaimmahusain leat plánat ja strategiijat alladásat digitála bálvalusovdáneapmái, nugo NAV ođasmahttinprográmma.

 

Digitaale dïenesjh årroejidie 2015 åvtelen

Vissjetovveme byögkeles goerh olkese tjaeledh, dejtie gïetine dievhtedh, påastemïerhkh jïh prievieskuahpam åestedh jïh dejtie påastine seedtedh? Daelie daate orrije. Jïjnjh staateles gïehteldimmieh leah sijjen dïenesjefaalenassem digitalisereme. Daelie jïenebh sjidtieh. Jaepien 2015 åvtelen dle staateles gïehteldimmieh edtjieh ohtsemh, goerh jïh reektehtsh digitaalelaakan darjodh. Dam reerenasse sjæjsjalamme.

- Daan biejjien dle årrojh digitaale jïjtjegagkestimmievuekieh veanhtadieh. Dah reeknegh, gïrtefeelemh jïh vaaroeh nedtesne dongkieh. Utnijh edtjieh slyöhpedh goerh, ohtsemh jïh reektehtsh paehpierinie dievhtedh jïh påastine seedtedh. Staate edtja sov dïenesjh faalehtidh naemhtie guktie utnijh dam veanhtadieh, jïh dïhte digitaalelaakan, orrestehtemeministere Rigmor Aasrud jeahta.

Reerenassen digitaliseremeprogrammesne maam staateministere jïh orrestehtemeministere böökti voerhtjen daan jaepien, dle reerenasse jïjtsasse ulmine bïejin, årrojh jïh jieleme edtjieh slyöhpedh paehperepåastem nåhtadidh jïh buerebh digitaalelaakan reereminie govlesadtedh. Daelie reerenasse jeahta gåessie dah staateles goerh edtjieh gååvnesidh jïh maehtedh digitaalelaakan seedtesovvedh. Dah stööremes staateles dïenesjh edtjieh digitaale årrodh joe voestes bielien jaepeste 2014. Eanna voestes bielien jaepeste 2015, dle gaajhkh staateles dïenesjh edtjieh digitaale årrodh.

Dah mah eah dam krievemem utnieh leah dïenesjh mah vaenebe goh 3000 goerh åadtjoeh fïerhten jaepien, jïh dïenesjh gusnie digitalisereme ij leah maereles gænnah utnijasse jallh reeremasse

Akte voestes sïlle lea digitaale dïenesjh årroejidie faalehtidh nedtesne. Guhkiebasse dle reerenasse edjta vielie digitaale dïenesjh faalehtidh.  Avanserte digitaliseremen tjïrrh maahta gaskem jeatjah aktem lïhkes iktedimmiem daatijste darjodh, mejtie utnije jïh etaatij faagesuerkieh seedteme. Jïjnjh gïehteldimmieh soejkesjh jïh strategijh utnieh akten avanserte digitaale dienesjeevtiedæmman, goh NAV’en orrestimmieprogramme.

 

Digitála dievno viesádijda åvddål 2015

Le gus vájbbam tjáledahttet almulasj sjiemájt, dievddet dajt giedajn, poasstamerkajt ja konvoluhtajt oasstet ja påsta baktu rádjat? Dási hæjtto de boahtá. Moadda stáhtalasj dåjma li digitáliserim ietjas dievnnofálaldagáv. Ja ienep sjaddi. Åvddål 2015 galggi stáhtalasj dåjma sadjihij biedjat åhtsåmusájt, sjiemájt ja diedádusájt digitálalattjat. Dáv le ráddidus mierredam.

- Viesáda vuorddi uddni digitála iesjdievnastamtjoavddusijt. Sij máksi rieknigijt, diŋŋguji girddemanojt ja gálvojt nehtan. Addne galggi bessat dievddemis sjiemájt, åhtsåmusájt ja diedádusájt páhppárin ja påsta baktu rádjat. Stáhtta galggá fállat ietjas dievnojt navti gåk addne vuorddá, ja dat le digitálalattjat, javllá ådåstuhttemminisstar Rigmor Aasrud.

Ráddidusá digitáliserimprográmman majt stáhtaminisstar ja ådåstuhttemminisstar åvdedin vuoratjismánon dá jage, biejaj ráddidus ulmev. Viesáda ja æládusiellem galggi bessat adnemis páhppárpåstav ja ienni digitálalattjat guládallat háldadiddjijn. Ráddidus ájgev biedjá dalutji gå stáhtalasj sjiemá galggi gávnnut ja máhttet rájaduvvat digitálalattjat. Vuostasj stáhtalasj dievno galggi liehket digitálalattjat juo vuostasj biellejagen jagen 2014. Åvddål vuostasj biellejahke 2015 galggi divna stáhtalasj dievno digitálalattjat fáladuvvat.

Tjuoldos dán rávkalvisás le dievno gånnå binnep gå 3000 sjiemá rájaduvvi juohkka jage, ja dievnujn gånnå ij le ávkálasj digitáliserit addnijda jalik háldadibmáj.

Fállat digitála dievnojt nehta baktu viesádijda le vuostasj lávkke. Åvddålijguovlluj háldadus galggá fállat ienep dárkkelis digitála fálaldagájt. Dárkkelis digitáliseriga baktu máhttá dahkat lahka tjadnasav rádjamis dáhtás addnijs ja etáhtaj fáhkasystemajs. Moadda dåjmajn li plána ja strategija dárkkelis digitála dievnnoåvddånahttemij, duola dagu NAVa åvdåstahttemprográmma.