Dieđ. St. 22 (2009 – 2010)

Sámedikki 2009 doaimma birra

Sisdollui

3 Ráđđehus bargu sámepolitihkalaš áššiiguin ja Sámedikki jahkedieđáhusa čuovvoleapmi

3.1 Sámediggi

3.1.1 Sámedikki ja ráđđehusa gaskasaš bušeahttabargovuogit

Ráđđehus ja Sámediggi gulahallet ođđa bušeahttabargovugiid birra. Ášši váldojuvvui ovdan jahkebeallásaš politihkalaš ráđđádallančoahkkimis juovlamánus 2009, ja dat lei maid fáddán dan jahkásaš čoahkkimis maid Sámediggi, Finánsadepartemeanta ja Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta dollet ovdal jagi vuosttaš bušeahttakonferánssa. Sámediggi sáddii njukčamánus 2010 notáhta departementii mas dat evttoha mo bušeahttabargovugiid bargu galggašii čađahuvvot ovddasguvlui. Departemeanta áigu digaštallat árvalusa Sámedikkiin oktan áššáigullevaš departemeanttaiguin.

3.1.2 Ekonomiijastivren ja raporteren

Jahkásaš bušeahttaproposišuvnnain Stuorradiggái leat oasit juolludusárvalusain Sámediggái čadnojuvvon juohke jagi konkrehta láidagiidda. Muhto dattetge sáhttá leat váttis čatnat dáid láidagiid ráporteremii Sámedikki jahkedieđáhusas ja rehketdoalus.

Dakkár ovdamearkan čujuha Birasgáhttendepartemeanta dasa ahte dokumeanttas Prop. 1 S (2009 – 2010) leat čuovvovaš láidagat addojuvvon ruhtageavaheapmái kapihttalis 1429, poasttas 50 Doarjagat sámi kulturmuitobargui: «Doarjjaortnet galgá fuolahit bajimus deasttaid kulturmuitofágalaš barggus sámi kulturmuittuiguin ja kulturbirrasiiguin. Ruđat galget eanaš geavahuvvot stuorát ortnegisdoallan- ja ovddeštanbargguide ja dikšumiidda, ja addojuvvojit Sámedikki hálddašeapmái.»

Jagi 2009 rehketdoalus lea čujuhuvvon dasa ahte 3 milj. ruvnnos mat leat addojuvvon Sámedikki hálddašeapmái, leat 2 milj. ruvnno várrejuvvon ohcanvuđot doarjjan. Sáhttá jearrat ahte lea go raporteren dákko dán áššis dohkálaš, Prop. 1 S láidagiid ektui.

Sámediggi dieđihii jagi 2008 jahkedieđáhusastis ahte jagi 2009 rájes čađahuvvojit nuppástusat jahkedieđáhusas. Ákkastuvvo ahte lea dárbu čađahit nuppástusaid Sámedikki bušeahta ja jahkedieđáhusa lagat oktavuođa geažil. Nu lea jahkedieđáhus šaddat visogovaleabbon.

Jagi 2010 juolludusreivves Sámediggái dáhttu Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta ahte Sámedikki jagi 2010 dieđáhusastis dat galgá válddahallat masa juolluduvvon ruđat leat geavahuvvon, mat bohtosiid leat juksojuvvon ja mo dilli lea guđege suorggis. Sámedikki jahkeraporta sáhttá dan láhkai leat buoret vuođđu departemeanttaide ja daid bargui jahkásaš bušeahttaproposišuvnnaid hábmemiin. Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta áigu ráđđádallat Sámedikkiin das mo Sámedikki jahkedieđáhus sáhttá šaddat buoret vuođđun departemeanttaid bušeahttabargui.

3.1.3 Visogovva das mat ráđđádallamiid leat čađahuvvon Sámedikkiin

Vuolábealde lea visogovva dain ráđđádallamiin mat leat čađahuvvon jagi 2009 dahje galget čađahuvvot miessemánu 1. b. 2010 rádjai stáhtaeiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallansoahpamuša vuođul. Oktiibuot leat čađahuvvon dán dásis 35 ráđđádallama main 3 áššis ii leat juksojuvvon ovttamielalašvuohta ja 3 áššis lea juksojuvvon ovttamielalašvuohta muhtun muddui. Eará áššiin lea juksojuvvon ovttamielalašvuohta. Sámediggi čađaha bissovaš dialogačoahkkimiid ge departemeanttaiguin go lea dárbbu ráđđádallat bođu áššiin.

Bođu áššiid dáfus čuožžu viidáseappot ahte konsultašuvnnat lea válbmašat ja leat go soahpan áššis vai eai.

Tabealla 3.1 Čađahuvvon ráđđádallamat Sámedikkiin

Departe­meantaFáddáÁigemudduVálbmašat/eai válbmašatOvttamielalašvuohta /sierramielalaš-vuohta
Eambbo go okta departem.Doaibmabijut sámegielaid doaibmaplánas, hálddahuslaš konsultašuvdna31.03.2009VálmmašOvttamielalašvuohta
Eambbo go okta departem.Doaibmabijut sámegielaid doaibmaplánas, politihkalaš konsultašuvdna17.04.2009VálmmašOvttamielalašvuohta
BSDSámedikki ja Bargo- ja searvadahttindepartemeantta jahkebeallásaš politihkalaš konsultašuvdnačoahkkin11.08.2009Bissovaš čoahkkinBissovaš čoahkkin
BSDSámi áššiid oktiiheivehallan- lávdegotti ja Sámedikki ráđđádallančoahkkin27.10.2009Bissovaš oahkkinBissovaš oahkkin
GHDSámedikki ja Oasmahttin- ja hálddahusdepartemeantta jahkebeallásaš politihkalaš konsultašuvdnaoahkkin15.12.2009Bissovaš čoahkkinBissovaš čoahkkin
MDDSámedikki dásseárvoplánaGuovvam. 09VálmmašOvttamielalašvuohta
GRDPolitihkalaš konsultašuvdna Riddoguolástuslávdegotti evttohusa čuovvoleami birra20.03.2009Ii válmmašJotkojuvvo
GRDHálddahuslaš konsultašuvdna gonagasreappá 2009 – 2010 bivddu vástesaš láhkaásahusa birra23.03.2009VálmmašOvttamielalašvuohta
GRDHálddahuslaš konsultašuvdna Riddoguolástuslávdegotti evttohusa čuovvoleami birra16.04.2009Ii válmmašJotkojuvvo
GRDRiddoguolástuslávdegotti evttohusa čuovvoleami birra22.03.2010Ii válmmašJotkojuvvo
DFDRegionála dearvvašvuođa-fitnodagaid jagi 2010 doaibmamušdokumeanta08.12.2009VálmmašOvttamielalašvuohta
JDSámegiela fuolaheapmi heahtedieđihanbálvalusas25.08.2009Ii válmmašOvttamielalašvuohta dán rádjai, muhto ášši ii leat vel mearriduvvon
MDOdelproposišuvnna álgoárvalus nuppástusaid birra oahpahuslágas (suoidnemánu 17. b. 1998 mannosaš lágas nr 61) ja priváhtaskuvlalágas (suoidnemánu 4. b. 2003 mannosaš lágas nr 84). Ođđa lága gulaskuddanevttohus oahpu birra formála oahpahusvuogádaga olggobealde. Oahppoplána historjjás, joatkka.11. 02.2009 ja 13.03. 2009VálmmašOvttamielalašvuohta
MDStd.dieđ. nr. 30 (2008 – 2009) Klima for forskning (Dálkkádat dutkama várás)31. 03. 2009VálmmašOvttamielalašvuohta
MDStd.dieđ. nr. 41 (2008 – 2009) Kvalitehta mánáidgárddisVálmmašOvttamielalašvuohta
MDSámegielaid doaibmaplána17.04.2009VálmmašOvttamielalašvuohta
MDOdeldiggeproposišuvnna álgoevttohus ođđa lága birra rávesolbmuid oahpu birra formála oahpahusvuogádaga olggobealde24. 04. 2009VálmmašOvttamielalašvuohta
MDRávvagat LK06-S:ii24.06. 2009Ii válmmašJotkojuvvo
MDÁrvvoštallanláhkaásahusa nuppástuhttinIi válmmašJotkojuvvo
MDLáhkaásahusa nuppástuhttin oahpahuslága kapihttalii 17 – gáibádusat almmustahttit seamma girjjiid moatti gillii (paraleallaalmmuhusat)VálmmašSierramielalašvuohta
MDRegionála dutkanfoanddat15.-22.07.2009 ja 06.08.200VálmmašOvttamielalašvuohta
MDSámi vuođđoskuvlaoahpaheaddji-oahpahus22.02.2010VálmmašOvttamielalašvuohta
KGDGuokte gulahallančoahkkima hálddahuslaš dásisMiessem. ja juovlam. 2009Bissovaš čoahkkimatBissovaš čoahkkimat
EBDNorgga –Ruoa boazoguohtunkonvenšuvdna20.04.2009Ii válmmaš
EBDLáhkaásahus ráfáiduhttima birra bohccuid guođohit muhtun Finnmárkku guovlluin25.04.2009VálmmašOvttamielalašvuohta
EBDMearraluossabivddu muddemat28.04.2009Sierramielalašvuohta
BDMearraluossabivddu muddemat11.05.2009 ja 27.05.2010VálmmašSierramielalašvuohta muhtun muddui
BDOđđa hálddašanortnega ásaheapmi suodjalanguovlluid várás luonddugáhttenlága/luonddu-šláddjiivuođalága vuođulČoahkkin 19.03.2009 čuovvole-miinVálmmašOvttamielalašvuohta
BDMearraluossabivdu11. ja 27.05.2010VálmmašOvttamielalašvuohta muhtun muddui
OEDFinnmárkkuopmodaga diládat industriijakonsešuvdnalága vuođul12.03.2009VálmmašSierramielalašvuohta
OEDGoliat-ruktádaga huksen ja doaibma17.04.2009VálmmašSierramielalašvuohta
OED132 kV fápmojođas Lulli-Helgelánddas, váiddaášši09.06.2009Ii válmmaš
OEDLáhkaevttohus ođasmuvvi energiijabuvttadeami birra mearas (Mearraenergiijaláhka)09.06.2009 ja 18.09.2009VálmmašOvttamielalašvuohta
ODJahkebeallásaš gulahallančoahkkimat politihkalaš dásis30.03.2009ja 18.12.2009Bissovaš čoahkkimatBissovaš čoahkkimat

3.1.4 Sámediggeválga jagi 2009 – ođđa válgaortnet

Čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhusa kapihttalii 15 Erenoamáš prošeavttat.

Jagi 2009 sámediggeválgii ledje 13 890 olbmo čálihuvvon Sámedikki jienastuslohkui. Dáin ledje 53,1 pst albmát ja 46,9 pst nissonat. Jienastuslohkui girjejuvvon olbmuid lohku lei lassánan 1 352 olbmuin (10.8 pst) ovddit válgga rájes. Jagi 2009 válga čađahuvvui ođđa válgaortnega mielde mii lei mearriduvvon sámelága nuppástuhttimiid vuođul ja láhkaásahusa vuođul sámediggeválgga birra. Válgabiirejuohku lea rievdaduvvon nu ahte 13 biirre leat ovttastuvvon 7 biiren. Dássenmandáhtaortnet lea loahpahuvvon, ja mandáhtaid lohku dikkis lea fas 39. Ulbmil válgaortnega nuppástuhttimiin lei lassáneaddji jienasteaddjit, johtilat ja álkit válgačađaheapmi ja stuorát legitimitehta Sámediggái, earret eará mandáhtajuogu ja jienastagaid oktiiheivvolašvuohta.

Sámediggi, Gielda- ja guovlodepartemeanta ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta dolle ráđđádallamiid nuppástuhttimiid birra jagi 2008.

Jagi 2009 válgga maŋŋá čájehii Sámedikki áirasiid sohkabeallejuohku 19 nissona ja 20 albmá.

