St.dieđ. nr. 28 (2007-2008)

Sámepolitihkka

Sisdollui

Oassi 5
Sámepolitihkka sierranas servodatsurggiin

8 Dearvvašvuođaáššit

8.1 Sámi álbmoga vástesaš dearvvašvuođapolitihkalaš doaimmaid vuođđu

Ráđđehusa ulbmil lea ahte álbmogis galget leat ovttadássásaš dearvvašvuođa- ja sosialbálvalusfáladagat guđe gielalaš ja kultuvrralaš duogáš dal leažžá. Ráđđehus áigu ovttasbargovugiid bokte gaskal Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeantta ja Sámedikki sihkkarastit ahte sámi perspektiiva lea fárus go ovdánahttet dearvvašvuođa- ja sosialbálvalusaid sámi álbmogii.

Go lea sáhka suohkansuorggis, de áigu ­Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta deattuhit dutkama ja máhttoovddideami, pedagogalaš gaskaomiid geavaheami, ekonomalaš doarjaga ­vuoruhuvvon ovdánahttindoaimmaide ja bearráigeahččometodihka ovddideami. erenoamášdearvvašvuođabálvalusas áigu Dearvvašvuođa- ja ­fuolahusdepartemeanta vuhtiiváldit sámi álbmoga bálvalusfálaldagaid eaiggátstivrema bokte. Guovllu dearvvašvuođaásahusat galget ohcat ja oainnusin dahkat sámi buhcciid vuoigatvuođaid ja dárbbuid go lea sáhka heivehuvvon bálvalusain plánemis, čielggadeamis ja go mearrádusat dahkkojuvvojit.

Ovttadássásaš dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusat eaktudit ahte sámi álbmogiin deaivvadit dakkár bargit geain lea gelbbolašvuohta sihke ­sámegielas ja sámekultuvrras. Sámi guovddáš ­guovlluin dáidet diet vejolašvuođat leat buorit. Jus galgá leat buorre kvalitehta bálvalusain, de fertejit gávdnot bargit geain lea gelbbolašvuohta sámegielas ja sámi kultuvrras. Jus sámi geavaheaddjit galget beassat vásihit bálvalusain leat kvalitehta, de lea buot eanemus dadjamuš das ahte nagodit go háhkat doarvái bargiid geain lea sámi giella- ja kulturduogáš, ja lea maid deaŧalaš addit joatkkaoahpu eará bargiide. Sámegiella ja oppalaš kultuvrralaš ja historjjálaš perspektiivvas ferte leat ollu eambbo sadji riikkaguovllu dearvvašvuođafágalaš vuođđooahpuin. Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta lohká galgat joatkit dálá kvohtaortnegiiguin go váldet sisa studeanttaid skuvllaide.

Suohkanat, fylkkagielddat ja dearvvašvuođafitnodagat galget fuolahit dárbbašlaš dulkaveahki jus bargiin ii lea doarvái giella- ja kulturgelbbolašvuohta. Dulkonbálvalusat eai leat álo gávdnamis ­suohkandearvvašvuođabálvalusas, ovdamearkka dihte fásta doaktáriin. Geavaheddjiid iskkadeapmi maid Sámi dearvvašvuođadutkanguovddáš lea ­dahkan čájeha olbmuid leat duhtameahttumin ­dulkonbálvalusaiguin, ja bohtosat deattuhit vel ahte dulkon lea heahtečoavddus. Jus dearv­vašvuođabargiin ii leat doarvái giellaipmárdus, de sáhttet šaddat boasttu dikšumat eai ge várálaš dávddat soaitte áiggemunis fuomášuvvot.

Guovllu dearvvašvuođaásahusaid bargodokumeanttas 2008 hárrái lea Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta deattuhan ahte sápmelaš buhcciid riekti ja dárbbut oažžut heivehuvvot bálvalusaid čohkkejuvvojit ja oainnusin dahkkojuvvojit plánemis, čielggademiin ja go mearrádusat mearriduvvojit. Go galgá váldit vuhtii sámi álbmoga bálvalusdárbbuid, de lea deaŧalaš ahte dearvvašvuođafitnodagat leat mielde das ahte bargiin lea dárbbašlaš ipmárdus sámi gielas ja kultuvrras. Davvi Dear­vvašvuohta RHF muitala iežas juohke jahkásaš dieđáhusas 2007 hárrái Dearvvašvuođa ja fuolahusdepartementii ahte sámi dulkonbálvalus gávdno ja ahte dan sáhttá atnit go lea ain dárbu. Deaŧaleamos hástalussan orrot leame dat ahte ráhkadit buoret rutiinnaid mat sihkkarastet fágaolbmuid dovdat daid ortnegiid mat leat ja ahte fertejit leat buorit rutiinnat dulkonbálvalusaid geavahettiin. Čuovvolan dihte dulkonbálvalusaid sámi álbmogii, lea Davvi Dearvvašvuohta RHF bivdán erenoamáš raporterema dan birra dan bargodokumeanttas mii lea dearvvašvuođaásahusaide 2008 hárrái. Departemeanta áigu guorahallat movt dien dili sáhttá buoridit.

Ollu buhcciidáittardeaddjit davimus fylkkain eai leat systemáhtalaččat bidjan daid jearaldagaid sierra mat sámi álbmogis leat leamaš boahtán. Dalle go sámi olbmot leat váldán oktavuođa, de lea ovddemustá leamaš danne go lea váilon dulkonbálvalus dearvvašvuođabálvalusas.

Fágabirrasat ja eiseválddit leat Sámi dearv­vašvuođadutkanguovddáža bokte, mii lea Romssa universitehtas, ožžon eambbo dieđuid sámi álb­moga dearvvašvuođa- ja eallindili birra. Dutkanbohtosat čájehit dán rádjái eanemustá ahte eai leat namuhan veara erohusat dearvvašvuođadilis gaskal sápmelaččaid ja muđui dan álbmogis mii orru sámi guovlluin. Sámi álbmot ii leat nu duhtavaš dearvvašvuođabálvalusain go muđui álbmot. Jus leažžá nu ahte dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusa ja sámi geavaheddjiid gaskkas lea heajos gielalaš ja kultuvrralaš gulahallan, de eai ane sámit nu ollu ávkki dain bálvalusain. Gielalaš boasttuipmárdusat sáhttet dagahit stuora váttisvuođaid dikšumis.

Govus 9.1 Ovttadássásaš dearvvašvuođa-
 ja fuolahusbálvalusat eaktudit
 ahte sámi álbmogiin
 deaivvadit dakkár bargit
 geain lea gelbbolaš-vuohta
 sihke sámegielas ja sámekultuvrras.

Govus 9.1 Ovttadássásaš dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusat eaktudit ahte sámi álbmogiin deaivvadit dakkár bargit geain lea gelbbolaš-vuohta sihke sámegielas ja sámekultuvrras.

Gáldu: John-Marcus Kuhmunen

Departemeantta juolludeamit dearvvašvuođa- ja sosialbálvalusaide sámi álbmogii juolluduvvojit kapihttal 724 bokte. Jahkái 2008 lea biddjojuvvon 13 milj. ruvnno dasa ahte ain doalahit doaibmabijuid doaibmaplána vuođul man namma lea » Máŋggabealatvuohta ja ovttadássásašvuohta». Dearvvašvuođadirektoráhtta hálddaša daid ruđaid mat leat doarjjaruhtan earret eará Sámediggái ja Sámi dearvvašvuođadutkanguovddážii. Daidda ruđaide gullá maid rádjesuohkaniid ovttasbargu dain suohkaniin mat leat Davvi-Suomas, Finnmárkkus ja Davvi-Romssas. Kapihttal 743 bokte lea juolluduvvon 27,5 milj. ruvnno jahkái 2008 Sámi nationála gelbbolašvuođaguovddážii psyhkalaš dearv­-vašvuođagáhttema várás vai besset bargat eambbo psyhkalaš dearvvašvuođain.

8.1.1 Láhkavuođđu ja ovddasvástádusa juogadeapmi dearvvašvuođabálvalusas

Dearvvašvuođalágat ráddjejit movt oktavuohta galgá leat dearvvašvuođadoaimmaid, bargiid ja ­dearvvašvuođageavaheddjiid gaskkas. Buhcciid vuoigatvuođaid ráddje ovddemustá buhcciidvuoigatvuođaláhka. Lágas leat njuolggadusat movt okta­vuohta galgá leat buhcciid ja dearv­vašvuođabálvalusa/dearvvašvuođabargiid gaskkas ja dat čalmmustahttá buohcci ja buohcci dárbbuid. Lága ferte geahččat ovttas eará lágaiguin mat gusket dearvvašvuođabálvalussii, nu go dearv­vaš­vuođabargiid lága, spesialista dearv­vaš­vuođabálvaluslága, suohkan dearvvašvuođabálvalus lága, bátnedikšunbálvalus- lága ja psyhkalaš dearvvašvuođagáhtten lága. Sámelágas leat dasa lassin njuolggadusat mat addet Norgga sámi ál-bmogii viiddiduvvon vuoigatvuođa atnit sámegiela vai besset fuolahit iežaset beroštumiid báikkálaš ja guovllu dearvvašvuođa- ja sosialásahusaid ektui.

Ovddasvástádusa juohkin dearvvašvuođa- ja sosialsuorggis čilge geas lea ovddasvástádus deavdit geavaheddjjiid vuoigatvuođaid dan suorggis. 2002 rájes lea ovddasvástádusa juohkin Norgga álbmoga dearvvašvuođabálvalusas na:

  • Stáhtaslea ovddasvástádus oaju máksimis, ­buohcciviesuin ja eará spesialistadearvvaš-vuođabálvalusas (maiddái psyhkalaš dearvvaš-vuođagáhttemis ja spesialiserejuvvon gárrenvuođafuolahusas) ja spesialiserejuvvon mánáid-suodjalusa bálvalusain, ja maid stáhtalaš bearráigeahččandoaimmas.

  • Fylkkasuohkanislea ovddasvástádus bátnedikšunbálvalusas ja bearašsuodjalusas.

  • Suohkaniinlea ovddasvástádus dábálašdoavttirbálvalusas, fysioterapiijabálvalusas, jortamovrabálvalusas, dearvvašvuođastašuvnna- ja skuv­ladearvvašvuođabálvalusas. Dikšun- ja fuolahusbálvalusat lea vuosttaš dikšundássi psyhkalaš dearvvašvuođabarggus, gárrenvuođa-suodjalusas ja mánáidsuodjalusas, ja das lea maid ovddasvástádus eará sosialbálvalusain. Suohkansuorggis lea iešheanalaš ovddasvástádus ovddidit iežaset dearvvašvuođa- ja fuollabálvalusa plánaid mielde vai dat livččii heivehuvvon guovllu sámi álbmogii.

8.1.2 Sámedikki rolla dearvvašvuođapolitihka hábmemis

Sámediggi lea stáhta eiseválddiid guovddáš ságastallanbealli go lea sáhka politihkkahábmemis ja sin hárrái geain lea ovddasvástádus bálvalusaid fállat sámi álbmogii. Ráđđádallanšiehtadus gaskal stáhta eiseválddiid ja Sámedikki guoská maid dearvvašvuođapolitihkalaš suorgái.

Sámediggi evttoha sámi birrasiin evttohasaid dearvvašvuođaásahusaid stivrraide. Sámediggi iežas rolla bokte dán suorggis sáhttá dagahit ahte guovllu dearvvašvuođaásahusat fuolahit ovttasdássásaš ja olámuttot spesialistadearvvašvuođabálvalusaid sámi álbmogii. Leat ásahan ovttasbargoorgána gaskal Sámedikki ja guovllu dear­v-vašvuođaásahusaid. Davvi Dearvvašvuohta Finnmárkku Dearvvašvuođa ja Sámedikki bokte lea eanemus konkrehta ovttasbargu.

Iešguđetlágan fága organisašuvnnat/ásahusat bivdet maid Sámedikki nammadit áirasiid fágaráđiide, stivrraide ja stivrajoavkkuid miellahttun mat galget ovddastit ja vuhtii váldit sámi beroštumiid. Nu leat dat áirasat deaŧalaš eavttuidaddit ráđđehusa dearvvašvuođa- ja sosialpolitihkas.

Daid doarjjaruđaid bokte maid juhket báikkálaš prošeavttaide fylkkagielddain ja gielddain lea maid Sámedikkis váikkuhanvejolašvuohta dearvvašvuođa- ja fuollabálvalusas sámi álbmogii.

Sámediggi lea maŋimus jagiid ožžon measta 6 milj. ruvnno juohke jagi iežaset dearvvašvuođa- ja fuollasuorggi bargui. Daidda prošeaktaruđaide maid Sámediggi lea juolludan heivehit dearvvašvuođa- ja sosialbálvalusaid sámi álbmogii lea duogážin NOUs 1995:6 Plan for helse- og sosialtjenester for den samiske befolkning. NOU dagai oainnusin ahte sámi dearvvašvuođa vuostáiváldiin ja Norgga dearvvašvuođabálvalusas ledje stuora hástalusat go galge guđetguimmiideaset ipmirdit. Dan barggu čuovvoledje Stoltenberg I-ráđđehusa doaibmaplánas. Máŋggabealatvuohta ja ovttadássásašvuohta.Dan doaibmaplána mielde čuvvo prošeaktaruđat maiguin sáhtte bidjat johtui muhtin doaibmabijuid plánas. Sámediggi lea mearridan njuolggadusaid prošeaktaruđaid ektui ja daid njuolggadusaid mielde, de mearrida Sámediggeráđđi juohke jagi makkár nannensurggiide ­bidjet ruđaid. Go meannudit ohcamušaid, de deattuhit nannet doaimmaid viidát geográfalaččat ja ahte galget doarjut iešguđet fágasurggiid dearvvašvuođa- ja sosialsuorggis. Juolluduvvon prošeaktaruđat maŋemus jagiid leat čadnojuvvon dakkár surggiide go:

  • áhpehisvuohta, riegádahttin ja mánnaoažžun-fuolla.

  • Nuorat ja gárrenvuohta.

  • Dearvvašvuođabálvalusaid heiveheapmi sámi álbmogii.

  • Dulkonbálvalusaid ráhkadeapmi sámi álbmogii mas deattuhuvvo dearvvašvuođabálvalus.

  • Boarásnuvvan ja boarisvuođafuolla mas erenoamážit gehččet demeansafuola.

Geahča maiddái Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa 11. čuoggá.

8.2 Psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalus

Psyhkalaš dearvvašvuođa buoridanplána galgá ođastuvvot ja dalle leat ásahuvvon nationála gelbbolašvuođadoaimmat sámi álbmoga psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalussii. Gelbbolašvuođadoaim­mat mánáid- ja nuoraidpsykiatriijii lea ásahuvvon Kárášjohkii ja Leavnnja rávisolbmopsykiatriijii. Dat leat organisatuvrralaččat čohkkejuvvon Sámi nationála psyhkalaš dearvvašvuođasuddjema gelbbolašvuođaguovddážii (SANKS). SANKS guovddážis lea našuvnnalaš ovddasvástádus leat fárus olaheame ovttadássásaš psyhkalaš dearvvašvuođa-suddjen fálaldaga olles Norgga sámi álbmogii.

Sierra várrejuvvun juolludemiin ođastanplánas lea leamaš stuora váikkuhus, ja SANKS lea čatnan alcces nana sámi fágabargoveaga. SANKS dutkan, bagadallan ja klinihkalaš doaimmat leat ovdánahttojuvvome. SANKS lea Leavnnjas ja dat lea rávis-olbmuid psykiátralaš jándorfálaldaga bokte ásahan ovttasbarggu suohkaniiguin. Das galget bargat ovttas bagadallama ektui ja doallat ovttasbargo-čoahkkimiid mat dagahit suohkana dearvvaš-vuođabálvalusa gearggusin váldit vuostá daid buhcciid geat leat beassan ruoktot. Ain lea hástalussan oainnusin dahkat dan doaimma mii lea SANKS:s regiunála dearvvašvuođafitnodaga siskkobealde ja maid iežaset suohkaniid ektui ja eará guovlluid ektui, vai gelbbolašvuohta boađášii eambbo geavaheddjiide ávkin.

8.2.1 Doaibmabijut maiguin eastadit mánáid ja nuoraid seksuála illásteami

Sámi servodat lea maŋimus jagiid vásihan ahte veagal­váldináššit leat ožžon ollu beroštumi preassas. Seksuála veagalváldin mánáid vuostá dáhpáhuvvá máŋgga báikkis, ii ge dat leat erenoa-máš sámi iđa. Go barget mánáid seksuála veagalváldima vuosttaldemiin sámi gilážiin, de dalle ferte leat gelbbolašvuohta sámi kultuvrras lassin dasa ahte lea gelbbolašvuohta oppalaččat seksuála veagalváldima birra.

SANK ásahii 2007:s fágajoavkku Guovdageain-nu suohkanii ja mas leat guokte psykologa. Dat guovttos leaba olles 2007:s fállan klinihkalaš bálvalusaid mat leat jurddašuvvon daid suohkana mánáide ja nuoraide geat leat vásihan seksuála veagalváldima. Das leat deattuhan oahpahusa skuvl­las, joavkočoahkkimiid nuoraiguin ja čoahkkimiid váhnemiiguin. Suohkanii leat ásahan telefonbálvalusa. Ja veagalváldiide maid leat fállan veahki. Sullasaš doaibmabijuid leat dál ásaheame Divttas-vuona suohkanii daid vásáhusaid vuođul maid Guovdageainnus leat vásihan.

8.3 Somáhtalaš spesialistadearvvašvuođabálvalus

Spesialistadoavtterguovddáš Kárášjogas lea ásahuvvon danne vai bálvala sámi álbmoga dainna gelbbolašvuođain mii sis lea sámegielas ja kultuvrras. Guovddážis lea álggu rájes leamaš fálaldat sismedisiinnas, beallje-njunne-čotta dálkkodeamis ja revmatologiijas. Guovddážis lea maid fálaldat ortopediijas ja kirurgiijas ja liikkeváttuin. Guovddážis lea suojusgovvaossodat, varralaboratoria ja gullanguovddáš.

8.4 Habiliteren ja rehabiliteren

Soria Moria-julggaštusas lea celkojuvvon ahte rehabiliteren ja lášmmohallan galgá sihkkarastojuvvot buohkaide geat dan dárbbašit maŋŋil buozalmasvuođa dahje roasmmohuvvama. Ráđđehus áigu maid bargat dan ala ahte mánát geat leat doaibmaváillagat dahje geain lea bistevaš dávda, galget oažžut buori ja fágaidgaskasaš habiliterenfálaldaga. Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta bijai ovdan Nationála strategiija habiliteremii ja rehabiliteremii oktanaga Sd.prp. nr. 1 (2007 – 2008). Strategiijas lea čállojuvvon fálaldagaid birra mat leat sámi álbmogii.

