St.dieđ. nr. 28 (2007-2008)

Sámepolitihkka

Sisdollui

Oassi 4
Sámediggi

7 Sámediggi

Sámediggi ásahuvvui geassemánu 12. b. 1987-mannosaš lága nr. 56 Sámedikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra (sámelága) vuođul. Sámediggi ásahuvvui vuosttažettiin sámiid ovddasteaddji álbmotválljen orgánan, ja dađistaga dasa leat biddjojuvvon eanet bargamušat ja dasa lea sirdojuvvon váldi lága ja/dahje láhkaásahusa vuođul máŋgga suorggis. Stuorradiggi lea gieđahaladettiinis jahkásaš stuorradiggedieđáhusa Sámedikki doaimma birra ja bušeahttameannudeamis birra dorjon Sámedikki doaimma ja sajádaga ovddideami.

Ovdabargguin deattuhuvvui ahte Sámedikki váldi galgá sáhttit ovdánit, gč. árv. O. nr. 79 (1986 – 87) s. 9:

«Lávdegoddi lea ovttaoaivilis ahte Sámedikki váldi ii sáhte mearriduvvot oktii agi beaivái. Lávdegoddi ádde ahte jus Sámedikki válde­suorgi vejolaččat viiddiduvvo boahtteáiggi, de dat soaitá šaddat vuostálagaid eará hálddašanorgánaiguin ja eaktuda ahte dát gažaldagat čielggaduvvojit ja čovdojuvvojit ovdalgo mearriduvvo ahte ođđa bargamušat biddjojuvvojit Sámediggái. Go leat vásihan Sámedikki doaimma, de lea lunddolaš ahte váldesuorgi árvvoštallojuvvo Sámedikki barggu ja olbmuid dábálaš servo­datoainnu ektui.»

Viidáseappot biddjojuvvo sámi iešmearridan­vuoigatvuođa prinsihppa vuođđun: «Jus sámi kultuvra galggaš ceavzit boahtteáiggi […], de eaktuda dat ahte sámiide addojuvvo mearkkašahtti iešmearridanvuoigatvuohta ja dadjamuš dakkár áššiin mat leat erenoamaš dehálaččat sámi kultuvrra sajádahkii». (Od.prp. nr. 33 (1986 – 87) s. 67). Dat mielddisbuktá earret eará ahte sámit ieža, dat mearkkaša ahte Sámediggi, galgá vuoruhit sámi kultuvrra ja servodateallima doaimmaid, ii ge ráđđehus.

Soria Moria-julggaštusas biddjojuvvo vuođđun ahte Sámedikkis galgá leat duohta dadjamuš dakkár surggiin mat leat dehálaččat sámi álbmogii. Dát čuovvu ulbmila sihkkarastit Sámediggái politihkalaš orgánan ja hálddahusorgánan stuorát friddjavuođa, dadjamuša ja lasi válddi, gč. Sd.dieđ. nr. 55 (2000 – 2001). Lea leamaš mearkkašahtti ovdáneapmi dain rámmaeavttuin mat leat mielde mearrideamen Sámedikki sajádaga ja doaibmanfriddjavuođa maŋŋágo sámeláhka mearriduvvui. Dehálepmosiid gaskkas leat hálddašandoaimmaid lassáneapmi, váldi addojuvven sierralágaid vuođul, bušeahttadili ovdáneapmi ja jagi 2005 konsultašuvdnašiehtadus.

7.1 Sámedikki organiseren, bargo- ja váldesuorgi

Sámedikkis lea parlamentáralaš vuogádat, mas Sámedikki dievasčoahkkima eanetlohku vállje Sámediggeráđi. Sámediggeráđis lea politihkalaš ovddasvástádus Sámedikki oktilis doaimmas, dás maiddái dan hálddahusdoaimmas. Sámedikkis leat

  1. dievasčoahkkin (parlameantadoaibma lávdegodde- ja dievasčoahkkimiiguin njelljii jagis, čoahkkinjođihangoddi sierra čállingottiin mii jođiha ja hálddaša dievasčoahkkima doaimma),

  2. Sámediggeráđđi (maid Sámedikki dievasčoahkkima eanetlohku vállje, mas lea politihka ovddideaddji doaibma ja mas lea parlamentáralaš ovddasvástádus dievasčoahkkimii),

  3. doarjjastivra (vástida doarjjahálddašeamis daid njuolggadusaid vuođul maid dievasčoahkkin lea mearridan, ja hálddahusa evttohusa vuođul) ja giellastivra (sámi terminologiija ja čállinvuogi mearridanorgána),

  4. fágalaš hálddašeami ollašuhttin ja hálddahuslaš doaibma (daid bargamušaid hálddašeapmi mat čatnasit oahpahusláhkii, kulturmuitoláhkii ja sámeláhkii, ja daid iešguđetlágan hálddahuslaš gulaskuddanáššiid hálddašeapmi mat čatnasit doaibmabijuide mat leat dehálaččat sámi servodagaide, ja vel oppa doaimma ekonomiija- ja bargiidstivrejupmi).

Sámedikki doaibma sulastahttá sihke Stuorradik-ki, ráđđehusa, departemeantta ja direktoráhta ­bargui, ja gokčá eanaš servodatsurggiid. Dat duohtadilli ahte Sámediggi lea politihkalaš orgána mas lea iešguđetlágan váldi, sáhttá leat hásta­leaddji hálddašit sihke stáhta eiseválddiide ja Sámediggái alcces.

7.1.1 Sámedikki váldi

Sámedikki váldi juohkása guovttelágánin, lágas ja/dahje láhkaásahusas mearriduvvon váldin ja váldin juohkit ekonomalaš doarjagiid. Sámediggái lea addojuvvon váldi lágain/láhkaásahusain viđa suorggis. Dat leat:

  1. Kulturmuitoláhka mii guoská sámi kulturmuittuide. Dát váldi lea fápmuduvvon láhkaásahusa vuođul ja Sámediggi lea fágalaččat Riikkaantikvára/Birasgáhttendepartemeantta vuollásaš, (gč. kap. 7.7). Formála mearridangelbbolašvuođa lassin kulturmuitolága vuođul, lea Sámedikki ovddasvástádus fuolahit sámi kulturmuitodeastagiid plána- ja huksenáššiin plána- ja huksenlága vuođul. Sámediggi sáhttá ovddidit vuosteákkaid go plánat leat vuostálagaid riikkalaš ja dehálaš regionála beroštusaiguin.

  2. Sámelága § 3 – 12 cealká ahte Sámediggi galgá bargat dan ovdii ahte sámegiella Norggas suodja­luvvošii ja ovdánivččii, gč. Od.prp. nr. 114 (2001 – 2002) (gč. kap. 19.2).

  3. Oahpahusláhka mii guoská váldái mearridit láhkaásahusaid sámegiela oahpahusa fágaplánaid birra vuođđoskuvlii ja joatkkaoahpahussii, ja erenoamáš sámi fágaid oahppoplánaid birra joatkkaoahpahussii (geavadis fágaid giela, duoji ja boazodoalu oahppoplánaid). Váldi lea fápmuduvvon lága vuođul (gč. kap. 11.1).

  4. Lága vuođul fápmuduvvon váldi addit láhkaásahusaid sámi leavgga geavaheami birra, gč. sámelága § 1 – 6.

  5. Lága vuođul fápmuduvvon váldi addit njuolggadusaid dasa mo rievdan meahccegeavahusa váikkuhusat sámi kultuvrii, boazodollui, meahc­ceávkkástallamii, ealáhusdoibmii ja servodateallimii galget árvvoštallojuvvot. Departemeanta galgá dohkkehit njuolggadusaid, gč. finnmárkkulága § 4 (gč. kap. 20.2.2).

Sámediggi lea ožžon eanet ovddasvástádusa ja iehčanasvuođa bušeahta oktavuođas dan láhkai ahte Sámediggi jagi 1999 rájes oaččui spiehkastaga Juolludannjuolggadusaid § 3 (dalá § 4), gč. Sd.prp. nr. 1 Lasáhus nr. 5 (1998 – 1999). Dainna várašemiin ahte Stuorradiggi dohkkeha bušeahta, juogada Sámediggi iežas skábmamánu dievasčoahkkimis daid juolludusaid mat leat addojuvvon departe­meanttaid bušeahtain.

Sámediggi juogada doarjagiid ollu surggiin. Sámediggi mearrida doarjjahálddašeami njuolggadusaid, muhtun dáhpáhusain ovttasráđiid áššáigulli departemeanttain. Doarjjahálddašeami sáhttá juohkit čieža vuollekategoriijan:

  • Njuolgga doaibmadoarjjan organisašuvnnaide (ealáhus- ja kulturorganisašuvnnaide, riikka­miehtásaš sámi organisašuvnnaide).

  • Njuolgga doaibmadoarjjan friddja ásahusaide (vuođđudusaide ja miellahttoorganisašuvnnaide).

  • Njuolgga doaibmadoarjjan gieldda oamastan ásahusaide (dávvirvuorkkáide ja giellaguovd-dážiidda).

  • Njuolgga doaibmadoarjjan gielddaide giellabargguide.

  • Doaibmadoarjjan ohcama/duođaštusa vuođul mánáidgárddiide, girjebussiide.

  • Doarjjan ohcama vuođul kultur-, ealáhus-, giella- ja kulturmuitoprošeavttaide, ja vel oahppo- ja dáiddárstipeanddaide.

  • Doarjjan oahpponeavvuid ráhkadeapmái/oahpponeavvuid diŋgomii.

Sámediggi nammada dahje evttoha stivralahtuid máŋgga sámi organisašuvdnii ja máŋgga almmolaš doaimmahussii. Muhtun dáhpáhusain mudde láhka dán bargamuša (boazodoalloláhka, finnmárkkuláhka ja universitehtaid ja allaskuvllaid láhka).

Sámediggi lea ovdánan mearkkašahtti láhkai maŋimus jagiid. 1 Dan rájes go dan organiseremis ledje vuollásaš ráđit sierra hálddahusaiguin čielga surggiin, de lea dál ovddasvástádus dievasčoahkkimii čielgasit biddjojuvvon Sámediggeráđđái. Seammás lea Sámediggi maŋimus jagiid váldán badjelasas dakkár doaimmahusaid go Sámi oahpahusráđi ja Sámi sierrabibliotehka, ekonomalaš doarjjaor-tnegiid sámi ásahusaid várás ja gielddaid várás, ja máŋga doarjjaortnega mat leat sámi álbmoga várás.

7.1.2 Sámedikki politihkalaš doaibma

Sámediggi čoahkkana dievasčoahkkimii njelljii jagis. Sámediggeválga čađahuvvo oktan stuorradig­geválggaiguin. Go Sámediggi vuođđuduvvo juohke njealját jagi, vállje Sámedikki dievasčoahkkin sámediggeráđi mas leat vihtta áirasa. Sámedikki dievasčoahkkin mearrida jienastemiin mo oppa ráđi čoahkádus galgá leat. Sámediggeráđđi lea válljejuvvon jus dat oažžu eanet go beali jienastagain vuosttaš jienasteamis. Sámediggeráđi bargamušat leat jođihit ja fuolahit Sámedikki oktilis doai­bmama, gulahallama ja konsultašuvnnaid ráđđehusain ja eará eiseválddiiguin. Sámediggeráđđi ovddida áššiid čoahkkinjođihangoddái mii de fas ráhkada áššelistta ja juohká áššiid lávdegottiide.

Govus 8.1 Sámedikki dievasčoahkkinlatnja

Govus 8.1 Sámedikki dievasčoahkkinlatnja

Gáldu: Jaron Hollan

Maŋŋágo Sámediggi lea vuođđuduvvon válgga maŋŋá, válljejuvvo válgalávdegoddi mii árvala buot lahttoevttohasaid lávdegottiide, doarjjastivrii ja Sámi parlamentáralaš ráđđái.

Sámedikki čoahkkinjođihangotti válljen čađahuvvo gorrelohkoválgan. Čoahkkinjođihangottis leat jođiheaddji (Sámedikki dievasčoahkkinjođiheaddji), sadjásaš jođiheaddji ja golbma lahtu. Čoahkkinjođihangoddi ráhkada áššelistta, gohčču čoahkkimiidda ja jođiha Sámedikki dievasčoahkkimiid.

Sámedikki dievasčoahkkimis válljejuvvojit lahtut njealji lávdegoddái, Plána- ja finánsalávdegoddái, Bajásšaddan- ja oahppolávdegoddái, Ealáhus- ja kulturlávdegoddái ja Bearráigeahččanlávdegoddái. Jagis dollojuvvojit njeallje dievasčoahkkima maid ovdalaš leat lávdegoddečoahkkimat. Lávdegottit ovddidit evttohusaid dievasčoahkkimii dain áššiin maid čoahkkinjođihangoddi sádde lávdegottiide. Bearráigeahččanlávdegoddi ovddida mearrádusevttohusaid sierra njuolggadusaid vuođul.

