Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Historjjálaš arkiiva

Fuolat persovdnasuodjalusastat!

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta

Ráđđehus ovddidii odne stuorradiggedieđáhusa ”Personvern – utsikter og utfordringar” (Persovdnasuodjalus – vejolašvuođat ja hástalusat). Dieđáhusain čuovvulit Persovdnasuodjalusa kommišuvnna raportta, NOU 2009:1 Individ og integritet, Personvern i det digitale samfunnet (Ovttaskas olmmoš ja integritehta, Persovdnasuodjalus digitála servodagas).

Ráđđehus ovddidii odne stuorradiggedieđáhusa ”Personvern – utsikter og utfordringar” (Persovdnasuodjalus – vejolašvuođat ja hástalusat). Dieđáhusain čuovvulit Persovdnasuodjalusa kommišuvnna raportta, NOU 2009:1 Individ og integritet, Personvern i det digitale samfunnet (Ovttaskas olmmoš ja integritehta, Persovdnasuodjalus digitála servodagas). Stuorradiggedieđáhusain ovdanbuktet ráđđehusa persovdnasuodjalusbarggu bajimuš ulbmiliid.

- Lea mávssolaš ahte mii ásahit buriid rámmaid, maiguin sihkkarastit nana persovdnasuodjalusa ássiide. Earret eará dan geažil ráđđehus almmuha dieđáhusas, ahte áigot ásahišgoahtit dagaldumiid (rutiinnaid) dan ektui, ahte ráhkadit lokka buohkain, geat geahčadit stuorra registariid, main leat persovdnadieđut. Dakkár loggemiin sáhttit ráddjet vearrivuođalaš dieđuid oaidnima. Loggema vehkiin olmmoš sáhttá maid oažžut dieđuid dan hárrái gii su dieđuid lea beassan oaidnit, stáhtaráđđi Rigmor Aasrud dadjala.

Persovdnasuodjalus guoská buot surggiide, ja lea mávssolaš ollu servodatsurggiin. Bargoeallin, johtalussuorgi, láhkasuorgi ja dearvvašvuođasuorgi leat muhtin ovdamearkkat. Sihke almmolaš ja priváhta doaimmain gáibiduvvo álbmoga luohttámuš. Dán luohttámuša váldun lea buorre persovdnasuodjalus. Seammás lea mávssolaš, ahte olmmoš ieš fuolaha iežas persovdnasuodjalusas ja earret eará smiehtasta guktii ovdalgo addá nubbái iežas persovdnadieđuid ja bidjá gáibádusaid daidda, geat ožžot dieđuid.

- Teknologiija ovdáneapmi buktá sihke vejolašvuođaid ja hástalusaid persovdnasuodjalussii. Dábálaš eallimis min maŋis lávdet ollu persovdnadieđut juohke áidna beaivvi. Šaddá dađistaga álkit ja hálbbit čohkket ja vurket issoras stuorra diehtohivvodagaid guhkes áiggiid. Seammás teknologiija addá vejolašvuođaid fuolahit persovdnasuodjaleamis, ovdamearkan elektrovnnalaš vuogádagat, maiguin olaha iežas persovdnadieđuid sihkkaris neahttačovdosiin, maidda galgá logget sisa, elektrovnnalaš almmuheapmi dieđuid addima oktavuođas ja loggen, man vuođul sáhttá gozihit geat earát besset oaidnit persovdnadieđuid, Aasrud dadjala.

Riikkaidgaskasaččat leat viidát rievdadeamen persovdnasuodjaleami njuolggadusaid ja dat váikkuha maiddái Norgii. Áiggi mielde soaitit de dárbbašit rievdadit Norgga persovdnasuodjalusnjuolggadusaid. Stuorradiggedieđáhus čilge makkár prinsihpat ráđđehusa mielas galget leat nationála persovdnasuodjalusbarggu vuođđun, dassái go lea áigi ođasmahttit njuolggadusaid.

Persovdnasuodjalusa njuolggadusaid lea ollugiid mielas váttis áddet. Dieđáhusa váldun leat danin rávvagat dan hárrái, mo njuolggadusaid buoremusat čuovvu. Ráđđehus almmuha, ahte áigot ráhkadit eanet rávagihppagiid dan ektui, mo njuolggadusaid galgá čuovvut.