Ovttaskas olbmo riekti rehabiliteremii lea dál sihkkarastojuvvon lágaid bokte, sihke suohkan­dearvvašvuođabálvalusálága bokte ja erenoamáš-dearvvašvuođabálvaluslága bokte. Sámi álbmogii galget fállojuvvot habiliteren- ja rehabiliterenbálvalusat dábálaš bálvalusfáladaga siskkobealde. Hástalus lea hukset sámi giellamáhtu ja kulturipmárdusa doppe gos lea dárbu. Diekkár ipmárdusa nannendoaimmat leat ain dárbbašlaččat. Dakkár olbmot geain lea kognitiiva váili buozalmasvuođa dahje roasmmohuvvama dihte, dárbbašit erenoa-mážit dakkár rehabiliterenbálvalusa gos giella- ja kulturipmárdus lea vuođđun ovttasdoaibmamii. Dearvvašvuođaguovddáš Sonjatun Ráissas lea earret eará stáhtalaš erenoamášpedagogalaš rehabiliterenbáiki dakkár buhcciide geain lea afasiija dahje geain leat jietnaváttut. Dat guovddáš lea maid oassin Davvi- Norgga Universitehtabuohcciviesu HF erenoamášdearvvašvuođa bálvalusas. Dearvvaš-vuođadirektoráhtta ruhtada ovtta sámegielat logopeda virggi dan guovddážis prošeaktaruđaid bokte juohke jagi vai sihkkarastet ahte sámegielat ol-bmuiguin deaivvadit dakkárat geain lea giella- ja kulturipmárdus. Dearvvašvuođadirektoráhtta bargá maid nationála fágalaš eastadan-, dikšun- ja vuoiŋŋaščaskkástaga rehabiliteren njuolggadusaiguin. Dan barggus árvvoštallet ahte lea go dárbu erenoamáš doaimmaide go galgá implementeret njuolggadusaid dakkár álbmogii mas kultuvra ja giella sáhttet dagahit heđuštemiid.

Boksa 9.1 Sámi máilmmiipmárdus ja kulturipmárdus dikšun- ja fuolahusbálvalusas

Govus 9.2 Omasvuona suohkan Romssa fylkkas

Govus 9.2 Omasvuona suohkan Romssa fylkkas

Omasvuona suohkanis čađahuvvui áigodagas 2003 – 2006 Sámedikki vehkiin prošeakta mas lei ulbmil implementeret mearrasámi ja kveana eallinipmárdusa ja árbevieru dábálaš dikšun- ja fuolahusbálvalussii. Deaŧálaš oasit dan barggus leat ásahit dakkár barggu mas lea systemáhtalaš máhttoovdánahttin, dokumentašuvdna ja johtui bidjan dan eallinmáhtus mii lea geavaheddjiin, lagaš olbmuin ja bargiin. Ja lea maid deaŧálaš ahte báikkálaš birrasa árvvut ja árbevierut čalmmustahttojuvvojit.

Diet bargu lea dagahan ahte bargiin, geavaheddjin ja lagaš olbmuin lea mokta ja beroštupmi. Kulturipmárdus ja doaibmabijut leat dál čállojuvvon buot ossodaga jahkerapporttaide ja doaibmaplánaide. Muđui de lea dat dakkár fáddá masa bargit áinnas válljejit iežaset čiekŋudit lasse- ja joatkkaoahpus. Buot individuálaplánaid bálvalusas lea sierra kulturoassi.

Bálvalussii gullet buohcciviesut, ruovt­tubálvalus, psyhkalaš dearvvašvuohta, doai-b­mavádjit ja bargohárjehus buot joavk­kuide ja dat fátmmasta juohke agi olbmuid.

Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta bijai ovdan 2007:s oasseplána Fuolahusplánii 2015; Demeansaplána 2015 – Buorre beaivi. Plána ráhkadedje Raportta IS-1486 vuođul «Muittoheapmi, muhto ii vajálduvvon» Dearvvašvuođadirektoráhtas, ja mas bohtet ovdan hástalusat, dárbbut ja ávžžuhuvvon nannensuorggit ee. sámi álbmogii». Go olbmui boahtá demeansa, de sáhttá son massit iežas nuppi giela, ja sápmelaččaide sáhttá dat dagahit ahte dárogielmáhttu jávká ja de sáhttet gulahallanváttisvuođat šaddat. Departemeanta oaidná dárbbu ásahit sámi demeansaguovddáža mii sáhttá leat veahkkin čielggadanbargguin ja demeanssa fuomášeamis ja mii sáhttá leat veahkkin johtti rávvagiiguin ja bagadallamiin.

8.5 Diehtojuohkin borasdávdabuhcciide

Dál fállá Norgga borasdávdasearvi sámi buhcciide váldit oktavuođa «Kreftlinjen» nammasaš linnjái mas sámegielat borasdávdabuohccidivššár lea olámuttos elektruvnnalaš poastta bokte ja maid telefuvnna bokte oktii vahkkui. Giđđat 2007 almmuhuvvui gihpa borasdávdda birra sámegillii. Lea dárbu nannet diekkár diehtojuohkima ain eambbo.

8.6 Gárrendilli

«Nuorra davvin» iskkadeami oktavuođas čájehii raporta ahte «Nuorra Sámis» (2003) iešdieđihuvvon alkohol- ja narkotihkkaatnin sámi nuoraid gaskkas lea unnit go muđui álbmogis, ja buot unni­mus Sis-Finnmárkkus. Dat leat miellagiddevaš dieđut mat sáhttet leat fárus jávkadeame daid gáttuid mat dáidet leat ja mat leat juste nuppe ládje. Raportta bohtosiid gánnáha atnit muittus, ja fertešii maid guorahallat daid dárkileappot go viidáseappot galget bargat eastadanbargguin.

Eastadandoaimmat fertejit leat eambbo ulbmiliid guvlui ja váldit vuhtii ahte dain olbmuin geain lea sámi duogáš soitet leat eará dárbbut go dáčča álbmogis, ovdamearkka dihte jorgaleami dahje dulkoma dáfus. Oppalaš vásáhusat orrot leame dat ahte sámi buohccit gárrenmirkoinstitušuvnnain orrot jávohaga ja okto sajis danne go leat vásihan fápmooktavuođaid ja eaidadeami. Vai buorránivčče daid sámi buhcciid dikšunbohtosat geat lea institušuvnnain, de áigu departemeanta ovttasráđiid Sámedikkiin ja sámi dearvvašvuođa- ja sosialfágalaš birrasiiguin ásahit dakkár fálaldaga mas lea mielde sámi kultuvrralaš vásáhus, gos árbevirolaš ealáhusaide čadnon fysalaš bargu ja duodji sáhttá leat guovddážis.

8.7 Nationála strategiija čuovvoleapmi dássen dihte sosiála dearvvašvuođaerohusaid

Sámi dearvvašvuođadutkanguovddážis lea sihke epidemiologalaš ja servodatdieđalaš gelbbolašvuohta, ja dat sáhttá leat mielde fuomášuhttime sosiála erohusaid dearvvašvuođas ja dearvvašvuođameannudeamis, jus dat gávnojit, gaskal dáčča ja sámi álbmoga ja maid siskkobealde sámi álbmoga. Doaibmabijuid johtui bidjan vai šattašii eambbo giellagelbbolašvuohta ja kulturipmárdus lea mearrideaddjin jus galget leat eambbo ovttalágan bohtosat dearvvašvuođabálvalusas. Eallindillesuorggis leat muđui stuora hástalusat danne go máŋggas heitet skuvllas ja leat barggu haga bistevaččat. Olbmo oppalaš eallindilli mearkkaša ollu jus galgá leat dearvvaš ja nagodit eallima ja maid atnit daid ortnegiid mat leat ásahuvvon servodahkii. Lea mearrideaddjin ahte ovttastuhttin gaskal iešguđet NAV-etáhta osiid lihkostuvvá, ja ahte go barget sámi geavaheddjiiguin de váldet vuhtii sin kultuvrralaš vásáhusaid. Soaitá leat dárbu bidjat johtui eará doaimmaid ja kursafálaldagaid go daid mat leat unnit eanet ovttaiduhttojuvvon riikkadásis. Jus dien galgá olahit, de fertejit geavaheaddjit leat mielde das.

8.8 Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš

Dan rájes go guovddáš ásahuvvui 2001:s, de lea dat čađahan muhtin ráje iskkademiid mat gullet sámi álbmoga dearvvašvuhtii ja eallindillái. Deaŧalea­mos iskkadeamit leat:

  • Dearvvašvuođa- ja eallindiliiskkadeapmi SAMINOR

  • álgoálbmotdutkan polára guovlluin

  • Nuorat ja dearvvašvuohta davvin

  • Kárten Davvi- Norgga dearvvašvuođa- ja sosialbargiid gaskkas – gelbbolašvuohta ja bálvalusfáladat

Guovddážis lea buorre dilli bestema dáfus danne go máŋggas geat leat čađahan doavttergráda hálidit joatkit dutkin. Deavvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu ain doalahit ruhtadeami guovddážii guhkitáiggi perspektiivvas. Dat lea sihkkarastin dihte guhkitáiggi máhttoloktema ja dutkanaktivitehta guovddážis.

Ovddosguvlui de galget leat čuvvovaš dutkansuorggit leat guovddážis:

  • Rastáčuohpahatguorahallan dain bohtosiin mat ledje dearvvašvuođa- ja eallindilleiskkadeamis SAMINORas ja maid čuovvolahttiniskkadeapmi mii sáhttá čájehit rievdademiid mat áiggi mielde šaddet eallinvuogis, eallindilis ja dearvvašvuođas.

  • Ráhkadit ovttasbarggu riikkaidgaskasaš dutkamis ee. álgoálbmotdutkama polára guovlluin. Hálidit oassálastit «Survey of living conditions in the Artic» – SliCA nammasaš doibmii. Diekkár ovttasbargu dagahivččii eambbo viiddis riikkaidgaskasaš beroštumi.

  • Biraslaš váttisvuođat mat gusket dearvvašvuhtii ja eallindillái. álggus lea vuos sáhka birasnuoskkidemiin sámi árbevirolaš biepmus; bohccobierggus ja guolis. Hálidit čađahit viidát medisiinnalaš ja kultuvrralaš iskkadeami das movt Tsjernobyl lihkohisvuohta váikkuhii oarjelsámiide dan ovdalaš ovdaprošeavtta vuođul mii čađahuvvui 2006:s.

  • Eambbo bargagoahtit ovttas Statistihkalaš Guovddášdoaimmahagain, Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain Guovdageainnus.

  • Joatkit dutkama mii gullá iešsoardimii, gárrendillái ja psyhkalaš dearvvašvuhtii.

Bohtosat diein iskkademiin galget dađistaga almmuhuvvot.

8.9 Bátnedearvvašvuohta

Sd.dieđ. nr. 35 (2006 – 2007 )Tilgjengelighet, kompetanse og sosial utjevning – Framtidas tannhelsetjenester dieđáhusas lea sámi álbmoga bátnedearv-vašvuođabálvalusaid birra čállojuvvon. Finnmárkku fylkkagielddalaš bátnedearvvašvuođabálvalus muitala ahte bátnedearvvašvuođadilli sámi guovlluin lea váttis, sihke mánáid ja nuoraid gaskkas ja maiddái rávesolbmuid gaskkas. Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu čohkket ain eambbo dieđuid sámi álbmoga bátnedearvvašvuođa birra.

Okta ágga lei váttisvuohta háhkat bátnedoaktáriid almmolaš virggiide Davvi-Norgii ja dat dagahii ge ahte Stuoradiggi 2002s čuovvoli evttohusa lasihit návcca oahpahit bátnedoaktáriid. Dat lasi-heapmi galggai leat dainna lágiin ahte ásahit ođđa oahpu Romsii. 2004s ásahuvvojedje vuosttaš 12 lohkansaji. Romssa bátnedoavttiroahppu lea deat­tuhan ohppiin galgat leat viiddis hárjehallanáigi almmolaš bátnedikšunbálvalusas oahpu vuolde.

Sisaváldinkapasitehta lea dađistaga lassánan, 40 oahppi rádjái juohke jagi 2007 čavčča rájes. Go ođđa bátnedoavttiroahppit váldojuvvojit skuvllaide, de galgá 60 proseantta studeanttain leat eret Norgga golmma davimus fylkkas, dan seammás go okta sadji lea dollojuvvon sámegielat studentii. Gaskaoapmin sihkkarastit spesialista bátne-doavttirbálvalusaid leahkima olles Davvi-Norggas, de leat ásahan regiunála odontologiija gelbbolašvuođaguovddáža Davvi-Norgga várás. Bátnedoavttiroahppu, bátnedikšunoahppu ja gelbbolašvuođaguovddáš lea biddjojuvvon ođđa klinihk­kavistái maid Romssa fylkkasuohkan lea huksen. Dan vistti atnigohte geasset 2007s. Vurdojuvvo ahte ođđa oahppu ja gelbbolašvuođaguovddáš galgá dagahit sihke buoret rekruterema ja dássedis dili Davvi-Nogga bátnedikšunbargiid dáfus, eambbo dutkama ja fágaovdánahttima, ja buoret kvalitehta bálvalusaide.

8.10 Sierra hástalusat julevsámi ja oarjelsámi guovlluin

Julevsámi ja oarjelsámi guovlluin lea sámi álbmot unnitlogus. Leat dušše moadde sámi bearraša juohke suohkanis, dušše muhtin sajiin leat eambbo. Bearrašat leat čadnojuvvon oktii suohkanrájiid badjel oktasaš kultuvrra ja fierpmádaga bokte. Dain guovlluin leat erenoamáš hástalusat go galgá fuolahit ovttadássásaš fálaldaga sámi álbmogii. Diet guoská sihke suohkanlaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaide, bátnedearvvašvuođabálvalusaide ja erenoamášdearvvašvuođabálvalusaide. Departemeanta áigu ovttasráđiid Sámedikkiin ja suohkaniiguin maidda dat guoská guorahallat áigeguovdilis doaibmabijuid mat sáhttet leat mielde sihkkarastimis ovttadássásašvuođa go lea sáhka oažžumis dearvvašvuođa- ja sosialbálvalusaid. Snoasa suohkan šattai oassin sámi giellahálddašanguvlui 2008:s. Galgá láhčojuvvot dilli nu ahte Snoasa suohkanis sáhttet leat ráđđeaddi doaimmat dearvvašvuođabálvalusaid dáfus maiddái guovllu eará suohkaniidda.

8.11 Strategiijat ja doaibmabijut

Bajimus stáhtalaš strategiija lea jávkadit erohusaid dearvvašvuođabálvalusas ja ahte olles álbmogis galget leat dearvvašvuođa- ja sosialbálvalusain seammadássásaš fálaldagat. Jus dien galgá olahit sámi álbmogii, de áigu Stáhta, dutkama bokte ja dan bokte ahte háhká buoret máhttovuođu suoh-kanlaš bálvalusa bargiide, ja dan bokte go eaiggádin stivre spesialista dearvvašvuođabálvalusaid leat fárus das ahte sámi álbmot livččii eambbo duhtavaš dearvvašvuođa- ja sosialbálvalusaide. Čuvvovaš doaibmabijut leat konkrehta gaskaoamit diekkár strategiijas:

Suohkanat ja fylkkasuohkanat

  • Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu ovttasráđiid Dearvvašvuođadirektoráhtain ja fylkkamánniiguin nannet neavva- ja bagadallanoasi suohkana ja fylkkasuohkana bálvalusaide go lea sáhka fálaldagas sámi álbmogii.

  • Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu ovttas Sámedikkiin árvvoštallat movt sámi álbmoga várás dulkonbálvalus sáhttá šaddat buoret dearvvašvuođabálvalusas.

  • Oassin oasseplánas fuolahusplánii 2015 – De-meansaplána 2015 – «Buorre beaivi», de áigu Dearvvašvuođadirektoráhtta álggahit dutkan- ja ovdánahttinprošeavttaid iešguđet geava­headdjijoavkkuide, ja das leat oassin sii geain lea demeansa ja geain lea sámi duogáš.

  • Buoridan dihte dikšunbohtosiid sámi buhcciide gárrendilleinstitušuvnnain, de áigu Dearvvaš-vuođa- ja fuolahusdepartemeanta ovttas Sáme­dikkiin ja sámi dearvvašvuođa- ja sosialfágalaš birrasiiguin ásahit dakkár fálaldaga mas sámi kultuvrralaš vásáhus lea fárus.

  • Dearvvašvuođadirektoráhtta áigu ráhkadit materiealla maid dearvvašvuođastašuvnnat ja skuvlla dearvvašvuođabálvalusat sáhttet atnit oassin buoridit bátnedearvvašvuođa sámi álbmogis.

  • Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu ovttasráđiid Sámedikkiin čielggadit lagabui movt sáhttá ovttadássásaš dearvvašvuođa-bálvalusaid olahit julevsámi ja oarjelsámi guovl­luin.

  • Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu leat mielde ruhtadeame ovdánahttindoaimmaid ja maid ruhtadeame ásahusaid main lea sámi gelbbolašvuohta dearvvašvuođabálvalussuorggis. erenoamážit dakkár guovlluin gos sápmelaččat leat unnitlogus soaitá leat áige­guovdil čatnat doaimmaid sámi kultur­guovddážiidda nu go ovdamearkka dihte Várdobáikái Evenáššái.

Stáhta doaimmat

  • Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu nannet sámi geavaheddjiid mieldedoaibmama stáhtalaš bálvalusain. Ovdamearkan dasa lea oassálastin dearvvašvuođafitnodagaid geava­headdjiráđiide.

  • Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu movttidahttit Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáža ain eambbo dutkat áššiid mat gusket sápmelaččaid dearvvašvuhtii ja eallindillái.

  • Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu ovttasráđiid Stáhta dearvvašvuođabearráige-ahčuin guorahallat man muddui bearráige-ahčču váldá vuhtii sámi álbmoga dearv-vašvuođaveahkkerievtti ja maid movt vuoigatvuohta dárbbašlaš dearvvašvuođa veahk­kái doahttaluvvo.

  • Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu oainnusin dahkat regiunála dearvvašvuođaásahusaid bargodokumeanttain dan ahte sámi buhcciid vuoigatvuođat ja dárbbut oažžut heivehuvvon bálvalusaid fertejit čohkkejuvvot ja oainnusin dahkkojuvvot plánemis, čielggademiin ja go mearrádusat dahkkojuvvojit.