Sámedikki ođđasisorganiserema oktavuođas jagi 2000 ja Sámi kulturráđi, Sámi ealáhusráđi, Sámi kulturmuitoráđi ja Sámi oahpahusráđi heaittiheami maŋŋá ásahii Sámediggi jagi 2001 Sámedikki doarjjastivrra man ovddasvástádus galgá leat Sámedikki doarjjaruđaid hálddašeapmi. Sámedikki doarjjastivrra njuolggadusaid lea Sámediggi mearridan. Doarjjastivrra čieža lahtu leat Sámedikki áirasat ja sadjasašáirasat válljen Sámedikki áirasiid ja sadjásašáirasiid gaskkas. Lahtut válljejuvvojit ovtta válgaáigodahkii. Doarjjastivra juogada ruđaid dain stipeanda- ja doarjjaortnegiin mat leat kultur- ja ealáhusovddideami, oahpahusa, giela, kulturmuittuid ja dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid várás. Dat ortnegat maid Sámedikki doarjjastivra hálddaša, bohtet ovdan Sámedikki jahkásaš bušeahtas.

7.1.3 Sámedikki hálddašanbargamušat ja hálddahus

Sámedikkis ledje jagi 2007 sullii 120 hálddahusbargi. Go Sámediggi ásahuvvui jagi 1989, válddii Sámediggi badjelasas Norgga sámeráđi bargamušaid, ja maiddái Norgga sámeráđi čieža olbmo hálddahusa. Dađistaga go doaibma viidánii hálddašanortnegiid sirdima geažil departemeanttain Sámediggái, de lassánedje hálddahuslaš resurssat ge. Hálddahusa stuorrun čatnasa maiddái Sámedikki lassánan politihkalaš doibmii – mii čuovvu sámepolitihkalaš ovdáneamis ja álgoálbmot­rievtti riikkaidgaskasaš ovdáneamis. Sámedikki hálddahusas leat ollu iešguđetlágan bargamušat, ja dat lea máŋgii ođđasis organiserejuvvon, politih­kalaš dási organiserema mielde.

Sámediggi oaččui jagi 1993 rájes sámi giellaruđaid, sámi kulturruđaid ja sámi kulturmuitohálddašeami hálddašanválddi departemeanttain. Sámediggi mearridii skábmamánus 1992 ásahit fágapolitihkalaš vuollásaš ráđiid mat galge hálddašit sámi doarjjaortnegiid mat dalle sirdojuvvojedje Sámediggái. Seammás mearriduvvui ahte vuollásaš ráđiid hálddahusat galge báikáduvvot bieđgguid sámi guvlui.

Jagi 1994 ásahuvvui Sámi kulturmuitoráđđi Sámedikki vuollásažžan. Sámi kulturmuitoráđđi heaittihuvvui jagi 2000 ja dan hálddahus ovttaidahttojuvvui Sámedikki hálddahusa ossodahkan.

Sámediggevisti Kárášjogas rahppojuvvui almmolaččat skábmamánu 2. beaivvi 2000. Seamma jagi válddii Sámediggi badjelasas Sámi bibliotehka, maid gielda dan ovdal jođihii. Sámediggi organiserii dalle girjeráju Girjerádjo- ja diehtojuohkinossodaga oassin. Sámi sierrabibliotehkas lea guovddáš sadji sámediggevisttis, ja lea buohkaid várás geat dárbbašit sámi girjerádjobálvalusaid.

Sámi oahpahusráđđi, mii ásahuvvui jagi 1976 Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantta rávvejeaddji orgánan, heaittihuvvui 01.01.2000. Oahpahusráđi hálddahus sirdojuvvui Sámediggái seammás go máŋga bargamuša sirdojuvvojedje Sámediggái. Dat dagahii ahte Sámedikki hálddahus stuorui sullii 25:in bargiin.

Go Sámediggi miessemánus 2000 mearridii ­rievdadit Sámedikki ja dan vuollásaš fágaráđiid struktuvrra, de ovttaidahttojuvvojedje vuollásaš ráđiid hálddahusat Sámedikki hálddahussii mat Sámedikki mearradusa vuođul organiserejuvvojedje ossodahkan.

Govus 8.2 Juolludeamit Sámediggái
 1990 – 2008

Govus 8.2 Juolludeamit Sámediggái 1990 – 2008

Mánáid- ja bearašdepartemeanta sirddii jagi 2001 sámi mánáidgárddiid sierra doarjaga hálddašeami Sámediggái.

Jagi 2002 rájes sirdojuvvui Sámediggái máŋgga ortnega hálddašanovddasvástádus maid Kulturdepartemeanta ovdal hálddašii, gč. kap. 14.4.

Sámedikki hálddahus organiserejuvvui ođđasis jagi 2005, ja das leat dál golbma ossodaga, Oahpahus- ja kulturossodat, Vuoigatvuođa-, ealáhus- ja birasossodat, ja Hálddahusossodat. Dasto leat vel ásahuvvon guokte bargoveaga, dievasčoahkkima ja Sámediggeráđi várás.

Jagi 1999 rájes, go Sámediggi nettobušehttejuvvui, de sáhttá Sámedikki dievasčoahkkin juohkit ruđaid poastadásis ja dan láhkai maiddái juolludit ruđaid Sámedikki hálddahuslaš resursan.

Dál leat Sámedikkis čieža kontorbáikki miehtá riikka. Sámedikki váldohálddahus lea Kárášjogas. Eanaš eará kontuvrrat leat oktiisajuštuvvon sámi kulturásahusaiguin, nu mo dat lea Saemien Sijtiein Snoasas, árran julevsáme guovdátjiin Divttasvuonas, Várdobáiki sámi guovddážiin Evenáššis, ája Sámi Guovddážiin Gáivuonas, ja Várjjat Sámi Museain Unjárggas. Sámedikki kontuvra Guovdageainnus fárre Dieđavissui go dat gárvána jagi 2009.

7.1.4 Sámedikki bušeahttaovdáneapmi

Go Sámediggi ásahuvvui jagi 1989, de biddjojuvvui dat vuođđun ahte Sámediggi galgá váldit badjelasas buot doaimmaid ja oažžut seamma vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid mat dan rádjai ledje leamaš stáhta nammadan Norgga Sámeráđis. Bušeahttateknihkalaččat čađahuvvui dat dan láhkai ahte dat bušeahttarutiinnat mat ledje ásahuvvon Norgga Sámeráđi ektui, jotkojuvvojedje árvvoštalakeahttái Sámedikki erenoamáš árvodási álbmotválljen orgánan.

Sámediggi organiserejuvvui jagi 1999 dakkár doaimmahussan mas ledje sierra fápmudusat (nettobušehttejuvvon) ollašuhttin dihtii daid ulbmiliid ahte Sámediggái galgá stuorra friddjavuohta ja vejolašvuohta dahkat iežas vuoruhemiid sámi kultuvrra ja sámi servodateallima boahtteáiggi várás. Seammás ásahuvvojedje ođđa bušeahttabargovuogit ja jahkásaš johtočála sámi áššiid oktiiordnema birra bušeahttabargui. Dát mielddisbuvttii ahte stáhtaráđiid ja sámediggepresideantta gaskasaš bušeahttačoahkkimat ásahuvvojedje bistevaš or-tnegin.

Sámedikkis lei iežas vuosttaš olles doaibmajagi 1990 31,7 milj. ruvdnosaš bušeahtta. Jagi 2008 hálddaša Sámediggi sullii 311 milj. ruvnno, gč. govvosa 7.2. Lassáneapmi vuolgá eanaš das ahte Sámediggi dađistaga lea ožžon daid ortnegiid hálddašeami ovddasvástádusa mat ásahuvvojedje nannet sámi kultuvrra, giela ja ealáhusovddideami, ja mii ovdal earret eará lei departemeanttain. Ovdáneapmi čuovvu stáhta eiseválddiid ulbmila addit Sámediggái stuorát dadjamuša ja válddi áššiin mat erenoamážit beroštahttet sámi álbmoga.

7.2 Stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvdnašiehtadus

Šiehtadusa das makkár vugiid mielde stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvnnat galget čađahuvvot, vuolláičáliiga gielda- ja guovloministtar ja sámediggepresideanta mies-semánu 11. beaivvi 2005. Sámediggi dohkkehii prosedyraid geassemánu 1. beaivvi 2005. Suoi­dnemánu 1. beavvi 2005-mannosaš gonagaslaš resolušuvnnain nannejuvvui ahte prosedyrat galget gustot oppa stáhtahálddahussii. Konsultašuv-dnavugiid mearrádusa duogáš lea álgoálbmogiid vuoigatvuohta jerrojuvvot áššiin mat sáhttet njuolgga váikkuhit álgoálbmogiidda. Dát vuoigatvuohta čuožžu ILO-konvenšuvnnas nr. 169 álgoál­bmogiid ja čeardaálbmogiid birra iehčanas stáhtain, 6. artihkkalis. Konsultašuvdnavuogit galget geavahuvvot áššiin mat sáhttet váikkuhit njuolgga sámi beroštusaide.

Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea geassemánus 2006 ráhkadan rávvenčállosa mii galgá addit geavatlaš rávvagiid das mo konsultašuvnnat Sámedikkiin galget čađahuvvot.

Barggadettiin dáinna stuorradiggedieđáhusain lea Bargo- ja searvadahttindepartemeanta iskan čohkket daid vásáhusaid mat departemeanttain, eará stáhtalaš eiseválddiin ja Sámedikkis leat kon-sutlašuvdnaprosedyrain. Konsultauvdnavuogit leat dagahan ahte lea šaddan ođđa ja eanet formála oktavuohta stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskii. Máŋga stáhtalaš eiseválddi dieđihit ahte sin mielas lea álkit váldit oktavuođa Sámedikkiin árrat ja dainna ovttasráđiid árvvoštallat goas Sámediggi galgá searvat prosessii mii lea jođus. Dát okta-vuohta lea addán stáhtalaš eiseválddiide ođđa dieđu sámi diliid birra ja buoret áddejumi áššiin mat gusket sámiide. Stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki mielas ovddidit konsultašuvnnat oktavuođaid. Sámi perspektiiva lea šaddan čielgaset máŋgga departementii ja etáhtii, ja Sámediggi lea oahppan eambbo stáhtahálddahusa rutiinnaid iešguđet osiid birra.

Konsultašuvdnašiehtadus dagaha ahte ráđđehusas lea buoret vuođđu dahkat iežas mearrádusaid áššiin main leat leamaš konsultašuvnnat, ja áššiid lea álkit čađahit maŋŋá go dat leat mearriduvvon.

Vásihuvvon lea ahte lea dárbu heivehit konsultašuvdnavugiid stáhtalaš sajáiduvvan áššemean­nudanrutiinnaide. Hástaleaddjin sáhttá leat čađahit konsultašuvnnaid Sámedikkiin oktanaga departemeantta siskkáldas posedyraiguin ja áššemeannudemiin, ja áinnasge ráđđehusa mearridanproseassaiguin. Sámedikkis fas bealistis leat iežas siskkáldas hálddahuslaš ja politihkalaš proseassat. Ráđđehusa oaidnu lea ahte konsultašuvnnaid ja departemeanttaid ja ráđđehusa siskkáldas barggu gaskasaš doaibman njuolgá dađistaga lasi vásáhusaid mielde.

Buori konsultašuvnna eaktun lea ahte oasehasat lonohallet áššáigullevaš dieđuid. Sámediggi lea máŋgga konsultašuvnna oktavuođas dovddahan iežas leamen hui duhtavaš go konsulatašuvnnain čađahuvvo rabas gulahallan. Rabasvuohta proseassas dahká álkibun Sámediggái buktit oaiviliiddis substantiála čuolbmačilgehusaide juohke áššis. Geavatlaččat šaddá álkibun čađahit rabas gulahallama ja áššebáhpiriid lonohallama go mearrádusat almmolašvuođalágas konsultašuvnnaid birra Sámedikkiin jna. doaibmagohtet čakčat 2008. Mearrádusat dadjet ahte áššebáhpiriid mat lonohallojuvvojit konsultašuvnnaid oktavuođas, sáhttá biehttalit čájeheames.

Konsultasjonsprosedyraid vuođul galget Sámediggi ja sámeáššiid departemeanttaid siskkáldas oktiiordnenlávdegoddi doallat konsultašuvdnačoahkkimiid juohke jahkebeali. Dáin čoahkkimiin oažžu Sámediggi diehtit makkár proseassaid departtemeanttat árvvoštallet guovdilin čuovvovaš mánuid konsultašuvnnaid áššin. Dán láhkai šaddá álkit Sámediggái ja departemeanttaide plánet ja vuoruhit deháleamos áššiid.

Ráđđehus háliida fuomášuhttit ahte konsultašuvnnat eai galgga boahtit dábálaš áššemean­nudanprosedyraid sadjái. Ain lea mearkkašahtti dehálaš ahte Sámediggi addá cealkámušaid gulaskuddanoasehassan sihkkarastin dihtii ahte lea buorre vuođđu meannudit ášši viidáset. Gulaskuddancealkámuš maid Sámediggi ovddida, sáhttá dávjá doaibmat konsultašuvdnaproseassa buorrin vuođđun, dannego dalle leat Sámedikki oaivilat ja ákkastallan čielgan árra muttus.

