Historjjálaš arkiiva

Ii dohkket digitála erohusaid

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta

Odne eai leat 270000 norgalačča neahtas. Ráđđehus áigu beliin unnidit dan logu 2018 rádjái. Dat boahtá ovdán Norgga digitála agendas: DGT ovdáneami ja árvoháhkama váste stuoradiggedieđáhusas mii ovdanbuktojuvvui odne. Ráđđehus galgá ovddidit digitála bálvalusaid geavaheami ja neahttagávppašeami ja almmolaš bálvalusaid digitaliserema, ovttastahttima ja eambbo áŋgiruššamiin digitála oassálastimii.

Odne eai leat 270000 norgalačča neahtas. Ráđđehus áigu beliin unnidit dan logu 2018  rádjái. Dat boahtá ovdán Norgga digitála agendas: DGT ovdáneami ja árvoháhkama váste stuoradiggedieđáhusas mii ovdanbuktojuvvui odne. Ráđđehus galgá ovddidit digitála bálvalusaid geavaheami ja neahttagávppašeami ja almmolaš bálvalusaid digitaliserema, ovttastahttima ja eambbo áŋgiruššamiin digitála oassálastimii. 

Norga lea máilmmi njunnožis interneahttageavaheamis iešguđetge surggiin. Ovcci ássi oktiibuot logi ássis geavahit neahta vahkkosaččat. 86 proseantta geavaha neahttabáŋkku. Sullasaš lohku EO:s lea 37 proseanta. Eará suorggit gos norgalaččat leat aktiivvalaš neahttageavaheaddjit, leat gálvo- ja bálvalusoastimiin neahta bokte, oktavuođas almmolaš eiseválddiiguin ja sosiála fierpmádagaid oassálastimis.

- Servodat eambbo vuođđun atná dan ahte olbmot leat neahtas. Jus don it leat neahtas, de gal máŋga oktavuođa vásihat ahte leat servodaga olggobealde. Vaikko Norga lea máilmmi njunnožis, de leat ain ollugat geat eai searvva digitálalaččat. Dakkár digitála earuid eat sáhte mii dohkkehit, dadjá ođasmahttin-, hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud.  Oktiibuot leat sullii 270 000 olbmo gaskal 16 ja 79 jagi geat maŋemus golmma mánus eai leat geavahan interneahta, SGD dieđuid mielde, eatnasat sis leat badjel 65 jagi.

- Dan ahte hálddašit neahta ja searvat nehttii ii leat dušše dehálaš juohkehažžii. Dat lea maiddái gilvoovdamunni. Go stuora oassi lea neahtas, de dat mearkkaša ahte márkan digitála gálvvuide ja bálvalusaide sáhttá lassánit. Dán mun háliidan ahte mii ávkkástallat eambbo go dan maid dál dahkat, dadjá Rigmor Aasrud.
Stuoradiggedieđáhus nanne ahte aktiiva politihkka digitála oassálastima váste lea dehálaš  vai olaha árvoháhkama ja ovdáneami servodagas.

Ráđđehusa  mihttomearri digitála oassálastimiin lea:

  • Viđa jagis galgá lohku dain geat eai leat neahtas unnut beliin, 270 000 rájes 135 000 rádjái.
  • Buohkat geat háliidit dan, sáhttet geavahit digitála reaidduid ja bálvalusaid.
  • Dilli galgá láhččojuvvot buriid ja relevánta oahpahusfálaldagaide mat leat heivehuvvon vásedin ulbmiljoavkkuide.
  • Oahppovuogádat galgá addit ovttaskas olbmui buriid eavttuid viidáset ovddidit iežas digitála gelbbolašvuođa teknologalaš ovdáneami mielde.
  • Bargit galget sáhttit geavahit digitála reaidduid ja ovddidit digitála gelbbolašvuođa bargoeallimis.
  • Álbmogis galgá leat doarvái gelbbolašvuohta geavahit interneahta sihkkaris ja dorvvolaš lági mielde.

Loga eambbo:

 

Ij digitaale joekehtsh jååhkesjh

Daan biejjien 270 000 nöörjen almetjh eah leah nedtesne. Reerenasse sæjhta daam taallem juekedh 2018 åvtelen. Daate lea våajnoes stoerredigkiebïevnesisnie Digital agenda for Norge: IKT for vekst og verdiskaping maam böökti daan biejjien. Akten iktedamme jïh nænnoesåbpoe råajvarimmien tjïrrh digitaale meatanårroemisnie dle reerenasse edtja åtnoem digitaale dïenesjijstie jïh åesiestimmeste evtiedidh nedtesne, jïh digitaliseradimmie byögkeles dïenesjisjstie.

Nöörje lea veartenen bijjiegietjesne åtnoen bïjre gaskeviermeste gelline ovmessie suerkine. Uktsie årrojh luhkie årroejijstie nedtem nåhtadieh fïerhten våhkoen. 86 prosenth nedtebaanghkem nåhtadieh. Plearoeh taallh EU’sne lea 37 prosenth. Jeatjah suerkieh gusnie nöörjen almetjh leah eadtjohke nedteutnijh leah gosse edtjieh vaaroeh jallh dïenesjh åestedh gaskeviermesne, byögkeles åejvieladtjigujmie govlesadtedh jïh meatan årrodh sosijaale viermine.