9 Sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddandilli

Olbmot leat servodaga deaŧaleamos resurssat. Ruovttu ja lagaš birrasa dilli lea deaŧalaš vai mánát ja nuorat bures loktet áiggi ja vai sii leat oadjebasat ja besset ovdánit. Sosiála oahpaheami bokte, oahpahusa ja mieldedoaibmama bokte galget mánát oahppat oažžut ovddasvástádusa, čájehit fuola, ovddidit kritihkalaš návccaid ja iešdovddu. Ráđđehus áigu ollu deattuhit ráhkadit buriid ja oadje­bas bajásšaddan- ja oahpahuseavttuid mánáide, ja dat áigu maid nannet Norgga máhttonašuvdnan. Ráđđehus áigu sihkkarastit ja nannet mánáid vuoigatvuođaid, ja áigu aktiivvalaččat čuovvolit daid ávžžuhusaid mat bohtet ONa áššedovdijoavkkus mánáide, mii galgá gozihit ahte mánáidkonvenšuvdna čuovvoluvvo. Ráđđehus galgá láhčit dili nu ahte eambbo guldalit mánáid ja nuoraid dakkár áššiin mat sidjiide gusket.

Go lea sáhka giela ja kultuvrra válljemis, de leat ollu sámi mánát ja nuorat dakkár dilis maid eanetlohkoálbmoga mánát eai vásit. Sámi mánáid ja nuoraid bajasšaddan lea gaskal árbevirolaš ja ođđaáigásaš eallima. Nuppi bealde lea sámi servodaga dihtomielat oktavuohta iežas árbevirrui, ja nuppi bealde lea stuoraservodaga báidnin ja nuppástuhttingáibádusat juohke suorgái eallimis.

Govus 10.1 Sámi mánát
 ja nuorat galget beassat šaddat
 bajás oadjebasvuođain
 iežaset kultuvrii, gillii
 ja identitehtii.

Govus 10.1 Sámi mánát ja nuorat galget beassat šaddat bajás oadjebasvuođain iežaset kultuvrii, gillii ja identitehtii.

Gáldu: Márkomeannu

Máŋggas leat iežaset heivehan stuoraservodaga gáibádusaide ja vuordámušaide, muhto sis lea maid aktiiva ja dihtomielalaš oktavuohta iežaset kultuvrralaš duogážii. Sámi mánát ja nuorat válljejit iešguđetlágan vugiid deaivvadit ovdagáttuiguin ja diehtemeahttunvuođain sámi árvvuid ja árbevie­ruid birra. Muhtimat válljejit muhtin muddui čiegadit iežaset sámi gullevašvuođa vai garvet unohasvuođaid. Muhtimat gis válljejit čájehit sámivuođa, dahkat dan nanusvuohtan iežaset eallimis ja bargat dan ala ahte rievdadit ovdagáttuid. Dán áigge leat oallut sámi mánát ja nuorat máŋggakultuvrralaččat soga dáfus. Oallugat eai sáhte eai ge oba hálit ge gohčoduvvot dušše sápmelažžan dahje dušše dáččan.

Ráđđehusa mihttomearri lea ahte sámi mánát ja nuorat galget beassat šaddat bajás oadjebasvuođain iežaset kultuvrii, gillii ja identitehtii.

9.1 ONa konvenšuvdna mánáid vuoigatvuođaid birra

ONa konvenšuvdna mánáid vuoigatvuođaid birra lea huksejuvvon dan ipmárdussii ahte mánáin lea dárbu erenoamáš suddjejupmái ja dat lea siviila, politihkalaš, ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid birra. Ráđđehus bargá aktiivvalaččat ovddidit mánáid vuoigatvuođaid konvenšuvnna mielde.

Konvenšuvdna váldá ee. vuhtii ahte juohke álbmoga árbevierut ja kultuvrralaš árvvut mearkkašit ollu máná suddjemii ja harmonalaš ovdáneapmái. Mánáidkonvenšuvnnas leat guokte mearrádusa mat erenoamážit namuhit álgoálbmotmánáid vuoigatvuođaid, art. 17 (d) ja 30. Art. 17 (d) cealká stáhtas leat geatnagasvuohtan «movttidahttit» mediat váldit erenoamážit vuhtii unnitlohkoál-bmoga mánáid ja álgoálbmotmánáid gielalaš dárbbuid. Artihkal 30 addá čuvvovaš oppalaš prinsihpa: «Riikkain gos leat čearddalaš, oskku dahje gielalaš minoritehtat dahje álgoálbmogat, ii galgga muhtin mánná gii gullá dakkár minoritehtii dahje álgoál­bmogii biehttaluvvot ovttas iežas joavkku eará miellahtuiguin eallit iežas kultuvrras, dovddastit ja bálvalit iežas oskku ja geavahit iežas giela.»

ONa mánáidlávdegotti cealkámušat stáhtaide mat leat álgoálbmotmánáid vuoigatvuođaid birra sisttisetdollet máŋga ávžžuhusa. Stáhta galgá atnit gutnis álgoálbmotmánáid rievtti doalahit iežaset identitehta. Olbmonamat oktan gielain ja kultuvrrain leat deaŧaleamos identitehtaoasit juohke ­olbmui. Lávdegoddi bivdá ge maid stáhtaid álggahit dárbbašlaš doaibmabijuid vai sihkkarasttáše álgoálbmotmánáid beassat buorrin atnit iežaset kultuvrra ja maid atnit iežaset giela.

Riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat mearkkašit Norgga eiseválddiid politihka máŋgga suorggis mat gusket sámi mánáid ja nuoraid vuoigatvuođaide ja bajásšaddandillái. Almmolaš eiseválddiin lea ovddasvástádus deaŧalaš surggiin nu movt dearvvašvuođa- ja sosiálfálaldagain, mánáidsuodjalusas, mánáidgárddiin, vuođđoskuvllas, joatkka­skuvllas, kultur- ja astoáigefálaldagain, mediain ja eará surggiin. Muhto stáhtas lea maid ovddasvástádus gozihit ahte earát čuovvolit daid vuoigatvuođaid. Suohkaniin lea erenoamáš ovddasvástádus sihkkarastit dakkár bajásšaddama mas sámi mánát ja nuorat besset nannet iežaset identitehta ja gullevašvuođa sámi servodahkii.

Norga raportere juohke 5. jagi ONii mánáidkonvenšuvnna čuovvoleami. 30. artihkkalis čilgejuvvojit doaibmabijut sámi mánáide ja nuoraide. Norgga 3. raporttas (2003) čilgejuvvui ee. oahpahuslága 1999 čuovvoleapmi, mii ee. sisttisdoallá ohppiid vuoigatvuođa oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii. Muđui čilgejuvvui sierra mánáidgárdedoarjaga birra daid mánáidgárddiid hárrái main lea mearrádus ahte dat huksejit doaimmaset sámi gillii ja kultuvrii. (Gč. Norgga 3. raportta, č. 587 – 589.) ONa mánáidlávdegottis eai lean makkárge mearkkašumit Norgga 3. raportii go lea sáhka sámi mánáin ja nuorain.

2006:s ráhkaduvvui ođđa plakáhta masa oanehaččat lea čállojuvvon mánáidkonvenšuvdna. Plakáhta čállojuvvui girjedárogillii, ođđadárogillii ja davvisámegillii ja dat juhkkojuvvui buot riikka suohkaniidda, skuvllaide, mánáidgárddiide jna. Muđui jorgaluvvui ođđa veršuvdna mánáidkonvenšuvnnas oktan lassibeavdegirjjiiguin ođđadárogillii ja sámegillii. Sihke plakáhta ja konvenšuvdnateavstta sáhttá lohkat Mánáid- ja dásseárvodepartemeantta neahttasiidduin.

Norgga 4. raporta geigejuvvui guovvamánus 2008:s. Artihkkala 30 vuolde čilgejuvvojit ođđa láhkamearrádusat ja doaibmabijut mat leat sámi mánáide mánáidgárddiin ja sámi ohppiide vuođđoskuvllas, oktan doaibmabijuiguin mat leat Máhttoloktemis. Prošeakta «Sámi ofelaččat», erenoamáš juolludeamit falástallamii, sámi nuoraidkonferánsii ja doaibmadoarjja sámi mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnaide maid čilgejuvvojit. Erenoamáš doaibmabijut mánáidsuodjalusas sámi mánáide maid čilgejuvvojit.

Suohkaniin lea deaŧalaš rolla čuovvolit mánáidkonvenšuvnna, ja dan vuollái gullá maid dat ahte mánáin lea riekti dadjat oainnuset ja sin galgá guldalit. Danne bovdii Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta 8 suohkana, ee. álttá ja Guovdageainnu čohkket mánáid ja nuoraid oainnuid dan birra movt Norggas lea bajásšaddat. Mihttomearrin lea leamaš oččodit mánáid ja nuoraid mielde ONii raporteret, ja maid dat ahte buoridit suohkaniid gelbbolašvuođa mánáid ja nuoraid oainnuid čohkkemis ja čuovvoleamis. NOVA lea oktiičohkken suohkaniid raporttaid, ja čohkkejuvvon raporta lea mielddusin Norgga 4. raporttas ONa mánáidlávdegoddái.

Norgga 4. raportta álgočálus addojuvvui 2007 čavčča Sámediggái. Sámedikki bivde erenoamážit geahččat dan mii lea sámi mánáid ja nuoraid birra, ja muđui buktit lasáhusaid. Čoahkkin maid dollojuvvui Sámedikkiin. Sámediggi lea buktán cealkámušaid raportii ja muhtin oassi dain lea biddjojuvvon dasa mielde, ee. oppalaš čálus dain hástalusain mat Norggas leat go lea dárbu ovddidit mánáid ja nuoraid sámi identitehta ja gullevaš-vuođa, sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddandili dutkat, ja go lea dárbu sámi giella- ja kulturgelbbolašvuhtii almmolaš bálvalusapparáhta bargiin.

9.2 Mánáidáittardeaddji

Mánáidáittardeaddji lea buot Norgga mánáid áittardeaddji, maiddái sámi mánáid. áittardeaddji oppalaš bargodoaimmat lea sihkkarastit buot mánáide Norggas buori bajásšaddama ja sihkkarastit vuoigatvuođaid mat sis leat ONa mánáidkonvenšuvnna bokte. Diet bargu dahkkojuvvo earret eará nu ahte gozihuvvo dan sihkkarvuođafierpmádaga doaibman mii galgá váldit vára mánáin servodagas. Mánáidáittardeaddji bargu buoridit mánáid vuoigatvuođaid oppalaččat boahtá maid ávkin sámi mánáide ja nuoraide. Go mánáidáittardeaddji čalmmustahttá daid surggiin main mánáid vuoigatvuođat eai leat doarvái vuhtiiváldojuvvon, de dat bargu lea maid sámi mánáid várás. Váldobargu lea olahit duohta ovttadássásaš meannudeami ja hehttet vealaheami.

Mánáidáittardeaddjis lea Mánáidkonvenšuvnna artihkkala 30 bokte ovddasvástádus čuovvolit sámi mánáid ja nuoraid vejolašvuođa bealuštit iežaset kultuvrra. áittardeaddjis lea dasto sihke oppalaš ovddasvástádus ja erenoamáš ovddasvástádus sámi mánáin ja nuorain. 1994:s bijai Mánáidáittardeaddji virgái sierra sámi konsuleantta geas lei bargobáiki Sámedikkis. Konsuleantta bargu lei vuhtiiváldit sámi mánáid ja nuoraid vuoigatvuođaid. Barggu čoahkkáigesse ja loahpahedje guovtti raporttas 1995:s. «Ovttaláganat dego muohtačalmmit», mii govvii Norgga sámi mánáid ja nuoraid dili.

Maŋŋil daid raporttaid leat Mánáidáittardead­djis leamaš fásta jahkásaš čoahkkimat Sámedikkiin digaštallat iešguđetlágan áššiid mat gusket sámi mánáide ja nuoraide. Mánáidáittardeaddji lea maid finadan iešguđet guovlluin gos sámit orrot ja ságastallan mánáidsuodjalusa, psyhkalaš dearv-vašvuođasuodjalusa ja skuvlasuorggi fágaolbmuiguin, ja maid finadan máŋgga sámi mánáidgárddis. áittardeaddji lea maid juohke jagi oassálastán bajásšaddan- ja mánáidgárdekonferánssain sámi mánáid birra.

áittardeaddji lea ovttasbarggus Sámedikkiin ja fágalbmuiguin háhkan ollu máhtu áigeguovdilis čuolmmaid birra sámi mánáid bajásšaddamis. áittardeaddji lea maŋimus jagiid bargan ee. čuvvovaš fáttáiguin:

  • sámi mánáid vejolašvuođat váldit vára iežaset kultuvrras go fárrehuvvojit fuollaruktui

  • sámi giellaoahpahusa kvalitehta

  • sámi mánáide psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalus

  • boazodoalu- ja njuovvanráddjemat mat hehttejit mánáid beassamis vásihit ja oahppat hálddašit deaŧalaš oasi sámi kultuvrras, earret eará danne go mánáidgárdemánát eai beasa leat mielde njuovadettiin

  • nannet ja ovddidit sámi identitehta dain guovl­luin gos leat vátnásat sápmelaččat

  • defineret sámi identitehta olggobeale árbevirolaš sámi ealáhusaid

2007:s álggahii Mánáidáittardeaddji muhtin prošeavtta maid gohčodit «sámi mánáid ja nuoraid mieldedoaibman vuoigatvuohta» Prošeakta lea ovttasbargu gaskal Ruoŧa, Norgga ja Suoma mánáidáittardeddjiid. Dan prošeavtta mihttomearri lea ahte sámi mánát galget oažžut vejolašvuođa iežaset vásáhusaid gaskkustit go lea sáhka mánáid vuoigatvuođain mat leat čállojuvvon mánáidkonvenšuvnna 30. artihkkalii. Mánáidáittardeaddji hálida oahppat dán golmma riikka sámi mánáid dili dovdat ja dovdáhit váttisvuođaid nu movt mánát daid oidnet. Mánáidáittardeaddji hálida muitalit mánáid vásáhusaid ja evttohusaid Davviguovlluid politihkkáriidda, bálvalusolbmuide ja mearrided­djiide vai sámi mánáid sadji buorránivččii servodagas. Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi lea Mánáidáittardeaddji evttohusa mielde ožžon ovtta miellahtu prošeavtta stivrenjovkui. Prošeaktaraporta lea gárvánan 2008 cuoŋománu.

Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta nannii 2007:s Mánáidáittardeaddji bušeahta sihkkarastin dihte buoret gelbbolašvuođa sámi áššiin. áittardeaddjis lea 2008 rájes iežas ráđđeaddi geas lea fágalaš ovddasvástádus sámi mánáin ja nuorain, nationála unnitlohkoálbmogiin ja dain mánáin geain lea máŋggakultuvrrat duogáš. Ráđđeaddi rolla sámi mánáid ektui lea vuhtii váldit sámi perspektiivva daid čuolmmaid oktavuođas maiguin Mánáidáittardeaddji bargá. Mánáidáittardeaddji hálida nannet iežas barggu sámi mánáid ja nuoraid ektui. Mánáidáittardeaddjis ii leat sámegielat bargi kántuvrras, muhto son lea ásahan oktavuođa jorgaleddjiiguin geat adnojuvvojit go áittardeaddjái bohtet reivvet sámegillii.

Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta áigu sihkkarastit ja nannet sámi mánáid vuoigatvuođaid ja danne áigu ain leat fárus nanneme Mánáidáittardeaddji gelbbolašvuođa sámi áššiin.

9.3 Suohkanlaš ja fylkkasuohkanlaš mánáid- ja nuoraidpolitihkkka

Sámi mánáid ja nuoraid mánáid- ja nuoraidpolitihka hábmemis ja čuovvoleamis ferte leat mihttomearrin ásahit dakkár bajásšaddanbirrasiid mánáide gos sámi ja dáčča kultuvrras lea eanemus lági mielde seamma stáhtus ja gos dat adnojuvvojit ovttadássásažžan. Sámi guovlluid sámi mánát ja nuorat galget sáhttit vuordit ahte dat suohkanat ja fylkkasuohkanat gos sii orrot, váldet vuhtii sin dárbbuid iežaset ovddasvástádussurggiin. Ráđđe-hus áigu movttidahttit dasa ahte mánát ja nuorat galget leat guovddážis suohkaniid ja fylkkaid áššelisttuin.

Sámi mánát ja nuorat eai leat ovttalágánat juohke sajis, go sii orrot iešguđet báikkiin ja sis leat iešguđetlágan vásáhusat. Kultuvrra ovdanbuktimis leat hui iešguđetlágan eavttut ja dat lea dan duohken gos mánát orrot. Muhtin báikkiin leat sámit eanetlogus ja nu leat sii oidnosis servodagas, muhto muhtin báikkiin leat sámit unnitlogus ja ain unnán oidnosis almmolaš oktavuođain.

Dilli lea iešguđetlágan suohkaniin ja dalle leat maid iešguđetlágan gáibádusat das maid lea dárbu dahkat vai sámi mánáid ja nuoraid identitehta ja gullevašvuohta nannejuvvošii sámi servodagas. Muhtin suohkaniin lea oahpahusfálaldat sámegillii ja vejolašvuohta bisuhit sámi kulturárbevieruid dat mii lea deaŧaleamos. Muhtin suohkaniin gis fertešii álggahit sámi mánáidgárddi ja sámi skuvlafálaldaga. Dain suohkaniin maid atnet árbevirolaš sámi suohkanin soaitá leat deaŧaleamos nannensuorgi bargat nuoraid boahtteáiggi vejolašvuođaiguin, oahpahusain ja boahttevaš bargovejolašvuođai-guin.

Muhtin suohkaniin leat dihtomielalaččat maid sámi mánáid ja nuoraid dárbbuid ja beroštumiid ektui, ja muhtin suohkaniin eai leat daidda gis nu ollu dihtomielalaččat. Dat vuhtto das movt vuoigatvuođat ja fálaldagat vuhtii váldojuvvojit. Go geavatlaččat galgá čađahit mánáid- ja nuoraidpolitihka, de fertejit suohkanat ja guovllu eiseválddit leat guovddážis. Mánáid ja nuoraid bajásšaddaneavttut mearriduvvojit obamuddui suohkanlaš mearrádusain ja suohkanlaš bálvalusaid oktavuođas. Go mánáid ja nuoraid bidjá guovddážii, de ferte organisatuvrralaš čovdosiid hábmet dan mielde mii sidjiide lea buoremus. Surggiidgaskasaš ovttasbargu ja dat ahte buorebut atnit resurssaid ferte leat guovddážis go galgat viidáseappot ovddidit suohkaniid ja fylkkaid mánáid- ja nuoraidpolitihkalaš barggu. Báikkálaš eiseválddit fertejit bargat plánaid ektui vai bajásšaddanbiras nannejuvvošii. Dás ferte maid máhttit oaidnit oktavuođa gaskal almmolaš doaibmabijuid ja barggu ja dan barggu maid eaktodáhtolaš organisašuvnnat barget.