Konsultašuvdnašiehtadusa dehálaš prinsihppa lea ahte konsultašuvnnat galget čađahuvvot buori jáhkus ja soabadanulbmiliin. áššiin main dattetge ii sohppojuvvo miige sierramielalašvuođa geažil, lea mearkkašahtti dehálaš ahte Sámedikki oainnut čielgasit bohtet ovdan áššebáhpiriin mat mannet ášši loahpalaš mearrideaddjái. Dát lea erenoamáš dehálaš áššiin maid ráđđehus meannuda ja mat ovddiduvvojit Stuorradiggái.

Vásáhusat konsultašuvdnaortnegiin leat eanaš positiivvat. Máŋgga áššis lea duođaštuvvon ahte gulahallan mearridanvuođu hárrái lea dagahan geavatlaš ja ovttamielalaš čovdosiid mat bures fuolahit sihke sámi ja eará servodatdeastagiid.

Geahča Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 3.2 mas jagi 2007 konsultašuvnnat válddahallojuvvojit.

7.2.1 Konsultašuvnnat ja gulaskuddamat

Sámelága § 2 – 2 válddahallá mo almmolaš orgánat dáhttot Sámedikki buktit cealkámušaid. Mearrádus dadjá ahte eará almmolaš orgánat berrejit «addit Sámediggái vejolašvuođa cealkit oainnus ovdalgo dat dahket mearrádusaid áššiin mat gullet Sámedikki bargosuorgái». Gulaskuddannjuolggadus berre dulkojuvvot sámelága § 2 – 1 mielde mii válddahallá Sámedikki bargosuorggi. Sámelága § 2 – 2 mearrádus gulaskuddanvuoigatvuođa birra berre dattetge dulkojuvvot ILO-konvenšuvnna 169 artihkkaliid 6 ja 7 olis, ja vel stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvdnašiehtadusa olis.

Gulaskuddanvuoigatvuohta gusto buohtala­gaid konsultašuvdnageatnegasvuođain Sisdoalu dáfus gusto konsultašuvdnageatnegasvuohta eanet go gulaskuddanvuoigatvuohta, ja kosultašuvnnat addet Sámediggái stuorát váikkuhanvejolašvuođa go dan mii čuovvu gulaskuddanvuoigatvuođas. Muhto ovtta suorggis gusto gulaskuddanvuoigatvuohta viidáseappot go konsultašuvdnašiehtadusa doaibman: Gulaskuddanvuoigatvuođa doaibman­viidodat čujuha «almmolaš orgánaide» mat leat orgánat sihke báikkálaš, guvllolaš (regionála) ja guovddáš dásis, gč. Od.prp. nr. 33 (1986 – 87) siiddus 118. Konsultašuvdnašiehtadus fas gusto ráđđehussii, departemeanttaide, direktoráhtaide ja eará vuollásaš doaimmahusaide, gč. konsultašuvdnašiehtadusa čuoggá 2.

Sámedikki áššesuorgi lea buot áššit mat dikki mielas «erenoamážit gusket sámi álbmogii», gč. sámelága § 2 – 1 vuosttaš lađđasa. Sámelága § 2 – 1 nuppi lađđasis čuovvu ahte «Sámediggi sáhttá ieš vuolggahit ja addit cealkámuša buot áššiin iežas bargosuorggis». Sámediggi lea ieš ožžon gelbbolašvuođa árvvoštallat guoská go ášši erenoa-mážit sámiide. Dát árvvoštallan lea hálddahusa friddja meroštallama duohkin, ja dan ii leat vejolaš rievttálaččat dárkkistit. 2 Geavadis gal illá dáidet čuožžilit váttisvuođat das gullá go ášši Sámedikki bargo- ja váldesuorgái go Sámediggi ieš lea vuolggahan ášši, gč. sámelága § 2 – 1 nuppi lađđasa. Eará orgánaide mat árvvoštallet addit Sámediggái vejolašvuođa dovddahit iežas oaivila ovdalgo mearrádus dahkkojuvvo sámelága § 2 – 2 vuođul, šaddá váddáset árvvoštallat gullá go ášši Sámedikki bargo- ja váldesuorgái. Ovdehuvvo ahte orgána masa ášši guoská, jus eahpádus bohciida, galgá Sámedikkiin čielggadit háliida go Sámediggi ášši gulaskuddamii vai ii. 3 Ahte ášši «erenoamážit guoská sámi álbmogii» ii mearkkaš ahte ášši galgá dušše sámiide guoskat. Nu lea ge Sámedikkis váldi meannudit áššiid dalle ge go ášši guoská eará joavk­kuide dahje beroštumiide.

7.3 Sámedikki ovttasbargu báikkálaš ja regionála eiseválddiiguin

Sámedikki gaskavuohta gielddaide ja fylkkagielddaide lea muhtun surggiin muddejuvvon láhka­mearrádusaiguin. Sámelágas, mánáidgárdelágas ja oahpahuslágas leat mearrádusat sámi dilálašvuođaid birra mat njuolgga váikkuhit gielddaide, ja leat dan láhkai mielde muddemin Sámedikki ja gielddaid muhtun gaskavuođaid. Ođđa plána- ja huksenláhka (gč. kap. 7.6 ja 20.2.1) § 5 – 4 čilge Sámedikki vuoigatvuođa ovddidit vuosteákkaid gielddaplánaide. Láhkaásahus fágalaš ovddasvástádusjuogu jd. birra kulturmuitolága vuođul addá dihto njuolggadusaid Sámedikki rollii kulturmuitohálddašeami ektui muđui. Iežas váikkuhangaskaomiid bokte lea Sámedikkis dattetge vissis váikkuhus gielddaid sámepolitihkalaš doaibmabijuide mat ovdamearkka dihtii čatnasit sámi gillii, kultuvrii, mánáidgárddiide ja ealáhusaide. Muđui lea gielddaid ja fylkkagielddaid ja Sámedikki gaskavuohta gitta eaktodáhtolašvuođas ja oase­hasaid buorredáhtolašvuođas.

Vaikke vel máŋga gieldda sámi guovlluin eai vel leat ovddidan árjjalaš sámepolitihkalaš doaibmabijuid, de lea Sámedikki ovttasbargu gielddaiguin ovdánan positiivvalaččat guhkes áiggi. Dat guoská erenoamážit daidda gielddaide mat gullet Sámi ovddidanfoandda geográfalaš doaibmaguvlui ja sámegiela hálddašanguvlui. Sámediggi lea leamaš ja šaddá ain leat árjjalaš oassálasti geavahettiinis váikkuhangaskaomiidis čađahit báikkálaš ja guvl­lolaš doaibmabijuid sihke ealáhus-, giella- ja kultursuorggis.

Sámediggi searvá giellaforumčoahkkimii guktii jagis oktan sámgiela hálddašanguovllu gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin (Giella Giella forumii). Dan lassin dollojuvvo jahkásaš čoahkkin oahpahus- ja mánáidgárdeáššiid birra. Sámedikki lassin, mii oktiiordne dán čoahkkima oasi, oassálastet maiddái davimus fylkkaid fylkkamánnit ja suorgái gulli eará stáhtalaš doaimmahusat. Sámediggi oktii­ordne fierpmádatčoahkkimiid sámi mánáidgárddiid jođiheaddjiid várás, sámi mánáidgárddiid giellamielbargiid várás ja fierpmádatčoahkkima «mánáidgárddiid albmáid» várás.

Maŋŋágo Finnmárkku Fylkkamánni ja Romssa Fylkkamánni vuolggahedje ášši, ásahuvvui jagi 2002 fierpmádat daid gielddaid várás mat ledje sámegiela hálddašanguovllu olggobealde ja maid oahppiid viehka stuorra oasis lea sámegieloahpahus Mátta-Várjjaga, Čáhcesullo, álttá, Ráissa, Romssa gávpoga, Loabága ja Skániid suohkaniin ja vel Sámi allaskuvlla ja Sámedikki várás. Čoahkkimat dollojuvvojit oktii jagis. Fierpmádat lea arena mas oktasaš áššit leat digaštallojuvvon. Čoahkkimiin lea leamaš vejolaš digáštallat oahpahusfálaldaga organiserema ja láhčima.

Sámediggi lágida gielddakonferánssaid ge. Jagi 2006 ledje fáddán hálddahusođastus ja dan vejolaš váikkuhusat Sámediggái, gielddaide ja fylkkagielddaide sámi guovlluin.

Mánáidgárde- ja oahpahussuorggis čađahuvvojit guktii jagis ovttasbargočoahkkimat gaskal Sámedikki, Sámi allaskuvlla ja golmma davimus fylkkamánni bajásšaddan- ja oahpahusetáhtaid. Maŋŋágo Snoasa gielda lea beassan mielde sámegiela hálddašanguvlui, de bovdejuvvo Davvi-Trøndelága Fylkkamánni ge dáidda čoahkkimiidda. Dasto searvá Sámediggi «Nordlándda sámegiel­oahpahusa Forumii» maid Nordlándda Fylkkamánni lágida. Sámediggi searvá oktii jagis ovttasbargočoahkkimii viđain davimus fylkkamánniin mat leat mielde «Region Nord-nettverket på barnehageområdet»-fierpmádagas.

Sámedikkis lea čoahkkimastin-, hállan- ja evttohanvuoiagtvuohta Davvi- Norgga ja Davvi-Trøndelága riikaoasselávdegotti čoahkkimiin. Sámediggi ja Riikaoasselávdegoddi barget ovttasráđiid earret eará ealáhus- ja riikkaidgaskasaš áššiiguin mat čatnasit árktisii ja davviguovl­luide.

7.3.1 Ovttasbargošiehtadusat

Sámediggi lea maŋimus jagiid ásahan árjjalaš ja formaliserejuvvon ovttasbarggu sámi guovlluid fylkkagielddaiguin. Jagi 2002 vuolláičálle Sámediggi ja Romssa fylkkasuohkan ovttasbargošiehtadusa sámi áššiid barggu birra. Dál lea Sámediggi vuolláičállán ovttasbargošiehtadusaid buot fylkkasuohkaniiguin Finnmárkkus gitta Hedmárkui. Sámediggi lea dovddahan sávaldaga oaččohit áigálii ovttasbargošiehtadusa Oslo gielddain ge. Šiehtadusat leat vuolláičállojuvvon bođui juohke golmmain davimus fylkkagielddain ja oktasaččat oarjelsámi guovllu fylkkasuohkaniiguin Nordlánddain, Trøndelága-fylkkaiguin ja Hedmárkkuin.

Šiehtadusaid ulbmil lea nannet sámi kultuvrra, giela ja servodateallima, ja nannet fylkkagielddaid ja Sámedikki gaskasaš ovttasbarggu ja ovttasbargoárenaid, ja dan láhkai nanosmahttit barggu sámi ja regionálapolitihkalaš áššiiguin. Soahpamušat leat sierralágan hápmásaččat. Giella-, oahpahus- ja kulturdoaibmabijuid lassin leat ealáhusovddi­deapmi, regionála plánen ja areálahálddašeapmi govddážis soahpamušain. Dat mii lea oktasaš buot šiehtadusain, lea ahte sisttisetdollet viiddis ja konkrehta ovttasbarggu mii lea vuodduduvvon politih­kalaš dássái, eaktodáhtolašvuhtii ja oasehasaid buorredáhtolašvuhtii. Šiehtadusat dovddahit maiddái oktasaš ovddasvástádusa ollislaš servodatovdáneamis, ja sisttisetdollet sihke politihkkaovddideami ja oktilis ovttasbarggu máŋgga suorggi hálddašeamis. Jahkásaš čoahkkimat politihkalaš dásis galget dollojuvvot gaskal Sámedikki ja fylkkagielddaid šiehtadusaid stáhtusa ja ovddidandárbbu birra. Bealit ráhkadit jahkásaš raporttaid fylkkagielddaide ja Sámediggái doaimmaid, ovdáneami ja ruhtageavaheami birra. Ovttasbargošiehtadusat ođasmahttojuvvojit ja áigáduvvojit jeavddalaččat. Ovttasbargu dálá fylkkagielddaiguin lea leamaš buorre, gč. Sámedikki jagi 2006 jahkedieđáhusa. Sámedikki ja fylkkagielddaid gaskasaš ovttasbargu ovdána dađistaga ja Sámediggi atná dán ovttasbarggu hui mávssolažžan. Geahča maiddái Sáme­dikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 2.1.1.

Sámediggi oassálastá regionála searvevuhtii (RUP) Finnmárkkus ja Romssa fylkkas. Ealáhusovddideami ovttasbargu čađahuvvo ovttasráđiid sihke Innovasjon Norge:in, fylkkagielddain ja fylkkamánni ealáhusossodagain ja gielddaiguin. Eanaš lea ovttasbargu das mii guoská ealáhusásahemiid ruhtadeapmái ja eará ealáhus­eallima doaibmabijuid ruhtadeapmái. Muhtun dáhpáhusain lea Sámediggi maiddái bargan ovttas álggaheaddjioahpahusain ja fidnosuorgekurssaiguin. Sámediggi lea bargamin miehtáriikasaš šiehtadallamiin Innovasjon Norge:in (gč. kap. 20.6.2).

Ovttasbargošiehtadusat leat sihke sámepolitih-ka ja regiovdnapolitihka ođđa oassi mii sáhttá šaddat hui dehálažžan máŋgga oktavuođas.

