Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Historjjálaš arkiiva

Juolludit eanet sámi ulbmiliidda

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta

Ráđđehus árvala juolludit oktiibuot 912 miljovnna kruvnno sámi ulbmiliidda 2014, ja dat lea 26 miljovnna kruvnno eanet go 2013. – Sámi ulbmiliidda leat juolludan oktiibuot 317 miljovnna eanet dan rájes go ráđđehus bargagođii 2005. Lean erenoamáš duhtavaš dainna, maid mii leat olahan sámegiela, sámi kultuvrra ja sámi ealáhusaid ovddideames, sámeministtar Rigmor Aasrud dadjala.

Ráđđehus árvala juolludit oktiibuot 912 miljovnna kruvnno sámi ulbmiliidda 2014, ja dat lea 26 miljovnna kruvnno eanet go 2013. – Sámi ulbmiliidda leat juolludan oktiibuot 317 miljovnna eanet dan rájes go ráđđehus bargagođii 2005. Lean erenoamáš duhtavaš dainna, maid mii leat olahan sámegiela, sámi kultuvrra ja sámi ealáhusaid ovddideames, sámeministtar Rigmor Aasrud dadjala.

Sierra departemeanttat juolludit Sámediggái oktiibuot sullii 418 miljovnna kruvnno 2014. Dat lea sullii 14 miljovnna kruvnno eanet go 2013. Stoltenberg II ráđđehusáigodagas lea Sámedikki juolludeapmi lassánan oktiibuot 184 miljovnnain kruvnnuin.

Áŋgiruššet ain sámegiela ja kultuvrra ovdii

- 2013 kulturloktema olis merkejedje 50 miljovnna kruvnno, maiguin ovddidit sámegiela ja sámi kultuvrra gitta 2017 rádjái. 2014 mii leatge de juolludan logi miljovnna kruvnno dan ulbmilii Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta bušeahtas, stáhtaráđđi Rigmor Aasrud dadjá. Sámediggi hálddaša ruđaid.  

Ráđđehus árvala buhtadit dálá ortnega, mii čatnasa iešguđet foanddaid vuoittuide, ja geavahit dan sajis dábálaš, jahkásaš juolludemiid. Dat guoská maid Sámeálbmotfoandda, ja árvalit loktet juolludeami sullii 2,5 miljovnna kruvnnos 2013 gitta 5 miljovnna kruvdnui 2014. Juolludeami ulbmila eai rievdat, ja Sámedikki dievasčoahkkin stivre ain juolludeami.  

Kulturdepartemeantta bušeahtas juolludit 77,2 milj. kruvnno Sámediggái kulturulbmiliidda 2014, ja dat lea 4,5 miljovnna eanet go 2013. 2005 rájes dát juolludeapmi lea lassánan 45 miljovnnain kruvnnuin. Dasa lassin árvalit juolludit Kulturdepartemeantta bušeahtas sullii 25 miljovnna kruvnno sámi áviissaide ja sámi áviisasiidduide, mat ilbmet julev- ja máttasámegillii.

Ráđđehusáigodagas leat njeallje ođđa gieldda searvan sámegiela hálddašanguvlui: Divttasvuotna, Loabát, Snoasa ja Raavrhvijhke. Sámedikki ollislaš guovttegielatvuođa doarjja leage de lassánan sullii 18 miljovnnain kruvnnuin. Ráđđehus geigii 2009 sámegielaid doaibmaplána, mas plánejit vihtta jagi ovddos guvlui mo nannet ja seailluhit sámegielaid. Doaibmaplána čuovvuleami várás leat lasihan Sámedikki bušeahta sullii 13 miljovnnain kruvnnuin dán áigodagas. Leat maid sihkkarastán, ahte Divvun oažžu bistevaš ruhtadeami, nu ahte earret eará ovddidit riektačállinreaiddu ja divvunprográmma ja digitála pedagogalaš reaidduid davvi-, julev- ja máttasámegillii.

Sihkkarastán ealáhusaid ja árbedieđu doaimmaid ruhtadeami

- Ráđđehus lea maid áŋgiruššan sámi ealáhusaid ja sámi árbedieđu ovdii. Dán áigodagas mii leat nannen Sámedikki rolla ovddidanaktevran. Mii leat lasihan Sámedikki rámma 8,5 miljovnnain kruvnnuin áigodagas, ja láhčit dan láhkai dili dasa, ahte áŋgiruššet eanet árvoráhkadeami ovdii, earret eará lotnolasealáhusaid oktavuođas. Ráđđehus lea dan lassin sihkkarastán ruhtadeami Árbediehtu-prošektii, man olis kártejit, seailluhit ja geavahit sámi árbevirolaš dieđu, Aasrud dadjá.