Mánáid- ja nuoraidpolitihka ferte heivehit nu ahte mánát ja nuorat ožžot vejolašvuođa ovdánit ovttas seammaahkáhaččaiguin, ja sis ferte maid leat áigi ja sadji buđaldit doaimmaiguin iežaset eavttuid vuođul. Deaivvadanbáikkit fertejit gávdnot ja hábmejuvvot lagaš birrasiidda ja báikkálaš servodahkii danne go dat váikkuhit dasa movt mánát ja nuorat galget beassat deaivvadit ja dasa maid sii galget beassat bargat. Sihke mánáidgárdi, skuvllat, astoáigekluppat, kulturskuvllat, eaktodáhtolaš organisašuvnnat ja eará almmolaš ja priváhta arenat, nu go sámi giella- ja kulturguovddážat leat deaŧalaččat. Danne ferte dili láhčit vai báikkálaš eaktodáhtolašvuohta lassánivččii buriid rámma­eavttuiguin, earret eará fáladettiin luoikat nuvttá skuvlalanjaid dahje eará heivvolaš lanjaid.

Mánáid ja nuoraid ferte oččodit aktiivvalaččat fárrui hábmet báikkálaš, guovllu ja nationála mánáid- ja nuoraidpolitihka. Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta lea máŋga jagi juo movttidahttán ja dorjon báikkálaš mánáid ja nuoraid mieldedoaibmanbarggu. Dat lea maid láhčán dili nu ahte besset lonohallat vásáhusaid ja lea maid nannen metodageavaheami gelbbolašvuođa. Mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnat leat guovddážis báikkálaš mánáid- ja nuoraidpolitihkas. Suohkanat ja fylkkasuohkanat ferteše doaimmahit dili nu ahte sámi organisašuvnnat beasaše searvat ovdamearkka dihte báikkálaš ja guvllolaš mánáid- ja nuoraidráđđái jna.

Ráđđehus lea rahčan bargat givssideami vuostá mánáid ja nuoraid gaskkas ja dat lea leamaš oassin ráhkadeamis fátmmasteaddji servodaga. Givssideami vuostá lea ráhkaduvvon Julggaštus 2006 – 2008 ja dakko bokte lea Mánáid- ja dásseárvodepartemeanttas ovddasvástádus áŋgiruššat bargat givssideami vuostá astoáigebáikkiin sihke mánáid ja nuoraid gaskkas. Dán barggus lea áibbas lunddolaš ja dárbbašlaš olahit mánáid ja nuoraid astoáigekluppain ja nuoraidviesuin, ja maid daid mánáid ja nuoraid geat leat mielde servviin, kluppain ja eaktodáhtolaš mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnain. Lea deaŧalaš ahte mánát ja nuorat ožžot buriid vejolašvuođaid aktiivvalaččat searvat dan bargui, dakko bokte ahte sin váldet fárrui ráđiide ja dainna lágiin ožžot sii doarjaga iežaset evttohusaide ja strategiijaide.

Sámediggi lea ásahan ovttasbargošiehtadusa Romssa, Finnmárkku, Nordlándda, Davvi-Trøndelága, Lulli-Trøndelága ja Hedmárkku fylkkasuoh­kaniiguin man oktavuođas galget earret eará ráhkadit doaibmabijuid ja prošeavttaid main leat doaimmat maid mánát ja nuorat leat hutkan iežaset várás. Doaibmabijut galget leat dan várás ahte oainnusin dahkat ja ovddidit sámi giela ja kultuvrra.

9.4 Sámedikki bargu sámi mánáid várás

Sámediggi bargá ráhkadit buriid ja dássidis bajásšaddaneavttuid sámi mánáide ja nuoraide. Go juhket doarjagiid de vuoruhit mánáid ja nuoraid. Dat sámi festiválat main leat sámi mánát ja nuorat geat ovdanbuktet lávlagiid jna, dahje gos leat ovdanbuktimat sin várás, sii ožžot doarjaga, nu maiddái teáhterdoaimmat. Sámediggi doarju diehtojuohkinkántuvrra mii lea sámi nuoraide Info­nuorra, gč. boksa 9.1.

Sámediggi hálddaša sierra doarjjaortnega mánáid bajásšaddandiliide. 2008:s vuoruha Sámediggi dakkár prošeavttaid mat leat fárus ásaheame ođđa arenaid, deaivvadanbáikkiid ja gaskkustanvugiid mánáide ja nuoraide. Dat vuo­ruha maid dakkár prošeavttaid mat leat fárus viidáseappot fievrrideame árbevirolaš máhtu ja nanneme sámegiela buolvvaid ja arenaid gaskkas ja mat ovdánahttet mánáid bajásšaddanbirrasa báikkálaččat sámi guovlluin (gč. ášši 60/07). 2008:s juohká Sámediggi 1,9 milj. ruvnno doarjjan mánáid bajásšaddandiliide.

Sámediggi lea addán doarjaga Divttasvuona suohkanii nuoraiddeaivvadeapmái gos barget nákkuid eastademiin ja dat lei Notvatn báikkis Divttasvuonas 2007 borgemánu. Mihttomearrin dainna prošeavttain lei dagahit sin gulahallat geat leat leamaš mielde riiddus Divttasvuona suohkana smávit báikkiid gaskkas. Prošeakta lei fárus njeaidime ovdagáttuid gaskal sámiid ja dáččabeale ál­bmoga, ja dat ovdánahtii maid sámi kultuvrra ja ásahii buriid oktavuođaid gaskal suohkana iešguđet báikkiid nuoraid. Lágideaddjit ja nuorat dadje prošeavtta leat lihkostuvvan hui bures.

Sámediggi addá juohke jagi doarjaga Š nuoraidbláđđái, juohká Sámedikki falástallanbálkkašumi nuoraide ja doallá Sámedikki nuoraidkonferánssa maid Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi (SNPL) lágida. SNPL lea válljejuvvon leat nuoraid jietnan Sámedikkis ja Sámediggeráđđi lea dan nammadan ain guovtti jagi áigodahkii. SNPLas leat fásta čoahkkimat juohke jagi Sámediggeráđiin ja dat oassálastá maid juohke jahkásaš čoahkkimis mii Sámedikkis lea Mánáidáittardeddjiin. Dasa lassin bargá SNPLa maid earáid ektui, ja dat lea mielde iešguđetlágan lávdegottiin, ráđiin, referánsajoavk­kuin nu go Barents guovllu nuoraidráđis (BRYC), Eurohparáđi nuoraidáŋgiruššamis, sámi ofelaččaid referánsajoavkkus jna.

Sámedikki nuoraidkonferánsa galgá leat deaivvadanbáiki ja forum sámi nuoraide gos sii besset deaivvadit, digaštallat áigeguovdilis nuoraid váttisvuođaid ja lonohallat vásáhusaid ja ideaid. Dasa lassin leat SNPL miellahtut fárus iešguđetlágan konferánssain ja seminárain, sihke dábálaš oasseváldin ja logaldallin.

Geahča maiddái Sámedikki 2006 jahkedieđáhusa čuoggá 7 ja 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 11.1.

9.5 Sámi mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnat

Mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnat leat deaŧalaččat go galgá ráhkadit dynámalaš ja demokráhtalaš servodaga. Organisašuvnnaid bargu lea maid deaŧalaš vai mánát ja nuorat searvvaše mielde hábmet servodaga iežaset eavttuid vuođul ja iešguđetlágan ideologalaš vuođu mielde. Danne áigu ráđđehus viidáseappot ovddidit ja áigeguovdilin dahkat dakkár doarjjaortnegiid mat dorjot eaktodáhtolaš mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnaid doaimma. Sámi servodagas ii dáidde leat álo vuođđu ráhkadit spesialiserejuvvon organisašuvnnaid. Eai leat galle čielga sámi mánáid- ja nuoraidorganisašuvnna, erenoamážit dain guovlluin gos sámit leat unnitlogus. Sámi mánáid ja nuoraid beroštumit leat dávjá oassin báikkálaš sámi servviid doaimmas. Lea deaŧalaš dan atnit muittus go galgá hábmet doarjjaortnegiid, maiddái báikkálaš ja guovllu dásis.

Sámi nuoraidorganisašuvnnat leat ožžon doaibmaruđa Mánáid- ja dásseárvodepartemeantta juolludanortnegis vuođđodoarjjan eaktodáhtolaš mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnaide. Dan doarjjaortnegis leat gáibádusat organisašuvnna ja viidodaga hárrái. Liikká leat váldán vuhtii daid diliid ja vejolašvuođaid mat leat dakkár organisašuvnnain main eai leat nu ollu miellahtut, ja dasa gullet maid sámi organisašuvnnat. Norgga Sámiid Riikka­searvi oaččui 2007:s 225 000 ruvnno iežas mánáid- ja nuoraidbargui.

Boksa 10.1 www.infonuorra.no

lea diehtojuohkinbálvalus sámi nuoraide miehtá Sámi man Nordlándda fylkkasuohkan doaimmaha. Bálvalusa ulbmil lea veahkehit nuoraid gávdnat vástádusaid daidda jearaldagaide mat sis ain ležžet ja dat deattuha fáttáid nu go oahpu, barggu, kultuvrra & astoáiggi, vuoigatvuođat ja máilbmái vuolgin. Mánáid- ja bearašdepartemeanta lea juohke jagi dorjon Infonuora dan rájes go dat álggahuvvui 2004s.

Sámi nuoraidorganisašuvnnat dáidet leat guovddážis go Barentsguovllus galgá ásahuvvot nuoraidovttasbargu. Barents Regional Youth Forumis (BRYF) leat álgoálbmotnuoraid áirasat. Foruma galgá oažžut stuorát rolla ovddajođiheaddjin ja álggaheaddjin go ain galgá ovdánahttojuvvot ovttasbargu dán guovllus.

9.6 Mánáidsuodjalus

Ráđđehusa ulbmil lea viidáseappot ovddidit fágalaččat buori mánáidsuodjalusa gos lea buorre máŋggakultuvrralaš gelbbolašvuohta ja buorre máhttu sámi mánáidsuodjalusas dain guovlluin gos sámit orrot. Go galgá leat mánáidsuodjalus mii lea mánnái buoremussan, de ferte leat dakkár mánáidsuodjalus gos sámi giella ja kultuvra adnojuvvo deaŧalažžan ja seammadássásažžan earáiguin. Buot buoremus livččii jus dakkár suohkana mánáidsuodjalusain gos leat sápmelaččat lea máhttu go galget váldit vuhtii sámi oaidninvuogi ovttasdoaimmadettiin geavaheddjiin go leat mearridanproseassain ja go mearridit/bidjet doaibmabijuid johtui. Ráđđehus maid bidjá vuođđun iežas mánáidsuodjalanpolitihkkii ahte váhnemat leat mánáid deaŧaleamos fuollaolbmot, ja ahte nu guhkas go leažžá vejolaš galgá fállojuvvot veahkki bearraša siskkobealde ja/dahje lagaš birrasis. Dakko gokko váhnemat eai nagot doaibmat, dakko galgá servodat sihkkarastit mánáide ja nuoraide buriid fuollabálvalusaid ja bajasšaddaneavttuid.

Mánáidsuodjalussii galgá gilvojuvvot gelbbo-lašvuohta kulturperspektiivvas go barget mánáidsuodjalusain sámi guovlluin. Veahkkin dan bargui juolluduvvo Mánáid- ja dásseárvodepartemeantta bušeahtas doaibmadoarjja Davvi Norgga Mánáidsuodjalusa ovdánahttinguovddážii. Guovddážii lea deatalaš bargu leat mielde ovddidit dieđu das go mánáidsuodjalus deaivvada máŋggakultuvrralaš servodagain, mas deattuhuvvo sámi mánáidsuodjalus. Davvi Norgga Mánáidsuodjalusa ovdánahttinguovddáš almmuhii 2006:s máŋga oahpahusgirjjáža mánáidsuodjalusa kulturperspektiivva birra, main ledje vuođđun mánáidsuodjalanbarggut sámi guovlluin. Girjjit leat dan birra makkár teorehtalaš ja praktihkalaš vuođđu mánáidsuodjalusa kulturperspektiivvas galgá leat. Daid fáddágirjjážiid sáhttá atnit vuođđooahpu ja joatkkaoahpu studeanttaide ja mánáidsuodjalusa bargiide. Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta lágidii 2007 geassemánu nationála konferánssa sámi kultuvrra ja bajásšaddama birra ja fáddá kultuvra ja mánáid­suodjalusbargu buktojuvvui ovdan dan konferánssas.

Mánáid-, nuoraid- ja bearašetáhta ásahuvvui jagi 2004, ja das leat mielde Mánáid-, nuoraid-, ja bearašdirektoráhtta ja vihtta regiuvnna. Etáhtas lea ee. ovddasvástádus bearašsuodjalussii ja ovttaseallindoaimmaide, mánáidsuodjalanásahusaide, biebmoruoktobálvalussii, bearaš- ja lagaš birrasii vuođđuduvvon bálvalusaide ja dat galgá maid addit fágalaš veahki suohkaniidda mánáidsuodjalanáššiin, adopšuvnnain jna. Mánáid-, nuoraid- ja bearašetáhtas leat 26 fágajoavkku mat barget lahka ovttas suohkanlaš mánáidsuodjalusain vai buoremus doaibma válljejuvvošii ovttaskas mánáidsuodja­lanáššiin. Mánáid-, nuoraid- ja bearašetáhta bargu lea addit mánáide, nuoraide ja bearrašiidda mat dárbbašit veahki ja doarjaga dakkár doaibmabijuid main lea alla ja buorre kvalitehta gos dal de ain orožit Norggas. Etáhta bargun lea maid leat veahkkin ovddidit máhttui vuođđuduvvon mánáidsuodjalusa mii váldá vuhtii kultuvrra.

Mánáid-, nuoraid- ja bearašetáhtas, davvi regiuvnnas (álttás), lea erenoamáš ovddasvástádus addit sámi álbmogii buori mánáidsuodjalanbálvalusa. Doaimmas lea mihttomearri ahte mánáidsuodjalus galgá áimmahuššat sámi perspektiivva go bargá sámi mánáiguin ja bearrašiiguin. Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta lea juolludanreivve bokte deattuhan ahte stáhta mánáidsuodjalus galgá vuhtiiváldit sámi perspektiivva ja das galgá leat máhttu mánáidsuodjalusa birra sámi oktavuođas.

Mánáid-, nuoraid- ja bearašetáhta, davvi regiuvdna galgá geahččat bearrái go háhká fágaolbmuid ahte guovllukantuvrras, fágajoavkkuin ja eará vál­ljejuvvon ossodagain leat bargit geain lea sámi duogáš, geat leat sámegielagat ja geain maid lea buorre kulturmáhttu. Mánáid-, nuoraid- ja bearašetáhta galgá maid fuolahit ahte etáhta sáhttá addit sámi váhnemiidda heivehuvvon eastadeaddji bálvalusaid. Etáhta galgá doaimmahit differensierejuvvon fáladaga suohkaniid mánáidsuodjalussii go lea nu ahte muhtin máná ferte bidjat earásadjái go ruoktot, ja das galget biebmoruoktočovdosat deattuhuvvon. Sámi mánáid áššiin galgá deattuhuvvot dat oppalaš gáibádus ahte álggus iskat leago vejolaš bidjat máná bearraša fulkkiid lusa ja máná fierpmádahkii. Mánáid-, nuoraid- ja bearašetáhta, davvi regiuvdna, galgá maid leat mielde háhkame eambbo máhtu ja leat veahkkin metodaid ovdánahttimis.

Guovllukantuvra, fágajoavku áltá ja etáhta Finnmárkku biebmoruoktobálvalus dadjet alddiineaset leat ollu davvisámegielagiid geain maid lea kulturmáhttu. Fágajoavku áltá doaibmá resursa­joavkun guovllu eará fágajoavkkuide. Davvi regiuvnnas leat golbma institušuvnna, guokte Finnmárkkus ja okta Romssas, main lea erenoamáš ovddasvástádus heivehit orrundili daidda nuoraide geain lea sámi duogáš. Finnmárkku biebmoruoktobálvalus lea háhkan ollu biebmoruovttuid ja ovtta vuostáiváldinruovttu. Dat sáhttet vuhtiiváldit sámi mánáid identitehta ja giellaovdáneami.

Mánáid-, nuoraid- ja bearašetáhta lea addán Davvi Norgga Mánáidsuodjalan ovdánahttinguovd-dážii bargun ráhkadit «Kunnskapsstatus og kunnskapsbehov for barnevernet i samiske områder av Norge» ( Norgga sámiid guovlluid mánáidsuodjalusa máhttostáhtus ja máhttodárbu). Loahpparapporta lea gárvvis 2008 njukčamánu. Ulbmil máhttostáhtusiin lea háhkat ollislaš gova ee. dain metodain ja doaibmabijuin mat galget doaibmat bures sámi mánáide, nuoraide ja bearrašiidda. Boahttevaš metodaovdánahttin galgá huksejuvvot dán prošeavtta bohtosiidda ja raporta galgá adnojuvvot oassin máhttovuođus vai sáhtášii dakkár metodaid buorebut dasa implementeret mat váldet vuhtii kultuvrra.

9.6.1 Hástalusat

Ovdalaš stáhta dokumeanttat leat čájehan mánáid­suodjalusas dakkár gova mii sáhttá buorebut heivehuvvot sámi geavaheddjiide vai sáhtášii addit rievt­tes veahki rievttes áigái sámi mánáide ja nuoraide buorrin. Dat guoská ee. gillii, báikkálaš kultuvrii ja jurddašanvuohkái, sámi árbevieruide ja bajásgeassinvugiide jna. (gč. NOU 1995: 6 Plan for helse- og sosialtjenester for den samiske befolkning i Norge (Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána Norgga sámi veahkadahkii), Sd.dieđ. nr. 55 (2000 – 2001) Sámepolitihka birra ja Sd.dieđ. nr. 40 (2001 – 2002) Om barne- og ungdomsvernet). Maŋimus jagi lea boahtán ovdan jearaldat ahte váldojit go sámi mánáid vuoigatvuođat doarvái bures vuhtii otná mánáidsuodjalanbálvaluslágas ja ahte váldá go mánáidsuodjalus doarvái bures vuhtii mánáid gielalaš ja kultuvrralaš gullevašvuođa. Mediat leat ee. váldán ovdan áššiid main sámi mánát leat sirdojuvvon dakkár biebmoruovttuide mat eai leat sámi ruovttut.