7.4 Sámedikki formála sajádat – čatnasanvuohki, fápmudeapmi ja bagadeapmi, bearráigeahčču ja vuođđolágalaš ovddasvástádus

Sámeláhka dahje ovdabarggut eai daja maidege njuolgga mo Sámedikki ja ráđđehusa gaskasaš čatnasandilálašvuođat galget leat, eai dat daja maidege Sámedikki áššáskuhttingelbbolašvuođa birra ja stáhtaráđiid konstitionála ja parlamentáralaš ovddasvástádusa birra Sámedikki doaimmas. Ráđđehusa/departemeanttaid fápmudan-, bagadan- ja bearráigeahččanváldi lea muhtumassii válddahallojuvvon.

Jahkebeallásaš konsultašuvdnačoahkkimis juovlamánus 2005 gaskal sámediggepresideantta ja bargo- ja searvadahttinministara sohpe nammadit bargojoavkku mii galggai evttohit ráđđehusa ja Sámedikki gaskasaš ovttasbargui ođđa bušeahttaprosedyraid ja čielggadit Sámedikki formála sajádaga stáhta ektui.

Bargojoavku ovddidii iežas raportta «Sáme­dikki formála sajádat ja bušeahttabargovuogit» cuoŋománus 2007. Raporttas čilgejuvvo Sámedikki doaibma, sihke politihkalaččat ja hálddahusorgánan. Čilgejuvvo mo Sámediggi dađistaga lea ožžon friddjaset sajádaga, ja mas Sámedikki formála sajádat orru leamen eahpečielggas. Joavku oaivvilda ahte lea dehálaš čalmmustit Sámedikki sierrnanas doaimmaid (sihke álbmotválljen orgánan ja hálddahusorgánan) dannego dat lea mielde mearrideamen mo Sámediggi berre organiserejuvvot stáhta eiseválddiid ektui. Joavku lea geahčadan gielddaid gaskavuođa ráđđehussii gavdnan dihtii vejolaš sirdinárvvuid Sámedikki gaskavuhtii ráđđehussii. Bargojoavku čujuha dasa ge ahte Sámediggi lea sierralágan stáhtalaš huksehus man geažil lea váttis válljet «standárdačovdosiid» go áigu formaliseret dikki gaskavuođa ráđđehussii.

Bargojoavku evttoha ahte Sámedikki dálá friddja sajádat berre fomaliserejuvvot, dat mearkkaša mearriduvvot lágas. Joavku háliida vuosttažettiin ahte Sámediggi luvvejuvvo stáhtas, dannego dát «dáidá leat buoremus dálá geavada olis ja dan oainnu olis ahte Sámediggi lea iehčanas álbmotválljen orgána». Bargojoavku oaivvilda ahte dákkár čoavddus dievaslaččat árvvoštallojuvvon soabašii Sámedikki sorjjasmeahttun sajádahkii, ja ahte dat čielggadivččii gažaldagaid mat gusket áššáskuhttingelbbolašvuhtii, stáhtaráđiid bagadanváldái ja vuođđalágalaš ja parlamentáralaš ovddasvástádussii. Evttohus ii mielddisbuvtte joavkku mielas ahte Sámediggi oažžu stuorát friddjavuođa go dikkis dál jo lea das mii guoská gaskavuhtii ráđđehussii ja gažaldagaide bagadeami ja bearráigeahču birra.

Viidáseappot dadjá bargojoavku ahte jus Sámediggi ásahuvvo iehčanas riektesubjeaktan, de lea lunddolaš ráhkadit dihto sierranjuolggadusaid vealgečuovvoleapmi ja reastaluvvama hárrái, vejolaččat njuolggadusa mii gáržžida Sámedikki vejolašvuođa vealgáduhttit iežas. Dasto ferte maiddái Sámedikki gaskavuohta lágaide mat gusket almmolaš doaimmahusaide, árvvoštallojuvvot lagabut.

7.4.1 Čatnasanvuogit ja almmolaš hálddahusa organiseren

Čatnasanvuohki mearkkaša departemeantta/ráđđehusa ja dan vuollásaš orgána dahje doaimmahusa gaskavuođa. Čatnasanvuohki bidjá earret eará rámmaid stáhta stivrenvejolašvuođaide ja stáhtalaš doaimmahusaid doaibmanfriddjavuhtii. Doaimmahusat mat vuosttažettiin galget čađahit váldedoaimmaid, organiserejuvvojit dábálaččat hálddahussan. Juridihkalaš persovnna stáhtas leat máŋga orgána main lea sierralágan formála stáhtus nu mo Stuorradikkis, Gonagasas ja duopmostuoluin. Hálddahusvuogádagas departemeanttaid vuolde leat maiddái máŋga variántta, ovdamearkka dihtii Dáhtabearráigeahčču ja hálddahusorgánat main leat sierra fápmudusat jna. Hálddahusorgánat main leat sierra fápmudusat leat eanaš doaimmahusat mat leat nettobušehttejuvvon, dat mearkkaša ahte dat ožžot juolludusaset 50-poasttas ja sis lea friddja fágalaš sajádat, nu mo ovdamearkka dihtii universitehtat ja áittardeaddjit. Doaimmahusat gártet eanaš stáhta ekonomiijanjuolggadusčoahki vuollái. Maiddái bruttobušehttejuvvon stáhtalaš doaimmahusat sáhttet leat hui iehčanasat nu mo ovdamearkka dihtii Duopmostuollohálddahus, Dáhtabearráigeahčču ja Persovdnasuodjalannammagoddi. Buot dáid doaimmahusaid dovdo­mearka lea ahte dain lea alla autonomiijadássi, ja dain leat eatnašat ožžon fágalaš sorjjasmeahttunvuođa jogo njuolggadusain dahje lágas. Ráđđehusa dábálaš bagadanvejolašvuohta lea gáržžiduvvon, ovdamearkan stivre láhka, láhkaásahus dahje ­Stuorradikki plenáramearrádus Duopmostuolloháld­dahusa.

Go áigot árvvoštallat berre go stáhtalaš doaimmahus organiserejuvvot sierra riektesubjeaktan, de váldet vuhtii doaimmahusa šlája, rievttálaš ja ekonomalaš muddema dási, njuolgga politihkalaš stivrema ja bearráigeahču dárbbu. Dákkár iehčanas organiserenvuogit juhkkojuvvojit odne stáhtaoasussearvin, stáhtafitnodahkan, sierraláhkafitnodahkan, dearvvašvuođalágádussan ja vuođđudussan. Dáid fitnodagaid dovdomearka lea dávjá ahte dain lea dábálaš gávpedoaibma mii gilvala priváhta doaimmahusaiguin, dahje ahte dat stivrejuvvojit ja mihtiduvvojit rievddaldeaddji sisaboađuid vuođul ovdamearkka dihtii liseansaboađuid vuođul, geavaheaddjiiddivadiid vuođul jna. ággan organiseret muhtun stáhtalaš dioaimmahusaid sierra riektesubjeaktan, lea ahte dan mielde dat galget sáhttit doaibmat duohta dahje jurddašuvvon márkanis. Stáhta oamasta fitnodagaid ja stivre daid eaiggádin. Fitnodagat ruhtadit iežas doaimmahusa eanaš márkanboađuiguin, nuppáldasat stáhtalaš juolludemiiguin dego muhtunlágan buhtadussan geatnegahttojuvvon servodat­doaimmaid ovddas. Riikarevišuvdna goziha ahte eaig­gátvuohta fuolahuvvo dohkálaččat, ja dárkkista ahte vejolaš juolludeamit geavahuvvojit Stuorradik-ki eavttuid vuođul (vuođđolágalaš ovddasvástádus). Daid bargit eai leat stáhtabargit eai ge sidjiide dábálaččat guoskka stáhtalaš tariffašiehtadusat. Dearvvašvuođalágáduslágas leat máŋga sierra­mearrádusa mat leat heivehuvvon suorgái ja daidda sierra stivrendárbbuide mat leat, ovdamearkka dihtii hálddašanlága ektui, almmolašvuođalága ektui ja váiddameannudeami ektui.

Go máŋgga oktavuođas leat árvvoštallan Sámedikki sajádaga, de leat buohtastahttán Sámedikki gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin. Sámediggi lea nu mo dat ge álbmotválljen orgána hálddašanbargamušaiguin, sihke čađahan dihtii iežas politihka ja čađahan dihtii stáhta politihka fápmuduvvon válddiin. Seammás leat Sámedikki ja gielddaid ja fylkkagielddaid gaskkas muhtun dehálaš erohusat. Nuppe láhkai go Sámediggi maid stáhta ruhtada, earret dan vejolašvuođa ahte Sámediggi sáhttá oažžut boađuid Finnmárkkuopmodaga vuoittus (gč. finnmárkkulága § 15), leat gielddain ja fylkkagielddain maiddái eará boahtogáldut. Sámedikki doaibma ii leat ráddjejuvvon gáržžiduvvon guvlui, muhto fuolaha álgoálbmoga, mii lea Norgga álbmoga oassi, beroštusaid ja dárbbuid, ja Sámedikki doaimma stuorámus oassi váikkuha daidda riikaosiide main sápmelaččat leat čielgasit ovddastuvvon.

Stáhtahálddahus, gielddat ja fylkkagielddat ovddastit Norgga golbma hálddahusdási. Dat leat gaskaneaset sierra ja sorjjasmeahttun almmolašrievttálaš riektesubjeavttat. Gielddat ja fylkkagielddat eai leat eará stáhtalaš orgánaid vuollásaččat go Stuorradikki láhkaaddin jus eará ii čuovo lágaid sierra mearrádusain. Ráđđehusas ii leat eaige departemeanttain leat miige oppalaš stivren- dahje bagadanváldi gielddaid ja fylkkagielddaid ektui. Gielddalaš iešstivren lea gitta dain mearrádusain maid Stuorradiggi lea mearridan láhkaaddin. Dat gelbbolašvuohta mii lea gielddain ja fylkkagielddain, lea dušše spiehkastahkan gitta stáhtalaš orgána fápmudusas. Gielddalágas leat oppalaš mearrádusat gielddaid ja fylkkagielddaid hálddahusapparáhta organiserema birra, iešguđet orgánaid gaskasaš gelbbolašvuođajuogu birra ja gielddaid ja fylkkagielddaid stáhtalaš bearráigeahču birra.

7.4.2 Fápmudanvejolašvuohta

Sámedikki iešlági geažil sierra álbmotjoavkku ál-bmotválljen politihkalaš orgánan lea lunddolaš vuordit ahte Sámediggái eai sáhte biddjojuvvot hálddašanbargamušat eara láhkai go lágain.

Justiisadepartemeantta láhkaossodat celkkii dan gažaldaga čielggadeami oktavuođas galgá go Sámediggi oažžut stuorát bušeahttafriddjavuođa, ahte Sámediggi sámepolitihkalaš orgánan ii sáhte áddejuvvot vuollásaš orgánan departemeanttaid ektui. 4 Láhkaossodat celkkii maiddái ahte Sáme­dikki friddja sajádaga geažil lea vejolaš jearrat sáhttet go departemeanttat fápmudit válddi Sámediggái, ja gávnnahedje loahppajurddan ahte fápmu­deapmi galgá dahkkojuvvot lága vuođul dahje plenáramearrádusa vuođul. Dán árvvoštallama vuođul lasihuvvui čuovvovaš mearrádus sámelága paragráfii § 2 – 1 goalmmát lađđasii: Sámediggái sáhttá fápmuduvvot váldi hálddašit juolludusaid, mat juolluduvvojit sámi ulbmiliidda jahkásaš stáhtabušeahta bokte. Departemeanta mearrida njuolggadusaid Sámedikki ekonomiijahálddašeapmái. Eará surggiid hárrái ferte gávdnat eará fápmudanvuođu.

Birasgáhttendepartemeanta lea láhkaásahusa vuođul fágalaš ovddasvástádusjuohkima jd. birra fápmudan válddi Sámediggái kultumuitosuorggis kulturmuitolága vuođul. Dát lea geahččalanortnet, gč. kap. 7.7. Seammá go fylkkagielddas ge lea Sámedikkis oktiiordnenváttisvuohta ja galgá váldit oktavuođa hálddašanmuseaiguin ja Riikaantikvárain dárbbu mielde. Sámediggi lea fágalaččat biddjojuvvon Birasgáhttendepartemeantta ja Riika­antikvára vuollásažžan.

Sámediggái lea fápmuduvvon váldi mearridit njuolggadusaid ja ulbmiliid doarjjaortnegiid geavaheami jd. várás. Dán ákkasteapmi lea ahte Sámediggi dat galgá mearridit vuoruhemiid sámi kultuvrii ja servodateallimii, ii ge ráđđehus, gč. daid eavttuid sámelága ovdabargguin mat gusket sámi iešmearridanvuoigatvuhtii.