Válgaortnega guovdilis nuppástuhttin jagi 2009 válgga rájes lea daid gielddaid erohus main unnit go 30 olbmo leat čálihan iežaset Sámedikki jienastuslohkui ja main 30 olbmo dahje eanebut leat girjejuvvon jienastuslohkui. Gielddain main leat unnit go 30 olbmo čálihuvvon jienastuslohkui, lea jienasteaddjiin dušše vuoigatvuohta jienastit ovddalgihtii sámediggeválggas. Sámedikki jienastuslohku mii geavahuvvui ovddit válggas, dat mearrida mat gielddaid galget sáhttit vuostáiváldit dušše ovddalgihtii jienastagaid válggas, ja mat gielddaid fas besset sihke ráhkkanit jienasteapmái válgadikkis ja vuostáiváldit ovddalgihtiijienastagaid. Jienasteaddjit riikka 47 gielddas, eanaš davimus válgabiirriin, jienastedje válgadikkis válgabeaivvi, ja jienasteaddjit eará gielddain dušše besse addit ovddalgihtiijienastagaid jagi 2009 sámediggeválggas. Buot gielddat ledje geatnegasat váldit vuostái ovddalgihtii jienastagaid sihke sámediggeválggas ja stuorradiggeválggas.

Daid oassi geat jienastedje, lei 69,3 proseantta oppa riikkas jagi 2009 válggas. Dat lei 3,3 proseantta unnit go jagi 2005 válggas. Válgabohtosat čájehit stuorra rievddaldemiid jienasteaddjiidlogus sierranas válgabiirriin ja ovddit válgga ektui. Jienasteaddjiidlohku lea njiedjan eanemusat lulimus válgabiirriin Lulli-Norggas, Åarjel-Saepmie veeljemegievlie (Trøndelágafylkkain) ja Viestarmera válggabijrra (Lulli-Romssa, Davvi-Nordlándda ja Gaska-Nordlándda suohkaniin). Ođđa válgaortnega mielde han dáid válgabiirriin hui unnán suohkaniin lei jienasteapmi válgadikkis válgabeaivvi, dat mearkkaša ahte daid válgabiirriid eanaš suohkaniid ássit fertejedje jienastit ovddalgihtii.

Sámediggeválggaid eai leat válgadutkit dássážii dutkan systemáhtalaččat. Sámi dutkanprográmma Dutkanráđis lea addán doarjaga máŋggajahkásaš Sámi válgadutkanprográmmii. Prográmma galgá čohkket ja lágidit olámuddui dieđuid ovddit sámediggeválggain, čađahit jienasteaddjiidiskkadallama jagi 2009 válggas ja čađahit ráddjejuvvon temáhtalaš dutkamiid mat čatnasit jagi 2009 válgii, ja erenoamážit iskat makkár čuovvumušat leat leamaš ođđa válgaortnegis. Prográmma lea maiddái ožžon doarjaga Bargo- ja searvadahttindepartemeanttas ja Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanttas.

Jagi 2009 juolluduvvui 2,9 milj. ruvnno Sámediggái jagi 2009 válgga ráhkkaneapmái ja čađaheapmái.

3.2 Dásseárvu ja vealaheami vuostálastin

Čujuhuvvo sámedikki jahkedieđáhusa kapihttalii 2.10.2.1.6.

Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta (MD) geatnegahtii iežas Std. dieđáhusas nr. 28

(2007 – 2008) Sámepolitihkka addit fágalaš ja ekonomalaš doarjaga Sámedikki dásseárvvu doaibmaplána čuovvoleapmái. Dán doarjaga dehálaš oassi lea virggi ásaheapmi Gáldui – álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddážii. Virggi ruhtadit Sámediggi ja Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta. Virgi čadnojuvvo prošektii «Dásseárvu ja šláddjiivuohta sámi servodagas». Doarjja váldoprošektii addojuvvo golmmajagi áigodahkii 2010 – 2012.

Prošeakta ulbmáda nannet máhtu ja gelbbolašvuođa ovttadássásašvuođa ja vealaheami vuostálasti bargui sámi servodagas. Vurdojuvvo ahte virgi váikkuha viidát sámi álbmogii ja ovddida eambbo diđolašvuođa dáin surggiin. Prošeakta lea vuolgán ráđđehusa buohkanas áŋgiruššamis dásseárvvuin ja vealaheami vuostálastimiin, earret eará geahčadettiin eanet vealahansivaid gittalagaid.

Dehálaš lea ahte Sámediggi searvada dásseárvo- ja vealaheami vuostálasti barggu doaibmasis, ja árjjalaččat ovddida eambbo olámuddovuođa ja universála hábmema ođđa lágaid ja riikkalaš ulbmiliid mielde.

3.2.1 Doaibmaplána ovddidan dihtii ovttadássásašvuođa ja eastadan dihtii čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012

Jagi 2009 MDD almmuhii Doaibmaplána ovddidan dihtii dásseárvvu ja eastadan dihtii čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012.Sámediggi lea mielde plána referánsajoavkkus. Máŋga doaibmabiju plánas leat sámi álbmoga várás, earret eará doaibmabidju mii galgá kártet mo sámepolitihkka vuhtiiváldojuvvo báikkálaš ja guvllolaš dásis (Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta) ja doaibmabidju mii galgá dutkat mo studeanttaid lea vejolaš oaččohit sámi oahpahussii (Máhttodepartemeanta).

MDDa gohččuma mielde lea FAFO jagi 2009 ráhkadahttán raportta «Lesbalaččat ja homofiillat Sámis. Narratiiva eallindilleiskkadeapmi.»Iskkadallan čatnasa ráđđehusa doaibmaplánii « Buoret eallinkvalitehta lesbalaččaide, homofiillaide ja tránsalaččaide áigodahkii 2009 – 2014».Dán plána čuovvoleami oassin juolluduvvojedje jagi 2009 ruđat Lesbalaččaid, homofiillaid ja tránsalaččaid riikkasearvái juohkin dihtii dieđuid sámegillii.

3.3 Sámi statistihkka

Čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhusa kapihttalii 2.15.4.

Statistihka fágalaš analysajoavku ásahuvvui ovttasráđiid Sámedikkiin jagi 2006 ja ulbmil lei nannet dieđuid árvvoštallama ja mearrideami vuođđun erenoamážit stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallamiid oktavuođas. Joavkku doaibmamearrádus lea juohke jagi almmuhit raportta mas leat guovdilis ovdánandovdomearkkaid visogovva ja analysa sámi servodagas. Raporta biddjojuvvo ráđđádallamiid vuođđun. Joavkku nuppi raportta «Sámi logut muitalit 2» (2009) bohtosat čájehit čuovvovačča:

  • Eai leat gávnnahuvvon čielga erohusaid sápmelaččaid dearvvašvuođas ja dáža ássiid dearvvašvuođas, nu go lea dieđihuvvon muhtun eará álgoálbmogiid hárrái. Muđuid leat sámit eambbo duhtameahttumat dearvvašvuođalágádussii go dážat.

  • Bargiid lohku lea njiedjan vuođđoealáhusain boazodoalus, eanadoalus ja guolástusas sámi ássanguovlluin maŋimus logijagiid.

  • Áigodaga 2006 – 2009 njiejai 593 oahppiin daid vuođđoskuvlaoahppiid lohku geat ožžo oahpu Sámegielas nubbigiellan, dat mearkkaša ahte fága massii 29 pst oahppiin maŋimus golmma jagis.

  • Oahppodássi olbmuin gaskal 24 ja 65 jagi geat ásset SOF-guovllus (Guovllus mas Sámediggi addá doarjagiid sámi ealáhusdoaimmaide) čájeha ahte leat eanebut geat eai čađat joatkkaoahpu go dat geat riikkas gaskamearálaččat eai čađat joatkkaoahpu. Nuppe dáfus lea dán guovllus daid nissoniid lohku geat leat čađahan universitehta- ja allaskuvlaoahpu, viehka allat. Lohku lea alit go riikka gaskamearri guovllu boaittobeliin, muhto dat lea veaháš unnit go riikka gaskamearri čoahkkebáikkiin. Albmáid oassi guđiin lea universitehta- ja allaskuvlaoahppu dán guovllus lea unnit go riikka gaskamearri, erenoamážit čoahkkebáikkiin.

Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta doarju jahkásaččat Sámi statistihka fágalaš analysajoavkku barggu ja Statistihkalaš guovddášdoaimmahaga barggu sámi statistihkalaš jahkegirjji ráhkadeamis mii ilbmá juohke nuppi jagi.

3.4 Regionálapolitihkka

Čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhusa kapihttalii 2.7.

Ráđđehus atná boaittobealle- ja regionálapolitihkalaš ovdáneami hui dehálažžan, ja atná viehka buorrin ahte Sámediggi nu sakka berošta sámi báikegottiid sihkkarastimis ja ovddideamis.

Sámi statistihkka čájeha ahte bargiid lohku vuođđoealáhusain boazodoalus, eanadoalus ja guolástusas sámi ássanguovlluin lea unnon maŋimus logijagiid. Jahkedoaimmaid lohku lea njiedjan sámi boazodoalus, ja guolásteaddjiid lohku lea geahppánan ja šibitdáluid lohku eanaš gielddain main sámit orrot, lea unnon (gč. Sámi logut muitalit II). Dán ferte buohtastahttit dieđuiguin mat muitalit olmmošlogu njiedjama birra, ja erenoamážit dieđuiguin mat muitalit olbmuid eretfárrema birra.

Nu go Sámediggi čujuha jahkedieđáhusastis, de lea báikegottiid ovddideami ovddasvástádus máŋgga bealis, sihke stáhtas, fylkkas, gielddain ja Sámedikkis. Surggiid gaskasaš lassáneaddji ovttasbargu, regionála ja stáhtalaš doaibmiid lassáneaddji ovttasbargu ja ealáhusaid oasálaččaid eanebut njuolgga «lágiduvvon» oktasaš veahkeheapmi, čájehit ahte lea dáhttu ekonomalaččat áŋgiruššat ja gulahallat ealáhusovddideami birra ja áŋgiruššat báikegottiid ovddidemiin.

Dehálaš ulbmil boaittobealle- ja regionálapolitihkas lea ahte buohkain galgá leat duohta friddjavuohta ásaiduvvat gosa sii háliidit. Ráđđehusas lea ge nu čielga ulbmilat ovddidit báikegottiid ja ovddidit geasuheaddji báikkálaš servodagaid. Das leat Sámedikki ovttasbargošiehtadusat daiguin fylkkagielddaiguin main sámit orrot, dehálaččat, ja dat ge bargu maid Sámediggi dahká doarjjaortnegiiguin ja ealáhusšiehtadusaiguin, ja Lotnolas ealáhusaid ja mátkeealáhusaid árvoháhkanprográmma ektui.

Ráđđehusa áŋgiruššan entreprenevravuođain lea dehálaš vuohki váikkuhit ovdáneapmái sámi giliin ja báikegottiin. Servodatovdáneapmi doppe orru leamen nu ahte olmmoš eambbo go ovdal ferte oaččohit áigái iežas bargosaji jus háliida doppe ássat. Std. dieđ. nr 30 (2008 – 2009) «Klima for forskning» (Dálkkádat dutkama várás) deattasta dehálažžan ásahit ealáhusaid ja entreprenevravuođa sámi servodagaide. Dutkan, gelbbolašvuođahuksen ja entreprenevravuođa čalmmusteapmi oahpahusas leat guovdilis oasit go áigumuš lea ollašuhttit Ráđđehusa entreprenevravuođa áŋgiruššama ulbmiliid. Ealáhuspolitihkalaš ja regionálapolitihkalaš viidodagat ge leat dehálaččat. Skuvllat ovddidit lážáldagaid mat láhcet buriid dilálašvuođaid entreprenevravuhtii, ja deattuhit ovttasbarggu báikkálaš servodagain dehálažžan (doaibmaguoibmevuođa soahpamušaid). Ealáhuspolitihkalaš viidodat siskkilda ahte lea dárbu ovddidit hutkáivuođa ja entreprenevravuođa dan láhkai ahte báikegottiid ovdamunit váldojuvvojit atnui. Dat sisttisdoallá ahte ferte láhčit vejolašvuođaid hutkáivuhtii ja entreprenevravuhtii buot hálddahusdásiin. (Gč. Std.dieđ. nr. 25 (2008 – 2009) boaittobealle- ja regionálapolitihka birra, ja Std.dieđ. nr. 7 (2008 – 2009) Hutkás ja ceavzilis Norga.). Ráđđehus lea ovddidan Doaibmaplána entreprenevravuođa várás oahpahusas sihkkarastin dihtii fágabirrasiid mat sáhttet fuolahit entreprenevravuođa ja hutkáivuođa buot oahpahusdásiin. Erenoamáš áŋgiruššan Davvi-Norggas lea maiddái mielde Doaibmaplánas. Sierra entreprenevravuođa fierpmádat maid lea vuođđuduvvon sámi guovlluin.