Vuođđolága § 110 a mielde lea stáhta geatnegahttojuvvon láhčit dili dainna lágiin ahte sámi ál­bmot beassá sihkkarastit ja ovddidit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima. ONa mánáidkonvenšuvnna artihkkal 30 mielde ii galgga dakkár mánná, gii gullá dakkár minoritehtii dahje álgoál­bmogii biehttaluvvot ovttas iežas joavkku eará miel­lahtuiguin eallit iežas kultuvrras, dovddastit ja doaimmahit iežas oskku ja geavahit iežas giela. Mánáidsuodjaluslágas leat dárkilet njuolggadusat das maid galgá váldit vuhtii go muhtin mánná bid­djojuvvo biebmoruktui, institušuvdnii dahje oahpahus-/dikšuninstitušuvdnii. Dat báiki gosa mánná galgá sirdojuvvot galgá § 4 – 15 vuođul válljejuvvot dainna lágiin ahte máná iešvuohta váldojuvvo vuhtii ja gos su fuolla ja oahpahusdárbu váldojuvvo vuhtii stáđis birrasis. Ja galgá maid váldojuvvot doarvái bures vuhtii dat sávaldat ahte galgá leat kontinuitehta máná bajásgeassimis máná čearddalaš, oskkoldatlaš, kultuvrralaš ja gielalaš duogážis. Go bidjá máná biebmoruktui, de galgá mánáidsuodjalanbálvalus álo árvvoštallat sáhttá go muhtin máná bearrašis dahje lagaš fierpmádagas válljejuvvot biebmoruoktun (gč. láhkaásahusa fuollaruovttuid várás mii mearriduvvui juovlamánu 18. b. 2003 ja suoidnemánu 15. b. 2004 mannosaš njuolggadusaid main leat lagat njuolggadusat fuollaruovttuid válljema birra máná várás).

Ráđđehusa árvvoštallama mielde váldojuvvojit mánáid vuoigatvuođat bures vuhtii Vuođđolága, mánáidkonvenšuvnna ja dálá mánáidsuodjalanlága bokte. Lágaid ja politihkalaš čujuhusaid ferte čuovvolit buriid doaimmaguin vuogádatdásis ja maid ovttaskas áššis. Hástalus sáhttá leat dat go mánáidsuodjalusbálvalusas váilu gelbbolašvuohta árvvoštallat kultuvrralaš, gielalaš ja oskkoldatlaš gullevašvuođa mearkkašumi ja das sáhttá váilut máhttu iešguđetlágan báikkálaš (ođđaáigásaš ja dološ) árbevieruin sámi báikkálaš birrasiin, ja sáhttá maid váilut máhttu sámi árvvuid ja guottuid birra. Muhtin eará hástalus sáhttá leat dat ahte oažžut dakkár bargiid mánáidsuodjalussii geain lea kulturgelbbolašvuohta ja geat dasa lassin hupmet sámegiela ja ipmirdit sámegiela gielalaš meark-kašumi. erenoamáš hástalus leat dat go Norggas leat máŋga sámegiela anus. Hástalus sáhttá maid leat gávdnat dakkár doaibmabijuid mat sihke váldet vuhtii máná gielalaš ja kultuvrralaš čanastumi ja mat dan seammás adnojit leat buoremus doaibmabidjun dan ektui makkár dárbbut mánás muđui leat. Ovdamearkka dihte lea álo váttis gávdnat biebmoruovttu, ja muhtin áiggiid sáhttá leat erenoamáš váttis gávdnat biebmoruovttu dakkár mánáide geain lea sámi dahje unnitlogučeardda duogáš. Davvi regiuvdna lea maŋemus jagi (2007) erenoamážit áŋgiruššan gávdnat sámi biebmoruovttuid. Sii raporterejit buriid bohtosiid ja dál gávdnojit eambbo biebmoruovttut go dan maidda lea dárbu.

9.6.2 Strategiijat ja doaibmabijut

Ráđđehusas lea oppalaččat luohttámuš dasa ahte mánáidsuodjalus rahčá mearridit mearrádusaid buori fágalaš ja juridihkalaš vuođu alde, ja ahte mánáidsuodjalus ipmirda man mávssolaš lea buorre máŋggakultuvrrat gelbbolašvuohta. Muhto ain lea dárbu nannet ja integreret máŋggakultuvrrat gelbbolašvuođa ja sámi perspektiivva sihke stáhta ja suohkan mánáidsuodjalussii. Muhto vel buoremus diliin nai dáidet leat hástalusat ja váttis válljemat ee. danne go mánáidsuodjalusáššit dávjá leat máŋggabealagat ja váddásat, ja danne go soitet leat iešguđetlágan oaivilat das mii lea buoremussan mánnái. Dien hástalusa maid lea deaŧalaš bidjat dohko gosa dat gullá.

Mánáid-, nuoraid- ja bearašetáhta galgá ain čalmmustahttit oččodit dakkár mánáidsuodjalusa mas lea máhttu ja mii váldá vuhtii kultuvrra. Galgá maid čalmmustahttit dan ahte addit sámi álbmogii buori mánáidsuodjalusfálaldaga ee. lágaid ja politih­kalaš neavvagiid mielde. Olles riikkas ferte deaŧalažžan atnit gelbbolašvuođa ovdánahttima go sámi álbmot orru miehtá riikka. Go lea dárbu ságastallat ja nevvojuvvot sámi mánáid oktavuođas, de sáhttá Bufetáhta davvi regiuvdna veahkehit eará regiuvnnaid. áigot maid guorahallat lagabui ahte váldojuvvojit go dálá organiseremiin doarvái bures vuhtii dat erenoamáš dárbbut mat leat julev- ja lullisámiguovlluin.

Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta áigu máŋggajagát máhtto- ja gelbbolašvuođaprográmma bokte, mii álggahuvvui 2007:s, leat mielde nanneme suohkaniid gelbbolašvuođa ee. Sámi guovlluid mánáidsuodjalusas. Raporta «Norgga sámiid guovlluid mánáidsuodjalusa máhttostatus ja máhttodárbu», gárvejuvvo 2008 njukčamánu, ja dat galgá adnojuvvot oassin máhttovuođus ráhkadit implementerema muhtin kulturhearkkes metodain. Mánáid-, nuoraid- ja bearašdirektoráhta áigu čuovvolit dan. 2008 čavčča álggahuvvo lassioahp­pofálaldat mas lea namman «Mánáidsuodjalus unnit­loguálbmotperspektiivvas» ja lea Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta mii dan lea álggahan. Diet fálaldat álggahuvvo Lillehammer, Finnmárkku, Oslo ja Telemárkku allaskuvllain, ja lohkama sis­doallu lea huksejuvvon NIBR raportii 2007:10 «Máŋggakultuvrrat mánáidsuodjalus – máhttolistu».

Bearašráđđi lea modealla maid leat viežžan das go barge Ođđa Zealándda álgoálbmogiin, maoriiguin. Dan modealla sáhttá atnit máŋggalágan áššiin, ja dat álkit heivehuvvo iešguđetlágan kultuvrralaš referánsarámmaide. Modealla atná ávkin fierpmádaga go mánáidsuodjalusas galget dahkkojuvvot mearrádusat. Modealla lea hui áigeguovdil implementeret, ja leat juo leamaš čađahuvvon máŋga bearašráđi sámi bearrašiin. Modellii lea ráhkaduvvon implementerenmodealla, ja máŋga sámi suohkana galget 2008:s oažžut fálaldaga beassat oahppat bearašráđi geavahemiin. Modealla maid heive go galgá gávdnat biebmoruovttuid mánáid fierpmádagas. Gihppagiid leat jorgalahttán davvisámegillii.

Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta áigu ságastallat Sámedikkiin boahttevaš strategiijaid birra nannen várás mánáidsuodjalusa gelbbolašvuođa sámi mánáidsuodjalusas.

10 Mánáidgárddit

Norggas lea, álgoálbmotvuoigatvuođaid vuođul, erenoamáš geatnegasvuohta váldit vuhtii sámi mánáid ja váhnemiid beroštumiid. Mánáidgárdi lea okta servodaga deaŧaleamos arenain giella, kultuvra ja identitehta ovdánahttimii. Dan seammás galgá mánáidgárdi gaskkustit sámi kultuvrra ja eallinvuogi positiivvalaš vugiin. Go lea oadjebas­vuohta iežas giela ja kultuvrra dáfus, de dat addá sámi mánáide buot buoremus eavttuid das ahte ovddidit iežaset identitehta – dan seammás go sii galget eallit majoritehtaservodagas. Ráđđehusa mihttomearri lea nannet sámegiela anu ja láhčit dili dakkárin ahte sámi mánát vásihit sámegiela ja dárogiela ovttadássásaš giellan. Danne lea deaŧalaš ahte sámi mánát ožžot dakkár mánáidgárdefálaldaga mii nanne sin sámegiel ovdáneami.

Govus 11.1 Norgga gielddat main leat sámi mánáidgárddit

Govus 11.1 Norgga gielddat main leat sámi mánáidgárddit

Mánáidgárdelágas deattuhuvvo ahte «Mánáidgárdi galgá váldit vuhtii máná agi, doaibmadási, sohkabeali, sosiála, čearddalaš ja kultuvrralaš duogáža ja dasa gullá máná giella ja kultuvra». Dat mearkkaša earret eará dan ahte jus sámi mánát leat dáčča mánáidgárddis, de galget dat váhnemat gean dan hálidit sáhttit vuordit mánáidgárddi bargiin dieđuid sámi kultuvrras ja sii galget maid deattuhit sámi kultuvrra leat oassin mánáidgárddi sisdoalus.

Ulbmil dainna erenoamáš doarjagiin sámi mánáidgárdefálaldahkii lea dagahit dan ahte sámi mánát galget beassat ovddidit sámi giela ja kultuvrra mánáidgárddis. Eará doarjagat mat mannet dasa ahte movttidahttit eambbo mánáidgárdesajiid háhkat ja ruhtadit doaimma, gusket sámi mánáidgárddiide seamma ollu go dáčča mánáidgárddiide.

Fylkkamánnis lea bagadallangeatnegasvuohta suohkaniid ja mánáidgárdeeaiggádiid ektui ja dat galgá gozihit ahte suohkan doaimmaha daid bargguid maid galgá, ja maid mánáidgárdeláhka gohčču, go lea mánáidgárdeeiseváldi. Dat mea­rk­kaša earret eará ahte galget aktiivvalaččat addit bagadallama dain surggiin maid mánáidgárdeláhka gokčá, sihke suohkanii mii lea mánáidgárdeeiseváldi ja suohkanlaš ja priváhta mánáidgárdeeaiggádiidda. Dan seammás lea Sámedikkis erenoamáš ráđđeaddi ovddasvástádus suohkanlaš ja priváhta mánáidgárddiide go lea sáhka sámi mánáidgárddiid ja daid mánáidgárddiid gos leat sámi mánát, hábmemis ja sisdoalus. Máhttodepartemeanta áigu ráđđádallat Sámedikkiin dan movt sáhttet ovttasbargat goziheami dáfus mii lea jurddašuvvon sámi mánáidgárdesuorggi várás, gč. maid kap. 11.2.

10.1 Mánáidgárddit sámi mánáide

2007:s ledje 41 sámi mánáidgárddi Norggas main ledje sullii 1000 sámi máná. Sámi mánáidgárddit leat ásahuvvon Čáhcesullo rájes davvin gitta Osloi lulás. Eanaš oassi dain mánáidgárddiin leat Finnmárkkus. Sámi mánáidgárddiid lohku lea leamaš oalle dásset maŋemus jagiid, gč. govvosa 0.2. Sámi mánát dáčča mánáidgárddiin sáhttet oažžut fálaldaga sámegieloahpahusas. Maŋimus jagiid lea dat fálaldat lassánan, gč. govus 10.3. 2007:s ožžo 14 dáčča mánáidgárddi, main leat sámi mánát, doarjaga sámi giellaoahpahussii. Mihttomearrin lea ahte sámi mánát galget oažžut dakkár mánáidgárdefálaldaga mii lea heivehuvvon sin gillii ja kulturduogážii. Suohkaniin lea erenoamáš ovddasvástádus sihkkarastit ahte sámi mánát ožžot dakkár mánáidgárdefálaldaga mii lea huksejuvvon sámi gillii ja kultuvrii, gč. mánáidgárdelága § 8.

Govus 11.2 Mánát
 sámi mánáidgárddiin
 2002 – 2007

Govus 11.2 Mánát sámi mánáidgárddiin 2002 – 2007

Gáldu: Sámediggi

Govus 11.3 Dáčča
 mánáidgárddit
 sámi oahpahusain 2002 – 2007

Govus 11.3 Dáčča mánáidgárddit sámi oahpahusain 2002 – 2007

Gáldu: Sámediggi

Lea erenoamáš deaŧalaš láhčit sámi mánáidgárdefálaldaga dakkár suohkaniidda gos sámi giella ja kultuvra lea hearkkes dilis. Suohkanat mat leat dakkár muttus ahte leat ealáskahttime sámi giela ja kultuvrra berrejit váldit erenoamážit vuhtii dan ahte sámi mánát besset deaivvadit sámi gielain ja kultuvrrain mánáidgárddis. Sámi giellaovdánahttin mánáidgárddis berre dahkkojuvvot mánáidgárddi, váhnemiid ja lagaš birrasa aktiiva ovttasdoaibmamiin.

10.2 Sámedikki rolla

Sámediggái juolluduvvojit ruđat Máhttodepartemeanttas ja dat ruđat galget leat sámi mánáidgárddiide, pedagogalaš materiála ráhkadeapmái, giellaoahpahussii ja sámi mánáidgárddiid diehtojuoh­kin-, ovdánahttin- ja bagadallanbargui ja mánáid­gárddiide gos leat sámi mánát.

Sierra doarjja addojuvvo daidda mánáidgárddii­de main lea mearrádus ahte sii barget sámi gielain ja kultuvrrain. Ulbmil dainna doarjagiin lea gokčat daid liigegoluid maid sámi mánáidgárdefálaldat mielddisbuktá ja sihkkarastit ahte sámi mánát mánáidgárddiin ožžot vejolašvuođa ovddidit ja nannet iežaset giela ja kulturduogáža. Sámediggi hálddaša doarjaga ja lea ráhkadan doarjjajuolludan- njuolggadusaid.

Sámedikkis ja departemeanttas lea jahkásaš ovttasbargočoahkkin hálddahuslaš dásis. Sáme­diggi ovttasbargá maid fylkkamánniiguin mánáidgárdekonferánssaid, gelbbolašvuođadoaimmaid, ovdánahttinbargguid ja fierpmádatbargguid ektui. Máhttodepartemeanta áigu 2008:s bidjat johtui guktii jagis ovttasbargočoahkkima Sámedikkiin.

Geahča maiddái Sámedikki 2006 jahkedieđáhusa čuoggá 7.3 ja 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 8.

10.3 Gelbbolašvuohta ja rekruhtten

Máhttodeparteameanta lea njukčamánu 1. beaivvi 2006 mánáidgárdelága § 2 mielde mearridan rámmaplána njuolggadusa mánáidgárddi sisdoalu ja doaimmaid hárrái. Sámi perspektiiva lea sisagođđojuvvon oassin ođđa rámmaplánas. Mánáidgárddi rámmaplána duođašta ahte »[...] sámi mánát dárbbašit doarjaga seailluhit ja ovddidit iežaset giela ja kultuvrra gos dal de orožit riikkas.»

Sámediggi lea ovttasráđiid Máhttodeparte­meanttain ráhkadan bagadallanmateriealla rámma­plánii. Earret eará lea almmuhuvvon temágihpa sámi kultuvrra birra mánáidgárddis. Dat lea juogaduvvon buot riikka mánáidgárddiide. Muđui de galgá ráhkaduvvon bagadallagihpa sámi mánáidgárddiid bargiide ja mánáidgárddiide gos leat sámi mánát.

Máhttodepartemeanta álggahii 2007 giđa ­Gelbbolašvuohta mánáidgárddis – strategiija ­gelbbolašvuođaovdáneapmái mánáidgárdesuorggis 2007 – 2010. Gelbbolašvuođastrategiijas lea eaktun lagaš ovttasbargu Sámedikkiin go galgá hábmet doaibmabijuid sámi mánáidgárdesuorgái. Bajimus mihttomearri gelbbolašvuođastrategiijas lea ovddidit mánáidgárddi viidáseappot oahpaheaddjiorganisašuvdnan mas lea aktiiva gelbbolašvuođaovdáneapmi. Ulbmiljoavku lea buot suohkanlaš ja ii-suoh­kanlaš mánáidgárddit. Njeallje fágasuorggi leat vuoruhuvvon strategiijas: Giellabiras ja giellamovttidahttin, mánáid oassálastin, ovttasbargu ja oktavuohta gaskal mánáidgárddi ja skuvlla ja pedagogalaš jođiheami.

Vestfold allaskuvla kártii 2006:s makkár fálaldagat ja dárbbut leat liige- ja viidáset oahpus mánáidgárdesuorggis. Máhttodepartemeanta lei sin bivdán dan bargat. Kártema boađus lei earret eará ahte gelbbolašvuođaplánat galget ovdánahttojuvvot báikkálaččat ja dan galgá dahkat dan mielde makkár doaibma ja sajádat mánáidgárddis lea servodagas.

Sámediggi ja Máhttodepartemeanta leat dáhtton Sámi allaskuvlla ráhkadit gelbbolašvuođakártema mánáidgárdebargiid gaskkas sámi mánáidgárddiin ja dain mánáidgárddiin gos leat sámi mánát. Kárten čájeha stuora dárbbu liige- ja viidáset ohppui jođiheddjiide, pedagogalaš jođiheddjiide ja veahkkebargiide sámi mánáidgárddiin. Sámi mánáidgárddiid bargit čujuhit seamma gelbbolašvuođadárbbuide go daid mat bohtet ovdan Vestfold allaskuvlla kártemis, earret eará gelbbolašvuohta mánáid oassálastima birra, mánáidgárddi unnimus mánát, mánáidgárddi-skuvlla oktiigullan ja pedagogalaš duođašteapmi. Dasa lassin de dadje ollu dárbbašit gelbbolašvuođa guovttegielatvuođas, duojis ja luođis.

Bargit leat mánáidgárddi deaŧaleamos resursa, ja sin gelbbolašvuohta lea mearrideaddjin das mii gaskkustuvvo ja deattuhuvvo mánáidgárddis juohke beaivvi. Sámediggi lea bagadallanbarggus bokte sámi mánáidgárddiide ja daidda mánáigárddiide gos leat sámi mánát, čujuhan leat stuora dárbbu das ahte bargiin lea gelbbolašvuohta iešguđet osiin sámi kultuvrras, eallinvuogis ja servodateallimis. Sámediggi áigu álggahit doaibmabijuid vai lassánivččii gelbbolašvuohta diein surggiin. Dasto gártá guovddážii liigeoahppu ja geahččalan- ja ovdánahttinbargu.

Ráđđehusa mihttomearri lea sámegiela nannet ja sámegiella galggašii šaddat resursan ođđa sámi buolvvaide. Giellaovdánahttinbargguin ferte juo hui árrat álgit. Giellabargu lea okta dain deaŧa­-leamos bargguin mánáidgárddis. Sámi mánáide lea árra ja buorre giellaoalgguheapmi mearrideaddjin go sii galget ovddidit ja seailluhit sámegiela. Ere­noamáš deaŧalaš lea čalmmustahttit julev- ja oarjelsámiguovlluid gos sámegiella lea hearkkes dilis. Mánáidgárdeláhka § 2 deattuha jura juste ahte mánáidgárdi galgá váldit vuhtii sámi mánáid giela.