Šiehtadus dárkilet prosedyraid birra stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvnnaid várás leat ráhkaduvvon daid geatnegasvuođaid vuođul mat leat ILO-konvenšuvnnas nr. 169 6. artihkkalis. Šiehtadus lea mearriduvvon gonagaslaš resolušuvnnain suoidnemánu 1. beaivvi 2005. Geavadis konsultašuvdnageatnegasvuohta mearkkaša ovdamearkka dihtii ahte buot gažaldagat fápmudeami birra Sámediggái fertejit šaddat konsultašuvdnaáššin, ja geavatlaččat ii sáhte ráđđehus sirdit hálddašanortnegiid Sámediggái muđui go Sámediggi dasa miehtá. Ovdalgo konsultašuvdnavuogit ásahuvvojedje jagi 2005, lei cieggan dat geavat ahte hálddašanortnegiid fápmudeapmi/sirdin Sámediggái galggai čađahuvvot ovttasráđiid Sámedikkiin, gč. jahkásaš johtočállosiid sámi áššiid oktiiordnema ja meannudeami birra bušeahttaoktavuođas. Konsultašuvdnašiehtadus nanne ja formálisere dán geavada.

7.4.3 Bagadanvejolašvuohta

Sihke Sámediggi ja ráđđehus atnet vuođđun ahte Sámediggi dábálaččat ii sáhte bagaduvvot. Sámediggi ii sáhte bagaduvvot politihkalaš orgánan. Sámedikki vejolaš bagadeapmi hálddahusorgánan čatnasa konkrehta bargamušaide mat leat sirdojuvvon Sámediggái, nu mo dakkár doarjjaortnegiid hálddašeapmái mat leat ásahuvvon nannen dihtii sámi kultuvrra jna. ja kulturmuitohálddašeapmái mas Sámediggi lea Birasgáhttendepartemeantta ja Riikaantikvára bagadanválddi vuollásaš.

Sámi iešmearridanvuoigatvuođa vuođđojurdda lea dehálaš dasa mii guoská gažaldagaide Sáme­dikki ruhtageavaheami bagadeami birra. Sámedikki dievasčoahkkin mearrida ulbmiliid ja njuolggadusaid daidda doarjagiidda maid diggi hálddaša. Danne departemeanttat illá háliidit bagadit Sáme­dikki. Jahkásaš juolludusreive Sámediggái sisttisdoallá bajimus láidestemiid, dat mearkkaša Stuorra­dikki mearrádusaid. Maiddái konsultašuvdnageatne­gasvuohta váikkuha ráđđehusa bagadanváldái.

7.4.4 Bearráigeahčču

Ráđđehusas ii leat ovddasvástádus Sámedikki politihkalaš doaimmas dahje dain mearrádusain maid Sámediggi dahká. Danne ii háliit ráđđehus moktege bearráigeahččat Sámedikki politihkalaš doaimma.

Riikarevišuvnnas mii lea Stuorradikki revišuvdna- ja bearráigeahččanorgána, lea ovddasvástádus Sámedikki dárkkistit, gč. Riikarevišuv-dnalága § 9.

Sámedikkis lea álbmotválljen orgánan iehčanas váldi ja iehčanas ovddasvástádus iežas politihkalaš doaimmas. Dát mielddisbuktá earret eará ulbmiliid mearrideami daid ortnegiid várás maid Sámediggi hálddaša. Sámedikki ja departemeanttaid gaskasaš hálddahuslaš gulahallan čađahuvvo odne bajimus dásis ii ge dan ulbmil leat váikkuhit Sámedikki iežas vuoruhemiid. Stáhtaráđiid vuođđolágalaš ovddasvástádusa geažil fertejit departemeanttat dettetge gozihit ahte Stuorradikki bušeahttamearrádusaid eavttut čuvvojuvvojit ja ahte Sámedikki ekonomiijahálddašeapmi čađahuvvo Stáhta ekonomiijastivrema njuolggadusčoahki ja dasa gulli mearrádusaid vuođul.

Sámediggi čuovvu stáhta ekonomiijanjuolggadusaid daid heivehusaiguin mat gustojit nettobušehttejuvvon doaimmahusaide. Ekonomiija­njuolggadusat ja mearrádusat galget dattetge geava­huvvot dan láhkai ahte dat addet Sámediggái vejolašvuođa árvvoštallamii álbmotválljen orgánan.

Sámelága § 2 – 1 goalmmát lađđasa nuppi ­dadjosa vuođul mearrida Bargo- ja searvadahttindepartemeanta njuolggadusčoahki Sámedikki ekonomiijahálddašeami várás. Mearrádusat lasihuvvojedje sámeláhkii nuppástuhttima oktavuođas nettobušehttemii Sámedikki várás, sihkkarstin dihtii ahte Sámedikki ekonomiijahálddašeapmi čađahuvvo buriid rámmaid siskkobealde.

Dasa mii guoská Sámedikki doibmii kulturmui­tosuorggis, lea Riikaantikvára ásahan rutiinnaid daid dáhpáhusaid várás main Sámediggi ii buvtte vuosteákkaid go riikkaárvosaš kulturmuittut ja kulturbirrasat áitojuvvojit. Dakkár dáhpáhusaid galgá dieđihit Riikaantikvárii, vai Riikaantikvára sáhttá árvvoštallat ovddida go vuosteákkaid.

Finnmárkkulága § 4 vuođul sáhttá Sámediggi addit njuolggadusaid das mo galgá árvvoštallat Finnmárrku mehciid rievdan geavaheami váikkuhusaid sámi kultuvrii, boazodollui, meahccegeavaheapmái, ealáhuaide ja servodateallimii. Departemeanta galgá dohkkehit njuolggadusaid. Departemeanta geahččala leat go njuolggadusat lága rámmaid siskkobealde, ja leat go dat hábmejuvvon dohkálaččat.

Sámediggi lea ásahan bearráigeahččanortnegiid mat sihke fuolahit parlamentáralaš bearráigeahču Sámedikki hálddšeamis ja siskkáldas hálddahuslaš bearráigeahču. Sámedikki bearráigeahččanlávdegoddi galgá fuolahit parlamentáralaš bearráigeahču dan doaimmas mii ruhtaduvvo Sámedikki bušeahta bokte. Lávdegoddi galgá viidáseappot bearráigeahččat Sáme­dikki ja dan vuollásaš orgánaid jahkerehketdoalu ja Riikarevišuvnna vejolaš mearkkašumiid daidda.

Sámedikki jahkedieđáhus, maid dievasčoahkkin dohkkeha, sáddejuvvo Gonagassii, gč. sámelága § 1 – 3. Dát lea daid njuolggadusaid ovddideapmi, mat ovdal guske Norgga Sámeráđđái. Go Stuorradiggi gieđahalai sámelága, de dahkkojuvvui mearrádus ávžžuhit dan ahte «Ráđđehus ovddida doaisttážii Stuorradiggái jahkásaččat stuor­radiggedieđáhusa Sámedikki doaimma birra. Oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat čađahuvvojit sihkkarastin dihtii ja ovddidan dihtii sámiid giela, kultuvrra ja servodateallima». § 1 – 3 guovddáš motiiva lea «ahte eiseválddiid sámepolitih-ka berre Stuorradiggi jeavddalaččat árvvoštallat». (Od.prp. nr. 33 (1986 – 87) s. 102) Sámepolitihkalaš áššit ge digáštallojuvvojit juohke jagi Stuorradikkis bušeahttagieđahallama áiggi. Sámedikki doaimma dárkkista sihke Sámedikki dievasčoahkkin, ráđđehus, Riikarevišuvdna ja Stuorradiggi.

7.4.5 áššečuoččaldahtttingelbbolašvuohta

Gažaldat lea go Sámedikkis áššečuoččaldahttingelbbolašvuohta lea dán rádjai leamaš eahpečielggas, ii ge dat leat geahččaluvvon riekteapparáhtas. Sámedikki doaibma álbmotválljen orgánan ja hálddašanorgánan lea máŋggalágan. Hálddašaneiseváldi, nu mo kulturmuitolága láhkaásahusa vuođul go Sámediggi doaibmá dego vuollástuvvon hálddašanorgánan, lea ovdamearka dasa ahte Sámedikkis lea unnit iehčanasvuohta stáhta eiseválddiin. Sámedikki politihkalaš doaibma lea nuppe dáfus áibbas sorjjasmeahttun stáhtas. Danne lea áššečuoččaldahttingelbbolašvuođa oktavuođas lunddoleamos earuhit Sámedikki sierranas doaimmaid.

Vuođđoeavttut čuoččaldahttit ášši Norgga duopmostuoluin lea ahte áššečuoččaldahtti oaivvilda ahte lea riektegáibádus, ja ahte lea duohta dárbu mearridit gáibádusa áššáskuhttojuvvoma ektui, gč. veardnelága § 1 – 3. Organisašuvnnaid ja almmolaš orgánaid várás ollista § 1 – 4 dán mearrádusa. Dan lassin ferte áššáskuhttis leat áššebeali nákca. Geas áššebeali nákca lea, mudde vear­dnelága § 2 – 1.

Láhka soabaheami ja lágasteami birra siviila riidduin (veardneláhka), mii bođii fápmui 01.01.2008, válddahallá organisašuvnnaid jd. áššečuoččaldahttinvejolašvuođa. Veardnelága § 1 – 4 nuppi lađđasis daddjojuvvo ahte «Almmolaš orgánat maid bargamuš lea ovddidit sierra beroštusaid sáhttá seamma láhkai čuoččaldahttit ášši daid fuolahan dihtii».

Dan birra daddjojuvvo golggománu 30. beaivvi 2007-mannosaš Láhkaossodaga dulkoncealkámušas oktavuođa birra ođđa veardneláhkii § 1 – 4 nuppi lađđasis ahte Sámediggi lea «almmolaš orgána man doaibma lea ovddidit sierra beroštumiid», ja sáhttá čuoččaldahttit ášši diliid birra maid lea bid­djojuvvon fuolahit, jus konkrehta ášši guoská dilálašvuođaide mat gullet olggobeallái Sámedikki «ulbmiliid ja lunddolaš doaibmasuorggi» ja fuolahit «sierra beroštumiid» maid Sámediggi galgá ovddidit. Dan lassin fertejit eará áššečuoččaldahttin­eavttut leat ollašuhttojuvvon, gč. veardnelága § 1–3.

Eanet konkrehta govvideapmi Sámedikki áššečuoččaldahttingelbbolašvuođa viidodagas veardnelága § 1 – 4 vuođul boahtá ovdan golgg­ot-mánu 30. beaivvi 2007-mannosaš Láhkaossodaga dulkoncealkámušas.

7.4.6 Bargiid sajádat

Sámedikki ásaheami rájes lea eaktuduvvon ahte Sámedikki bargit leat stáhtavirgehasat ja danin ­sidjiide gustojit virgehasláhka, virgeriidoláhka, láhka almmolaš virgehasaid ahkerájá birra ja láhka Stáhta penšuvdnakássa birra. Dattetge lea spiehkastat virgehaslága § 5:s dannego virgádanváldi sámelága § 2 – 12 nuppi lađđasa vuođul lea biddjojuvvon Sámediggái. Od.prp. nr. 33 (1986 – 87) dadjá ahte dán virgádanvuoigatvuođa ággan lea ahte «Dás lea sáhka dakkár suorggis mas stáhtalaš stivren departemeantta mielas ii leat nu dehálaš go sámi iešmearridanvuoigatvuođa vuhtiiváldin». Go nuppástuhttin nettobušehttemii čađahuvvui jagi 1999 rájes, de árvvoštallojuvvui ášši nu ahte ii maidege bušeahttavuogádagas sáhte áddet nu ahte dakkár doaimmahussii mii lea nettobušehttejuvvon, eai galgga gustot njuolggadusat mat leat dušše stáhtavirgehasaid várás. Bargojoavku mii čielggadii dán ášši, rávvii dattetge garvima dihttii eahpečielggasvuođaid Sámedikki bargiid sajádaga birra boahtteáiggi ahte lasihuvvo mearrádus sámeláhkii mii dadjá ahte Sámedikki bargiide gustojit seamma lágat go stáhtavirgehasaide. Sámedikki diretevra bálkáhuvvo mearreáigái ja Sámedikki dievasčoahkkin virgáda su. Bálkádilálašvuođaid muddejit stáhta váldotariffasuorgi ja sierrašiehtadusat.

7.4.7 Hálddahusláhka ja almmolašvuođaláhka

Hálddahusláhka ja almmolašvuođaláhka gustojit Sámedikki doibmii.

Jagi 1997 – maŋŋágo Sámediggi lei ásahan geavada guovtteceahkkásaš váiddagieđahallama sámediggevuogádaga siskkobeallái – lasihuvvui oppalaš mearrádus sámeláhkii mii mearrida ahte Sámediggi dahje dan mearridan orgána galgá leat daid áššesurggiid váiddaorgána maid Sámediggi ieš lea mearridan fápmudit iežas vuollásaš orgánaide. Dain áššin mat gusket sámi kulturmuittuid hálddašeapmái, sáhttet mearrádusat mat leat dahkkojuvvon kulturmuitolága vuođul, váidaluvvot Riikaantikvárii, gč. kap. 7.7.