15 rávvaga persovdnasuodjalusa hárrái
Stuorradiggedieđáhusa oktavuođas stáhtaráđđi Rigmor Aasrud rávve sihke ássiid ja sin, geat barget persovdnadieđuiguin:

Don sáhtát gáibidit:

  • Beassat oaidnit iežat dieđuid, maid earát leat vurken.
  • Ahte njulgejit du dieđuid, jos dat eai leat riekta.
  • Ahte sihkkot du dieđuid, go dat eai šat dárbbašuvvo.
  • Ahte dieđuid gieđahallama birra muitalit áddehahtti vugiin.
  • Beassat diehtit masa du dieđuid geavahit ja gii daid beassá oaidnit.

Don berret:

  • Leat dihtomielalaš, go attát earáide persovdnadieđuid.
  • Ale atte eanet dieđuid, go mat dárbbašuvvojit.
  • Oahpásmuva geavaheaddjieavttuiguin/persovdnasuodjalusa eavttuiguin.
  • Vállje namahis molssaeavttuid, jos fal lea vejolaš.
  • Oahpat mánáidat geavahit jierpmi neahtas.

Don gii barggat persovdnadieđuiguin:

  • Ale čohkke eanet persovdnadieđuid, go maid dárbbašat.
  • Geavat dieđuid dušše dasa, man várás leat daid čohkken.
  • Ráhkat dagaldumiid dan ektui, ahte sihkut dušši dieđuid.
  • Fuolat buori diehtojuohkinsihkarvuođas.
  • Muital vuđolaččat ja ovttageardánit persovdnadieđuid gieđahallama birra sidjiide, geaid dieđut leat čohkkejuvvon.

Persovdnasuodjalus – vejolašvuođat ja hástalusat (Personvern – utsikter og utfordringar, dárogillii)

 

Geehth dov persovnevaarjelimmiem!

Reerenasse daan biejjien stoerredigkiebïevnesem «Personvern- utsikter og utfordringar» bæjhkoehti. Bïevnese akte vijriesåbpoe barkoe Persovnevaarjelimmiekommisjovnen reektehtsistie, NOU 2009:1 Individ og integritet, Personvern i det digitale samfunnet (Indivijde jïh integriteete, Persovnevaarjelimmie digitaale siebriedahkesne). Stoerredigkiebïevnese reerenassen bijjemes ulmieh buakta persovnevaarjelimmiebarkosne.

- Vihkeles mijjieh hijven mierieh tseegkebe mah aktem hijven persovnevaarjelimmiem huksieh dan aktegs årroejasse. Gaskem jeatjah dle reerenasse dannasinie bïevnesisnie bieljele, akte barkoe sæjhta aelkedh juktie vuekieh tseegkedh guktie edtja gïehtjemem vïhtesjadtedh stoerre registerinie gusnie persovnebïevnesh. Dagkeres vïhtesjadteme maahta heerredidh olles naaken registerinie gïehtjh bielelen fåantoe. Vïhtesjadteme maahta aaj fïereguhtese nuepiem vedtedh bïevnesh skååffedh gie bïevnesh åådtjeme sov bïjre, staateraerie Rigmor Aasrud jeahta.

Persovnevaarjelimmie lea gaajhki suerkiej bijjielisnie, jïh vihkeles gelline siebriedahkesuerkine. Naaken dejstie leah barkoesuerkie, ektieskovhtesuerkie, justisesuerkie jïh healsoesuerkie. Dovne byögkeles jïh privaate gïehtelimmie leah jearohke almetjh dejtie leajhtadieh. Hijven persovnevaarjelimmie lea jarngesne daan leajhtadæmman. Seamma tïjjen dle vihkeles fïereguhte jïjtse persovnevaarjelimmiem gorrede, gaskem jeatjah dam måjhtelidh gosse bïevnesh jïjtse bïjre laahpa, jïh krïevenassh buektedh dejtie mah bïevnesh åadtjoeh.