Sámediggi lea máŋga jagi bargan dihtomie­lalaččat mánáidgárddi giellaovdánahttimiin, earret eará konferánssaid, semináraid, suohkaniid ja ovttaskas mánáidgárddiid bagadallamiin ja iešguđetlágan fierpmádagaiguin. Máŋga suohkana leat bidjan bargui sierra giellabargiid geat bagadallet skuvllaid das movt galgá ráhkadit sámi sisdoalu rámmaplánain ja oahppoplánain. Máŋgga mánáidgárddis ja suohkanis leat maid buorit vásáhusat iešguđetlágan giellalávgunprošeavttaiguin. Earát gis leat bivdán boarrasit buolvva gaskkustit sámi kultuvrra ja giela.

Boksa 11.1 Badjemánáid beaiveruoktu – giellaprošeakta

Kárášjoga badjemánáid beaiveruovttus lea leamaš giellamovttidahttinprošeakta mii bisttii guokte jagi. Ulbmil prošeavttain lea nannet ja ovddidit mánáid giellagealbbu boazodoalloterminologiijas, báikenamain, báikenamahusain ja dálke- ja siivodilálašvuođain.

Mánáidgárdi lea ožžon prošeaktaruđaid Sámedikkis. Váhnemat leat dasto beassan váldit mánáideaset mielde meahccái dahje ealu lusa, eai ge sii leat dárbbašan máksit saji ovddas dan botta. Maŋŋil mátkki galget buot váhnemat addit logga ja raportta mánáidgárdái. Raporttas galget boahtit ovdan doaimmat, bargu, sánit ja dajaldagat, čađaheapmi, árvvoštallan ja govat. Mánáidgárdi hálida oahpahit mánáide sániid ja dajaldagaid doppe dan báikkis gos barggut doaimmahuvvojit ja dakkár birrasis gos mánáin ja nuorain lea seamma ášši man birra hupmet. áhkut ja ádját leat maid deaŧalaš riggodahkan mánáidgárdái. árbevirolaš máhttu ferte jođihuvvot buolvvas bulvii.

Juohke mánáidgárdeeaiggádis lea ovddasvástádus das ahte sin doaimmas lea doarvái gelbbolašvuohta doaibmat gustojeaddji lágaid ja njuolggadusaid mielde. Mánáidgárdeeaiggádis lea ovddasvástádus bargiid gelbbolašvuođaloktemis ja dat galgá bidjat dárbbašlaš resurssaid olamuddui vai lea vejolaš dan bargat. Máhttodepartemeanta lea bidjan ruđaid gelbbolašvuođadoaibmabijuide. Mánáidgárdeeaiggát sáhttá ohcat stáhtá gelbbolašvuođaruđaid suohkaniid bokte. Lea deaŧalaš ahte suohkanat ja priváhta mánáidgárdeeaiggádat movttidahttet sámi mánáidgárddiid ja daid mánáidgárddiid gos leat sámi mánát, ohcat gelbbolašvuođaruđaid. Erenoamáš áigeguovdilat leat dat ruđat mat galget nannensurggiide giellabiras ja giellamovttidahttin.

10.3.1 Mánáidgárdebargiid háhkan

Máhttodepartemeanta bijai 2007 giđa ovdan Stategiija ovdaskuvlaoahpaheddjiid háhkat mánáidgárdái 2007 – 2011. Mánáidgárdesajit leat hirbmadit lassánan ja dat dagaha ahte ovdaskuvlaoahpaheddjiid dárbu lea sturron maŋimus jagiid. Strategiija galgá dustet nationála rekruterenhástalusaid. Strategiija ja ođastuvvon máhtu vuođul dán suorggi birra, áigu departemeanta ráhkadit doaibmaplánaid juohke jagi.

Ain lea stuora hástalussan háhkat mánáidgárdebargiid geain lea sámegielmáhttu. Sámi mánáidgárdesuorggis lea duppal hástalus go lea sáhka pedagogalaš bargiin: Oppalaččat lea juo váttis háhkat ovdaskuvlaoahpaheddjiid ja erenoamážit dakkár ovdaskuvlaoahpaheddjiid geain lea sáme­gielmáhttu. Seammás lea deaŧalaš doalahit daid bargiid geat juo barget mánáidgárddis. Ere­noa­mážit lulli- ja julevsámiguovlluin lea dárbu dakkár oahppan ovdaskuvlaoahpaheddjiide geain lea sámegielmáhttu. Lea maid dárbu sámegielat bargii­de oallut suohkaniin olggobealde Sis-Finnmárkku.

Sámedikkis lea 2002 rájes leamaš sierra ­stipeandaortnet ovdaskuvlaoahpaheddjiide ja dábálaš oahpaheddjiide, earret eará oahpponeav­vopedagogihkas ja gielas. Earret eará de leat juolludan stipeanddaid ovdaskuvlaoahpaheddjiide geat leat čiekŋudahttán julevsámegillii. Hástalussan lea dat go leat unnán ohccit, ja ahte dat ohccit hárve devdet eavttuid mat leat biddjon juolludeami oktavuođas. Sámediggi lea erenoamážit čalmmustahttán iežas mánáidgárdeplánas doaibmabijuid háhkan dihte mánáidgárdebargiid.

Sámi allaskuvla Guovdageainnus lea áidna allaskuvla mii oahpaha allaskuvlaoahpaheddjiid geain lea sámegielat gelbbolašvuohta. Sámi alla­skuvllas eai leat buot jagiid leamaš doarvái ohccit bidjat johtui ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpu. Okta ágga dasa soaitá leat ahte ohcciin váilu lohkangelbbolašvuohta, ja dasa lassin árvvoštallojuvvojit modeallat gáiddusoahpahuslágideapmái ovdaskuvlaoahpaheddjiid ja liigeoahpaheami várás.

Čuovvolettiin Doaibmaplána dásseárvvu várás mánáidgárddis 2004 – 2007, leat Sámediggi ja Nordlándda, Romssa ja Finnmárkku fylkkamánnit erenoamážit čalmmustahttán dievdo ovdaskuvlaoahpaheddjiid háhkama, earret eará sámi mánáidgárddiide. Doaibmaplána galgá viidaseappot dolvojuv-vot muhtin strategiijas dásseárvui mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas 2007 – 2012.

Fertet systemáhtalaččat bargat bagadallamiin ja ovdánahttinbargguiguin mánáidgárddiin vai sáhttá háhkat olbmuid bargat sámi mánáidgárddiin ja vai sáhtášii doalahit dássedisvuođa bargiidjoavkkus. Ferte maid oalgguhit fierpmádagaid hukset gaskal sámi mánáidgárddiid vai sáhttá háhkat dieđuid- ja lonohallat vásáhusaid. Sáme­diggi lea maŋimus jagiid álggahan muhtin ráje fierpmádatčoahkkimiid. Váldo mihttomearrin fierpmádagaiguin lea hukset gelbbolašvuođa, dieđuid juohkit ja gilvit buriid vásáhusaid mánáidgárdebargiid gaskii.

Leat ovddimustá suohkan gii lea mánáidgárdeeaiggát ja mánáidgárdeeiseváldi ja priváhta mánáidgárdeeaiggádat geain lea ovddasvástádus movttidahttit bargat ovdánahttinbargguiguin ja fierpmádathuksemiin. Maiddái suohkangaskasaš ovttasbargu lea deaŧalaš go galgá gilvit vásáhusaid, čatnat oktavuođaid movttidahttima ja inspirašuvn­na dihte. Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámediggi lágidit juohke jagi nationála konferánssaid sámi mánáidgárdebargiide.

10.4 Oahpponeavvuid ráhkadeapmi

Ain váilu sámi mánáide ja sámi mánáidgárddiide heivehuvvon pedagogalaš materiála. Maŋimus jagiid leat almmuhuvvon oahpponeavvut buot golmma sámegillii. Sámedikkis lea oahpponeavvoguovddáš gos lea pedagogalaš materiála mánáidgárdái ja skuvlii. Dárbbašuvvojit mánáidgirjjit, fágagirjjit, filmmat, plakáhtat, sámi inspirerjuvvon stohkosat, CDat main lea sámi musihkka/luohti ja IKT-oahpponeavvut. Máhttodepartemeanta juolluda jahkásaččat ruđa Sámediggái vai sáhttá ovddidit pedagogalaš materiála mii adnojuvvo sámi mánáidgárddiin ja dain mánáidgárddiin gos leat sámi mánát.

10.5 Sirdin mánáidgárddis – skuvlii

Mánáidgárdi deattuha rámmaplána mánáidgárddi sisdollui ja doaimmaide, ovttasráđiid skuvllain ja galgá láhčit dili buorrin mánáide go galget sirdit mánáidgárddis vuosttaš luohkkái skuvlii dahje SAáOii. Diet galgá dáhpáhuvvat lagaš ovttasbargguin máná ruovttuin. Ja lea erenoamáš deaŧalaš ahte sámi mánát ja váhnemat vásihit kontinuitehta oahpus vai besset ovddidit giela ja kultuvrra.

Ovttasbargu ja oktavuohta mánáidgárddi ja skuvlla gaskkas lea okta nannensurggiin Máhttodepartemeantta strategiijas gelbbolašvuođaloktemii mánáidgárdesuorggis. Diet dagahivččii eambbo báikkálaš rahčamuša ovdamearkka dihte ovdánahttinbargguid, oktasaš kurssaid ja semináraid bokte mánáidgárddiide ja skuvllaide. Dat ruđat mat juolluduvvojit gelbbolašvuođa doai­bmabijuide mánáidgárdesuorggis, galget gehččot ovttas daid ruđaiguin mat leat vuođđooahpahusa gelbbolašvuođaloktemii.

Departemeanta áigu ráhkadit bagadallančál­losa mánáidgárddi ja skuvlla ovttasbarggu ja oktav­uođa birra.

10.6 Strategiijat ja doaibmabijut

  • Mánáidgárddi Gelbbolašvuođastrategiija čuovvoleapmin áigu Máhttodepartemeanta bovdet Sámedikki ovttasbargat dakkár doaibmabijuid ektui mat leat jurddašuvvon sámi mánáidgárdesuorgái, ee. bearráigeahču ektui.

  • Máhttodepartemeanta áigu guorahallat dárbbu háhkat sámi giella- ja kulturgelbbolaš pedagogalaš mánáidgárdebargiid go juolluda gelbbolašvuođaruđaid mánáidgárdesuorgái.

  • Máhttodepartemeanta áigu 2008 rájes álggahit juohke jagi hálddahuslaš ovttasbargočoahkkimiid Sámedikkiin mat dollojuvvojit guovtte geardde jagis ja mat leat sámi mánáidgárde­suorggi hástalusaid ja doaibmabijuid birra.

11 Vuođđooahpahus

Jus sámegiella galgá ovdánit ja ođđasis virkkosmahttojuvvot ealli hupman- ja čállingiellan, de ferte sámi álbmogis leat vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegillii. Dasa lassin addá vuođđooahpahus sámi álbmogii vejolašvuođaid válljet alit oahpu iežas gillii. Danin lea ge bures heivehuvvon oahp­pofálaldat hui guovddážis sámegiela boahtteáiggi mearrideaddjin.

Mii guoská servodahkii minddár, de bidjá našuvnnalaš oahppoplánaid sámi sisdoallu vuođu man ala hukse eanet dieđuid sámi dilálašvuođaid birra Norggas oppalaččat. Buoret diehtu ja máhttu sámi álbmoga ja kultuvrra birra váikkuha dasa ahte láhččojuvvo buoret dilli buori sámi servodatovdáneapmái.

Govus 12.1 Gielddat main oahppit oahpahallet sámegiela

Govus 12.1 Gielddat main oahppit oahpahallet sámegiela

Oahpahuspolitihkka mii lea Norgga sámi ál­bmoga várás, lea hábmejuvvon earet eará ILO-konvenšuvnna nr. 169 vuođul, mii guoská eamiálbmogiidda ja čearddalaš joavkkuide sierra stáhtain. Das nannejuvvo earet eará eamiálbmogiid vuoigatvuohta oažžut oahpahusa ja oahpu seamma dásis eará olbmuiguin nationálaservodagas. 27, artihk­kalis daddjojuvvo ahte «Ovddasvástideaddji eiseválddit galget dáhkidit dáid álbmogiid lahtuid skuvlema ja oasálastima skuvlenprográmmaid plánemis ja jođiheamis, dainna ulbmiliin ahte dát álbmogat dađistaga sáhttit váldit ain stuorit ovddasvástádusa dáid prográmmaid jođiheamis». Ulbmilin lea ahte oahpahus galgá addit mánáide vejolašvuođa ollislaččat searvat sihke iežaset birrasii ja našuvnnalaš oktavuođaide.

Soria Moria julggaštusas lea celkojuvvon: «Sámepolitihka vuođđun lea dat duohtavuohta ahte Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnamiidda, sápmelaččaid ja dáččaid, ja ahte goappešagain dáin álbmogiin leat seamma vuoigatvuođat ja seamma gáibádusat beassat ovddidit iežaset kultuvrra ja giela.[…] Mii áigut jođihit dakkár sámepolitihka mii galgá leat ávkin sámi álbmogii nu ahte sámegielas, kultuvrras ja servodateallimis galgá leat sihkkaris boahtteáigi Norggas.[…] Sámedikkis galgá leat duohta váikkuhanfápmu dain surggiin mat leat dehálaččat sámi servodahkii. Mii áigut buoridit vejolašvuođaid oažžut oahpu sámegillii buot ahkásaččaide.»

Ovdáneapmi mii guoská ohppiid lohkui geat válljejit sámegiel oahpahusa, čájeha mákkár dilli sámegielas lea Norggas. Ráđđehusa mihttomearri lea oažžut eanebuid válljet sámegiel oahpahusa. Jus dien mihttomeari galgat joksat, de fertejit suoh­kanat ja fylkasuohkanat láhčit dili nu ahte sii geat hálidit sámegiel oahpahusa, ožžot dohkálaš oahp­pofálaldaga. Buori oahpahusa eaktun lea ahte leat gávdnamis buorit oahpponeavvut ja ahte gávdnojit doarvái oahpaheaddjit geain lea gelbbolašvuohta oahpahit sámegillii. Dat lea hástalus mainná ráđđehus áigu áŋgirit bargat.

11.1 Sámedikki rolla, ovddasvástádus ja doaibmamušat oahpahussuorggis

Lea vuosttažettiin oahpahuslága § 6 – 4 mii čilge makkár váldi Sámedikkis lea oahpahussuorggis. Lea Sámedikki ovddasvástádus ráhkadahttit oahppoplánaid sámi ohppiide vuođđoskuvllas ja sámegiel oahpahussii ja erenoamáš sámi fágaide joatkkaoahpahusas. Sámedikkis lea maid ovddasvástádus njuolggadusaid bokte mearridit sámi sisdoalu iešguđet fágasurggiide, gč. kap. 11.4.

Sámediggi galgá maid bagadallat ja juohkit dieđuid sámi oahpahusa birra. Sámediggi bargá maid sihkkarastit ahte gávdnojit sámi oahppo­neavvut main lea kvalitehta, diggi hálddaša doarjagiid mat gullet oahpponeavvuid ovddideapmái, juohká dieđuid oahpponeavvuid birra skuvllaide ja mánáidgárddiide, ja sáhttá maid luoikat oahppo­neavvuid skuvllaide ja mánáidgárddiide. Sámediggi hálddaša máŋggalágan stipeandaortnegiid oahpahussuorggis. Okta dáin stipeanddain, oahppostipeanda sámi nuoraide, sirdojuvvui departementtas Sámediggái 1993:s. Daid eará stipeanddaid lea Sámediggi ieš ásahan.

Sámi oahpahusráđđi ásahuvvui 1976:s ja lei okta dain vuosttaš sámi institušuvnnain mat ásahuvvojedje. Sámi oahpahusráđđi doaimmai njuolga departementta vuolde. Ráđi bargun lei árvvoštallat oahppofálaldagaid sámi álbmogii, ráhkadit ja heivehit oahppoplánaid ráđi ovddasvástádussuorggi siskkobealde, dohkkehit oahppogirjjiid, bagadallat mánáidgárddiid, vuođđoskuvlla, joatkkaoahpahusa ja rávesolbmuid oahpahusa bargiid, čuovvut barggu čálalaš bagadallamiiguin, čuovvut lassioahpahusa ja doaimmahit fágalaš ráđđeaddima skuvlaeiseválddiide buot golmma hálddašandásis. Oahpponeavvoguovddáš ásahuvvui oahpahusráđi vuollásaš ossodahkan.

1993:s addojuvvui Sámediggái váldi nammadit Sámi oahpahusráđi. Seammás oaččui Sámediggi maid válddi nammadit stáhta joatkkaskuvllaide stivrra ja árbordi sami vuođđoskuvlla stivrra.

Dalle jagis 2000 go Sámi oahpahusráđđi heaittihuvvui, de sirdojuvvui ráđi čállingoddi (25 virggi) Sámedikki hálddahussii. Seammás ásahuvvui sierra 50-poasta departementta bušeahtas Sámediggái (gč. kap. 7.1.1). Juolludeamit gokčet hálddahusa goluid ja oahpponeavvuid buvttadan- ja ovddidangoluid.

Dál leat Sámedikkis sullii dat seamma barggut oahpposuorggis go Sámi oahpahusráđis ledje. Muhto Sámedikki oktavuohta Máhttodepartementii lea earalágan go dat mii Sámi oahpahusráđis lei, gč. kap. 7.4 Sámedikki formálalaš sajádaga birra. Máhttodepartemeantta oktavuođain Sámedikkiin, geavaha departementa vuođđun Sámedikki ja stáhtii gullevaš eiseválddiid ráđđádallansoahpamuša. Muđui čađahuvvojit fásta ságastallančoahkkimat hálddahusdásis gaskal Sámedikki ja departe­meantta.

11.2 Sámegiella vuođđooahpahusas

Stáhtas lea bajimus ovddasvástádus gozihit ahte vuođđoskuvlla oahppit ožžot sámegiel oahpahusa maid sis lea vuoigatvuohta oažžut, beroškeahttá gos sii orrot. Stáhtas lea maid ovddasvástádus gozihit ahte addojuvvo oahppu Sámi Máhttoloktema oahppoplánaid mielde. Dát sisttisdoallá dan ahte stáhtas lea ovddasvástádus mearridit lágaid ja láhkanjuolggadusaid mat áimmahuššet dieid geatnegasvuođaid, Stáhta galgá maid juolludit resurssaid iešguđetlágan doaimmaid čađaheapmái ja gozihit doaimmaid. Sámi oahppoplánat láhčet dili ohppiide oažžut olles 13-jagi vuođđoskuvllas oahpahusa mii lea vuođđuduvvon sámegillii, sámi kultuvrii ja sámi servodateallimii.