2006 ođđa almmolašláhka galgá boahtit jagi 1970-mannosaš almmolašvuođalága sadjái. Ođđa láhka gusto maiddái Sámediggái. Lága láhkaásahusas nannejuvvo ahte Sámediggeráđđi lea váiddaorgána dain dáhpáhusain go Sámedikki hálddahus biehttala čájeheames dokumeanttaid. Ovddeš lága erohussan rahpá ođđa láhka vejolašvuođa doallat čiegusin dokumeanttaid mat lonohallojuvvojit gaskal stáhtalaš orgánaid ja Sámedikki ja sámi organisašuvnnaid go dat leat konsultašuvnnaid oassin nu mo ILO-konvenšuvnna nr. 169 6. artihkal cealká. Mearrádus doaibmagoahtá čakčat 2008.

7.4.8 Vuođđolágalaš ovddasvástádusdilálašvuođat

Sámediggi ii leat dábálaš etáhta dahje ráđđehusa vuollásaš orgána, ja danne ráđđehusas ii leat ovddasvástádus Sámedikki politihkalaš doaimmas dahje politihkalaš mearrádusain maid Sámediggi dahká iešguđet surggiin. Juolludusaid hárrái stáhtabušeahtas lea ministaris dattetge ovddasvástádus fuolahit ahte Stuorradikki mearrádusaid eavttut čuovvoluvvojit. Dan birra dadjá Justiisadepartemeantta láhkaossodat reivvestis beaiváduvvon ođđajagimánu 26. beaivvi 1995 Gielda- ja bargodepartementii ahte: «Sámedikki sorjjasmeahttun sajádagas lea mearkkašupmi stáhtaráđi konstitutionála ovddasvástádussii. Go stáhtaráđis álgoálggus ii leat bagadan- ja bearráigeahččanváldi Sámedikki ektui, de ii leat álgoálggus vuođđu konstitutionála ovddasvástádussii Sámedikki mearrádusaid dahje eará doamma hárrái ge. Muhto lea vejolaš jurddašit ahte Sámediggi (a) lága vuođul, (b) stuorradiggemearrádusa vuođul dahje (c) eará vuođul geavaha válddi dahje doaimma mii gullá stáhtaráđi bagadan- dahje bearráigeahččanválddi vuollái. Jus leš nu, de lea maiddái vuođđolágalaš ovddasvástádus das mii guoská dán váldegeavaheapmái (daimmahussii). Lea go stáhtaráđis suorggis dakkár bagadan- dahje bearráigeahččanváldi – ja vejolaččat man guhkás dat ollá – ferte leat gitta jearaldatvuloš láhkavuođu dulkomis.»

7.4.9 Sámedikki formála sajádaga viidáset ovdáneapmi

Sámediggi meannudii raportta «Sámedikki formála sajádat ja bušeahttaprosedyrat» dievasčoahkkimisttis čakčamánus 2007 (áššin 35/07). Sámediggi oaivvilda ahte áššis lea stuorra prinsihpalaš ja symbolalaš mearkkašupmi ja nanne ovtta­jienalaččat ahte ovdáneapmi sámelága mearrideami rájes «dahká dárbbašlažžan formálalaččat ja lága hámis čielggadit Sámedikki iehčanasvuođa ja sorj­jasmeahttunvuođa ráđđehusa ektui. Sámedikki mearrideami sierra riektesubjeaktan lága bokte lea áidna duohta molssaeaktu dan juksat». Viidáseappot daddjojuvvo mearrádusas ahte «Sámediggi bivdá ahte ráđđehus, konsutašuvnnaiguin Sámedikkiin, johtilit álggaha rievdadit sámelága vai sáhttá formaliseret Sámedikki iehčanasvuođa ja sorjjas­meahttunvuođa ráđđehusa ektui».

Sámedikkis lea dat prinsihpalaš oaidnu ahte Sámedikki válddis ferte leat vuođđu njuolgga lágas. Dát fuolaha sihke Sámedikki sorjjasmeahttun sajádaga departemeanttaid ja direktoráhtaid ektui ja sihkkarastá ahte Stuorradiggi dat formálalaččat árvvoštallá dan válddi maid Sámediggi geavaha. Mo váldi fápmuduvvo Sámediggái váik­kuha maiddái dan rievttálaš sajádahkii maid Sámediggi oažžu. Geahča muđui Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 3.3.

Ráđđehus lea árvvoštallan bargojoavkku evttohusa, ja atná vuođđun dan mearkkašahtti ovdáneami mii lea leamaš rámmaeavttuin ja hálddašangeavadis dan rájes go sámeláhka mearriduvvui ja Sámediggi ásahuvvui, čájeha ahte sámeláhka berre rievdaduvvot čielggasmahttin dihtii Sámedikki sierra ja friddja sajádaga.

Ráđđehusa árvvoštallama mielde eai leat mahkkige formála hehttehusaid mat cakkašedje ásaheames Sámedikki sierra riektesubjeaktan. Ráđđehusa árvvoštallama mielde čatnasa eahpesihkkarvuohta dasa makkár čoavddus livččii buoremus Sámediggái guhkes áigái.

Ráđđehus atná dattetge Sámedikki oainnu hui dehálažžan ja danne áigu ge álggahit láhkabarggu man ulbmil lea evttohit dárbbašlaš láhkarievdadusaid vai sáhttá ásahit Sámedikki sierra riektesu­bjeaktan, ja muđui heivehit lága dálá geavadii. Vejolaš stáhtus riektesubjeaktan dagaha ráddjemiid Sámedikki rievttálaš doaibmannákcii, ovdamearkka dihtii Sámedikki vejolašvuhtii váldit badjelasas geatnegasvuođaid soahpamušaiguin, vejolašvuhtii váldit loanaid, vejolašvuhtii oassálastit iešguđetlágan ekonomalaš doaimmaide. Dárbbašuvvojit maiddái sierranjuolggadusat vealgečuovvoleapmái. Láhkabarggus čielggaduvvojit hálddahuslaš ja vuoigatvuođalaš čuolbmačilgehusat fágadepartemeanttaid surggiin vuđolaččat. Ráđđehus mearrida loahpalaččat gažaldaga galgá go Sámediggi šaddat sierra riektesubjeaktan go láhkabarggu evttohus lea gárvvis.

7.5 Sámedikki ja ráđđehusa gaskasaš ođđa bušeahttabargovuogit

Go Sámediggi jagi 1999 organiserejuvvui dakkár doaimmahussan mas leat sierra fápmudusat (nettobušehttejuvvon), ásahuvvojedje ođđa bušeahttabargovuogit sámi áššiid bargui bušeahttaoktavuođas, earret eará lea jagi 1999 rájes sáddejuvvon jahkásaš johtočálus sámi stáhtabušeahttaáššiid gieđahallama ja oktiiordnema birra. Okta áigumuš ođđa bušeahttarutiinnaid ásahemiin lei čalmmustit sámi áššiid buorebut go ovdal ja oaččohit sámi áššiid ollislaš meannudeami bušeahttaproseassas. Eará guovddáš ulbmil lei maiddái ahte sámi áššit válddahallojuvvojit čoahkis ráđđehusa bušeahttakonferánssaide.

Sámediggi ráhkada juohke jagi iežas bušeahttaevttohusa ja dovddaha das iežas oainnu makkár ođđa doaibmabijut dárbbašuvvojit ovddidit sámi giela, kultuvrra ja servodateallima. Sámedikki bušeahttadárbbut leat vuođđodokumeanta ráđđehusa bargui áŋgiruššanevttohusaiguin sámepolitihkalaš suorggis.

Šiehtadus dárkilet bargovugiid birra stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvnnaid várás vuolláičállojuvvui miessemánus 2005, gč. kap. 7.2. Konsultašuvdnašiehtadusa barggus lei ovttamielalašvuohta das ahte lea dárbu geahčadit makkár bargovuogit leat Sámedikki bušeahta ráhkadeamis sierra áššin, dannego jahkásaš stáhtabušeahtaid ráhkadeamis čuožžilit sierra gažaldagat ja čuolbmačilgehusat.

Bargojoavkoraporttas «Sámedikki formála sajádat ja bušeahttabargovuogit» leat golbma sierralágan ođđa bušeahttabargovugiid málle árvvoštallojuvvon. Málle 1 vuođđun leat dálá bušeahttabargovuogit ja konsultašuvdnavuogit. Málle sisttisdoallá ahte ásahuvvojit dárkilet njuolggadusat das mo galgá čađahit konsultašuvnnaid sámi ulbmiliid bušeahta birra. Málle 2 vuođđun lea ahte dihto proseantaoassi stáhtabušeahtas sámi ulbmiliidda addojuvvo Sámediggái. Málle 3 vuođđun lea gaskavuohta gielddaide ja fylkkagielddaide bušeahta olis, ja vuođđun leat maiddái stáhta ja eanadoalu ja boazodoalu ealáhusorganisašuvnnaid oahpes váldošiehtadallamat. Málle mielddisbuktá ahte seamma láhkai go ovdamearkka dihtii gielddavugiin ja boazodoallošiehatdusain ovddiduvvo stuorradiggeproposišuvdna giđđat, ja láhčá dan láhkai diliid nu ahte bušeahttarámmat sámi ulbmiliidda leat čielgan buoril ovdalgo ođđa bušeahttajahki álgá. Málliid ollislaš árvvoštallama vuođul oaivvildii bargojoavku ahte málle 3 buoremusat fuolaha earret eará daid álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid mat stáhtas leat álgoálbmoga ektui.

Bargojoavku anii árvvoštallamisttis vuođđun ahte stáhta konsultašuvdnageatnegasvuohta maiddái gullá daid jahkásaš stáhtabušeahta osiide mat gusket sámi ulbmiliidda. Bargojoavkku mielas čuovvu dát ILO-konvenšuvnna nr. 169 6.1.a, mii nanne ahte stáhta lea geatnegas konsulteret álgoálbmoga go árvvoštallet čađahit «lágaid dahje hálddahuslaš doaibmabijuid» mat sáhttet sidjiide njuolgga váikkuhit. Bargojoavku dulkui ášši ILO manuála 5 vuođul, mas čuožžu ahte doaba sáhttá guoskat ollu iešguđetlágan doaibmabijuide. Lága ja vuođđolágaevttohusa lassin namahuvvojit njuolggadusat, prográmmat, bálvalusat dahje politihkalaš mearrádusat. Bargojoavku čujuhii maiddái ILO-konvenšuvnna 169 artihkkalii 7.1, mii nanne ahte álgoálbmogat «nu bures go jo vejolaš galget beassat hálddašit iežaets ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami».

Go Sámediggi meannudii ášši 35/07 Sámedikki formála sajádat celkii Sámedikki plána- ja finánsalávdegoddi ahte «Sámedikki dálá bušeahttabargovuogit eai ollašuhte sámi álbmoga vuoigatvuođa mearridit iežas ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami. Lea dárbu bargat eanet stáhtain ásahan dihtii dakkár bargovugiid mat attášedje Sámediggái duohta šiehtadallansajádaga Sámedikki ekonomalaš rámmaeavttuid birra». Viidáseappot daddjojuvvui ahte «málle mas ovddiduvvo stuorradiggedieđáhus mii čielggada bušeahttarámmaid, láhčá diliid buoret áššemean­nudeapmái Sámedikkis, ja dat lea vuosttaš lávki rivttes guvlui iešmearrideami hárrái. Sámediggi sáhttá dalle čađahit buriid proseassaid vuoruhemiid birra addojuvvon ekonomalaš rámmaid siskkobealde, daid ásahusaid ektui main mis lea ovddasvástádus ja muđui sámi servodaga ektui. Dát čalmmustahtášii eanet sámi servodaga ovdáneami ja boahtteáiggi dárbbuid ja attášii Stuorradig­gái vejolašvuođa árvvoštallat sámi servodaga ­ovdáneami. Dárbbašuvvo Sámedikki ja guovddášeiseválddiid gaskasaš ortnet mii buorebut dahká Sámediggái vejolažžan leat Norgga sámepolitihka eaktudeaddji».

Dehálaš lea ahte Sámediggi eanet go odne beassá mielde ráhkadit sámi ulbmiliid bušeahta ja Sámedikki bušeahta. Ráđđehus áigu láhčit diliid nu ahte ásahuvvo ortnet bistevaš konsultašuvdnačoahkkimiiguin maidda oassálastet finánsaministtar, sámi áššiid stáhtaráđđi ja Sámediggi, ovdal ráđđehusa vuosttaš bušeahttakonferánssa. Ráđđehus áigu bovdet Sámedikki konsultašuvnnaide dakkár bušeahttaprosedyraid ráhkadeami birra. Jus leš vejolaš de berrejit prosedyrat leat 2010 stáhtabušeahta barggu vuođđun.

7.6 Plána- ja huksenlága ođđa plánaoassi – Sámedikki vuoigatvuohta ákkastit vuostá

Ráđđehus ovddidii guovvamánus 2008 ođđa plána- ja huksenlága evttohusa (Od.prp. nr. 32 (2007 – 2008)), gč. kap. 20.2.1. Plána- ja huksenlága njuolggadusat ja mo láhka geavahuvvo, leat hui dehálaččat dasa mo sámi beroštusat vuhtiiváldojuvvojit.

Dehálaš lea sihkkarastit ahte sámi beroštusat ge fuolahuvvojit vuosteákkastemiin. Vuosteákkas­tanortnet lea dárbbašlaš olles plánavuogádahkii sihkkarastin dihtii ahte bajimus beroštumit vuhtiiváldojuvvojit ja čuovvoluvvojit doarvái bures gielddaplánain, ja ahte plánaáššit loktejuvvojit guovddáš mearrideapmái go lea sierramielalašvuohta eiseválddiid gaskkas dehálaš áššiid birra.