- Ahkedh vielie siebriedahkeste våaroeminie åtna almetjh leah nedtesne. Jis ih leah nedtesne, dle sïjhth gellien aejkien dååjredh datne leah siebriedahken ålkolen. Jalhts Nöörje lea bijjiegietjesne veartenisnie, dle annje jïjnjh almetjh mah eah leah meatan digitaalelaakan. Ibie maehtieh dagkerh digitaale joekehtsh jååhkesjidh gænnah, orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud jeahta. Ållesth medtie 270 000 almetjh gaskem 16 jïh 29 jaepieh mah eah leah gaskeviermiem nåhtadamme dej minngemes golme askh, SSB’en mietie, dah jeanatjommes båeries almetjh leah bijjelen 65 jaepieh.

- Nedtem haalvedh jïh desnie meatan årrodh ij leah ajve vihkeles fïereguhtese mijjeste. Aaj akte vihkeles gaahtjemeaevhkie. Gosse akte stoerre låhkoe nedtesne, dle sæjhta jiehtedh maarkede digitaale vaarojde jïh dïenesjidie maahta sjïdtedh. Dam sïjhtebe buerebelaakan nuhtjedh goh daan biejjien, Rigmor Aasrud jeahta.

Stoerredigkiebïevnese nænnoste akte eadtjohke politihke juktie digitaalelaakan meatan årrodh lea vihkeles gosse edtja aarvoesjugniedimmiem jïh sjïdtemem buektiehtidh siebriedahkesne.

Reerenassen ulmieh juktie digitaalelaakan meatan årrodh:

  • Vïjhtine jaepine edtja låhkoem juekedh dejstie mah eah leah nedtesne, 270 000 almetjijstie 135 000 almetjidie.
  • Gaajhkesh mah dam sijhtieh, maehtieh digitaale dïrregh jïh dïenesjh nåhtadidh.
  • Edtja sjïehteladtedh hijven jïh sjïehteles lïerehtimmiefaalenasside mah leah sjïehtedamme sjyöhtehke ulmiedåehkide.
  • Ööhpehtimmieöörnege edtja fïereguhtese hijven nuepieh vedtedh sov digitaale maahtoem vijriesåbpoe evtiedidh, seamma driektesne goh dïhte teknologeles evtiedimmie.
  • Barkijh edtjieh maehtedh digitaale dïrregh nåhtadidh jïh digitaale maahtoem evtiedidh barkoejieliedisnie.
  • Årrojh edtjieh nuekies maahtoem utnedh juktie gaskeviermiem jearsoeslaakan nåhtadidh.

Lohkh vielie:

 

E digitála ærádisájt dåhkkida

Uddni li 270000 vuonaga gudi ælla nehtan. Ráddidus sihtá dáv lågov guoktáj juohket åvddål 2018. Dát åvddånboahtá stuorradikkediedádusán Digital agenda for Norge: IKT for vekst og verdiskaping mij uddni åvddån biejaduváj. Digitála oassálasstema vuorodime koordinerima ja nannima baktu galggá ráddidus åvdedit digitála dievnastusáj anov ja næhttaoasestimev ja almulasj dievnastusáj digitáliserimav.

Vuodna le ållu åvdemusán væráldin internehta ano vuoksjuj moatten suorgen. Avtses låget viesádijs nehtav adni juohkka vahko. 86 næhttabáŋkav adni. Sæmmi låhko EU:an le 37 prosenta. Ietjá suorge gånnå vuonaga li viehka dåjmalattja, le internehta baktu gálvojt ja dievnastusájt oasstet, almulasj oajválattjaj aktijvuohta ja sosiála værmástagáj oassálasstem.

- Ienep ja ienep sebrudagás le vuododam dan nali jut ulmutja li nehtan. Jus illa nehtan de danen sjatta moatten aktijvuodan dåbddåt dagu le sebrudagá ålggolin. Vájku Vuodna le åvdemusán væráldin, de li ajtu moattes gudi e digitálalattjat oassálaste. Dákkir digitála æridisájt ep máhte dåhkkidit, javllá ådåsmahttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud. Tjoahkkáj li sulle 270 000 ulmutja gaskan 16 ja 79 jage gudi ælla internehtav adnám maŋemus gålmmå mánojt, SSB:a milta, ienemus oasse sijájs li vuorrasa badjel 65 jage.

- Nehtav buktet ja dåppe oassálasstet ij le ájnas dåssju ájnegattjajda mijájs. Dat le aj ájnas gilppusin ietjá lándaj vuosstáj. Gå stuorra oasse álmmugis le nehtan de dat aj mierkki digitála gálvoj ja dievnastusáj  márnán luluj sjaddat. Dáv sidáv ájn vil ienebut galggap ávkkit gå uddni dahkap, javllá Rigmor Aasrud.

Stuorradikkediedádus javllá dåjmalasj politihkka mij digitála oassálasstemav laset le ájnas jus galggá sebrudagán árvvodahkamav ja sjattov nannit.

Ráddidusá ulmme digitála oassálasstema vuoksjuj li:

  • Vidán jagen galggá låhko sijájs gudi ælla nehtan lahkke udnásj 270 000 ulmutjijs gitta 135 000 ulmutja.
  • Gájka gudi dav sihti, galggi bessat digitála vædtsagijt ja dievnastusájt adnet.
  • Galggá dilev láhtjet buorre ja hiebalgis åhpadusfálaldagájda ma li guoskavasj ulmmejuohkusijda hiebaduvvam.
  • Åhpadussystebma galggá juohkka ájnegattjaj vaddet buorre ævtojt váj bæssá ietjas digitála máhtudagáv lasedit teknologalasj åvddånahttema milta.
  • Bargge galggi buktet digitála nævojt adnet ja digitála máhtudagáv åvddånahttet barggoiellemin.
  • Álmmugin galggá nuoges máhtto internehtav oaggás ja jasska láhkáj adnet.

Lågå ienebut: