Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Historjjálaš arkiiva

Šiehtadus oažžut girjjálašvuođa čalmmehemiide ja earáide geain lea heajos oaidnu ja lohkanváttisvuođat

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Kulturdepartemeanta

Marrakech:s vuolláičállui bearjadaga šiehtadus nu ahte olbmuide miehtá máilmmi geain lea heajos oaidnu ja váttis lohkat lea buoret vejolašvuohta oažžut girjjiid. Šiehtadus geatnegahttá riikkaid dahkat njuolggadusaid nu ahte lea lohpi láhčit girjjálašvuođa oaidno- ja lohkanhehttejuvvon olbmuide, ja girjjálašvuođa juogadit rastá riikarájiid. Norga lei bárisin mielde šiehtadushábmemis WIPO olis ja lea vuosttaš industriijariika mii doarju geatnegahtti njuolggadusaid riikkaidgaskasaččat.

Marrakech:s vuolláičállui bearjadaga šiehtadus nu ahte olbmuide miehtá máilmmi geain lea heajos oaidnu ja váttis lohkat lea buoret vejolašvuohta oažžut girjjiid. Šiehtadus geatnegahttá riikkaid dahkat njuolggadusaid nu ahte lea lohpi láhčit girjjálašvuođa oaidno- ja lohkanhehttejuvvon olbmuide, ja girjjálašvuođa juogadit rastá riikarájiid. Norga lei bárisin mielde šiehtadushábmemis WIPO olis ja lea vuosttaš industriijariika mii doarju geatnegahtti njuolggadusaid riikkaidgaskasaččat. 

- Šiehtadusa ulbmil lea oažžut čalmmehis olbmuide seammá beassama girjjálašvuhtii go olbmuide geain lea oaidnu. Mun lean ilus go World Blind Union, gii šiehtadusa álgobarggu dagai, oaivvilda dán buorren šiehtadussan. Norggas lea juo šiehtadus mii dáhkida heivehit girjjiid maid sáhttá lávdadit Davviriikkaide. Mun lean hui ilus go oaidno- ja lohkanhehttejuvvon olbmot miehtá máilmmi šiehtadusa olis ožžot seammá vejolašvuođaid, dadjá stáhtačálli Mina Gerhardsen.

Eanas čalmmehis olbmot ásset geafes riikkain. Sis lea váigat oažžut heivvolaš girjjiid. Šiehtadus álkidahttá girjeeksporterema. Nu olahit čalmmehis olbmot geafes riikkain buorebut girjjálašvuođa dan hámis maid dárbbašit, nu mo seavagiellačállosiid ja jietnagirjjiid. Erenoamážit leat stuora máilmmigielat bivnnuhat eará riikkain go dain riikkain gos girjjit ráhkaduvvojit. Ovdamearkka dihte addá šiehtadus lobi háhkat Lulli-Amerihkká čalmmehemiide daid seavagiellačállosiid mat leat Espánjas.

Kulturdepartemeanta guorahallá leago dárbu divvut Norgga njuolggadusaid šiehtadusa vuođul. 

-------

Sjïehtedimmie  gærjavierhkieluhpiedimmien bïjre tjelmehts almetjidie jïh pleasoeh- jïh lohkemeheaptoes almetjidie

Marrakech’sne akte sjïehtedimmie jååhkesjamme sjïdti bearjadahken, mij edtja pleasoeh- jïh lohkemeheaptoes almetjidie abpe veartenisnie stuerebe gærjaveahkam vedtedh. Sjïehtedimmie dïedtem vadta gaajhkide lïhtsegelaantide noelkedassh utnedh mah luhpiedieh låhkoeh darjodh mah leah sjïehteladteme pleasoeh- jïh lohkemeheaptoes almetjidie, jïh dagkerh låhkoeh maehtieh aaj laanti rastah låtnodh. Nöörje lea eadtjohkelaakan meatan orreme sjïehtedimmiebarkosne WIPOsne, jïh lij akte dejstie voestes industrijelaantijste mij tjïelkelaakan gaskenasjovnaale viedteldihkie njoelkedassh dåarjedi.