Plánaláhkalávdegotti evttohusa mielde galgá Sámedikkis leat seamma rolla go stáhta eiseválddiin plánema oktavuođas. Lága § 5 – 4 nanne Sámedikki vuoigatvuođa ovddidit vuosteákkaid gielddaplánaide. Dát guoská álgoálggus guovlluide Finnmárkkus, Romssas, Nordlánddas ja Davvi-Trøndelágas, ja vel gielddain Osen, Roan, Åfjord, Bjugn, Rissa, Selbu, Meldal, Rennebu, Oppdal, Midtre Gauldal, Tydal, Holtålen ja Røros Lulli-Trøndelágas, Engerdal ja Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal gielddain Hedmárkku fylkkas ja Surnadal ja Rindal gielddain Møre og Romsdal fylkkas.

Mii lea «mearkkašahtti dehálaš sámi kultuvrii dahje ealáhusdoaimmaheapmái», ferte Sámediggi ieš árvvu mielde árvvoštallat. álot ii leat čielggas mo plána váikkuha sámi beroštumiide. Sámi ál-bmogis sáhttet leat iešguđetlágan oaivilat dasa mo plána váikkuha sidjiide, ja sáhttet leat sierralágan beroštumit sámiid gaskkas ge go muđui álbmogis. Dákkár diliin lea Sámedikki ovddasvástádus ollislaččat vihkkedallat ja árvvoštallat leat go ollašuhttojuvvon eavttut ákkastallat vuostá, ja lea go ášši nu dehálaš ahte vuosteákkat galget ovddiduvvot. Dilli ferte leat hui dehálaš sámi álbmogii, gč. sámelága § 2 – 1, ovdalgo Sámedikkis lea vuosteákkastallanvuoigatvuohta.

Aiddostahttojuvvo ahte Sámedikkis ii leat vuosteákkastallanvuoigatvuohta dakkár diliid oktavuođas mat leat seamma dehálaččat álbmogii muđui ja gusket seamma láhkai álbmogii oppalacččat. Dakkár gažaldagaid hárrái leat eará orgánat rivttes vuosteággaeiseválddit.

Boazodoallofágalaš gažaldagaid dáfus leat guovllustivrrat mat Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta instuksa vuođul galget leat vuosteággaeiseválddit plána- ja huksenlága áššiin. Sámedikkis sámi álbmotválljen orgánan sáhttet leat eará ollislaš sámi deastagat ja vihkkedallamat vuhtiiváldit go boazodoalu Guovllustivrras leat. Iešguđetlágan deastagiid vihkkedallá go boazodoalu dilálašvuođaid geažil leat vuosteákkat, galgá atnit vuođđun ahte Guovllustivra buktá ealáhussii guos-ki árvvoštallamiid ja Sámediggi fas dovddaha eanet oppalaš politihkalaš árvvoštallamiid. Jus Sámediggi ja guovllustivrrat árvvoštallet vuosteággagažaldaga goappatge láhkai, de dat ii mearkkaš ahte ii sáhte ovddidit vuosteákkaid, muhto dat šaddaet dan vihkkedallama oassin maid departemeanta ferte dahkat go departemeanta mearrida ášši.

Sámediggi mearrrida ieš ovddida go vuosteákkaid dan geažil go plána dagaha «mearkkašahtti váikkuhusa sámi kultuvrii dahje ealáhusdoaimmaheapmái» ja mo vuosteákkastallama hábme. Go Sámediggi ovddida vuosteákkastallama plánaide Finnmárkkus, sáhttá dalle leat lunddolaš geavahit njuolggadusaid maid Sámediggi ieš mearrida Finnmárkolága § 4 vuođul. Njuolggadusat geatnegahttet muđui almmolaš eiseválddiid go árvvoštallet sámi deastagiid. Guovdil lea maiddái ráhkadit stáhtalaš plánanjuolggadusaid sámi kultuvrra luondduvuođu sihkkarastimii, gč. NOU 2003:14, kapihttala 7.24.2. Stáhtalaš plánanjuolggadusat dán ulbmilii sáhttet addojuvvot konsultašuvnnaid vuođul Sámedikkiin ja boazodoaluin.

Sámediggi lea odne eiseváldi kulturmuitolága vuođul ja dat fuolaha sámi kulturmuitoberoštumiid plána- ja huksenlága vuođul. Jagi 2006 oaččui dán oktavuođas sullii 650 plánaášši cealkámuššii, ja jagi 2005 ledje eanebuš go 500 ášši. Ođđa láhkamearrádusat mat earret eará nannejit Sámedikki vuosteákkastallanvuoigatvuođa, sáhttet mielddiset buktit Sámediggái lasi bargonoađi dannego áššesuorgi maiddái viidána nu ahte guoská gažaldagaide mat leat mearkkašahtti dehálaččat sámi kultuvrii ja ealáhusaide.

7.7 Sámi kulturmuitohálddašeami organiseren

Kulturmuitohálddašeami strategalaš ulbmil lea: «Kulturmuittuid ja kulturbirrasiid šláddjiivuohta galgá hálddašuvvot ja seailluhuvvot geavahanresursan, ja dieđu, muosáhusa ja árvoháhkama vuođđun. Válljejuvvon ovddasteaddji kulturmuittut ja kulturbirrasat galget seailluhuvvot guhkilmas perspektiivii» (gč. Birasgáhttendepartemeantta Sd.prp.nr.1 (2007 – 2008)).

Sámi kulturmuittut leat sámi historjjá ja ovdahistorjjá dehálaš duođaštanávdnasat. Go sámi kulturmuittuide lea ásahuvvon sierra kulturmuitohálddašeapmi, de leat maiddái dohkkehan ahte lea sámi vássánáigi.

Ráđđhus atná vuođđun ahte lea viiddis ovttamie­lalašvuohta ahte sámiin lea duohta dadjamuš sámi kulturmuitopolitihkas ja -hálddašeamis. Nu galgá leat beroškeahttá hálddašanválddi juohkima formála vuođu válljemis go čuovvola ráđđehusa mearrádusa rievdadit Sámedikki formála sajádaga.

7.7.1 Sámi kulturmuitohálddašeami dálá organiseren

Jagi 1994 biddjojuvvui sámi kulturmuittuid hálddašeapmi Sámi kulturmuitoráđđái, mii lei sámi kulturmuittuid regionála hálddašaneiseváldi ja dasa fápmuduvvui seamma hálddašanváldi go dat mii lei fylkkagielddas. Dát ortnet bisttii geahččalanáigodaga. Sámediggi ásahii Sámi kulturmuitoráđi man gaskavuohta Sámediggái lei ahte Sámi kulturmuitoráđđi sáddii jahkedieđáhusaid, doaibmaplánaid Sámediggái mii fas doaimmai bargoaddin ja bušeahttaovddasvástideaddjin, muhto Sámi kulturmuitoráđđi gulai Birasgáhttendepartemeantta bagadanvejolašvuođa vuollái kulturmuitolága hálddašeamis. Ráđđi lei organiserejuvvon nu ahte dan guovddášhálddahus lei Vuonnabađas Finnmárkkus mii doaimmai čanastahkan gaskal ráđi ja regionála hálddašankontuvrraid Romssa fylkkas (Romssa gávpogis), Nordlándda fylkkas (áiluovttas) ja Trøndelágas (Snoasas).

Sámediggi mearridii ahte Sámi kulturmuitoráđđi galgá heaitit doaibmamis jagi 2001 rájes. Sámi kulturmuitoráđi hálddahus ovttastuvvui Sámedikki hálddahusain. Regionála juohku bisui nu mo dat lei ovdal. Romssa gávpoga kontuvra fárrehuvvui maŋŋil Gáivutnii.

Birasgáhttendepartemeanta mearridii geahččalit dán ortnega, vuos eanemusat golbma jagi, dan boddii go vurde Sámedikki rolla prinsihpalaš čielggademiid. Dárbu lei árvvoštallat málle ja vásáhusaid politihkalaš, juridihkalaš ja vuođđolágalaš čuolbmačilgemiid ektui. Norsk institutt for by- og regionforskning árvvoštalai ortnega jagi 2003. Hálddašeapmi lea juovlamánu 20. beaivvi 2004-mannosaš reivves fápmuduvvon Sámediggái gaskaboddasaččat ain ovddosguvlui, dasságo ođđa hálddašanortnet lea čielggaduvvon.

Kulturmuitolága § 28 vuođul, gč. guovvamánu 9. b. 1097-mannosaš gonagaslaš resolušuvnna § 19, lea Birasgáhttendepartemeanta ožžon válddi mearridit gii lea rivttes váldi ja addit dárkilet njuolggadusaid lága čađaheami birra. Departemeanta lea láhkaásahusain addán válddi kulturmuitolága vuođul Riikaantikvárii, Sámediggái, fylkkagildii ja riikaoassedávvirvuorkkáide/NIKUi. Sámedikki váldi kulturmuitolága vuođul čuovvu Fágalaš ovddasvástádusjuogu jd. láhkaásahusas, maid Birasgáhttendepartemeanta mearridii 29.5.2000.

Sámediggi lea fágalaččat biddjojuvvon Birasgáhttendepartemeantta ja Riikaantikvára vuollásažžan. Mearrádusaid maid Sámediggi dahká, sáhttá guoddalit Riikaantikvárii. Brasgáhttendepartemeanta sáhttá addit oppalaš njuolggadusaid fápmuduvvon válddi geavaheapmái.

Formála mearrádusgelbbolašvuođa maid lea ožžon kulturmuitolága vuođul, lea Sámedikki ovddasvástádus fuolahit sámi kulturmuittuid vuhtiiváldima plána- ja huksenlága áššiin plána- ja huksenlága vuođul. Sámediggi sáhttá ovddidit vuosteákkaid go plána gártá vuostálagaid riikkalaš ja dehálaš regionála kulturmuitoberoštumiiguin. Nu mo fylkkagielddas ge lea de lea Sámedikkis oktiiordnenovddasvástádus ja galgá mieldásahttit hálddašandávvirvuorkkáid ja Riikaantikvára bargui dárbbu mielde. Riikaantikvára lea ásahan bargovugiid dakkár dáhpáhusaid várás main Sámediggi ii ovddit vuosteákkastallama vaikke vel riikkaárvosaš kulturmuittut ja kulturbirrasat leat áitojuvvon. Dakkár dáhpáhusainn galgá dieđihit Riikaantikvárii nu ahte direktoráhta sáhttá árvvoštallat váldit badjelasas plána ja vejolaččat ovddidit vuosteákkaid.

Sámi hálddašanguovlu kulturmuitolága vuođul lea oppa riika, muhto lea ráddjejuvvon gustot sámi kulturmuittuide. Dát mielddisbuktá ahte leat guokte bálddalas hálddašanvuogádaga sámi guovl­luin, ja dat mearkkaša ahte doaibmaálggaheaddji ferte vuhtiiváldit guokte eiseválddi seamma váldeguovllus. Dát mielddisbuktá maiddái sierra hástalusa hálddašaneiseváldái ja gáibida viiddis ovttasdoaibmama ja buori ovttasbarggu. Sihke jagi 1998 ja jagi 2003 6 árvvoštallamat čájehit ahte dat lea bures doaibman.

Sámediggi lea vuolláičállán ovttasbargosoahpamuša guđain fylkkagielddain (gč. kap. 7.3.1). Kulturmmuitohálddašeapmi lea okta dain čuoggáin mat váldojuvvojit ovdan, ja dilálašvuođat láhččojuvvojit dakkár ovttasbargui gaskal Sáme­dikki ja fylkkagielddaid mii lea viiddit go dat mii lea mearriduvvon kulturmuitolága láhkaásahusain. áigumuš lea oaččohit fágalaš lonohallama ja buori gulahallama. Finnmárkkus leat bealit ovttaoaivilis ovttasráđiid ovddidit oktasaš plána das mo buoremusat suodjalit ja hálddašit fylkka kulturmuittuid ja kulturbirrasiid. Romssa fylkkas leat bealit ovttamielas nannet ja ovddidit hálddašanmáhtu ja kulturhistorjjálaš dieđu oktasaš prošeaktabargguin. Oarjelsámi guovllus leat bealit soahpan ovttas bargat areálahálddašanáššiiguin areálaplánaforuma bokte.

Geahča maiddái Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 4.9.

7.7.2 Sámi kulturmuitohálddašeami boahtteáigásaš organiseren

I Sd.dieđ. nr. 16 (2004 – 2005) Eallit kulturmuittuiguin daddjojuvvo ná: Gažaldaga sámi kulturmuitohálddašeami boahtteáigásaš organiserema birra galgá dakkár bargojoavku čielggadit mas leat mielde Birasgáhttedepartemeanta, Gielda- ja guovlodepartemeanta, Riikaantikvára ja Sámediggi. Bargu galgá leat gárvvis jagi 2005 vuosttaš jahkebeali. Geahččalanortnet mas váldi lea biddjojuvvon njuolgga Sámediggái, jotkojuvvo dasságo loahpalaš organiseren lea mearriduvvon.