3.5 Riikkaidgaskasaš politihkka

3.5.1 Davviguovllut

Strategiijadokumeanta Ođđa huksengeađggit davvin – Boahtte lávki ráđđehusa davviguovlostrategiijas almmuhuvvui njukčamánus 2009. Konkrehta áŋgiruššamat mat leat namahuvvon strategiijadokumeanttas, leat jurddašuvvon 10 – 15 jagi áigeguhkkodahkii. Doaibmabijuid vuoruheapmi, daid álggaheami vuorroortnet ja čađahanleaktu galget dađistaga oktilaččat árvvoštallojuvvot ja boahtit ovdan ráđđehusa jahkásaš bušeahttaovddidemiin Stuorradiggái. Nu go boahtá oidnosii Ođđa huksengeađggit davvin-dokumeanttas, de ferte doaibmabijuid čađaheapmi davviguovlluin heivehuvvot ráđđehusa eará áŋgiruššansurggiide ja bušeahttajagi ekonomalaš doaibmanvejolašvuhtii.

Ráđđehus lea ásahan jeavddalaš oktavuođa ja gulahallama Sámedikkiin davviguovlogažaldagaid birra ja lea váldán ovdan álgoálbmotáššiid guovtteriikagaskasaš ovttasbarggus Ruoššain ja dakkár regionála ovttasbargoortnegiid oktavuođas go Barentsovttasbarggus ja Árktalaš ráđis. Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanttas lea oktilis oktavuohta ja gulahallan eará departemeanttaiguin ráđđehusa davviguovlostrategiija oktavuođas ja dan áŋgiruššama oktavuođas mii guoská davi álgoálbmogiidda. Ođđa dálkkádaga ja birrasa guovddážis Romssa gávpogis lea maiddái fokus álgoálbmogiidda guoski čuolbmačilgehusaide. Sihke sámi dutkanásahusat ja Sámedikki čállingoddi besset searvat dan prosessii mas guovddáš galgá hábmejuvvot fágalaččat ja hálddahuslaččat.

Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea jagi 2009 addán doarjaga prošektii Nuortalaš kultuvrra rájáid rastá – rádjárasttideaddji prošeakta man eanaš leat ruhtadan Interreg Sápmi ja masa Suopma ja Norga leat addán riikkalaš ruhtadoarjagiid. Dasto lea departemeanta addán doarjaga SamiNorth-bargui – Sámi ásahusaid davviguovlofierpmádahkii, Davviálbmogiid guovddážii mii áigu ráhkadit čájáhusa davviálbmogiid birra, Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddážii gelbbolašvuođaovddideapmái. Ulbmil lea ahte boazodollui guoski diehtojuohkima galgá leat vejolaš oažžut eŋgelasgillii, ruoššagillii ja sámegillii boazodoallouskádaga bokte. Departemeanta lea maiddái addán doarjaga Sámi allaskuvlii vai dat beassá joatkit CEAVVI-prošeavtta mii lea riikkaidgaskasaš dálkkádatprošeavtta EALÁHA oassi. Dutkanráđđi lea dorjon EALÁT-prošeavtta. EALÁT lea máŋgga árktalaš riikka moaddelot dutki ja dutkanbirrasa ovttasbargu.

Kultur- ja girkodepartemeanta lea jagi 2009 dorjon riikkaidgaskasaš sámi filbmaguovddáža ásaheami Guovdageidnui mii galgá ovddidit sámi filmma ja filbmadahkama Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. Dan lassin lea Sámediggi juolludan ruđa filbmaguovddážii.

Olgoriikadepartemeanta lea addán doarjaga Sámiráđđái mii áigu nannet báikkálaš sámi servodagaid ja gielaid Davvioarje-Ruoššas, ja mii maid áigu nannet rádjarasttideaddji ovttasbarggu ja diehtojuohkima sámi mediaid bokte. Departemeanta lea dasto juolludan ruđaid Kárášjoga gildii mii háliida buoridit máhtu ja gelbbolašvuođa riikkaidgaskasaš gávppašeamis fitnodagain ja gielddalaš ealáhusovddideaddji doaibmiin 15 rádjagielddas Suomas, Norggas, Ruoššas ja Ruoŧas. Ulbmil lea ovddidit fierpmádatovttasbarggu man erenoamáš ulbmil lea rádjaheađuštemiid jávkadeapmi.

Barentsovttasbarggu válddahallama ektui jahkedieđáhusa kapihttalis 2.11.3.10 Olgoriikadepartemeanta mearkkaša ahte Norga ja Ruoŧŧa leat addán ruđalaš doarjaga álgoálbmogiid oassálastimii álgoálbmogiid bargojovkui (WGIPii) ja eará bargojoavkkuide. Norgga Barentsčállingottis Girkonjárggas lea álgoálbmotmielbargi virgáduvvon bissovaččat gii bargá prošeavttaiguin ja gii seammás lea álgoálbmotjoavkku čálli. Lea lagaš ovttasbargu riikkaidgaskasaš Barentsčállingotiin (IBČain), mas lea álgoálbmotmielbargi man Sámediggi ja Olgoriikadepartemeanta ruhtadit..

Ráđđehus almmuhii čakčamánus 2009 Vejolašvuođaid riikkaoassi — Doaibmaplána kultuvrra várás Davviguovlluin, mii siskkilda arvat doaibmabijuid mat galget leat mielde oainnosmahttimin, sihkkarastimin ja nannemin kultureallima ja kultursuorggi ovddideami Davviguovlluin, dás maiddái sámi kultuvrra. Doaibmaplána sisttisdoallá doaibmabijuid mat galget nannet Davvi-Norgga kultursuorggi, mat galget nannet Norgga ja Ruošša gaskasaš kulturovttasbarggu ja mat galget nannet ja ovddidit eará riikkaidgaskasaš kulturovttasbarggu Davviguovlluin. Doaibmaplána mielde Kulturdepartemeanta áigu eambbo bargat nannen dihtii sámi kultuvrra ja nationála unnitloguid. Ráhkaduvvon lea golmmajahkásaš ovttasbargoprográmma mii galgá leat oassi norgalaš-ruoššalaš kulturovttasbarggu nanosmahttimis. Das lea sámi kultuvra ja álgoálbmotkultuvra čalmmustahttojuvvon okta viđa áŋgiruššansuorggis prográmmaáigodagas (2010 – 2012). Kulturdepartemeanta lea váikkuhan sámekultuvrra vuđot ealáhusovddideapmái go dat lea juolludan ruđaid Hermetikken næringshage nammasaš prošektii man ulbmil lea válmmaštit ja čađahit prográmma sámi kulturealáhusdoaimmaheaddjiide Barentsguovllus.

3.6 Areála ja biraspolitihkka

3.6.1 Luonddušláddjiivuođaláhka

Čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhusa čuoggái 2.8.4.17 suodjaleami birra. Ođđa Láhka luonddušláddjiivuođa hálddašeami birra (luonddušláddjiivuođaláhka) fámuiduvai suoidnemánu 1. b. 2009. Láhka atná vuođđunis ahte sámi kultuvra ja eallinvuohki álot leat leamaš gittalagaid luondduin. Dát boahtá oidnosii earret eará lága ulbmilis (§ 1) ja mearrádusas máhttovuo?u birra (§ 8). § 14, nubbi lađas dadjá ahte sámi luondduvuođđu galgá doarvái deattuhuvvot go mearrádus dahkkojuvvo luonddušláddjilágas dahje dan vuođul, ja dat čuovvu maiddái konvenšuvnnas siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra artihkkalis 27. Dát lea vuosttamuš geardde oainnomahttojuvvon go Sjunkhattena álbmotmeahci ulbmilparagráfas daddjojuvvo: Ulbmil siskkilda maiddái sámi luondduvuođu seailluheami». Dasto lea váldojuvvon mielde mearrádus láhkii álgoálbmogiid ja báikkálaš olbmuid beroštusaid birra go luonddu genehtalaš resurssaid ávki juogaduvvo. Muđuid čujuhuvvo Ot.proposišuvdnii nr. 52 (2008 – 2009).

Leat leamaš máŋga ráđđádallanvuoru Sámedikkiin suodjalusáššiin luonddusuodjaluslágaid vuođul. Sámedikki ja Birasgáhttendepartemeantta gaskasaš ráđđádallamat leat leamaš sihke dahje jogo konkrehta árvaladdančoahkkimat ja/dahje oktavuođat dávjá konkrehta teakstaevttohusaid e-poastalonuhallamin hálddahuslaš dásis. Leat maiddái leamaš ráđđádallančoahkkimat gaskal Sámedikki ja áššáigullevaš fylkkamánne/Luonddugáhttendirektoráhta. Čoahkkimat leat dollojuvvon sihke suodjalusáššiid birra ja barggu birra hálddahusplánaiguin. Ráđđádallamat leat čađahuvvon rabas ja oskkáldas rápma siskkobealde, ja ovttamielalašvuohta lea juksojuvvon buot áššiin.

Sámediggi lea ollu bođu áššiin doaibman almmolaš birasgáhtteneiseválddi ja iešguđetlágan sámiid beroštumiid konstruktiiva gaskalađasin. Ráđđehusa ulbmil lea ahte álbmotmeahcceplána (Std. dieđ. nr. 62 áigodahkii 1991 – 92) galgá leat válmmaš jagi 2010 mielde. Guovlluin main leat sámi beroštumit, váilot vel dát plánat: Finnmárkkus: Bajit Anárjoga álbmotmeahci viiddideami suodjalanplána ja Goahteluobbala álbmotmeahci suodjalanplána. Romssa fylkkas: Rohkunbori álbmotmeahci suodjalanplána ja Návuonbađa/Návetvuomi suodjalanplána. Nordlánddas: Sundsfjordfjella suodjalanplána. Dan lassin váilu jekkiid ja nješšiid suodjalanplána Finnmárkkus.Sihkkarastin dihtii ahte báhcán suodjalanáššit ovdánit golmma davimus fylkkas, de lea Birasgáhttendepartemeanta jahkái 2010 juolludan miljon ruvnno Sámediggái vai bargonákca nannejuvvo suodjalanáššiin sámi guovlluin.

Ráđđehusas lea áigumuš ovddidit Rohkunbori álbmotmeahci suodjalanplána ovdal geasi 2009. Luondduhálddašandirektoráhta lea ráđđádallan Sámedikkiin ja Hjerttind/Altevatn/Fagerfjell ja Gielas orohagaiguin, ja vel Dálmmá čearuin čakčamánu 28. ja 29. beivviid 2009. Birasgáhttendepartemeanta lea doallan čoahkkima Dálmmá čearuin njukčamánu 2010 Gironis. Girona čoahkkimis oassálaste maiddái Sámedikki, direktoráhta ja fylkkamánne ovddasteaddjit. Miessemánu 1.b. 2010 ii leat ráđđádallanvuorru dás vel loahpahuvvon.

Álbmotmehciid ja eará stuorra suodjalanguovlluid hálddašanmálle galgá dađistaga čađahuvvot jagi 2010 mielde. Guovlluin main leat sámi beroštumit, galgá earret eará Sámediggi nammadit ovddasteaddjiid suodjalanguovlostivrraide.

Gieskat lea álggahuvvon plánaproseassa Dåapma álbmotmeahci várás mii lea Davvi-Fosenis Lulli-Trøndelágas. Ásahuvvot galgá bargojuogus suodjalanbarggu várás Davvi-Trøndelága fylkkamánne olis. Guoskkahuvvon sámi beroštumiid ovddasteaddjit, dás maiddái Fosen/Njaarke orohat, bovdejuvvojit searvat bargojuhkosii.