 

Lissiehtamme dåarjoeh saemien åssjelidie

Reerenasse raereste ållesth 912 millijovnh kråvnah dåarjodh saemien aamhtesidie jaepien 2014, akte lissiehtimmie 26 millijovnh kråvnine 2013 raejeste. – Tjåenghkies akte lissiehtimmie orreme 317 millijovnh kråvnine saemien åssjelidie mænngan reerenasse faamoem åadtjoeji 2005. Manne joekoen madtjeles dejnie maam mijjieh buektiehtamme gosse lea saemien gïelen, kultuvren jïh jielemen bïjre, saemieministere Rigmor Aasrud jeahta.

Dïhte dåarjoe Saemiedægkan dejstie ovmessie departemeentijste lea ållesth 418 millijovnh kråvnah jaepien 2014. Daate akte lissiehtimmie medtie 14 millijovnh kråvnine 2013 raejeste. Stoltenbergen mubpien reerenasseboelhken dah tjåenghkies dåarjoeh Saemiedægkan leah læssanamme 184 millijovnh kråvnajgujmie.

Nænnoesåbpoe barkoe saemien gïeline jïh kultuvrine

- Goh akte bielie Kultuvrelutnjemistie dle 50 millijovnh kråvnah lyjki jaepien 2013 saemien gïelese jïh kultuvreråajvarimmide 2017 raajan. Jaapan 2014 libie dan åvteste luhkie millijovnh kråvnah dåårjeme daan åssjelasse Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeenten budsjedten bijjelen, staateraerie Rigmor Aasrud jeahta.  Saemiedigkie daejtie vierhtide reerie.

Reerenasse raereste dam daaletje dïenestemaallem jarkelidh dejtie ovmessie foentide, sïejhme, fïerhten jaepien dåarjoejgujmie. Naemhtie aaj Saemieåålmegen foenten bïjre, jïh daelie raeriestamme daam dåarjoem lissiehtidh medtie 2,5 milllijovnh kråvnijste 2013, 5 millijovnh kråvnide jaepien 2014. Åssjele daejnie dåarjojne ij leah jarkelamme, jïh Saemiedigkien stoerretjåanghkoe edtja annje ståvrojne årrodh dåarjose.

Kultuvredepartemeenten budsjedten bijjelen dåårje 77,2 millijovnh kråvnah Saemiedægkan, kultuvreåssjelidie jaapan 2014, daate akte lissiehtimmie 4,5 millijovnh kråvnine 2013 raejeste. Jaepien 2005 raejeste dle dåarjoe daennie påastesne læssanamme 45 millijovnh kråvnajgujmie. Lissine dle raereste, Kultuvredepartemeenten budsjedten bijjelen, aktem dåarjoem 25 millijovnh kråvnine saemien plaeride jïh saemien plaeriesæjrojde julev- jïh åarjelsaemien gïelesne.

Reerenasseboelhken njieljie orre tjïelth leah meatan sjïdteme reeremedajvesne saemien gïelese: Divtasvuodna, Loabát (Lavangen), Snåase jïh Raarhvihke. Dïhte ållesth guektiegïelevoetedåarjoe Saemiedægkan lea dan åvteste læssanamme 18 millijovnh kråvnajgujmie. Jaepien 2009 reerenasse Dahkoesoejkesjem saemien gïelide böökti, akte vïjhtenjaepien soejkesje juktie dejtie saemien gïelide nænnoestehtedh jïh vaarjelidh. Juktie vijriesåbpoe barkedh soejkesjinie dle Saemiedigkien budsjedte lea læssanamme medtie 13 millijovnh kråvnajgujmie boelhken. Aaj gorredamme aktem ihkuve beetnehdåarjoem Divvun’asse, mij gaskem jeatjah staavadimmiekontrollem jïh staeriedimmieprogrammem jïh digitaale pedagogeles dïrregh evtede noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien gïelese.

Gorredamme dåarjoe råajvarimmijste jieliemasse jïh aerpievuekien saemien daajrose.

