Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Historjjálaš arkiiva

- Álgoálbmogat dárbbašit min dohkkeheami

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta

Odne lea 5000 álgoálbmotjoavkku mearkabeaivi, miehtá oba máilmmi. Borgemánu 9. beaivi lea ON riikkaidgaskasaš álgoálbmotbeaivi. Dan beaivve heive maid čájehit solidaritehta álgoálbmogiiguin, geat ellet lossa dilis.

Odne lea 5000 álgoálbmotjoavkku mearkabeaivi, miehtá oba máilmmi. Borgemánu 9. beaivi lea ON riikkaidgaskasaš álgoálbmotbeaivi. Dan beaivve heive maid čájehit solidaritehta álgoálbmogiiguin, geat ellet lossa dilis.

Máilmmi álgoálbmogat leat badjel vihtta proseantta máilmmi ássiin, eanet go 370 miljovnna olbmo, geat ásset eanet go 90 riikkas. Eanaš álgoálbmogiin lea váttis eallindilli, ja ollugiid vealahit ja oaguhit.

- Máilmmi álgoálbmogiin leat ollu iešguđetlágan gielat ja kultuvrrat, mat leat midjiide riggodahkan. Dan mii ávvudit odne, sámeministtar Rigmor Aasrud dadjala.

- Ollu álgoálbmogiid dulbmet ja oaguhit ja sii dárbbašit min doarjaga ja dohkkeheami. Ráđđehus áigu danin ain bargat aktiivvalaččat riikkaidgaskasaččat dan ovdii, ahte stáhtat ja sin álgoálbmogat gulahallet, Aasrud cealká.

Boahtte jagi ON lágida sierra Álgoálbmogiid máilmmičoahkkima, vuosttaš čoahkkima, mas nationálastáhtat ja álgoálbmogat deaivvadit ja guorahallet nationálastáhtaid geatnegasvuođaid álgoálbmogiid ektui. Vai álgoálbmogat livčče nu bures ráhkkanan dan čoahkkimii go vejolaš, de Sámediggi bovdii geassemánus 2013 álgoálbmotkonferánsii Álahedjui. Doppe ráhkadedje loahppadokumeantta, man 600 álgoálbmotáirasa buot máilmmi álgoálbmotguovlluin dohkkehedje.

- Lea sáhka riikkaidgaskasaš álgoálbmotsolidaritehtas. Álgoálbmogat leat unnitlogus measta buot riikkain, danin Sámediggái lea mearihis mávssolaš, ahte álgoálbmogat ovddidit oktasaš oaiviliid, nu guhkás go dat lea vejolaš. Min máilmmiviidosaš oktiigullevašvuohta addá midjiide fámu, ja dán beaivve lea vuogas čalmmustahttit dan, sámediggeráđđi Vibeke Larsen nanne.

Máilmmi álgoálbmotbeaivvi ásahedje 1994, ja borgemánu 9. beaivi válljejuvvui daningo ON máilmmi álgoálbmogiid bargojoavkku čoahkkanii vuosttaš háve dan beaivve 1982. Bargojoavku gulai prosessii, man vuođul ON váldočoahkkin dohkkehii ON julggaštusa álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra 2007.

Sápmelaččain lea álgoálbmotstáhtus Norggas, ja borgemánu 9. beaivi lea sámi leavgabeaivi.

 

 

- Aalkoealmetjh mijjen jååhkesjimmiem daarpesjieh

Daan biejjien akte mïerhkebiejjie 5000 ovmessie aalkoealmetjetjïertide abpe veartenisnie. Mïetsken 9.b. lea ENn gaskenasjovnaale aalkoealmetjebiejjie. Daate biejjie lea aaj akte biejjie juktie ektievoetem vuesiehtidh aalkoealmetjetjïertigujmie mah gïerve tsiehkiej nuelesne veasoeh.

Veartenen aalkoealmetjh leah bijjelen vïjhte prosenth veartenen almetjijstie, vielie goh 370 millijovnh almetjh joekedamme jieniebinie goh 90 laantine. Dah jeanatjommes aalkoealmetjh gïerve tsiehkiej nuelesne jielieh, jïh jeenjesh dovne dïedtesimmiem jïh trïegkenassem dååjrieh.

- Veartenen aalkoealmetjh aktem stoerre gïelen jïh kultuvrelle gellievoetem utnieh, mij mijjem ræjhkoesåbpoe dorje. Daam mijjieh mïerhkesjibie daan biejjien, saemieministere Rigmor Aasrud jeahta.

- Jïjnjh aalkoealmetjh dïedtesimmiem jïh trïegkenassem dååjrieh, jïh mijjen dåarjoem jïh jååhkesjimmiem daarpesjieh. Reerenasse sæjhta dan åvteste annje akte eadtjohke guejmie årrodh gaskenasjovnaale barkosne, dan govlesadtemasse staati jïh dej aalkoealmetjetjïerti gaskem, Aasrud jeahta.