- Dihte teknologeles evtiedimmie dovne nuepieh jïh haestemh sjugniedieh persovnevaarjelæmman. Aarkebiejjien laehpebe jïjnjh persovnebïevnesh fïerhten biejjien. Daamtaj aelhkebe jïh liehtebe sjædta tjöönghkedh jïh vöörhkedh stoerre veahkah bïevnesijstie guhkiem. Seamma tïjjen dle teknologije orre vuekieh vadta persovnevaarjelimmiem gorredidh. Goh elektrovneles jïjtsh persovnebïevnesh gaavnedh, jearsoes tjaangemevuekiej tjïrrh nedtesne, elektrovneles bieljelimmie gosse bïevnesh olkese vadtasuvvieh, jïh vïhtesjadteme mij dorje guktie gåarede mænngan mubpiej persovnebïevnesidie gïehtjedidh, Aasrud jeahta.

Daelie stoerre staeriedimmiebarkoeh dorjesuvvieh gaskenasjovnaale persovnenjoelkedassijste mah ulmiem utnieh Nöörjese. Guhkiebasse dle maahta dannasinie sjyöhtehke sjïdtedh nöörjen persovnenjoelkedassh staeriedidh. Stoerredigkiebïevnese tjïelkeste mah prinsihpih reerenasse veanhta byöroe våaroemasse bïejesovvedh nasjovnaale persovnevaarjelimmiebarkosne, mearan njoelkedassestaeriedimmiem vuertieminie.

Persovnevaarjelimmien njoelkedassh leah geerve jeenjesidie. Bïevnesen jarngesne lea dannasinie raerieh jïh bïhkedimmie guktie bööremeslaakan maahta njoelkedassi dahkoesijjiem nåhtadidh. Reerenasse bieljele jienebh bïhkedæjjah sijhtieh dorjesovvedh, guktie maahta njoelkedasside illedh.

15 raerieh persovnevaarjelimmien bïjre
Stoerredigkiebïevnesen sjïekenisnie dle staateraerie Rigmor Aasrud daej raeriejgujmie båata dovne dan aktegs årroejasse jïh dejtie mah persovnebïevnesh gïetedieh:

Datne maahtah krïevedh:

  • Bïevnesidie vuejnedh mejtie mubpieh dov bïjre vöörhkeme.
  • Båajhtoeh bïevnesh dov bïjre staeriesuvvieh.
  • Bïevnesh dov bïjre arhkenieh mah eah leah daerpies vielie.
  • Bïevnesh gïetedimmien bïjre bïevnesijstie leah guarkoes
  • Bïevnesh åadtjodh misse bïevnesh dov bïjre åtnasuvvieh, jïh gie maahta dejtie vuejnedh.

Datne byörh:

  • Voerkes årrodh gosse persovnebïevnesh laahpah
  • Aellieh jienebh bïevnesh vedtieh goh daerpies
  • Daejredh utnijetsiehkiej/persovnetsiehkiej bïjre
  • Tjeakoes alternatijvh veeljedh jis gåarede
  • Dov maanah nedtevihten bïjre lïerehtidh

Datne guhte persovnebïevnesh gietede tjoerh

  • Ih jienebh persovnebïevnesh tjöönghkedh jïh vöörhkedh goh daarpesjh,
  • Ajve bïevnesh nåhtadidh disse misse datne dejtie veedtjeme
  • Hijven vuekieh utnedh juktie ovdaerpies bievnesh sliejhtedh.
  • Hijven bïevnesejearsoesvoetem hoksehtidh
  • Hijven jïh aelhkie bïevnesh vedtedh gïetedimmien bïjre persovnebïevnesijstie dejtie vïhtesjæjjide

Persovnevaarjelimmie – vuajnoeh jïh haestemh (gærjagïele)

 

Gáhtti ietjat persåvnnåsuodjalimev!

Ráddidus biejaj uddni åvddån stuorradiggediedádusáv ”Personvern – utsikter og utfordringar”. Diedádus le tjuovvolibme Persåvnnåsuodjalimekommisjåvnå rapportas, NOU 2009:1 Individ og integritet, Personvern i det digitale samfunnet. Stuorradiggediedádus sisadná ráddidusá badjásasj ulmijt persåvnnåsuodjalime bargon.

- Ájnas le ásadit buorre birástagájt ma sihkarassti buorre persåvnnåsuodjalimev ájnegis viesádij. Dat le akta sivájs gå ráddidus diedádusán diedet galggá jåhtuj biedjat rutijnajt ma loggiji gudi bessi gæhttjat stuorra regisstarijt maj sisadno le persåvnnådiedo. Dákkir loggim soajttá ávkken gå galggá loabedis snuoggamav ganugahttet. Ja návti bæssá aj juohkka akta diehtet guhtimusj le bessam diedojt suv birra åhtsåt, javllá stáhttaráde Aasrud.