- Reerenasse lea aaj saemien jielemh jïh aerpievuekien saemien daajroem dåarjoehtamme. Daan boelhken libie viehkiehtamme Saemiedigkien råållam nænnoestehtedh goh evtiedimmieaktööre. Gosse Saemiedigkien mieriem lissiehtamme 8,5 millijovnh kråvnajgujmie boelhken, dle libie viehkiehtamme barkoem aarvoesjugniedæmman nænnoestehtedh, gaskem jeatjah jielemeaktanimmiej sisnjeli. Lissine reerenasse beetnehdåarjoem gorredamme Aerpiemaahtoe-prosjekteste, mij lea goerehtallemen, vaarjelimmien jïh åtnoen bïjre saemien aerpievuekien daajroste, Aasrud jeahta.

 

 

Lasedum juollodime sáme dåjmajda

Ráddidus oajvvat juollodit ålles 912 millijåvnå kråvnå sáme ássjijda 2014:n, mij le 26 millijåvnå ienep gå 2013:n. – Tjoahkkáj li 317 millijåvnå lassen juolloduvvam sáme ássjijda dallutjis gå ráddidus 2005:n álgij. Sierraláhkáj lev dudálasj dajna majt lip nahkam mij guosská sámegiela, kultuvra ja æládusáj gáktuj, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud.

Juollodime Sámediggáj iesjguhtik departementajs le 2014:n ålles 418 millijåvnå kråvnå. Dát le 14 millijåvnå ienep gå 2013:n. Stoltenberg II:e ráddidusájge le ålles juollodime Sámediggáj lasedum 184 millijåvnå kråvnåj.

Sámegiella ja kultuvrra ájn vuoroduvvá

- Oassen Kulturløftetis juolloduváj 2013:n 50 millijåvnå kråvnå sámegielajda ja kulturdåjmajda gitta 2017. Danen lip 2014 jahkáj juollodam 10 millijåvnå kråvnå doajmmaj Ådåsmahttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud. Rudá Sámedikkes háldaduvvi.

Ráddidus oajvvat målssot udnásj buvtadusmodellav mij iesjguhtik foanndaj gullu stuoves, jahkásasj juollodimij. Dát guosská aj Sámeálmmuga foanndaj, ja juollodibme oajvvaduvvá laseduvvat 2,5 millijåvnå kråvnåjs 2013 rájes 5 millijåvnå kråvnåjda 2014:n. Juollodime ulmme ij le rievdaduvvam, ja Sámedikke ållestjåhkanibme galggá ájn juollodimev stivrrit.

Kulturdepartementa budsjehta baktu juolloduvvá 77,2 millijåvnå kråvnå Sámediggáj kulturdåjmajda 2014:n, dát le 4,5 millijåvnå ienep åvdep jages. 2005 rájes le dán påsta juollodibme lasedum 45 millijåvnå kråvnåj. Duodden juolloduvvá Kulturdepartementa budsjehta baktu sulle 25 millijåvnå kråvnå sáme avijsajda ja sáme avijssabielijda julev- ja oarjjelsámegiellaj.

Ráddidusájggudagán li niellja ådå suohkana sæbrram sámegiela háldadimguovlluj: Divtasvuodna, Loabat, Snåasa ja Raajrevihke. Navti le ålles guovtegielakvuodajuollodibme Sámediggáj laseduvvam sulle 18 millijåvnå kråvnåj. 2009:n biejaj Ráddidus åvddån Sámegielaj doajmmaplánav, vidájagák pládna sámegielajt nannit ja bisodit. Doajmmaplána dåjmajda le Sámedikke budsjæhtta laseduvvam sulle 13 millijåvnå kråvnåj ájggudagán. Divvun le aj stuoves ruhtadimev oadtjum, sij åvddånahtti duola dagu duollatjállemdárkastusáv ja korrektuvrraprográmmav ja digitála pedagogalasj ræjdojt nuortta-, julev- ja oarjjelsámegielajda.

Sihkarasstám ruhtadimev dåjmajda æládusájda ja árbbediehtuj

- Ráddidus le aj sáme æládusájt ja árbbediedov vuorodam. Ájggudagán lip Sámedikke rollav åvddånahttemaktørran nannim. Gå lip Sámedikke rámmav lasedam 8,5 millijåvnå kråvnåj ájggudagán lip aj viehkedam árvojt dahkat, duola dagu tjoahkkeæládusájn. Duodden le aj ráddidus Árbediehtu-prosjevtav ruhtadam, mij sisadná sáme árbbediedo kárttimav, bisodimev ja anov, javllá Aasrud.

Bajás