Departemeanta lea ožžon dihtosii ahte fálaldagat sámi álbmogii eai leat buot oktavuođain dohkálaččat. Dat guoská ovdamearkka dihte dasa man muddui ohppiide mieđihuvvo oahpahusvuoigatvuohta mii sis lea, makkár kvalitehta ja sisdoallu oahpahusas lea, ja movt oahpahus lágiduvvo. Departemeanta árvida ahte leat stuora erohusat báikkis báikái. Ovdamearkka dihte lohká Finnmárkku fylkamánne ahte doppe gal ožžot buohkat dien oahpu geain leat vuoigatvuohta dan oažžut, ja eará guovlluin ges dieđihuvvo ahte doppe láhčet sámegiel oahpahusa easka maŋŋil go skuvlajahki juo lea álgan, eai ge álggat dan dakkaviđe go skuvlajahki álgá. Departemeantta mielas lea unohas jus mánát ja nuorat geat hálidit sámi oahpahusa, ja geain lea vuoigatvuohta dan oažžut, eai oaččo dan ja/dahje ožžot oahpahusa mii ii leat sin oahppandárbbuide heivehuvvon. Vai oahppit (mánát, nuorat ja rávesolbmot) sihke vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas ožžot oahpu masa sis leat riekti, de fertejit fylkamánnet – go čađahit bearráigeahču, earet eará deattuhit suohkaniid ja fylkasuohkaniid geatnegasvuođa mii guoská dasa ahte fállat sámegiel oahpu guoskevaš lágaid ja njuolggadusaid mielde, gč. oahpahuslága §§ 6 – 2 ja 6 – 3. Mii guoská vuođđoskuvlla bearráigeahččamii, de beassá Sámediggi leat dárkojeaddji go Finnmárkku fylkamánne čađaha bearráigeahču sámi vuođđoskuvllain. Sámediggi hálida maid leat mielde go čađahuvvo bearráigeahčču mánáidgárddiin gos leat sámi mánát. Departemeanta áigu geahččat dárkileappot movt buorebut sáhttá láhčit dili nu ahte Sámediggi sáhttá leat mielde go čađahuvvo bearráigeahčču suohkaniin gos leat sámi mánát mánáidgárde- ja vuođđoskuvlaagis.

Gitta 1997 rádjái ožžo oahpaheaddji geat oahpahedje sámegillii dahje sámegielas 10,75 pst. dii-bmologus áigeresursan diekkár oahpahussii (konverterenresurssa). Oahpaheaddjit sáhtte earet eará geavahit dien áiggi dahje oasi diein diimmuin oahpponeavvuid ráhkadeapmái. 1997 rájes biddjojuvvui konverterenresursa erenoamašoahpahussii ja oahpahus sámegillii ja sámegielas oktii, ja juogaduvvui skuvllaide oktan juolludeapmin, mii juogaduvvui oahpaheaddjiid gaskka báikkálaš skuvlla árvvoštallama mielde. 2001 rájes rievdaduvvui konverterenresursa lossa oahpahussii veahkkin ja geahpeduvvui 15 proseanttain. Movt dát resursa galgá geavahuvvot, mearriduvvo skuvllain ovttas válljejuvvon luohttámušolbmuiguin. Máhttodeparte­meanttas lei ovdal ovddasvástádus šiehtadusain nugo oahpaheddjiid lohkangeatnegasvuođas, man vuollái gulai konverterenortnet. Dáid ortnegiid válddii KS iežas ovddasvástádussan 2004 rájes ­suohkaniid ja fylkasuohkaniid skuvllain.

Sámi skuvllain lea ain stáhta ovddasvástádus láhčit lassiveahki erenoamáš lossa oahpaheapmái. Oktasaš doarjja mii addojuvvo skuvllaide, lea hui unnán geahpeduvvon mii guoská sámi skuvllaide. 10,75 pst. diibmologus mii addojuvvo sámegiel ja sámegillii oahpaheapmái, mas geassá 15 pst., dan hálddašit ain skuvllat ja sáhttet dan geavahit geahpedit lohkanáiggi oahpaheddjiide geat oahpahit sámegillii ja sámegielas.

Finnmárkku fylkamánne lea ráhkadan diehtogihppaga mas sámiid vuoigatvuođat oahpahussii čilgejuvvojit, movt galgá ohcat diimmuid dan oahpaheapmái, vejolaš oahpahanvuogit ja Sámedikki ovddasvástádus ja barggut. Dákkár gihpa juogaduvvo jahkásaččat eará fylkamánniide. Sáhttá leat dárbu juohkit eanet dieđuid váhnemiidda ja ohppii­de dan birra makkár vuoigatvuohta lea oažžut oahpu sámegillii ja sámegielas, ja makkár váidinvejolašvuođat gávdnojit. Ja skuvlaoamasteaddjit, erenoamážit olggobealde sámi guovlluid, berrejit maid oažžut dieđuid dan birra makkár geatnegasvuođat skuvlaoamasteddjiin leat addit oahpahusa sámegillii ja sámegielas, ja makkár doarjjaortnegat gávdnojit dán doibmii. Departe­meanta áigu gozihit ahte oahpahusvuoigatvuođa jna. dieđut juogaduvvojit buorebut, nu ahte vuostáváldit álkit daid gávdnet.

11.2.1 Sámegiela vuođđooahpahus

Oahpahuslága 6. kapihttala mielde lea sámi guovl­luid mánáin geat leat vuođđoskuvlaagis juohkehaččas vuoigatvuohta oažžut sámigiel oahpahusa ja oahpahusa sámegillii. Olggobealde sámi guovlluid lea ohppiin vuoigatvuohta oažžut diekkár oahpaheami jus suohkanis leat unnimusat logi máná geat dan gáibidit, ja jus joavkkuide báhcet viidáseappot unnimusat guhtta oahppi, gč. oahpahuslága § 6 – 2. Departemeanta oaidná ahte go sámegiel oahpahus lea geatnegahttojuvvon lága bokte, de dat lea váikkuhan dasa ahte sámi mánát ja nuorat geavahišgohtet eatnigielaset eanet oadjebasvuođas buot oktavuođain. Dasa lassin addá dákkár oahpaheapmi sidjiide eanet ipmárdusa ja dieđuid iežaset kultuvrra birra, mii fas dagaha ahte sii leat atnigoahtán iežaset duogáža miha eanet árvvus go ovdal dahke. Sii ožžot maid vejolašvuođa fievrredit árbevieruideaset viidáseappot.

Sámediggi lea dáhtton rievdadit oahpahuslága nu ahte maiddái vuođđoskuvlaoahppit geat orrot olggobealde sámi guovlluid galget oažžut sierranas vuoigatvuođa oažžut oahpahusa sámegillii. Departementta mielas lea dien váttis čađahit danin go váilot oahppan oahpaheaddjit geat sáhtáše oahpahit ja go leat unnán sámegielagat geat ohcet oahpaheaddjeohppui, gč. kap. 12.1.1, mas maid čujuhuvvo ahte leat miha eanebut geat ohcet ođđa lohkanfálaldagaide, muhto oppalohkái leat ain ollu hástalusat oažžut eanebuid oahpu váldit. Jus oahpahuslága rievdadivččii nu movt Sámediggi dáhttu, de šattašii váldit atnui gáiddusoahpahusa oalle viidát. Diekkár fálaldagat gal sáhttet máŋgga oktavuođas gokčat oahppodárbbuid jus ii leat vejolaš eara ládje láhčit oahpu. Gáiddusoahpahus fálaldagat leat máŋggaláganat sihke kvalitehta ja viidodaga dáfus ja man muddui leat heivehuvvon buot golmma sámegillii. Dat leat máŋggaláganat sihke organiserema, teknologiija geavaheami, gelbbolašvuođa ja ii unnimusat oahpponeavvuid dáfus, gč. kap. 11.5. Departemeanta áigu árvvoštallat livččii go vejolaš láhčit dili nu ahte eanebut geat dan hálidit, oččoše sámegillii oahpu ovdamearkka dihte dakko bokte ahte rievdada joavkkuid sturrodatgáibádusaid. Ovdal go diekkár ortnega sáhtášii álggahit, de ferte goit departementa kártet movt dálá ortnegat doibmet, ja ferte rehkenastit maid dat mávssášii addit juohkehažžii sierranas vuoigatvuođa beroškeahttá ássanbáikkis. Dassážii go diet áššit leat čielggaduvvon, de áigu departemeanta deattuhit dan ahte sihkkarastit sámi oahpu ja ávžžuhit suohkaniid olggobealde sámi guovlluid mat dáhttot addit sámegiel oahpahusa, ahte geavahit gáiddusoahpahusa.

1997 Vuođđoskuvlla nuppástusa oktavuođas ráhkaduvvojedje vuosttaš geardde sámi skuvllaide maid sierra oahppoplánat (L97/L97S). Máhttoloktema oktavuođas viiddiduvvo dat maid joatkkaoahpahussii, geahča kap. 11.2.2. Sámi giellafága ja kulturfága eai leat mielde Máhttoloktemis, danin go Sámediggi ii hálidan ahte dat galge leat mielde.

Tabealla 12.1 Vuođđoskuvlla ohppiid lohku geat lohket sámegiela vuosttaš- dahje nubbigiellan.

  DavvisámegiellaJulevsámegiellaLullisámegiella
2001/2002
Sámegiella vuosttašgiellan989341
Sámegiella nubbigiellan6672174
Oktiibuot16535575
2003/2004
Sámegiella vuosttašgiellan9503310
Sámegiella nubbigiellan7873181
Oktiibuot17376491
2005/2006
Sámegiella vuosttašgiellan9532916
Sámegiella nubbigiellan8392781
Oktiibuot17925697
2006/2007
Sámegiella vuosttašgiellan9713118
Sámegiella nubbigiellan15084698
Oktiibuot247977116
2007/2008
Sámegiella vuosttašgiellan9842516
Sámegiella nubbigiellan13705489
Oktiibuot235479105

Gáldu: Vuođđoskuvlla diehtojuohkinsystema (GSI)

Nugo tabealla 11.1 čájeha, de lea ohppiidlohku geat ožžot davvisámegielas oahpu njiedjan skuvlajagis 2007/2008. Eanemus lea njiedjan Finnmárkkus, gos ohppiid lohku geain lea sámegiella nubbigiellan lea njiedjan 1086 oahppis skuvlajagis 2006/2007 959 oahppái dán skuvlajagis. Romssas lea sámegiel ohppiid lohku oalle dásset, ja Nordlánddas lea lohku lassánan. Finnmárkku fylkamánne ii leat čáđahan iskkadeami čielggadit manne lohku lea njiedjan, muhto lea čilgen Máhttodepartementii ahte sivvan dasa sáhttá leat oahpu lágideapmi. Sámegiel (ja suomagiel) oahppu boahtá lassin eará fágaide, ja oahppodiimmut biddjojuvvojit seamma áigái go eará fágat dahje 7. diibmun. Gáibiduvvo hui ollu ohppiin go galget joksat fágaid gealboul­bmiliid, ja leat ollugat geat heitet oahpahusas. Dasa lassin leat dát smávva fágat, ja oahpaheaddjit leat hui okto oahpahusa láhčimiin. Ja dasa lassin leat vel unnán oahpponeavvut ja oahppan oahpahead­djit vátnasat. Eai ge suohkanat leat buot áiggit nu gergosat láhčit oahpahusa nu ahte dat šattašii nu buorre go vejolaš.

Finnmárkku fylkamánne hálida gávnnahit manne sámegiel ohppiid lohku lea njiedjan. Ovttasráđiid Romssa ja Nordlándda fylkamánniiguin dáhttu Finnmárkku fylkamánne álggahit dutkanprošeavtta gávnnahan dihtii makkár erohusat dáin golmma fylkkain leat. Leat ávžžuhan Sámi allaskuvlla geahččat dán ášši.

Go bálddastahttá tabeallaid 11.1 ja 11.2, de oaidná ahte ohppiid lohku geat válljejit oahpahusa juogo davvisámegillii, lullisámegillii dahje julevsámegillii, lassánii gaskal 1997 ja 2006. Ohppiid lohku oktiibuot, geat válljejit muhtun sámegiel oahpahusa, njiejai veaháš go eat váldán mielde fága sámegiella ja kultuvra, muhto ohppiid lohku geat válljejit sámegiela vuosttaš- dahje nubbigiellan ­lassánii veaháš skuvlajagis 2006/2007. Máhttoloktemis lea dat fága sámegiella ja kulturmáhttu bid­djojuvvon oassin ollu eanet fágaide go ovdal, ja dasa lassin galget oahppit miehtá riikka oažžut dákkár oahpahusa, gč. kap. 11.6.1. Almmatge áigu departemeanta čuovvut dán ovdáneami, ja mihttomearri lea oažžut eanet ohppiid válljet sámegiela maiddái olggobealde Finnmárkku ja sámi guovl­luid.

Tabealla 12.2 Vuođđoskuvlla ohppiid lohku geat ožžot sámegielas ja sámekultuvrras oahpu.

Skuvlajahki2005/20062003/20042001/2002
Finnmárku704524520
Norga – oktiibuot1 110847*

* Eai leat logut mat čájehit viidodaga, muhto leat meroštallan ahte oktiibuot lei ohppiid lohku sullii 860.

Gáldu: Finnmárkku fylkamánne bajásšaddan- ja oahpahusossodat

Ohppiin geat válljejit sámegiela, lea oktiibuot 190 diimmu (á 60 minuvtta) eanet skuvla go eará ohppiin čieža vuosttaš jagiin vuođđoskuvllas. Dát lea árvvoštallojuvvon dárbbašlažžan vai lea vejolaš oahppat guokte giela, ja ahte dat seammás ii galgga čuohcit eará fágaide ja daid mihttomeriid olaheapmái. Dakkár skuvllain dahje guovlluin gos eatnasiin dahje buohkain lea oahppu sihke dárogillii ja sámegillii, leat dát liigediimmut lunddolaš oassin diibmoplánas. Departemeanta áigu čohkket eanet dieđuid dan birra movt oahppit ieža vásihit iežaset oahppodilálašvuođa, earet eará dasa mii guoská guhkit skuvlabeaivái. Vuođđoskuvlla diibmologu loktema oktavuođas lea departemeanta bidjan vuođđun ahte plánejuvvon diimmuid lasiheapmi galgá maid guoskat sámi ohppiid fága- ja diibmojuohkimii. Gulaskuddanreivves leat dáhtton guoskevaš guláskuddanásahusaid geahččat erenoamážit evttohusaid mat gusket sámegiel/dárogiel vuosttašgiella diibmologuid lasiheapmái, ahte lea go dat buorre, go dain ohppiin leat dál juo oba ollu diimmut. Leat maid bivdán guláskuddanásahusaid buktit oaiviliid dasa ahte movt de livččii jus juogadivččii diibmologu beliin vuosttašgillii ja beliin nuppigillii. Jus diibmolohku mii guoská sámegiillii/dárogiillii vuosttašgiellan ii nannejuvvo vel eanet, de sáhttá dálá diibmologu, mii lea 916 sámegiella/dárogiella vuosttašgiella fágas, juohkit nu ahte šaddet 604 diimmu 1.-4. luohkáide ja 312 diimmu 5.-7. luohkáide.

Máhttodepartemeantta bušeahtas juolluduvvo jahkásaččat sierra merkejuvvon doarjja sámi oahpahussii, nannen dihtii dan ahte dákkár oahppu addojuvvo oahpahuslága § 6 – 2 mielde. Doarjagat geavahuvvojit juogo gokčat suohkaniid liigegoluid mat bohtet go leat oahppit geat válljejit sámegiela, dahje nannet oahpaheddjiid gelbbolašvuođa sámegielas ja kultuvrras. Suohkanat leat geatnegahttojuvvon addit sámi guovlluid ohppiide oahpu sihke sámegillii ja sámegielas, jus oahppit dan dáhttot. Ollu suohkanat leat dovddahan departementii ahte doarjja gokčá dušše oasi goluin. Ráđđehusa ulbmil lea ahte buot oahppit galget iežaset vuoigatvuođaid mielde oažžut oahpu. Oahpahusdirektoráhtta galgá 2008:s árvvoštallat vuođđoskuvlla sámegiel oahpahusa doarjjaortnegiid. Dát árvvoštallan galgá earet eará oažžut ovdan dan ahte man ollu suohkaniid ruhtadilli váikkuha ohppiid sámegiel oahppo­fálaldagaide.

Máhttoloktema atnuiváldin mielddisbuvttii maid muhtun rievdadusaid sámi oahpahussii. Earet eará eai oaččo oahppit dál šat oahpu fágas sámegiella ja kultuvra. Dat fága ii gávdno šat, dál ožžot oahppit oahpu sámegiella vuosttaš- dahje nubbigiella fágain. Lea beare árrat vuos dadjat addá go dát rievdan ohppiide buoret vuođu viidásit oahpahusas dahje movt oahppit ieža árvvoštallet dán nuppástusa. Galgá álggahuvvot iskkadeapmi mii guoská sámegiel oahppofálaldagaid kvalitehtii ja viidodahkii. Dát bargu galgá kártet dan movt sámegiel oahpahus heivehuvvo ja movt dat doaibmá.

11.2.1.1 Lullisámegiella ja julevsámegiella vuođđooahpahusas

Nugo statistihkka čájeha, de leat unnán oahppit geain lea oahpahus julevsámegillii ja lullisámegillii. Sullii 2000 olbmo hupmet julevsámegiela, ja eanaš oassi sis ássá Ruoŧas. Lullisámegiella lea áitojuvvon giella. Guovllut gos lullisámegiela hupmet, leat smávvat ja leat hui bieđgguid. Maŋimus áiggiid leat ásahuvvon vásetin giellasuodjalandoaimmat. Dan oktavuođas lea diehttelas hui dárbu láhčit oahpu ođđa buolvvaid mánáide, jus giela galgá lihkostuvvat seailluhit. Nordlándda fylkamánne lea leamaš prošeaktajođiheaddji prošeavttas Lullisámegiel oahpahus ruovttuskuvllas. Dan prošektii lea stáhta juolludan doarjaga nu ahte leat sáhttán láhčit gáiddusoahpu ja leat sáhttán hospiteret lullisámi ohppiid máŋgga guvlui Norggas. Oahppit leat leamaš sierra ruovttuskuvllas ja leat ožžon lullisámegiel oahpahusa gáiddusoahppun muhtun sámi skuvl­las, omd. Gaska- Norgga sámiskuvllas árbordis. Elgå bajásšaddanguovddáža oahppit leat maid leamaš dán prošeavttas mielde, ja doppe sámi oahppit leat hospiteren Snoasas.