Persåvnnåsuodjalibme manná suorgij rastá, ja le ájnas moatten sebrudaksuorgen. Barggoiellem, jåhtulaksuorgge, riektásuorgge ja varresvuodasuorgge li muhtem buojkulvisá. Sihke almulasj ja priváhta dåjmadahka dárbahi viesádij luohtádusáv. Buorre persåvnnåsuodjalibme le dán luohtádussáj guovdátjin. Sæmmi båttå le aj ájnas jut juohkka ájnegis ietjasa persåvnnåsuodjalimev várajda válldá, duola dagu gå usjudallá gå persåvnnådiedojt iehtjádijda vaddá ja sijájs gájbbedit vágesvuodav.

- Teknologalasj åvddånibme mierkki sihke vejulasjvuoda ja hásstalusá persåvnnåsuodjalibmáj. Árkkabiejven guodep viehka ållo persåvnnådiedojt juohkka ájnna biejve. Álkkep ja álbep sjaddá tjoahkkit ja vuorkkit ihkeva ållo persåvnnådiedojt oanegis ájgen. Sæmmi båttå teknologija dibddá ådå láhkáj persåvnnåsuodjalimev várajda válldet. Buojkulvisá li elektråvnålasj bessam ietjasa persåvnnådiedojda sihkar, næhttavuododum sisiloggimtjoavddusij baktu, elektråvnålasj diededibme gå diedo vatteduvvi, ja loggim man baktu bæssá maŋŋela guoradallat makta iehtjáda bessi persåvnnådiedojt gæhttjat, javllá Aasrud.

Rijkajgasskasattjat li dálla viehka ålov rievddamin persåvnnåsuodjalusnjuolgadusájt ma aj Vuodnaj guosski. Ájge bále de soajttá galggap vuona persåvnnåsuodjalusnjuolgadusájt aj rievddat. Stuorradiggediedádus tjielgat makkir prinsihpa ráddidusá mielas galggi vuodon nasjonála persåvnnåsuodjalime bargon madi njuolgadusrievddamijt vuorddep.

Persåvnnåsuodjalimnjuolgadusá li gássjela moaddásijda. Danen le bagádusá ja viehkke gåktu njuolgadusá buoremus láhkáj máhtti ávkken diedádusá guovdátjin. Ráddidus diedet moadda bagádallamgirjátja galggi dagáduvvat ma subtsasti gåktu buoremus láhkáj máhtá njuolgadusájt tjuovvot.

15 ráde persåvnnåsuodjalibmáj
Stuorradiggediedádusán buktá stáhttaráde Rigmor Aasrud tjuovvovasj rádijt sihke ájnegis viesádij ja sidjij gudi persåvnnådiedojt giehtadalli:

Máhtá gájbbedit:

  • Gæhttjat diedojt ma iehtjádijn li duv birra.
  • Jut diedo duv birra ma li boasto divoduvvi.
  • Gádodit diedojt duv birra ma ælla desti dárbulattja.
  • Jut dádjada gåktu diedo duv birra soajtti giehtadaláduvvat.
  • Bessat diehtet gåktu diedo duv birra aneduvvi ja gudi bessi dajt vuojnnet.

Bierri:

  • Liehket diedulasj gå persåvnnådiedojt vattá.
  • Ale vatte ienep diedojt gå hæhttu.
  • Snivva låhkåt adno/persåvnnåsuodjalusævtojt.
  • Válljit anonyma vejulasjvuodajt jus besa.
  • Ietjat mánájda næhttajiermmásvuodav oahppat.

Dån guhti persåvnnådiedojt giehtadalá hæhttu:

  • Ale tjoahkki ja vuorkki ienep persåvnnådiedojt gå majt dárbaha.
  • Dåssju diedojt adnet dasi masi li viettjadum.
  • Dujna galggi buorre rutijna váj gádoda diedojt majt i dárbaha.
  • Gáhti diehtosihkarvuodav.
  • Vatte buorre ja dádjadahtte diedojt persåvnnådiedoj giehtadallama birra.

Persåvnnåsuodjalibme – hásstalusá åvddålijguovlluj (girjjedárogiellaj)

 

Bajás