Ovttasráđiid Sámedikkiin lea Divtasvuona/Vuodnabadá suodjalanplána bargu Nordlánddas vuos bissehuvvon. Gažaldat galgá go dat fas álggahuvvot jagi 2011, galgá mearriduvvot.

3.7 Kulturmuitosuodjaleapmi

Go Stuorradikkis meannuduvvui ášši Riikkarevišuvnna iskama birra mo Birasgáhttendepartemeanta fuolaha iežas ovddasvástádusa ráfáidahttojuvvon ja suodjalanárvosaš visttiin, de biras- ja ovddádusministtar dajai ahte son lea ovttaoaivilis dárkkástus- ja konstitušuvdnalávdegottiin ahte lea dárbbašlaš álggahit máŋggalágan doaibmabijuid sihkkarastin dihtii buori ulbmiljuksama ovdal jagi 2020, ja viidáseappot ahte departemeanta maŋŋá máhccá Stuorradiggái lagat lážáldagain mii galgá čuovvolit Riikkarevišuvnna raportta.

3.8 Kultuvra

3.8.1 Sámi kultuvra

Čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhusa kapihttalii 6 Kultuvra.

Jagi 2002 rájes lea hálddašanovddasvástádus arvat kulturásahusain ja -doaibmabijuin sirdojuvvon Sámediggái. Sámediggi hálddaša rápmajuolludusa kulturulbmiliidda mii lea stáhtabušeahta kapihttalis 320 Dábálaš kulturulbmilat, poasttas 53 Sámi kulturulbmilat. Lea Sámedikki ovddasvástádus vuoruhit dán ráma siste ja fuolahit ahte ruđat geavahuvvojit nu bures go vejolaš nannet ja seailluhit sámi kultuvrra.

Juolludus galgá gokčat čuovvovaš ulbmiliid: sámi musihkkafestiválaid, sámi dáiddárstipeanddaid ja stipeandalávdegottiid mávssuid, čájáhusmávssuid sámi dáiddaásahusaide, Beaivváš Sámi Nationálateáhtera, áigečállaga Nuorttanaste,

báikenammabálvalusa ja sámi giellalága čuovvoleami, Sámedikki bibliotehka, mobiila bibliotehkabálvalusa ja sámi dávvirvuorkkáid. Muđuid Sámediggi juogada ruđaid iežas vuoruhemiid mielde.

Juolludus sámi kulturulbmiliidda kapihttalis 320, poasttas 53 lea jahkái 2010 sullii 65,4 milj.

ruvnno, mii lea 3,3 milj. ruvnno eanet go jagi ovdal. Jagi 2005 rájes lea juolludus dán poasttas lassánan eambbo go 33 milj. ruvnnuin. Ulbmil lasihemiin lea buoridit Sámedikki vejolašvuođa jođihit aktiiva kulturpolitihka, daid áigumušaid vuođul mat leat Soria Moria-

julggaštusas ja Kulturloktemis.

Jagi 2009 fárrii Sámi arkiiva ođđa Sámi dieđavissui (Diehtosiidii) mii lea Guovdageainnus. Dan oktavuođas juolludeapmi Sámi arkiivii, mii gullá stáhtalaš Arkiivalágádussii, lasihuvvui 2,2 milj. ruvnnuin jagi 2010 stáhtabušeahtas. Dan lassin juolluduvvui 1,1 milj. ruvnno investeremiidda.

Stáhtabušeahta kapihttalis 323 Musihkkaulbmilat, poasttas 72 Guovddášásahusat lea jahkái 2010 juolluduvvon 1,5 milj. ruvnno Riddu-Riđđu Festiválii. Festivála lea ožžon guovddáš árvodási jagi 2009 rájes.

Čujuhemiin Std.dieđáhussii nr. 32 (2007 – 2008) Bak kulissene, evttohuvvui Proposišuvnnas 1 S (2009 – 2010) sirdit stáhta 40 000 ruvdnosaš oasusoasi Beaivváš Sámi Nationálateáhteris buhtadusa haga Sámediggái jagi 2010. Stuorradiggi dohkkehii árvalusa juovlamánu 15. b. 2009 jagi 2010 stáhtabušeahta meannudeami oktavuođas.

Kulturdepartemeanta áigu jagi 2010 sirdit stáhta 40 000 ruvdnosaš oasusoasi Beaivváš Sámi Našonálateáhteris buhtadusa haga Sámediggái, gč. Kultur- ja girkodepartemeantta mearrádusa VII, Prop. 1S (2009 – 2010).

3.8.1.1 Kulturviesut

Stáhtabušeahta kapihttalis 320 Dábálaš kulturulbmilat, poasttas 73 Nationála kulturviesut, attii Kulturdepartemeanta 2,5 milj. ruvnno jahkái 2009 doarjjan gárvvistit čájáhusaid ođđa Nuortasámi dávvirvuorkkás /Ä ‘vv nuortalaš musea ja 5,2 milj. Ája Sámi guovddáža viidásat prošekteremii. Statsbygg lea guktuid prošeavttaid hukseheaddji.

Ádjaga viiddideapmi galgá čađahuvvot jagi 2010. Čájáhus ráhkaduvvo jagi 2011 vuosttas jahkebeali, ja viiddiduvvon oasi museadoaimmat ja girjerádju rahppojuvvojit álbmoga geavaheapmái geasset jagi 2011.

Statsbygg lea jagi 2009 čađahan arkiteaktagilvvu Saemien Sijte ođđa viesuid huksemii Snoasas Davvi-Trøndelágas. Prošeaktagoluid gokčá Statsbygg viessoláigoortnega sikkobealde. Viessoláigu gokčojuvvo jahkásaš juolludusaiguin mat leat stáhtabušeahta kapihttalis 320, poasttas 53 Sámi kulturulbmilat maid Sámediggi hálddaša.

3.8.1.2 Preassadoarjja sámi aviissaide

Preassadoarjja sámi aviissaide lasihuvvui meakkašahtti láhkai jagiid 2008 ja 2009 dainna áigumušain ahte galge sáhttit almmuhit sámi beaiveaviissaid. Jagi 2008 čavčča rájes ilbme sihke Ávvir ja Ságat beaiveaviisan, namalassii viđa geardde vahkkui.

Sámegielaid doaibmaplána čuovvoleami oassin lea Kulturdepartemeanta ovttasráđiid Mediabearráigeahčuin čielggadan mo sámi aviissaid doarjjaortnet sáhttá váikkuhit dasa ahte buot sámegielat ain eambbo geavahuvvojit čálalaččat. Čielggadeapmi sáddejuvvui gulaskuddamii borgemánu 25. b. 2009.

Gulaskuddamis dáhtui Sámediggi ráđđádallamiid ášši viidásat meannudeamis.

Kulturdepartemeanta áigu dan sávaldaga čuovvolit gustojeaddji ráđđádallansoahpamuša vuođul mii lea stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskkas.

3.8.1.3 UNESCO konvenšuvdna vuoiŋŋalaš kulturárbbi suodjaleami birra

Norga vuolláičálii UNESCO konvenšuvnna vuoiŋŋalaš kulturárbbi suodjaleami birra jagi 2007. Kulturdepartemeanta lea bivdán Stáhta guovddáža arkiivva, bibliotehka ja musea várás (ABM-ovdáneami) ráhkadit visogova guovdilis fágabirrasiin ja kulturárbeguovlluin maid konvenšuvdna gokčá Norggas. Viiddis čielggadeapmi galgá ráhkaduvvot mii earret eará maiddái galgá addit visogova surggiin mat eai gokčojuvvo, historjjálaččat ja dálááiggis, main lea dárbu čađahit erenoamáš doaibmabijuid. Čielggadeapmi galgá ráhkaduvvot ovttasráđiid fágaolbmuiguin, fágabirrasiiguin, organisašuvnnaiguin ja earáiguin. Čielggadeapmái lea maiddái nammaduvvon referánsajoavku ja maŋŋá go Sámediggi evttohii RiddoDuottarMuseaid, de dat lea ovddastuvvon referánsajoavkkus.

Norgga UNESCO-kommišuvdna ja ABM-ovdáneapmi leat dán barggu oassin maiddái ráhkadahttán analysa konvenšuvnnas, vai beasašeimmet diehtit makkár mearkkašupmi konvenšuvnnas lea geavatlaš politihkkii báikkálaš ja riikkalaš dásis.

3.9 Sámegielat

3.9.1 Doaibmaplána sámegielaid várás

Sámegielaid doaibmaplána almmuhuvvui miessemánu 29. b. 2009. Doaibmaplána galgá doaibmat vihtta jagi.

Bajimus ulbmil doaibmaplánain lea láhčit dorvvolaš boahtteáiggi sámegielaide Norggas. Dehálaš ulbmil lea oaččohit eanebuid geavahit sámegiela. Golbma sámegiela davvisámegiella, julevsámegiella ja oarjelsámegiella galget oažžut seamma buriid ovdánanvejolašvuođaid. Julevsámegiella ja oarjelsámegiella leat unnitlohkogielat vel sámi oktavuođas ge. Danne doaibmaplánas lea erenoamáš fokus julevsámegillii ja oarjelsámegillii, ja dat boahtá maiddái oidnosii plána čađaheamis.

Doaibmaplána čuovvoleapmin leat máŋga departemeantta juolludusreivviineaset stáhtalaš etáhtaide deattuhan etáhta ovddasvástádusa nannet sámi giella- ja kulturmáhtu iežaset doaimmas, ja lasihit diehtojuohkima sámegillii sápmelaš geavaheaddjiide.

Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta oktiiheivehallá doaibmaplána čuovvoleami, ja galgá ráhkadit jahkásaš stáhtusraporttaid ovttasráđiid áššáiguoskevaš departemeanttaiguin ja gulahaladettiinis Sámedikkiin. Vuosttaš stáhtusraporta galgá lea válmmaš jagi 2010 čavčča mielde.

3.9.2 Sámelága giellanjuolggadusat

Sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovlu viiddiduvvui jagi 2009 Loabága suohkaniin. Eanet suohkanat árvvoštallet galget go geahččalit beassat hálddašanguvlui. Ráđđehus oaivvilda ahte lea dehálaš ásahit guovttegielat servodagaid dohko gosa lea vejolaš dan dahkat, ja dat lea mielas viiddidit hálddašanguovllu ain eambbo.

Sámelága giellanjuolggadusat árvvoštallojuvvojedje jagi 2007. Sámi instituhtta čađahii árvvoštallama Kultur- ja girkodepartemeantta ovddas. Árvvoštallanraporta čájeha ahte almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket, eai ollásit ollašuhte lága gáibádusaid. Váldosivvan orru dat leamen ahte almmolaš etáhtain váilot bargit geain lea sámegielmáhttu. Daid čuolbmačilgehusaid vuođul mat bohtet ovdan sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallamis ja dannego sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovlu dál lea viiddiduvvon nu ahte dat siskkilda sihke davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjelsámegiela, de lea Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta ovttasráđiid guovdilis departemeanttaiguin ja Sámedikkiin geahčadišgoahtán sámelága giellanjuolggadusaid. Gažaldat das gokčet go sámelága giellanjuolggadusat doarvái bures Norgga riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid gáibádusaid giela ektui, galgá árvvoštallojuvvot dán oktavuođas. Sámelága giellanjuolggadusaid vejolaš nuppástuhttin galgá árvvoštallojuvvot.

Čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhusa čuoggái 2.5.3.1. Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta oaidná dárbbu nanosmahttit sámegielaid geavaheami girkus. Gažaldat galgá go sámegielgeavaheapmi ipmilbálvalusas muddejuvvot gohččosiin sámelágas, galgá árvvoštallojuvvot go sámelága ođđasis árvvoštallet.