- Sjïehtedimmien ulmie lea tjelmehts almetjidie dejtie seamma gærjide vedtedh, mejtie mijjieh mah vuejnieh utnebe, jïh manne geerjene ihke World Blind Union, mij skraejriem veelti daan sjïehtedæmman, veanhta daate akte hijven latjkoe. Nöörjesne joe njoelkedassh utnebe mah gorredieh sjïehteladteme låhkoeh dorjesuvvieh, jïh dejtie maahta aaj Noerhtelaantine  geerjehtidh. Manne joekoen geerjene ihke pleasoeh- jïh lohkemeheaptoes almetjh abpe veartenisnie maehtieh dam seamma nuepiem åadtjodh, staatetjaelije Mina Gerhardsen jeahta.

Dah jeanatjommes tjelmehts almetjh giefies laantine veasoeh, jïh daan biejjien dah gaajh vaenie nuepieh utnieh sjïehteladteme gærjah åadtjodh. Sjïehtedimmien gaavhtan dle sæjhta aelhkebe sjïdtedh dagkerh gærjah eksporteradidh, jïh daan tjïrrh dle tjelmehts almetjh dennie giefies bielesne veartenistie sijhtieh aelhkebelaakan lidteratuvrem åadtjodh mah leah sjïehteladteme dejtie, vuesiehtimmien gaavhtan tjelmehtstjaeleme jïh tjoejegærjah. Joekoen jïjnjh sijhtieh dej stoerre veartenegïeli mietie gihtjedh jeatjah laantine goh dennie laantesne gusnie gærja dorjesovvi.  Vuesiehtimmien gaavhtan dle sjïehtedimmie maahta dejtie tjelmehts almetjidie Åarjel- Amerikesne sagke jienebh gærjah vedtedh dehtie stoerre tjelmehtstjaelemevåarhkoste Spanijesne.

Kultuvredepartemeente sæjhta vuarjasjidh mejtie daerpies jarkelimmieh darjodh nöörjen njoelkedassine sjïehtedimmien gaavhtan.

-------

Konvensjåvnnå mierredum man baktu tjalmedime ja iehtjáda gudi rat e buvte låhkåt galggi bessat dájdobargojda

Marrakechan vuollájtjállin bierjjedagá muhtem konvensjåvnåv mij galggá tjalmedimijda væráldav miehtáj girjijt vaddet. Konvensjåvnnå tjadná gájka ájraslándajt njuolgadusájt mierredit váj bæssá dahkat dakkir almodimijt ma li tjalmedimijda hiebaduvvam, ja váj dajt máhttá rijkkarájáj rastá lånudit. Vuodna le dåjmalattjat WIPO konvensjåvnnåbargguj oassálasstám ja lij akta dajs vuostasj industririjkajs mij tjielggasit doarjoj njuolgadusájt ma rijkajgasskasattjat tjadni.

- Konvensjåvnå ulmme le tjalmedime galggi sæmmi láhkáj bessat låhkåt dagu mij gudi vuojnnep, ja ávon lev gå World Blind Union, gudi dáv konvensjåvnåv åvdedin, javlli dát le buorre sjiehtadus. Vuonan li miján juo njuolgadusá maj baktu hiebadum ålgusvaddema sihkarasteduvvi, ja dálla máhttá dájt aj Nuorttarijkajda gilvvet. Lev viehka ávon gå tjalmedime væráldav miehtáj dálla traktáhta baktu oadtju sæmmi vejulasjvuodav, javllá stáhttatjálle Mina Gerhardsen.

Ienemus tjalmedime hæjos lándajn årru ja sidjij e gávnnu heva hiebaduvvam girje. Konvensjåvnnå diehti sjaddá álkkep dakkárijt eksporterit, ja návti tjalmedime hæjos oasen væráldis bessi buorebut ávkástallat girjálasjvuodas formáhtajn ma sidjij hiehpi, dagu tjalmedibmetjállemvuohke ja jiednagirje. Sierraláhkáj le dárbbo girjálasjvuodas daj stuorra væráltgielajda ietjá lándajn gå buvtadimlándan. Duola dagu de bessi dal tjalmedime Oarjje-Amerikan låhkåt dat vijdes tjalmedibmetjállemvuoge tjoahkkes mij le Spanián.

Kulturdepartemænnta galggá árvustallat jus konvensjåvnå diehti hæhttu vuona njuolgadusájt rievddadit.

Bajás