Ráđđehusa davviguovlostrategiija

Ráđđehusa Soria Moria-julggaštusas celkojuvvo ahte ráđđehus atná davviguovlluid Norgga deháleamos strategalaš ulbmilsuorgin boahttevaš jagiid. Ráđđehusa davviguovlostrategiija biddjojuvvui ovdan juovlamánu 1. b. 2006. Dat dihkkáda luotta davviguovlopolitihkkii ja sihkkarastá ahte viggamušat buorebut heivehuvvojit oktii ja nu beavttálmuvvet.

Ráđđehusa Soria Moria-julggaštusas celkojuvvo ahte ráđđehus atná davviguovlluid Norgga deháleamos strategalaš ulbmilsuorgin boahttevaš jagiid. Ráđđehusa davviguovlostrategiija biddjojuvvui ovdan juovlamánu 1. b. 2006. Dat dihkkáda luotta davviguovlopolitihkkii ja sihkkarastá ahte viggamušat buorebut heivehuvvojit oktii ja nu beavttálmuvvet.  

 

Bajimus ulbmil lea davviguovlluin  oaččuhit áigái ceavzilis šattu ja ovdáneami eambbo riikkaidgaskasaš ovttasbargguin resurssaid geavaheamis, birashálddašeamis ja dutkamis. Okta váldoulbmil lea davviguovlluin buoridit máhtu davvi­guovlluid birra ja várás. 

  • Ráđđehusa davviguovlostrategiija (pdf-formáhta) (html) (dárogillii)
  • Davviguovlostrategiija 22 doaibmabidjočuoggá
  • Neahttagulahallan ráđđehusa davviguovlostrategiija birra (dárogillii) 

Strategiija olgoriikkapolitihkalaš duogáš lea ahte davviguovllut dađistaga eambbo beroštahttet riikkaidgaskasaš dásis. Dasa lea sivvan erenoamážit ovdáneapmi energiijasuorggis ja biras­suorggis, ja daid sullasaš surggiin. Davi vejolaš resurssat ja máilmmiviidosaš dálkkádat­nuppástusat, mat čuhcet garrasepmosit Árktisii, dahket davviguovlluid miellagiddevaš guovlun ollugiidda. Lassin boahtá Ruošša ekonomalaš ovdáneapmi, mii vuolgá oljjus, gássas ja eará resurssain. Dat ovdáneapmi lea buktán ođđa ovttasbarganvejolašvuođaid davvin. 

Strategiija buktin politihkalaš váldovuoruhusat leat čuovvovaččat: 

  • Mii galgat fámu hálddašit davviguovlluin jáhkehahtti, konsekventa ja árvidahtti vuogi mielde.
  • Mii galgat riikkaidgaskasaš dásis leat njunnošis davviguovlluin máhtu buorideamis davviguovlluid birra ja várás.
  • Mii galgat leat davviguovlluid birrasa ja resurssaid ovddimus hálddášeaddji.
  • Mii áigut láhčit dilálašvuođaid nu, ahte lea vejolaš ovddidit petroleadoaimma Barents-ábis, ja vai dat doaibma šaddá nu ávkkálaš norgalaš ja davvinorgalaš máhttobuorideapmái go vejolaš, ja báikkálaš ja guvllolaš ealáhusovddideapmái.
  • Mii dáhttut ahte davviguovlopolitihkka galgá leat mielde sihkkarastimin álgoálbmogiid eallinvuođu, ealáhusaid, historjjá ja kultuvrra davviguovlluin.
  • Mii áigut eambbo viiddidit álbmogis-álbmogii ovttasbarggu davvin.
  • Mii áigut buoridit ovttasbarggu Ruoššain. 

Davviguovlostrategiija čujuha arvat doaibmabijuide maid ráđđehus áigu čađahit čuovvolan dihtii váldovuoruhusaid. Doaibmabijut ollet hui viidát, gulahallama ovddideami rájis ránnjái­guin, doaibmaoasálaččaiguin ja lihtolaččaiguin davviguovloáššiin, ja viggamušaiguin mat galggašedje ovddidit ealáhusaid Davvi-Norggas, ja čovdosiiguin mat sáhttet buoridit Norgga ja Ruošša ekonomalaš ovttasbarggu, gitta lasi áŋggiruššama rádjai dutkamis ja oahpahusas. 

Erenoamážit maŋimuš čuoggás lea guovdilis sadji strategiijas ja dan čuovvoleamis. Das deattuhuvvo ahte máhttu lea ieš strategiija caggi, ja ahte buoret máhttu lea dárbbašlaš ulbmiliid čađaheapmái, erenoamážit resurssaid hálddašeamis, biras- ja dálkkádat-áššiin. 

Olgoriikadepartemeantta ovddasvástádus lea oktiiheivehit strategiija čuovvolemiid, ja dat bargá lahkalagaid nuppiid departemeanttaiguin dán barggus.