3.9.3 Máŋggagielat guovddáš Stuorravutnii (Omasvutnii)

Máŋga báikegotti Romssas ja Finnmárkkus leat árbevirolaččat leamaš golmmagielat servodagat – dárogielagat, sámegielagat ja kvenagielagat. Ollu sogain leat sihke dáža, kvenalaš ja sápmelaš duogáš. Stuorravuona suohkan lea bargamin prošeavttain Mangfold styrker (Šláddjiivuohta nanne) ovddidan dihtii suohkana golmmagielat suohkanin. Okta doaibmabijuin lea golmmagielat giellaguovddáš dárogiela, sámegiela ja kvenagiela/suomagiela várás. Giellaguovddáš rahppojuvvui guovvamánu 15. b. 2010. Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta lea ovttas Stuorravuona suohkaniin, Romssa fylkkasuohkaniin ja Sámedikkiin ruhtadan dán guovddáža.

3.9.4 Heahtedieđihanbálvalus ja sámegiella

Čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhusa kapihttalii 2.9.11.

Justiisadepartemeanta lea go das lea ovddasvástádus oktiiheivehit heahteetáhtaid politiija, dollačáskadeaddjiid ja dearvvašvuođa doaimmaid, jođihan barggu mii galggai čielggadit oktasaš heahtenummira ja oktasaš heahteguovddážiid dan golmma heahteetáhtii. Čielggadeapmi almmuhuvvui geassemánu 15. b. 2009 ja rávve ahte buot heahtedieđáhusat mannet čieža dahje gávcci oktasaš heahteguovddážii, eai ge nu go odne 69 guovddážii. Go leat mearkkašahtti unnit guovddážat mat maiddái leat oktasaččat golmma heahteetáhtii, čielggadeamis árvvoštallojuvvo ahte dalle lea eanet čađahahtti gávdnat sámegielat bargiid. Čielggadeapmi lea leamaš viiddis gulaskuddamis.

Sámediggi dáhtui giđđat 2009 Justiisadepartemeanttain ráđđádallamiid sámegiela fuolaheami birra heahtedieđihanbálvalusas. Vuosttaš ráđđádallančoahkkin dollojuvvui borgemánu 25. b. 2009, mas Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ja Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta ge oassálaste. Guokte ášši váldojuvvojedje ovdan:

  • Sámiid vejolašvuođat oažžut bálvalusaid sámegillii dálá heahtedieđihanbálvalusain

  • Mo lea vejolaš láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámi giella ja kultuvra vuhtii váldojuvvojit jus heahtedieđihanbálvalus nuppástahttojuvvo ovdalis namahuvvon čielggadeami mielde

Servodatsihkkarvuođa ja válmmu direktoráhta lea dan maŋŋá bearráigeahččan mo heahtedieđáhusat sámegillii vástiduvvojit ja gieđahallojuvvojit 110-guovddážis Hámmarfeasttas ja dain Finnmárkku gielddain mat gullet sámegiela hálddašanguvlui.

Reivves buot gielddaide sámegiela hálddašanguovllus Finnmárkkus lea čujuhuvvon boasttuvuohtan ahte gielddat eai nákce vuostáiváldit ja gieđahallat heahtedieđáhusaid sámegillii dohkálaččat. Gielddat leat ožžon borgemánu 15. b. áigemearrin buktit doaibmaplána mii čájeha mo dat áigot čoavdit ášši.

Eambbo čoahkkimat galget dollojuvvot Sámedikkiin ortnega birra.

3.10 Mánáidgárddit

Sámediggi lea ráhkadahttán diehtojuohkingihppaga sámi mánáid mánáidgárdefálaldagaid birra. Máhttodepartemeanta lea prentehan ja gilván gihppaga. Dát lea okta máŋgga doaibmabijus man hárrái Sámediggi ja Máhttodepartemeanta barget ovttas buoridan dihtii diehtojuohkima gielddaide ja eará doaibmiide mánáidgárdefálaldaga ásaheami birra sámi mánáid várás.

Mii guoská mánáidgárdesuorggi ovddideapmái, de lea Sámediggi jahkái 2009 ožžon ruhtadoarjagiid sámi mánáidgárddiide Máhttodepartemeantta bušeahttakapihttalis 231, poasttas 50. Sámediggi hálddaša doarjagiid sámi mánáidgárddiide, doarjagiid gielladoaibmabijuide dárogielat mánáidgárddiin main leat sámi mánát, doarjagiid pedagogalaš ávdnasiid ráhkadeapmái ja ruđaid diehtojuohkin-, ovddidan- ja rávvenbargui.

Std.dieđáhusa nr. 28 (2007 – 2008) Sámepolitihkka čuovvoleapmin leat Máhttodepartemeantta Mánáidgárdeossodat ja Sámediggi jagi 2008 rájes čađahan guovtti jahkásaš hálddahuslaš ovttasbargočoahkkima sámi mánáidgárdesuorggi hástalusaid ja doaibmabijuid birra. Jagi 2009 soabai Sámediggi dan lassin Máhttodepartemeanttain ahte galget dollojuvvot njeallje ovttasbargočoahkkima jahkái. Go Mánáidgárdeossodagas leat ásahuvvon sierra čoahkkimat, de guoská ortnet Máhttodepartemeantta Dutkanossodahkii, Universitehta- ja allaskuvlaossodahkii ja Oahpahusossodahkii. Ráđđádallančoahkkimat dollojuvvojit dárbbu mielde.

Sámediggi ja Máhttodepartemeanta leat ovttas bargan dakkár doaibmabijuid hárrái departemeantta strategiijain mat galget lasihit gelbbolašvuođa mánáidgárddiin ja oaččohit ovdaskuvlaoahpaheaddjiid mánáidgárddiide áigodagas 2007 – 2011. Sámegielaid doaibmaplána čuovvoleapmi lea maiddái gehččojuvvon dán oktavuođas, ja dan lassin lea earret eará Oahpahusdirektoráhta bivdojuvvon čuovvolišgoahtit máŋga dain doaibmabijuin mat gullet vuođđooahpahussii.

Máhttodepartemeanta áigu jagi 2010 vuoruhit guovdilis dokumeanttaid nu mo johtočállagiid ja rávagirjjážiid jorgaleami buot golmma sámegillii.

3.11 Sámigiel oahpponeavvut

Dálá oahpponeavvut davvi-, julev- ja lullisámegillii mat leat ráhkaduvvon Máhttoloktema – Sámi vuođul, leat kártejuvvon, ja guđe oahpponeavvut váilot iešguđet fágain/fáttáin ja cehkiin. Kárten čájeha ahte ain dárbbašuvvojit ollu sámegielat oahpponeavvut mat leat heivehuvvon Máhttoloktemii – Sámi.

Sámedikki, Máhttodepartemeantta ja Oahpahusdirektoráhta gaskasaš bargojoavku lea árvvoštallan mo beavttálmahttit boahttevaš sámi oahpponeavvoráhkadeami organiserema. Bargojoavku lea gulahallan guoskevaš oassálastiiguin ja háhkan dieđuid buohtastahtti dilálašvuođaid birra riikkaidgaskasaččat.

Bargojoavku geigii 2010 guovvamánu gaskkamuttus raporttas sámi oahpponeavvuid beaktilet ráhkadeami ja buvttadeami birra. Máhttodepartemeanta lea meannudan raportta.

3.12 Vuođđooahpahus

Čujuhuvvo čuoggái 2.4.5.5 Oahpahuslága láhkaásahusa rievdadeami birra – gáibádusat seamma girjjiid almmuhit máŋgga gillii ja árvvoštallan.

Máhttodepartemeanta háliida mearkkašit ahte oahpahuslága § 9 – 4 vuosttaš lađas mearrida ahte eará fágat go dárogiella dušše sáhttet geavahit oahpponeavvuid mat leat girjedárrui ja ođđadárrui seamma áiggi ja seamma haddái. Oahpahuslága § 9 – 4 viđat lađas addá vuoigatvuođa mearridit láhkaásahusa das makkár oahpponeavvuide § 9 – 4 vuosttaš lađas galgá guoskat. Go § 9 – 4 vuosttaš lađas ii namat sámegiela, de ii leat departemeanttas láhkavuođđu mearridit dakkár láhkaásahusmearrádusa maid Sámediggi háliida.

Ráđđehus lea muđuid Proposišuvnnas 95 L (2009 – 2010) ovddidan máŋga rievdadanevttohusa mat gusket giellanorbmii jna. oahpahuslága §:s 9 – 4. Mearrádusa vuosttaš lađas paraleallaalmmuhusaid birra ii evttohuvvojuvvon rievdaduvvot, muhto dattetge aiddostahttojuvvui mearrádusa maŋimus lađđasis ahte mearrádus paraleallaalmmuhusaid gáibádusa birra ii guoskka sámegielat oahpponeavvuide. Máhttodepartemeanttas lei gulahallan Sámedikkiin nuppástusaid birra. Sámedikkis eai lean mearkkašumit ii ge dat háliidan formála ráđđádallama áššis.

Sámi allaskuvla ásahii 2007 Sámegiel oahpahusa guovddáža. 2010 rájes ruhtadit earret eará Sámediggi, Máhttodepartemeanta ja Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta guovddáža. Guovddáš galgá ovddidit vuođđogálggaid lohkamis, čállimis ja njálmmálaš ovdanbuktimis buot golmma sámegillii, ja dan ulbmil lea álggahit dutkama ja searvat dutkamii. Guovddáš jođihuvvo prošeavttaid vuođul.

3.13 Alit oahpahus

Čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhusa kapihttalii 2.4.6.

Sámi allaskuvla, Sámediggi, Gielddaid guovddášlihtu Finnmárkku ossodat, Finnmárkku fylkkamánne álggahedje jagi 2009 kampánnja háhkan dihtii eambbo studeanttaid fylkka guovtti oahpaheaddjiskuvlii (Drømmejobben/Gollevirgi). Máhttodepartemeanta doarjjui kampánnja ruđalaččat. Sámi allaskuvlla ovdaskuvlaohppui lassánii ohcciidlohku skuvlajahkái 2009/2010, ja kampánnja sáhttá leat váikkuhan njuolgga dasa. Ohcciidlohku dábálašoahpaheaddjiohppui maid lassánii kampánnja geažil.

Studeanttaid háhkan sámi oahpuide lea viehka stuorra hástalus. Danne Máhttodepartemeanta ruhtada rekruterenstrategiija ráhkadeami.

Máhttodepartemeanta nammadii lávdegotti ráhkadan dihtii láhkaásahusevttohusa rámmaplána birra sámi vuođđooahpahusa várás ja dan dat dagai Stuorradikki meannudan Std. dieđáhusa nr. 11 (2008 – 2009) Oahpaheaddji – rolla ja oahpahus sámi oasi čuovvoleapmin. Sámediggi čuovui lávdegotti barggu guldaleaddjin. Lávdegoddi geigii iežas láhkaásahusárvalusa skábmamánu loahpas 2009. Departemeanta sáddii gulaskuddamii láhkaásahusárvalusa sámi vuođđskuvlaoahpaheaddjioahpahusa birra mii earránii rápmaplánalávdegotti evttohusas muhtun čuoggáin. Ráđđádallan Sámedikkiin láhkaásahusa birra čađahuvvui guovvamánus 2010.

Vai Sámi allaskuvllas lea dárbbašlaš dávggasvuohta, de dat ii dárbbaš čuovvut boahttevaš nationála rámmaplána iežas vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahpahusas. Sámi allaskuvla lea ráhkadan rámmaplána ođđa oahpaheaddjioahpahusa struktuvrra ja ráhkadusa várás sámegillii. Departemeanta lea addán bajit dási nationála mearrádusaid (láhkaásahusa) sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahpahusa ráhkadusa guhkkodaga ja váldoosiid birra.

Departemeanta lea mearridan sámi oahpaheaddjioahpahusa láhkaásahusa njukčamánu 1. b. 2010 ja dat gusto seamma jagi alit ohppui sisaváldima rájes. Rámmaplána galgá doaibmat nationála láhkaásahussan.

3.14 Árbediehtu

Čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhusa kapihttalii 2.13.6.

Std. dieđ. Nr. 28 (2007 – 2008) Sámepolitihkka válddahallá Ráđđehusa eavttuid áŋgiruššat sámi árbedieđuin ja -máhtuin. Ráđđehus lea ovttasráđiid Sámedikkiin juolludan ruđaid Sámi allaskuvlii jagi 2008 rájes golmmajahkásaš pilohttaprošektii mas lea ulbmil čohkket vásáhusaid prošeaktabarggus sámi guovlluin. Jahkái 2010 lea juolluduvvon 1,4 milj. ruvnno prošektii.