Mubpien jaepien EN aktem jïjtse Veartenekonferansem aalkoealmetjidie öörnede, dïhte voestes konferanse gusnie nasjovnaalestaath jïh aalkoealmetjh gaavnesjieh, juktie nasjovnaalestaaati dïedth almetji vööste digkiedidh. Juktie veartenen aalkoealmetjh bööremeslaakan daan konferansese ryöjredidh, Saemiedigkie lij gåassoehtæjja aktene gaskenasjovnaale ryöjreden aalkoealmetjekonferansese Altesne ruffien 2013. Desnie aktem galhkuvetjaatsegem dajroeji, maam gaajhkh veartenen aalkoealmetjeregijovnh daelie dåarjoehtieh.

- Daate lea gaskenasjovnaale aalkoealmetjeektievoeten bïjre. Aalkoealmetjh leah unnebelåhkoeh mahte gaajhkine laantine, dan åvteste joekoen vihkeles Saemiedægkan aalkoealmetjh aktine tjåenghkies gïeline soptsestieh, dan gåhkese gåarede. Mijjen abpeveartenen ektievoete lea dïhte mij mijjem nænnoestahta, jïh daate biejjie akte hijven nuepie tjoevkesem dïsse bïejedh, saemiedigkieraerie Vibeke Larsen jeahta.

Veartenen aalkoealmetjebiejjie tseegkesovvi 1994, jïh mietsken 9.biejjien 1982 lij dïhte voestes tjåanghkoe ENn barkoedåehkesne veartenen aalkoealmetjidie. Barkoedåehkie lij akte bielie dehtie barkoste mij darjoeji guktie ENn generaalekrirrie ENn bæjhkoehtimmiem aalkoealmetji reaktaj bijre nænnoesti jaepien 2007.

Saemieh staatusem aalkoealmetjinie Nöörjesne utnieh, jïh mïetsken 9.b. lea saemien saevegebiejjie.

 

 

- Álggoálmmuga dárbahi mijá dåhkkidimev

Uddni le mærkkabiejvve 5000 iesjguhtik álggoálmmukjuohkusijda væráldav miehtáj. Bårggemáno 9. Biejvve le AN:a rijkajgasskasasj álggoálmmukbiejvve. Uddni hiehpá solidaritehtav vuosedit álggoálmmukjuohkusij gudi viessu gássjelis dilen.

Værálda álggoálmmuga tjoahkkáj li badjelasj vihtta prosenta værálda álmmugis, badjelasj 370 millijåvnå ulmutja badjelasj 90 lándajn. Ienemus álggoálmmuga viessu gássjelis dilen, ja moaddása niejdeduvvi ja doalvoduvvi.

- Værálda álggoálmmuga li gielalasj ja kultuvralasj valljudahka mij le midjij boanndudahkan. Dáv uddni ávvudallap, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud.

- Moadda álggoálmmuga niejdeduvvi ja doalvoduvvi ja dárbahi mijá doarjjagav ja duodastimev. Danen galggá ráddidus åvddålijguovlluj aj dåjmalattjat oassálasstet rijkajgasskasasj bargguj mij åvdet ságastallamijt stáhtaj ja daj álggoálmmukjuohkusij gaskan, javllá Aasrud.

Boahtte jage ásadit AN sierra Álggoálmmugij væráltkonferánsav, vuostasj dakkár gånnå nasjonálstáhta ja álggoálmmuga æjvvali ságastalátjit makkir vælggogisvuoda nasjonálstáhtajn li álggoálmmugij gáktuj. Váj álggoálmmugijt buoremus láhkáj dán konferánssaj gárvet, ásadij Sámedigge rijkajgasskasasj gárvediddje álggoálmmukkonferánsav Áltán 2013 biehtsemáno. Dan konferánsa boados lij loahppadokumænnta masi badjelasj 600 álggoálmmukåvdåstiddje gájka værálda álggoálmmukguovlojs guorrasin.

- Dát guosská rijkajgasskasasj álggoálmmuksolidaritehttaj. Álggoálmmuga li unneplågon vargga juohkka rijkan, danen le viehka ájnas Sámediggáj jut álggoálmmuga nav guhkás gå vejulasj aktisasj jienajn ságasti. Mijá væráltvijddásasj aktisasjvuohta le mij mijájt nanni, ja uddni le vuogas biejvve dáv dættodit, javllá sámediggeráde Vibeke Larsen.

Værálda álggoálmmukbiejvve ásaduváj 1994:n ja bårggemáno 9. biejve lij vuostasj tjåhkanibme AN:a værálda álggoálmmugij barggojuohkusin jagen 1982. Barggojuogos lij oassen bargos man boados lij AN:a ållestjåhkanibme mierredij AN:a tjielggidusáv álggoálmmugij riektáj hárráj 2007:n.

Sáme li Vuona álggoálmmuk, ja bårggemáno 9. biejve le sáme slávggimbiejvve.

 

Bajás