Bargojoavkku bargomearrádusa ráhkadedje departemeanttat ja Sámediggi ovttasráđiid. Bargomearrádus lei čielggadit boahtteáigásaš bistevaš hálddašanortnega man váldi biddjojuvvui njuolgga Sámediggái, ja čielggadit válddi ja bargamušaid vejolaš juogadeami nu ahte váldi ja bargamušat biddjojuvvojit njuolgga Sámediggái ja ahte váldi ja bargamušat biddjojuvvojit eará kulturmuitohálddašeapmái. Bargojoavku galggai maiddái geahčadit eará organiseren- ja váldejuohkinmálliid mat sihkkarastet sámi dadjamuša sámi kulturmuittuid hálddašeamis. Bargojoavkku raporta gárvánii borgemánus 2007.

Bargojoavku lea árvvoštallan makkár málliid mielde sáhtášii organiseret sámi kulturmuitohálddašeami. Bargojoavku lea geahčadan sámi kulturmuitohálddašeami lágalaš vuođu, ja čujuhan diliide maid lea vuođđu čuovvolit viidáseappot, ja vel árvvoštallan oktavuođa bajimus sámepolitihkalaš gažaldagaide. Guovddáš čuolbmačilgehusat čatnasit earret eará bagadanvejolašvuhtii ja váiddameannudeapmái, ja vel dasa ahte ođđa hálddašanortnet galgá ollašuhttit álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid ja leat daid rámmaid siskko­bealde mat čuvvot hálddašeapmái ja váldegeavaheami gustojeaddji njuolggadusaid.

Sámediggi meannudii bargojoavkku raportta čakčamánus 2007 (áššin 37/07). Sámediggi atná vuođđun iežas mearrádusas ahte sámit ieža fertejit hálddašit iežaset kulturárbbi. Sámediggi deattasta dehálaš vuođđojurddan ahte dan válddi maid Sámediggi geavaha, lea dat ožžon Stuorradikkis, dat mearkkaša lága bokte. Sámediggi oaivvilda viidáseappot ahte váidalusa galget gieđahallat sámediggevuogádagas. Sámediggi atná viidáseappot vuođđun ahte Birasgáhttendepartemeanta ain lea dat fágadepartemeanta mas lea ovddasvástádus kulturmuitolágas, ja dan láhkai dat váikkuha sakka lága dulkomii ja hálddašangeavada ovddideapmái. Sámediggi lea mielas dasa ahte láhkaásahusa ja láidestusaid mearrideamis sáhttá addit dárkilet njuolggadusaid kulturmuittuid guovtti hálddašaneiseválddi ovttasbarggu birra ja ášše-meannudeami birra.

Sámediggi oaivvilda ahte Sámedikki váldi hálddašit sámi kulturmuittuid berre mearriduvvot kulturmuitoláhkii nu fargga go vejolaš. Dasto cealká Sámediggi mearrádusastis ahte Sámediggi berre oažžut dárbbašlaš bušeahttalasáhusa nu ahte sáhttá čađahit boahtteáigásaš ja dohkálaš sámi kulturmuitohálddašeami. Sámediggi nanne iežas mearrádusas ahte Sámedikkis ii leat vuođđu čađahit sámi kulturmuitohálddašeami jus dát vuordámušat eai čuovvoluvvo dorvvolaš vuogi mielde.

Ráđđehus atná vuođđun ahte go hábme boahtteáigásaš sámi kulturmuitopolitihka, de galgá geahččalit sihkkarastit sámi váikkuhanvejolašvuođaid álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid mielde, hálddašeami váldegeavaheapmái gustojeaddji njuolggadusaid mielde ja bajimus kulturmui-to- ja sámepolitihka mielde. Sámediggi ii leat man ge vuollásaš orgána ii ge dan sáhte dábálaččat gohččut čađahit hálddašanbargamušaid eara láhkai go lága bokte, gč. kap. 7.4.2.

Ráđđehus lea evttohan rievdadusa kulturmuitolága § 28:i mas láhkavuođđu fápmudit Sámediggái aiddostahttojuvvo, gč. Od.prp. nr. 23 (2007 – 2008).

Ráđđehus atná muđui vuođđun ahte gažaldagat váiddaortnegiid birra, bagadeami birra, vejolaš lágalašvuođabearráigeahču birra jna. sámi kulturmuitohálddašeami boahtteáigásaš organiseremis galget árvvoštallojuvvot láhkabarggus Sámedikki rievttálaš sajádaga oktavuođas (gč. kap. 7.4.9).

Dat mii guoská Sámedikki kulturmuitobarggu ekonomalaš vuđđui, juolluduvvo Birasgáhttendepartemeantta bušeahta bokte doarjja sámi kulturmuittuid bargui (kap.1429 Riikaantikvára, poasta 50). Ruđat galget vuosttažettiin geavahuvvot stuo­rát ortnegisdoallan- ja ovddeštanbargguide. Jahkái 2008 lea juolludus lassánan 1 milj. ruvnnuin gitta 3 mij. ruvnno rádjai. Birasgáhttendepartemeanta sirddii áigodagas 1993 – 1999 ruđaid 12 virggi ovddas Gieldadepartemeantta bušehttii. Hálddahuslaš resurssat Sámedikki kulturmuitobargui juolluduvvojit odne Sámediggái Bargo- ja searvadahttindepartemeantta bušeahtas.

7.8 Sámediggeválga

Od.proposišuvnnas nr. 43 (2007 – 2008) evttohii ráđđehus rievdadit sámelága mearrádusaid Sámedikki válgaortnega birra. Láhkarievdadus­evttohusat galget váikkuhit dasa ahte eanebut servet sámediggeválgii ja sihkkarastá sámediggái stuo­rát lobálašvuohta ja stáhtusa. Evttohuvvon rievdadusat dagahit ahte Sámedikki mandáhtajuohku oktiivástida jienastagaiguin.

Rievdadusevttohusat gusket earret eará válgabiirejuhkui ja mandáhtajuhkui. Sámediggeválgga válgabiirriid logu evttohedje geahpedit dálá gol­bmanuppelogis čižii. Rievdadus dagaha ahte dan ortnegii mas leat njeallje dássenmandáhta, ii leat šat dárbu, ja dat ortnet evttohuvvo heaittihuvvot. Sámediggái báhcet dalle 39 mandáhta. Evttohuvvon lea ahte rievdadanevttohusat mearriduvvojit jagi 2008 giđđasešuvnnas ja vurdojuvvojit čađahuvvot jagi 2009 sámediggeválggas.

Sámedikki iežas válgaortnega rievdadeapmi lea dakkár ášši mas lea lunddolaš ja ulbmillaš ahte Sámedikkis lea mearkkašahtti dadjamuš, ja danne válljii ge ráđđehus deattuhit Sámedikki oainnu láhkarievdadanbarggus. Láhkaevttohusaid dehálaš vuođđu lei raporta fágalaš áššedovdijuhkosis maid Sámediggi lei nammadan, ráđđádaladettiin departemeanttain.

Govus 8.3 Sámedikki jienastuslohku

Govus 8.3 Sámedikki jienastuslohku

Gáldu: Statistihkalaš guovddášdoaimmahat

Go Sámediggi meannudii válgaortnetášši čakčat 2007, evttohii Sámediggi ahte váldi mearridit lagat mearrádusaid sámediggeválgga birra galggai addojuvvot Sámediggái alcces, sámelága § 2 – 7 goalmmát lađđasa vuođul, §:s 2 – 11 vuođul ja evttohuvvon ođđa § 2 – 4 goalmmát lađđasa vuođul. Dát váldi lea dál biddjojuvvon Gonagassii. Sámediggi ovddidii evttohusa maŋŋágo fágalaš áššedovdijuhkosa raporta lei leamaš gulaskuddamis. Departemeantta árvvoštallama mielde ii leat guovdil ovddidit dákkár evttohusa almmá lagat čielggadeami ja gulaskuddama haga. Sámediggi bealistis anii dehálažžan oažžut čađahuvvot eará láhkarievdadusaid nu ahte dat leat fámus 2009 sámediggeválggas. Dán vuođul sohpe departe­meanta ja Sámediggi konsultašuvnnain das ahte evttohus Sámedikki láhkaásahusgelbbolašvuođa birra ii galgga árvvoštallojuvvot dás ovdalis namahuvvon proposišuvnnas. Departemeanta áigu árvvoštallat ášši lagabut nu ahte vejolaš láhkaevttohusa galgá sáhttit meannudit buoril ovdal 2013 válgga. áigumuš lea árvvoštallat gažaldaga lagabui láhkabarggu oktavuođas mii galgá álggahuvvot Sámedikki rievttálaš ja formála sajádaga birra, gč. kap. 7.4.9.

7.9 Strategiijat ja doaibmabijut

Ráđđehus áigu álggahit láhkabarggu man ulbmil lea evttohit dárbbašlaš láhkarievdadusaid vai sáhttá ásahit Sámedikki sierra riektesubjeaktan, ja muđui heivehit lága dálá geavadii. Vejolaš stáhtus riektesubjeaktan dagaha ráddjemiid Sámedikki ­rievttálaš doaibmannákcii, ovdamearkka dihtii Sámedikki vejolašvuhtii váldit badjelasas geatne-gasvuođaid soahpamušaiguin, vejolašvuhtii váldit loanaid, ja vejolašvuhtii oassálastit iešguđetlágan ekonomalaš doaimmaide. Dárbbašuvvojit maiddái sierranjuolggadusat vealgečuovvoleapmái. Láhkabarggus čielggaduvvojit hálddahuslaš ja vuoigatvuođalaš čuolbmačilgehusat fágadepartemeanttaid surggiin vuđolaččat. Ráđđehus mearrida iežas oaivila áššis go evttohus lea gárvvis.

Ráđđehus oaivvilda ahte lea dehálaš ahte Sámediggi eanet go odne beassá mielde ráhkadit Sámedikki bušeahta. Ráđđehus áigu láhčit diliid nu ahte ásahuvvo ortnet bistevaš konsultašuvdnačoahkkimiiguin maidda oassálastet finánsaministtar, sámi áššiid stáhtaráđđi ja Sámediggi, ovdal ráđđehusa vuosttaš bušeahttakonferánssa. Dárkilet bargovugiid dasa mo dáid bušeahttakonsultašuvnnaid galgá čađahit ja maid dat galget sisttiset doallat, fertejit ráhkaduvvot ovttasráđiid Sámedikkiin. Ráđđehusa áigumuš lea ahte prosedyrat galget leat 2010 stáhtabušeahta barggu vuođđun.

Ráđđehus lea evttohan rievdadusa kulturmuitolága §:i 28 mas láhkavuođđu fápmudit válddi Sámediggái aiddostahttojuvvo, gč. Od.prp. nr. 23 (2007 – 2008). Ráđđehus atná muđui vuođđun ahte gažaldagat váiddaortnegiid birra, bagadeami birra, vejolaš lágalašvuođabearráigeahču birra jna. sámi kulturmuitohálddašeami boahtteáigásaš organiseremis galget árvvoštallojuvvot láhkabarggus Sámedikki rievttálaš sajádaga oktavuođas.

Ráđđehus ovddidii guovvamánus 2008 ođđa plána- ja huksenlága evttohusa (Od.prp. nr. 32 (2007 – 2008)), mas Sámediggi oažžu vuosteákkastallanvuoigatvuođa ja das galgá leat seamma rolla plánemis go stáhta orgánain. Dán láhkai háliida ráđđehus sihkkarastit ahte sámi beroštumit fuolahuvvojit plánabarggus.

Sámediggi oaivvilda ahte váldi mearridit sámediggeválgii guoski mearrádusaid berre addojuvvot Sámediggái. Bargo- ja searvadahttindepartemeantta áigumuš lea árvvoštallat dán gažaldaga dan láhkabarggu oktavuođas mii galgá álggahuvvot Sámedikki rievttálaš ja formála sajádaga birra.

Sámediggeválgga ii leat vel oktage válgadutki dutkan. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta háliida ovttasráđiid Sámedikkiin álggahit dakkár barggu boahtteáiggi válggaid oktavuođas.

Juolgenohta

1.

Bjørn Bjerkli ja Per Selle válddahallaba dán ovdáneami kapihttalis 2 Sametinget – kjerneinstitusjonen innenfor den nye samiske offentligheten i Samer, makt og demokrati. Sametinget og den nye samiske offentligheten, Gyldendal 2003. Girji lea almmuhuvvon Fápmo- ja demokratiijačielggadeami oktavuođas.

2.

Skogvang: Samerett (Oslo, 2002) siiddus 127.

3.

NOU 1984: 18 siiddus 588 ja Od.prp. nr. 33 (1986-1987) siiddus 117.

4.

Ođđajagimánu 26. b. 1995-mannosaš reive Justiisadepartemeanttas Gielda- ja guovlodepartementii

5.

ILO Convention on indigenous peoples, 1989 (No. 169): A manual. http://www.ilo.org/public/english/standards/norm/egalite/itpp/convention/manual.pdf

6.

NIRB/Forut Finnmark rapport 2003: Evaluering av samisk kulturminneforvaltning (Sámi lulturmuitohálddašeami árvvoštallan)

Ovdasiidui