Ulbmil lea leamaš čađahit prošeavtta ovttas sámi báikegottiiguin. Sámi allaskuvla lea oaččohan áigái ovttasbarggu doaibmiiguin báikegottiin oarjelsámi, davvisámi ja julevsámi álbmogiin. Dakkár prošeaktaguovllut leat válljejuvvon gos báikkálaš sámi ásahus sáhttá doaibmat prošeavtta doaibmaguoibmeásahussan, ja nu váikkuhit dasa ahte báikegottit sáhttet searvat, váikkuhit ja veahkehit dieđuiguin pilohttaprošeavtta čađaheapmái. Dan láhkai lea vejolaš juksat ulbmila ahte sámiid árbedieđuid ja -máhtuid čohkkejuvvon duođašteami sáhttá dat báikegoddi hálddašit ja geavahit mii lea duođaštan dieđuid.

Dutkanásahusaid, báikkálaš ásahusaid, báikegottiid ja árbediehttiid gaskasaš doaibmaguoibmevuođadutkama málle lea riikkaidgaskasaš álgoálbmotdutkama váikkuheapmi, ja dat lea bures doaibman eará álgoálbmotguovlluin. Dáinna bargovugiin háliida Sámi allaskuvla erenoamážit deattuhit diđolašvuođa dain dutkanetihkalaš čuolbmačilgehusain mat čatnasit árbedieđu seailluheapmái ja geavaheapmái sámi báikegottiin. Árbediehtu-prošeakta galgá:

  • Ovddidit metodologiija duođaštit, seailluhit, suodjalit ja vurket árbedieđuid. Earret eará galgá ráhkaduvvot metodagirji, dieđalaš čoakkáldat, tool-kit (reaidokássa) gulahallama várás báikegottiiguin, ja vel etihkalaš láidagat duođaštanbarggu várás. Buot doaibmaguoimmit, dutkit, eará áššedovdit ja árbediehttit galget ovttasráđiid buvttadit dáid ávdnasiid. Prošeavttas galget oktasaš čoavdagat ja gáibádusaiddostahttimat árvvoštallojuvvot dieđuid vurkema várás.

  • Ovddidit máhtu ja návcca árbedieđuid duođašteapmái ja seailluheapmái. Bargu galgá addit stuorát diđolašvuođa ja máhtu bargat sámi árbedieđuiguin.

  • Evttohit oppasámi prográmma man vuođus leat vásáhusat prošeavttas, teorehtalaš proseassaid ja vásáhusaid guorahallan ja vuđolaš analysa, geavatlaš oahppu eará guovlluin álgoálbmotmáilmmis, ja vel metodat mat ovddiduvvojit ja geahččaluvvojit suorggis.

Prošeavtta doaibmaguoimmit leat Sámi allaskuvla, Saemien Sijte, RiddoDuottarMuseat, Árran ja Mearrasámi gelbbolašvuođaguovddáš. Oktavuohta lea maid ásahuvvon Romssa universitehta Fávllis nammasaš dutkanfierpmádagain ja Gálduin, álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddážiin Guovdageainnus. Prošeavtta ruovttusiidu, www.arbediehtu.no, geavahuvvo árjjalaččat juohkin dihtii dieđuid prošeavtta doaimmaid birra ja gaskkustan dihtii gaskaboddasaš bohtosiid. Ruovttusiiddus lea maiddái intraneahtta maid doaibmaguoibmeásahusat geavahit gulahallan dihtii gaskaneaset.

3.15 Ealáhusat

3.15.1 Eanadoallu

Ráđđehus lea Soria Moria-julggaštusastis cealkán ahte dat háliida sihkkarastit eanadoalu doaimmaheaddjiide dakkár sisaboahtoovdáneami ja sosiála eavttuid mat eará joavkkuin ge leat. Dasto lea ráđđehus julggaštusastis deattuhan ahte dat áigu sihkkarastit eanadollui máŋggalágan doallostruktuvrra miehtá riikka. Earret eará jahkásaš eanadoallošiehtadusain lea ráđđehus deattuhan dehálažžan ovddidit sisaboađuid eanadoalu fitnodagaide, doaibmabijuid boaittobeallásaš eanadoalu várás ja nannet struktuvraprofiilla.

Dáinna áŋgiruššamiin ráđđehus addá sámi eanadollui ge buoret rápmaeavttuid. Doaibmabijut sámi eanadoalu várás čađahuvvojit ollislaš eanadoallopolitihkas. Dat ii guoskka dušše ekonomalaš váikkuhangaskaomiide, muhto maiddái biras- ja resursapolitihkkii, biebmopolitihkalaš doaibmabijuid deattasteapmái, ealáhusovddideami áŋgiruššamii ja eanadoallo- ja ássanpolitihkkii. Dát doaibmabijut váikkuhit dasa ahte dat váldoulbmil mii Sámedikkis lea ealáhusain, ollašuhttojuvvo, namalassii «nana ja ealli sámi servodagat main lea bissovaš ássan ja máŋggalágan ealáhusat».Dábálaš váikkuhangaskaomiid geavaheapmi mat leat boaittobeliid ja struktuvrra várás, soahpá Sámedikki oasseulbmilii eanadoaluin «bisuhit ja ovddidit ealáhusaid sámi guovlluin».

Davvi-Norgga eanadoallu ferte birget váttes luonddudiliin go buvttadeapmi lea nu bieđgguid ja go guhkes gaskkaid ferte fievrridit dárbašiid ja eanadoallobuktagiid. Movttiidahttin dihtii árjjalaš eanadollui riikkaoasis, ja nu movttiidahttojuvvo sámi eanadoallu ge, de leat roavvafuođarvuđot šibitbuvttadeamit lágiduvvon Davvi-Norgii ja buhtaduvvojit maiddái buvttadangolut máŋggalágan boaittobeliid earuheaddji váikkuhangaskaomiiguin. Ii addojuvvo doarjja dušše ekonomalaš váikkuhangaskaoapmin main lea njuolgga sisaboahtováikkuhus eanadoallofitnodagaide, muhto áŋgiruššet maiddái eará ortnegiiguin nu go fievrrádusdoarjagiiguin buot deháleamos buvttademiid várás eanadoalus, main lea stuorra mearkkašupmi Davvi-Norgga gielddaide.

Doarjjaortnegiid lassin vuoruhuvvo riikkaoasi eanadoallu eará doaibmabijuiguin ge. Eanadoallošiehtadusain sihke jagi 2006 ja jagi 2009 ovdamearkka dihtii mearriduvvui várret 1 miljon lihtter mielkeeari eará guovlluin mii galggai ođđasis juogadeapmái Finnmárkui. Jagi 2009 eanadoallošiehtadusain Finnmárkku mielkebuvttadeami struktuvrralaš diliid geažil mearriduvvui maiddái lasihit areáladoarjaga roavvafuođđara várás Finnmárkui ja Davvi-Romssa osiide. Dát doaibmabijut leat leamaš mielde dain árvalusain maid Sámediggi lea addán Eanadoallo- ja biebmodepartementii ovdalaš jahkásaš eanadoallošiehtadusaid.

Nu go boazodoallošiehtadusas ge de várrejuvvojit ruđat eanadoallošiehtadusa bokte Sámedikki doarjjaortnegiidda mat leat ealáhusovddideami/SNT várás. Dat lea veahkki buoridit sámi eanadoalu. Sihke Sámediggi ja departemeanta leat deattastan dehálažžan ahte Sámediggi, Innovašuvdna Norga ja fylkkamánne eanadoalloossodat bures gulahallet go ráhkadit strategiijaid investerenruđaid várás.

Movtiidahttin dihtii eanadoalu ja eanadollui guoski ealáhusovddideapmái de leat maiddái máŋga ekonomalaš váikkuhangaskaoami fidnemassii riikkalaš ortnegiin. Dat leat dakkár ortnegat main sámi eanadoallofitnodagat ge sáhttet ohcat doarjaga. Daidda gullet earret eará fylkkaid giliovddidanruđat Eanadoalu ovddidanfoanddas ja leat jurddašuvvon geavahuvvot láhčit dilálašvuođaid dakkár ealáhusovddideapmái mii addá vuođu guhkesáigásaš, gánnáhahtti árvoháhkamii ja leavahuvvon ássamii eanadoalu resurssaid ektui oppalohkái ja eanadoalloopmodaga ektui erenoamážit. Ruđat hálddašuvvojit guvllolaččat. Dan lassin leat eanet ortnegat nu go Biebmobuvttadeami árvoháhkanprográmma ja Sáivaguollebivddu ovddidanprográmma.

Sámediggi háliida dadjamuša Norgga ealáhuspolitihka hábmemis, dannego ealáhusovddideapmi sámi guovlluin hui ollu lea gitta guovddášeiseválddiid politihkas. Sámediggi lea dovddahan ahte háliida ráđđádallanproseassa eanadoallošiehtadusaid oktavuođas. Muhto dat ii sáhte čađahuvvot dannego eanadoallošiehtadallamat leat guovtti beali soahpama vuođđu, stáhta ja eanadoalu, man ovddas Norgga eanadoalliidsearvi ja Norgga eanadoalliid ja smávvadálolaččaid searvi šiehtadallet. Mo šiehtadallamat čađahuvvojit, lea mearriduvvon «Váldošiehtadusas eanadoalu várás», man vuollái stáhta ja eanadoalu organisašuvnnat čállet. Šiehtadallamiid stuorra oassi leat maiddái bušeahttadilálašvuođat mat eai gula ráđđádallanvuogádahkii.

Sámediggi ja Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta leat dattetge ásahan dehálaš proseassa bissovaš čoahkkimiid bokte ovdalaš eanadoallošiehtadusaid, ja dasa gullá viehka ollu čállosiid sádden departementii. Dát gulahallan Sámedikkiin čuovvoluvvui jagi 2009 ge.

3.15.2 Boazodoallu

Boazodoallopolitihka ulbmil lea oaččohit áigái boazodoalu mii lea ekonomalaččat, ekologalaččat ja kultuvrralaččat ceavzil. Jus boazodoallu boahtteáiggi galgá leat sámi kultuvrra vuođđu, de dat ferte váldojuvvot vuhtii ja hálddašuvvot dakkár ealáhussan mas lea ekonomalaš árvobuvttadeapmi ja bevttolaš buvttadeapmi.

Guokte guovdilis váikkuhangaskaoami boazodoallopolitihkalaš ulbmiliid juksamis leat boazodoalloláhka ja boazodoallošiehtadus.

Ođđa boazodoalloláhka fámuiduvai suoidnemánu 1. b. 2007. Ain leat čađaheamen ođđa lága. Lága vuođđu lea ahte boazodoallu lea gitta guohtuneatnamiid biologalaš resurssain, ja ahte dat leat ja geavahuvvojit ceavzilit guhkibu vuollai. Dohkkehuvvon doallonjuolggadusat leat resursahálddašeami vuođđu ovddas guvlui, ja fertejit leat eaktun dasa ahte lága arvat mearrádusat galget sáhttit geavahuvvot. Orohatstivrrat leat ođđa lága vuođul ožžon ovddasvástádusa ráhkadit doallonjuolggadusaid. Doallonjuolggadusat galget sisttisetdoallat njuolggadusaid earret eará guohtuneatnamiid geavaheami birra, boazologu birra ja dárbbašlaš vuođđostruktuvrra birra. Guovllustivra galgá dohkkehit doallonjuolggadusaid. Boazologu galgá Boazodoallostivra loahpalaččat dohkkehit. Ollu orohagat leat ráhkadan doallonjuolggadusaid, muhto dássážii ii leat oktage orohagaid ožžon dohkkehuvvot iežas doallonjuolggadusaid. Boazodoallohálddahus čuovvola dál sihke daid orohagaid mat leat ráhkadan doallonjuolggadusaid, muhto main leat čujuhuvvon váilivuođat, ja daid orohagaid mat eai leat vel sáddet doallonjuolggadusaid dohkkeheapmái. Dasto čujuhuvvo dasa ahte boazodoalloeiseválddit leat ožžon viiddiduvvon fápmudusaid čuovvolit daid dáhpáhusaid main siskkáldas iešstivren ii doaimma, ja main lea dárbu dan dahkat resursavuođu geažil dahje eará servodatberoštumiid geažil.

Jahkásaš boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid oktavuođas lea Sámedikkis čuovvunvuoigatvuohta, ja dat čuovvu šiehtadallamiid oktilaččat. Šiehtadallamiid ovdalaš Sámediggi meannudii árvalusaidis 2010/2011 Boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid skábmamánu dievasčoahkkimisttis. Dan árvalusat gusket máŋgga suorgái, ja sohpet eanaš Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi (NBRa) gáibádusaide. Juovlamánu 15. b. dolle Sámediggi ja Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta (EBDa) politihkalaš njunnošat digaštallančoahkkima mas Sámediggi čilgii iežas árvalusaid.

Guovvamánu 18. beaivvi NBR ja Stáhta soabaiga ođđa boazodoallošiehtadusa birra áigodahkii 01.07.2010 — 30.06.2011. Šiehtadus siskkilda ekonomalaš doaibmabijuid boazodollui buohkanassii 101,0 milj. ruvnno ovddas. Dát lea seamma stuorra juolludus go gustojeaddji šiehtadusas ge.

Boazodoallošiehtadus 2010/2011 nanne doaibmabijuid maiguin lea áigumuš oaččohit áigái buoremus buvttadusa ja buorebut heivehit boazologu resursavuđđui. Dehálaš doaibmabidju lea ahte doarjja misiid njuovvamii lasihuvvo mearkkašahtti ollu. Ovddidan dihtii ulbmillaš dásseárvobarggu boazodoalus bealit leat soahpan čielgasit lasihit beallelašdoarjaga. Lea šaddan váddásat jođihit bohccobierggu gávpemárkanii maŋimus jagi. Danne šiehtadus deattuha doaibmabijuid mat sáhttet buoridit njuovvama čađaheami miehtá áigodaga, ja mat sáhttet buoridit vuovdinvejolašvuođaid. Šiehtadusbealit leat soahpan ásahit sierra Márkanlávdegotti bohccobierggu várás. Márkanlávdegoddi galgá earret eará láhčit dilálašvuođaid earret eará dasa ahte bohccobiergu galgá vuovdaluvvot mearkanevtrála bohccobiergun, ja eará ge vuovdalandoaibmabijuide maid atná dárbbašlažžan.

Boazodoalu stuorámus hástalus guhkit áigái lea sihkkarastit eatnamiid. Dát lea stuorra hástalus go olmmoš jurddaša ahte boazodoallu lea dakkár ealáhus mii erenoamážit dárbbaša viiddis eatnamiid, ja ahte sisabahkkemat ja ráfehuhttin boazoguohtuneatnamiin lea lassánan mearkkašahtti láhkai maŋimus jagiid. Danne lea dehálaš áŋgireappot geahččalit geahpidit dán váttisvuođa. Jus mii galgat lihkostuvvat sámekultuvrra ávnnaslaš vuođu sihkkarastimiin, de lea mearrideaddji eaktu ahte mis lea oktasaš duohtavuođaáddejupmi ja ahte iešguđet doaibmit doibmet ovttas. Dát gáibida ahte politihkkárat ja eiseválddit máhttet ollu boazodoalu guđege beliid birra, nuppástusproseassaid birra ja áššiid gittalasvuođa birra. Boazodoallu doaimmahuvvo gieldda- ja fylkkarájáid rastá. Danne lea dárbu ahte gielddat barget bures ovttas, ahte gielddalaš ja guvllolaš eiseválddit barget bures ovttas, nu ahte lea vejolaš láhčit diliid eambbo ollislaš jurddašeapmái eanahálddašeami birra sámi boazodoalloguovlluin. Aivve oktasaš áŋgiruššamiin ja ovttasbargguin lea vejolaš juksat biddjojuvvon ulbmiliid.

Go lea áigumuš sihkkarastit boahtteáigái eleš boazodoalu, de lea dárbu buorebut sihkkarastit boazodollui eatnamiid, ja erenoamážit dakkár eatnamiid mat sáhttet váikkuhit ceavzilis boazodollui. Plána- ja huksenláhka lea guovdilis láhka areálahálddašeami hárrái boazodoalloguovlluin, ja dat lea guovdilis váikkuhangaskaoapmi go áigumuš lea buorebut sihkkarastit areálaid. Plána- ja huksenlága ođđa plánaoasis leat ásahuvvon buoret bargoreaiddut mat addet gielddaid ja fylkkagielddaid plánejeaddjiide buoret vejolašvuođa čuovvolit riikkalaš ulbmiliid sihkkarastit sámi boazodollui ávnnaslaš vuođu. Vuođđolága § 110a ja riikkaidgaskasaš njuolggadusat geatnegahttet sihke gielddalaš, guvllolaš ja stáhtalaš eiseválddiid vuhtii váldit sámi kultuvrra, ealáhusaid ja servodateallima nu ahte dat ožžot erenoamáš gieđahallama ja árvvoštallama servodatplánemis oppalaččat ja areálaplánemis erenoamážit. Dát guoská buot gielddaide ja regiuvnnaide main lea sámi boazodoallu.

Sámediggi lea ráhkadan sierra plánaveahki. Dát plánaveahkki oktan dainna fáddávehkiin maid Birasgáhttendepartemeanta lea ráhkadahttán, leat buorre vuođđu go áigumuš lea sihkkarastit sámi kultuvrii, ealáhusaide ja servodateallimii buoret luondduvuođu.

Vai lea vejolaš geavahit duoid vehkiid nu bures go vejolaš, de ferte leat dehálaš ahte Sámediggi ja boazodoalu hálddašanorgánat ožžot vejolašvuođa barget bures ovttasráđiid.

Sámediggi lea váldán ovdan gažaldaga konsultašuvnnaid birra boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid ektui, ja erenoamážit stáhta fálaldaga ektui. Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta ja Sámedikki gaskasaš čoahkkimiin lea Sámediggi ožžon dieđu ahte ii leat guovdil ii ge ulbmillaš konsultašuvnnaid doallat Stáhta fálaldaga birra. Váldosivva lea ahte eai galgga leat konsultašuvnnat bušehttii gulli čiegos dieđuid birra. Muhto Sámediggi ja Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta leat ásahan dehálaš proseassaid earret eará bissovaš čoahkkimiiguin ovdalaš boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid. Dát oktavuohta vuoruhuvvo boahtteáiggi ge.

3.15.3 Minerálaláhka

Čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhusa kapihttalii 2.8.4.18.

Ealáhus- ja gávpedepartemeanta ovddidii Od.prp. nr. 43 (2008–2009) Minerálaresurssaid háhkamii ja roggamii guoski lága birra (minerálaláhka) Stuorradiggái njukčamánu 20. b. 2009. Stuorradiggi dohkkehii lága ovttajienalaččat. Láhka ja lága láhkaásahus fámuiduvve 1.1.2010.

Álgoálbmotberoštumit nannejuvvojit ođđa lágas. Lágas čuožžu ahte mineráladoaimmaid oktavuođas galgá sámi kultuvrra luondduvuođđu vuhtiiváldojuvvot. Finnmárkku várás leat ođđa njuolggadusat dieđiheami birra ja guhkit áigemearit njuolgga sidjiide geat barget bohccuiguin. Seammás viiddiduvvo geatnegasvuohta kártet sámi beroštumiid ovdal minerálaohcama. Ođđa áššemeannudannjuolggadusat fuolahit ahte galgá biddjojuvvot stuorát deaddu sámi beroštumiide bággolonistanohcamiid ja doaibmakonsešuvnna ohcamiid meannudeamis. Seamma láhkai jotkojuvvojedje ovddeš Báktelága (bergverksloven) áššemeannudannjuolggadusat mat geavahuvvojit iskan- ja rogganlobiid ohcamiid meannudeamis. Guovlluin Finnmárkku olggobealde gustojit dábálaš áeemeannudannjuolggadusat mat fuolahit sámi eanaeaiggádiid dahje sámi geavaheaddjiidjoavkkuid beroštusaid, ovdamearkka dihtii boazodoalu beroštusaid. Dan lassin gusto Stáhta ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallansoahpamuš mii vuolláičállojuvvui miessemánus 2005, maiddái guovlluide Finnmárkku olggobealde, ja sámi beroštumit leat váldojuvvon vuhtii eará lágain ge nu go plána- ja huksenlágas.

Ođđa minerálalága ráđđádallamiin gáibidii Sámediggi ahte seammalágan áššemeannudannjuolggadusat go dat mat gustojit Finnmárkui, maiddái galget gustot árbevirolaš sámi guovlluin Finnmárkku olggobealde. Ráđđehus ii leat sáhttán ná árrat čuovvolit Sámi vuoigatvuođalávdegotti II árvalusaid mii evttohii rievdadusaid minerálalágaide Finnmárkku olggobeallásaš guovlluid várás ge. Od. prp. nr. 43 (2008 – 2009) siiddus 112 boahtá ovdan ahte dat vejolašvuohta rahppojuvvo ahte sáhttá maid nuppástuhttit minerálalága maŋŋil Sámi vuoigatvuođalávdegotti II čuovvoleami oassin.

3.15.4 Boraspirenammagottit

Sámediggi nammadii ovddasteaddjiid boraspirenammagottiide Hedmárkkus davás. Birasgáhttendepartemeanta gáibida borasspireláhkaásahusa bokte ahte Sámedikki ovddasteaddjit boraspirenammagottiin galget leat Sámedikki áirasat dahje sadjásaš áirasat. Sámedikki mielas dát gáibádus orru leamen eahpegovttolaš ja dat lea dáhtton Birasgáhttendepartemeantta nuppástuhttit borasspireláhkaásahusa nu ahte Sámediggi friddja sáhttá nammadit iežas ovddasteaddjiid nammagottiide. Birasgáhttendepartemeanttas lea leamaš láhkaásahusevttohus gulaskuddamis čakčat 2009. Láhkaásahus galgá rievdaduvvot nu ahte ii šat gáibiduvvo ahte Sámedikki ovddasteaddjit boraspirenammagottiin eai šat galgga leat Sámedikki áirasat dahje sadjásaš áirasat. Gáibádus báikkálaš gullevašvuođa birra gal doalahuvvo.

3.15.5 Luossahálddašeapmi

Čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhusa kapihttalii 2.7.5.2.

Sámediggi ja Luondduhálddašandirektoráhta ráđđádalle 2009 luossabivddu bivdináiggiid birra. Muddemat mat mearriduvvojedje 2008 várás, jotkojuvvojedje 2009 várás.

Luondduhálddašandirektoráhta ráđđádalai Sámedikkiin ovdalgo gáržžidanevttohus mearraluossabivddus jagiid 2010 – 2014 várás sáddejuvvui gulaskuddamii. Maŋŋágo gulaskuddanáigi nogai, ráđđádalle Sámediggi ja Birasgáhttendepartemeanta áššis. Sámediggi ja Birasgáhttendepartemeanta jukse muhtun muddui ovttamielalašvuođa mearraluossabivddu bivdináiggiin 2010 guolásteami várás.

Sámediggi ja Birasgáhttendepartemeanta leat dahkan rámmašiehtadusa daid ráđđádallamiid birra, mat čatnasit luossabivdui Davvi-Romssas ja Finnmárkkus. Šiehtadusa vuođđun galget leat sihke geatnegasvuođat sápmelaččaide álgoálbmogin ja Ráđđehusa politihkka luđolaš luosa várás. Áigumuš lea sihkkarastit buoremus vuođu luossabivddu muddemii Davvi-Romssas ja Finnmárkkus.

3.15.6 Energiijarusttegat

Varanger Kraft AS lea ohcan doaibmalobi hukset bieggafápmorusttega mii addá 350 MW rádjai, Rákkočerrui Bearalvági gildii. Ášši lea leamaš gulaskuddamis Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhtas (NČEs). Kulturmuitoiskkadallamiid ja bieggafápmorusttegiid huksema oktavuohta lea válddahallojuvvon Retningslinjer for planlegging og lokalisering av vindkraftanlegg(BGD ja OED 2007). Láiddanjuolggadusat skovvejit proseassa dasa goas ja mo kulturmuitoiskkadallamat galget čađahuvvot.

NČEa mearrádusárvalusa Nord-Salten Kraftlag AL ohcamuššii hukset Forsanvatn kraftverk Stáiggu ja Hápmira suohkaniidda meannudii Gonagas stáhtaráđis.

Konsešuvdnameannudeamis bođii ovdan eahpesihkkarvuohta álgočielggadeami birra mii guoskkai boazodollui ja dasa ahte leat go molssaeavttot johtolagat máinnašuvvon johtolahkii Forsanvatn jieŋa rastá. Danne ráhkaduvvui ođđa čielggadus. Ođđaseamos čielggadusa loahppajurdda lea ahte johtolat lei dábálaččat gátti mielde dannego johtin dáhpáhuvai dábálaččat go ii lean jiekŋa, ja ahte reguleren ii hehtte johtaleami dakko. Raporta dattetge ii biehttal ahte johtaleapmi lei jieŋa rastá. Oljo- ja energiijadepartemeanta bijai maŋŋá go lei gulahallan Eanadoallo- ja biebmodepartemeanttain ođđa čielggadeami geažil vuođđun ahte Forsanvatn reguleren ii mearkkašahtti láhkai váikkut boazodollui. Dán čielggasmahttima maŋŋá ii oaidnán departemeanta dárbbašlažžan doallat eanet ráđđádallamiid áššis. Lohpi huksemii addojuvvui geassemánu 26. b. 2009 mannosaš gonagaslaš resolušuvnnain.

Sámedikki ja Oljo- ja energiijadepartemeantta gaskasaš ráđđádallanproseassa váiddaáššis ođđa 132 kV fápmojođđasa birra Lulli-Helgelánddas ii leat vel loahpahuvvon. Departemeanta gohčču maŋimus ráđđádallamii 2010 giđa mielde.

Goliat-ruktádaga huksema plána ja doaimma Barentsábis lea meannuduvvon Oljo- ja energiijadepartemeanttas Oljo ja energiijadepartemeanta lea doallan ráđđádallamiid Sámedikkiin mas ášši lea digaštallojuvvon. Ráđđádallamiin lei ovttaoaivilvuohta das ahte operatevrafitnodat lei čađahan viiddis váikkuhusčielggadeami Goliat-huksemii. Bealit eai soahpan álgoálbmotfoandda birra petroleadoaimma oktavuođas dahje das lea go sámiin erenoamáš vuoigatvuođat petrolearesurssaide. Dáid gažaldagaid hárrái čujuhii departemeanta ráđđádallamis Std.dieđáhussii. nr. 7 (2006 – 2007) Sámedikki jagi 2005 doaimma birra mii čilge ahte ráđđehus ii sáhte oaidnit ahte leat álbmotrievttálaš geatnegasvuođat sámiid ektui das mii guoská petroleadoaimma vuitui nannánjuolggis. Sierramielalašvuođa geažil lea Sámedikki árvvoštallan ahte ii leat vuođđu miehtat Goliat-ruktádaga huksemii ja doibmii Goliata huksen ja doaibma lea biddjojuvvon Stuorradikki ovdii Std.proposišuvnnas nr. 64 (2008 – 2009). Sámedikki oaivilat leat geardduhuvvon stuorradiggeproposišuvnnas. Stuorradiggi mieđihii stuorradiggeproposišuvnna meannudettiinis geassemánu 18. b. 2009 ahte huksen dohkkehuvvo. Oljo- ja energiijadepartemeanta dohkkehii huksema ja doaimma plána mearrádusain geassemánu 25. b. 2009.

3.15.7 Árvoháhkanprográmma veahkkálas ealáhusaid várás

Čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhusa kapihttalii 2.7.13.3.

Lotnolasealáhusaid ja turistaealáhusaid árvoháhkanprográmma lea ásahuvvon Soria Moria-julggaštusa vuođul. Sámediggi hálddaša prográmma. Sámediggi lea vuoruhan ovddidit deaivilis váikkuhangaskaomiid prográmma hárrái. Sierranas ortnegat ovddiduvvojit ja heivehallojuvvojit daid ektui. Departemeanttat, báikkálaš hálddašeaddjit, fágalaš ásahusat ja ealáhusdoaimmaheaddjiid organisašuvnnat sáhttet buktit árvalusaid prográmmii. Sii sáhttet čuovvut prográmma earret eará go servet «Fágalaš forai» mas Sámediggi lágida čoahkkimiid dárbbu mielde, ja unnimusat oktii jahkái. Dát čoahkkimat addet Sámediggái árvalusaid prográmma hálterievdademiide, heivehallamiidda dahje vuoruhemiide. Sierra seminárat hálddašeaddjiid, fágaolbmuid ja ealáhusdoaimmaheaddjiid várás lágiduvvojit go dan lea dárbu dahkat čuvgen dihtii muhtun surggiid erenoamážit. Ovdamearka lea Sámedikki seminára njukčamánus 2010 mas fáddá earret eará lei čuvget vejolašvuođaid ja beroštumi ovddidit sáivaguollebivddu ealáhussan. Gelbbolašvuođalokten kurssaiguin ealáhusálggaheaddjiid várás, ja gelbbolašvuođafierpmádagaid čielggadeapmi leat eará áŋgiruššansuorggit. Sámedikki vuoruheamit, doaibmabijut ja ortnegat prográmmas bohtet muđuid ovdan Sámedikki jagi 2009 jahkedieđáhusas.

3.16 Mánáidsuodjalus

Ráđđehusa ulbmil lea viidáseappot ovddidit fágalaččat buori mánáidsuodjalusa mas lea buorre máŋggakultuvrralaš gelbbolašvuohta, ja buorre máhttu sámi mánáidsuodjalusa birra guovlluin main sápmelaččat ásset. Joatkkaoahpahus Mánáidsuodjalus unnitlohkoperspektiivvas álggii 2008 čavčča ja joatkašuvai jagi 2009. Joatkkaoahpahusa fállet Finnmárkku, Lillehammera ja Telemárkku allaskuvllat. Sámi perspektiiva lea deattuhuvvon oahpahusas, oktasašlážáldagas ja erenoamážit Finnmárkku allaskuvllas.

3.17 Bargo- ja čálgoetáhta

Ráđđehus nu go Sámediggi ge háliida sihkkarastit ahte sámi geavaheaddjit NBČ-vuogádagas váldojuvvojit vuostá sámegielain ja kulturmáhtuin, ja vel máhtuin sámi servodatdiliid birra. Danne lea Sámediggi joatkán iežas barggu sámi bálvalusvuostáiváldiid vuoigatvuođaid ja dárbbuid hárrái ođastusas, ja lea váldán dan ovdan čoahkkimiin Bargo- ja searvadahttinministariin máŋgii.

Juolludusreivves Bargo- ja čálgodirektoráhtii jahkái 2010 lea čuovvovaš válddahallan sámi perspektiivva birra bargo- ja čálgohálddahusas:

  • Sámi guovlluin galget čađahuvvot báikkálaš geavaheaddjiidiskkadallamat. Iskkadallamiid bohtosat galget leat vuođus go etáhta bálvalusfálaldat ovddiduvvo, dás maiddái go buoret ja beaktilat fuolahus geavaheaddjiide ovddiduvvo.

  • Bargo- ja čálgoetáhta galgá čuovvolit doaibmabijuid mat bohtet ovdan sámegielaid doaibmaplánas maid Ráđđehus almmuhii miessemánus 2009.

3.17.1 Diehtojuohkin sámegillii bargo- ja čálgohálddahusas

Eanaš sápmelaš geavaheaddjit hállet davvisámegiela, ja eanaš NBČ-kontuvrrat sámi hálddašanguovllus leat davvisámegiela guovllus. Danne lea Bargo- ja čálgoetáhta dássážii vuoruhan jorgalahttit ávdnasiid davvisámegillii.

Giđđat 2009 ásahuvvui sierra sámegielat fálločuokkis dás: nav.no. Sámegielat siidduide biddjojuvvojit duohtadieđut bargo- ja čálgohálddahusa doarjagiid ja bálvalusaid birra daidda gulli skoviiguin. Dát lea oktilis bargu. Bargo- ja čálgoetáhta njeallje váldogihppaga leat jorgaluvvon sámegillii, ja nu lea maid eará ge guovdilis gihppagat.

3.17.2 Geavaheaddjiidiskkadallama čađaheapmi sámegillii

Jagi 2009 vuosttaš jahkebeali čađahuvvui vuosttaš geardde webba-vuđot geavaheaddjiidiskkadallan sámegillii dain NBČ-kontuvrrain mat leat sámegiela hálddašanguovllus Finnmárkkus. Oassálasti kontuvrrat ledje NBČ Deatnu, NBČ Guovdageaidnu, NBČ Kárášjohka, NBČ Porsáŋgu ja NBČ Unjárga. Geavaheaddjiin jerrojuvvojedje gažaldagat das man olámuttus sin mielas NBČ-kontuvra lea oktavuođaváldima hárrái sámegillii ja vástádusa oažžuma hárrái sámegillii. Geavaheaddjit vásihit ahte lea álki šiehtadit čoahkkima rávvejeaddjiin/áššemeannudeaddjiin gii sámásta. Sii vásihit maiddái ahte lea hui bures doaibmá riŋget NBČ-kontuvrii sámegillii. Sin mielas ii leat nu buorre vejolašvuohta čállit reivve sámegillii ja oažžut vástádusa sámegillii. Sámi geavaheaddjiidiskkadallamat leat ovddiduvvomin, ja dat galget čađahuvvot juohke jagi. Boahtteáiggi daid galget NBČ-kontuvrrat čađahit julevsámi ja oarjelsámi guovlluin ge.

3.17.3 Tearbmaovddideapmi – hástalusat Bargo- ja čálgoetáhtii

Sámegielat tearpmat mat gusket Bargo- ja čálgoetáhtii, ovddiduvvojit dađistaga go teavsttat jorgaluvvojit. Seammás go diehtojuohkinteavsttat jorgaluvvojit davvisámegillii, de Bargo- ja čálgoetáhta čađaha ovddasmanni barggu dakkár suorggis mas sámegielat sánit ja doahpagat ovdal leat váilon. Cuoŋománus 2009 Bargo- ja čálgoetáhta dagai šiehtadusa fitnodagain Allegro Språktjenester AS jorgaleami birra sámegillii. Vai ođđa tearpmat šaddet nu buorit ja gokčilat go vejolaš, de háliida etáhta ávkin atnit dan sámi doabaovddideami mii dáhpáhuvvá go sámegielalaš mielbargit ja sámegielaš geavaheaddjit deaivvadit. Sámegielat mielbargiid fierpmádat mas lea viiddis gelbbolašvuohta, lea ásahuvvon veahkehan dihtii jorgaleaddjiid ja árvalan dihtii mat tearpmaid berrejit geavahuvvot guđege suorggis. Dađistaga áigu Bargo- ja čálgoetáhta ovddidit ollu sániid ja doahpagiid bargo- ja čálgosuorgái. Ulbmil lea aiddolaš doabageavaheapmi, nu ahte ii leat eahpádus guđemuš tearpmat leat dohkálaččat, ja guđemuš dárogielat sániid ja doahpagiid dat gokčet. Dás Bargo- ja čálgoetáhta lea gitta ovttasbarggus eará etáhtaiguin mat barget rádjálas fágasurgiin.

Sámi giellalávdegoddi (SGL) lea Sámi parlamentáralaš ráđi mearridanorgána sámegiel áššiin, ja galgá ovddidit ja buoridit sámegiela čálalaš ja njálmmálaš giellan – geahča www.giella.org. Sámegiela terminologiija- ja normerenáššiin bargá Sámediggi ovttas SGLin mii earret eará galgá dohkkehit tearpmaid. Eaktun lea ahte Bargo- ja čálgoetáhta ásaha buori ovttasbarggu Sámedikkiin terminologiijabarggustis.

Ovdasiidui