Dát prošeakta lea dál ođđa muttos, go lea ovddiduvvon neahttasiidu veahkkin oahpaheddjiide. Neahttasiidu ii leat vuos nu ollu anus, ja leat bargamin buoridit dan. Jurdda lea váldit dan atnui 2008 mielde.

Boksa 12.1 Elgå-prošeakta

Govus 12.2 Engerdála suohkan Hedmárkkus

Govus 12.2 Engerdála suohkan Hedmárkkus

Sámedikki giellamovttiidahttinprošeakta (2001 – 2006), mas Sámi allaskuvla leamaš bagadallin ovttasráđiid Engerdála suohkaniin, lea čalmmustahttán lullisámegiela dili. Mihttomearri lea ahte mánát galget leat guovttegielagat go gerget nuoraidskuvllas, go leat čuvvon oahpahusa lullisámegillii ja lullisámegielas sihke mánáidgárddis ja skuvllas. Go buot váhnemiin ii leat nu buorre lullisámegielmáhttu, de leat áhkut ja ádját leamaš mielde dehálaš máhttoolmmožin dán prošeavttas. Prošeavtta bohtosat čájehit eare eará dan ahte mánát geat prošeavttas ledje mielde, geavahit lullisámegiela beaivválaš gulahallamis, ja sis lea buorre dovdu lullisámegillii. Ráđđehusa mielas lea dát leamaš hui buorre bargu. Engerdála suohkan lea 2007:s ja 2008:s ožžon 500 000 ruvnno jahkái čuovvolit dán prošeavtta. Doarjja addojuvvo Bargo- ja searvadahttindepartementta bušeahtas.

Gáiddusoahpaheapmi lea eaktun jus galgá sihkkarastit lullisámegielat mánáide giellaoahpu. Elgås lea su iežas studio gos gáiddusoahppu jođihuvvo, ja sii sáhttet ovddidit gáiddusoahppofálaldagaid eará skuvllaid ohppiide jus lea dárbu. Liikká leat lullisámi giellaservodagain stuora hástalusat, sihke danin go váilot oahpaheaddjit geain lea lullisámegielas gelbbolašvuohta ja maiddái danin go váilot lullisámegiel oahpponeavvut miehtá lullisámiguovl-lu. Oahppodirektoráhtta lea dieđihan ahte lea šaddagoahtán stuorát beroštupmi lullisámegillii, ja ohppiid lohku geat lohket lullisámegiela joatkka­skuvllas, lassána.

Nordlándda fylkamánne ovttasbargá Ruoŧain dainna jurdagiin ahte álggahit lullisámi prošeavtta rastá riikkarájiid.

Departemeanta árvvoštallá makkár vejolašvuođat Nordlándda fylkamánnes livčče ovttastahttit julevsámi oahppodoaimmaid seamma ládje go fylkamánne dál ovttastahttá doaimmaid mat gullet lullisámegiela oahpaheapmái.

11.2.2 Sámi joatkkaoahpahus

Sápmelaččain geat leat čađaheamen joatkkaoahpahusa lea vuoigatvuohta oažžut sámegiela oahpahusa, gč. oahpahuslága § 6 – 3. Sihkkarastin dihtii ahte sámegielat oahppit/oahpahallit joatkkaoahpahusas ožžot dan oahpu maid sis lea vuoigatvuohta oažžut, addojuvvojit sierra doarjagat dien ohppui. 2007 giđa ledje 285 oahppi/oahpahalli joatkkaoahpahusas geaid vuođul addojuvvui sámegiel oahppodoarjja 1. Dat lea hui veaháš njiedjan 2006 rájes, go ledje 305 oahppi ja 5 fágaoahppi mat ledje doarjjajuohkimii vuođđun.

Sámegiel oahpahus addojuvvo čieža joatkka­skuvllas ja golmma priváhta skuvllas. Eanaš oahppit/fágaoahppit leat Finnmárkkus (139) ja Romssas (92). Oslos ledje 2007:s golmmas ja Akershusas okta oahppi/fágaoahppi geain lei sámegieloahpahus. Nordlánddas ledje oktiibuot 38 geain lei sámegiel oahpahus. Sin gaskkas ledje 11 geain lei julevsámegiel oahppu, 23 davvisámegiel ja njealjis geain lei lullisámegiel oahpahus. Hedmárkkus, Lulli-Trøndelágas ja Davvi-Trøndelágas addojuvvui lullisamegillii oahppu. Namuhuvvon fylkkain ledje guokte, guokte ja gávcci oahppi.

Govus 12.3 Joatkkaskuvllaid sámegiela
 oahpahus

Govus 12.3 Joatkkaskuvllaid sámegiela oahpahus

Departementii eai leat boahtán dieđut mat muitalivčče ahte oahppit eai oaččo dan sámegiel oahpu joatkkaskuvllain maid sis lea riekti oažžut, muhto leat boahtán dieđut mat muitalit ahte muhtun guovl­luin leat stuora hástalusat čadnon dasa movt organiseret buori ja heivehuvvon oahppofálaldaga. Sivvan dasa leat beare moadde oahppi ja unnán oahppan oahpaheaddjit.

Tabealla 12.3 Stáhta sámi joatkkaskuvllaid ohppiid lohku

Fálaldagat skuvlajagis 2007/2008Sámi jtk.skuvla ja boazodoalloskuvlaSámi jtk.skuvla Kárášjogas
Sámegiella vuosttašgiellan,6844
Sámegiella nubbigiellan, dássi 2 ja 3740
Sámegiella vuosttašgiellan, R94 mielde1312
Sámegiella vierisgiellan2
Oktiibuot8898

Gáldu: Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla Guovdageainnus ja Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas. Buot oahppit ožžo oahpu davvisámegillii.

Dilli orru leamen nu ahte šaddá eanet ja eanet beroštupmi sámegielohppui, erenoamážit riddo­guovlluin, gos dađistaga eanebut válljejit sámegiela nubbigiellan. Lea dehálaš doaimmahit doarvái dieđuid ohppiide, váhnemiidda ja skuvlaoamasteddjiide, vai buohkat ožžot dihtosii makkár vuoigatvuođat ja ortnegat leat gávdnamis, ja movt daid áimmahuššat. Go šaddagoahtá eanet beroštupmi válljet sámegiel oahpahusa, de gáibidišgohtet maid dađistaga buoret fálaldagaid. Departemeanta áigu ge ain čuovvut ovdáneami ja gozihit ahte addojuvvojit fálaldagat ohppiid vuoigatvuođaid mielde.

11.2.2.1 Stáhta sámi joatkkaskuvllat

Stáhta sámi joatkkaskuvllat, Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoallo­skuvla Guovdageainnus, ásahuvvojedje ja bohte johtui dan áiggi go stáhta rievdadišgođii iežas sámepolitihka. álbmogii badjánii fuomášupmi ahte lea dárbu láhčit oahppofálaldagaid nu ahte dain vuhtiiváldá maid sámegiela ja kultuvrra. Stáhta sámi joatk-kaskuvllain lea ge dehálaš sadji dan barggus ahte deavdit álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid.

Golggotmánu 13. beaivvi 2006 ledje 221 oahppi 2 dien guovtti stáhta sámi joatkkaskuvllain, gos ožžot oahpu davvisámegillii vuosttaš- ja nubbigiellan ja amasgiellan.

Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas fállá maid gáiddusoahpahusa davvisámegillii. Dasa lassin leat skuvllain ollu eará fálaldagat lohkanráhkkanahtti oahpahusas ja ámmatfágain.

Kvalvik-lávdegoddi čielggadii 2002:s dien guovtti stáhta sámi joatkkaskuvlla hálddašanovddasvástádusa, ja evttohii sirdit ovddasvástádusa Sámediggái. Gulaskuddancealkámušaid ja goappešüd beliid ođđa ságastallamiid vuođul, nammadii departemeanta 2006:s bargojoavk­ku guorahallat ášši viidáseappot. Joavkkus leamaš mielde ovddasteaddjit Sámedikkis, Oahpahusdirektoráhtas ja Máhttodepartemeanttas. Raporttas daddjo earet eará: «Ollislaš árvvoštallama vuođul […] evttoha bargojoavku ahte sámi joatkkaskuvllaid hálddašeapmi sirdojuvvo fylkka­suohkanii[…].» 3 áššiin galgat viidáseappot bargat ovttasráđiid Sámedikkiin.

Sámedikki mearrádusain oaidná ahte leat bivdán Sámediggeráđi čielggadit dakkár hálddašanmálle gos Sámediggi lea stáhta sámi joatk­kaskuvllaid hálddašanorgána, ja ahte ásahuvvošii sierra orgána Sámedikki hálddahussii mii galgá bargat sámi skuvla- ja oahpahusgažaldagaiguin. Dassážiigo diet gažaldagat leat čielggaduvvon ja dassážiigo Sámediggi lea gárvvis badjelasas váldit skuvllaid hálddašeami, de cealká Sámediggi ahte stáhta sámi joatkkaskuvllat ain bissot Oahpahusdirektoráhta vuolde. Sámediggeráđđi áigu álggahit ráđđádallamiid Máhttodepartemeanttain dáid gažaldagain.

Lassin dasa ahte áššis galgá ráđđádallat Sáme­dikkiin, de áigu Máhttodepartemeanta maid oažžut mielde Finnmárkku fylkamánne ja Finnmákku fylk-kasuohkana, geahčadit movt stáhta sámi joatkka­skuvllaid hálddašanovddasvástádusa buoremusat galggašii áimmahuššat.

11.2.3 Sámegiella rávisolbmuide vuođđooahpahusas

Mii guoská rávisolbmuid vuođđooahpahussii (oahpahuslága kap. 4A), de árvvoštallojuvvo vuoigat­vuohta oažžut sámegiel ja sámegillii oahpahusa veaháš eara ládje go mánáid ja nuoraid dáfus. Jus rávisolbmot galget oažžut sámegiel oahpahusa, de lea vuosttažettiin lunddolaš ahte sii leat sápmelaččat, ja dábálaččat berrešii vuhtiiváldit go rávis sápmelaš gáibida oažžut sámegiel oahpahusa vuođđooahppodásis.

Dat ahte galget go rávis sápmelaččat oažžut oahpahusa sámegillii, ferte árvvoštallojuvvot áššis áššái dan vuođul ahte lea go diekkár oahppu dárbbašlaš dasa ahte oažžut dohkálaš rávisolbmuid oahpahusa.

Mii guoská rávisolbmuid sámegiel oahpahussii joatkkaoahpahusas, de dan oktavuođas ferte leat seamma dilli go rávisolbmuid vuođđooahpahusas. Oahpahuslágas, § 6 – 3 (mii ii guoskka njuolga rávis­olbmuide) daddjo ahte buot sápmelaččain geat leat dábálaš joatkkaoahpahusa čađaheamen, lea vuoigatvuohta oažžut sámegiel oahpahusa.

Ii leat nannejuvvon riekti oažžut sámegillii oahpahusa sámi ohppiide dábálaš joatkkaoahpahusas, ja seamma ládje lea maid rávis sápmelaččaide geat ožžot oahpu oahpahuslága § 4A-3 vuođul.

Sámelága § 3 – 8:s čállojuvvo dan birra makkár vuoigatvuođat leat oažžut sámi oahpahusa. Muhto dás lea sáhka veaháš eará áššiin go dain vuoigatvuođain mat leat nannejuvvon oahpahuslágas, ja dan mearrádusa eavttuin daddjo earet eará ahte «Dát vuoigatvuohta sisttisdoallá dan ahte juohke sámegielat sáhttá gáibidit beassat čađahit heivvolaš rávisolbmuid oahpahusa eatnigillii daid guoskevaš njuolggadusaid siskkobealde mat gusket rávisol­bmuid oahpahussii.»

Eai gávdno sierra doarjjaortnegat sámegiel oahpahussii rávisolbmuide. Suohkanat ja fylkasuoh-kanat fertejit iežaset rámmaid siskkobealde gokčat diekkár oahpahusa goluid, sihke alfabetiserema ja vuođđooahppogoluid, ja maiddái diekkár fálaldagaid heivehangolut leat suohkaniid ja fylkkasuohkaniid ovddasvástádus. Danin lea ge dehálaš ahte sii vuoruhit oahppodoarjagiid njuolggadusaid ja oahppodárbbuid mielde.

Guhkes áiggi dáruiduhttin lea dagahan ahte máŋgga buolvva sámegielagat eai máhte lohkat ja čállit iežaset eatnigiela. Dáid olbmuid dilli lea unnán dutkojuvvon, muhto dás lea sáhka váikko guđe ahkásaččain iešguđet guovlluin geat leat iešguđet dásis eatnigiellamáhtu haga. Ollugat dáin geat eai máhte eatnigiela, leat árbevieruid seailluheaddjit, muhto sis lea unnán dahje ii makkárge vejolašvuohta sirdit iežaset máhtu čállojuvvon servodahkii.

Lea suohkaniid ovddasvástádus láhčit vuođđooahpu ja oahpahusa mii nanne vuođđogálggaid, muhto máŋggas leat čujuhan ahte ii leat govttolaš ahte sámi suohkanat galget máksit vuođđo alfabehtiserengoluid rávisolbmuide sámi servodagas. Earet eará cealká Romssa fylkasuohkan ahte doppe orrot ollu sápmelaččat geat eai máhte sámegiela, ja alfabehtiserenbargu lea okta ulbmiliin ovttasbargošiehtadusas gaskal Sámedikki ja fylkkasuohkana.

Buoridan dihte dili, de áigu Máhttodeparte­meanta ovttas Bargo-ja searvadahttindeparte­meanttain bovdet Sámedikki oasálastit sámegiel eatnigielanalfabehta prošektii, mas vuosttažettiin lea sáhka kártemis dárbbuid ja ráddjemis dákkár prošeavtta ulbmiljoavkku.

Dan oktavuođas go rávisolbmuide addojuvvui vuoigatvuohta oažžut vuođđoskuvlaoahpu, ráhkadii Vox gihppaga, «Ođđa vejolašvuohta. Rávisolbmuid vuoigatvuohta oažžut oahpu», mii maid gávdno sámegillii, F-4131SA. Sd.dieđ. nr. 16 (2006 – 2007) ... og ingen sto igjen. Tidlig innsats for livslang læring lea maid árvaluvvon ahte departemeanta álggaha movttiidahttin- ja diehtojuohkinbarggu rávisolbmuid oahppanvuoigatvuođaid birra. Diehtojuohkin sápmelaččaide berre leat lunddolaš oassi dán barggus.

Vuođđoskuvlla diehtojuohkinsystema (GSI) ii registrere rávisolbmuid logu geat ožžot vuođđoskuvlaoahpu sámegillii dahje sámegielas vuođđoskuvladásis, ja eai ge leat čohkkejuvvon dieđut mat muitalivčče man ollu rávisolbmot ožžot sámegiel oahpaheami joatkkaoahpahusas, ja ožžot go sii dan oahpahusa maid sis lága bokte lea vuoigatvuohta oažžut. Departemeantta mielas lea vuogas kártet rávisolbmuid sámegiel oahpu viidodaga ja dárbbuid, danin go dat livččii buoret vuođđu man ala sáhtášii hukset viidásit doaimmaid maidda lea dárbu.

11.2.4 Strategiijat ja doaibmabijut

Máhttodepartemeanta áigu ráđđádallat Sámedikkiin daid oahppodoaimmaid birra maid leat jurdda álggahit.

  • Máhttodepartemeanta áigu kártet man muddui oahppit eai oaččo vuoigatvuođaideaset mielde oppalaš sámegiela oahppofálaldagaid ja movt dien dili sáhtášii buoridit.

  • Go sámegiella ja kultuvra fága ii leat váldojuvvon mielde Máhttoloktemii, de leat oktiibuot veaháš unnit oahppit geat válljejit sámegiel oahpaheami. Departemeanta áigu čuovvut dán ovdáneami ja geahččat dan ovttas dainna iskkademiin maid golmma davimus fylkka fylkamánnet dáhttot álggahit, man ulbmil lea čuovvut man ollu oahppit válljejit sámegiela.

  • Departemeanta áigu álggahit ohppiidiskka­deami geahččan dihtii movt sámi oahppit vuođđooahpahusas, maiddái olggobealde sámi guovlluid, vásihit iežaset oahppodili. Departemeanta áigu árvvoštallat livččii go vejolaš láhčit dili nu ahte eanebut geat hálidivčče oahpahusa sámegillii, sáhtáše dan oažžut, omd. gáidosis oahpaheami bokte. Vuosttažettiin áigu departemeanta buoremus lági mielde láhčit dili nu ahte buohkain geain lea vuoigatvuohta oažžut sámegiel oahpahusa, ožžot dan.

  • Go joatkkaoahpaheamis badjána beroštupmi sámi oahpaheapmái, de šaddá maid eanet fuomášupmi fálaldagaid kvalitehtii. Danin áigu departemeanta ain čuovvut ovdáneami ja bearráigeahččat ahte fálaldagat leat ohppiid vuoigatvuođaid mielde.

  • Evttohusaid vuođul mat leat boahtán bargo­joavkku raporttas mii lea árvvoštallan stáhta sámi joatkkaskuvllaid hálddašanovddasvástádusa ja Sámedikki mearrádusaid vuođul áššis, áigu Máhttodepartemeanta ovttas Sámedikkiin, Finnmárkku Fylkamánniin ja Finnmárkku fylkasuohkaniin gávnnahit movt hálddašanovddasvástádusa buoremus lági mielde sáhttá áimmahuššat.

  • Departemeanta áigu gozihit ahte čohkkejuvvo eanet máhttu dan birra makkár dárbbut rávis­olbmuin lea oažžut sámegieloahpu, ja man ollu rávisolbmot ožžot dakkár oahpahusa.

  • Máhttodepartemeanta ja Oahpahusdirektoráhtta áigot, ovttas Bargo- ja searvadahttindepartementtain álggahit prošeavtta mas galgat geahččat sápmelaččaid dili geat iežaset eatnigielas leat analfabehtat. Sámediggi bovdejuvvo searvat dán prošektii. Prošeakta ferte earet eará nannet ja ráddjet geat dárbbašit sámegielas eatnigiellaoahpahusa ja kártet gallásis livččii beroštupmi geavahit diekkár fálaldaga. Bohtosiid vuođul sáhttá árvvoštallat makkár doaimmaide livččii dárbu ulbmiljoavk­ku sápmelaččaide geat iežaset eatnigielas leat analfabehtat. Berre árvvoštallat ovttasbarggu alfabehtiserenkampánnjain maid Romssa fylkkasuohkan ja Sámediggi leat jurddašan álggahit.

11.3 Gáiddusoahpahus

Oahpahusláhka addá vejolašvuođa láhčit sámegiel oahpaheami eará vugiid mielde go ii leat vejolaš gávdnat oahpaheaddji geas lea sámegiel gelbbolašvuohta. Diekkár mállet oahpaheapmi sáhttá leat gáiddusoahpahus/neahttaoahpaheapmi, hospiteren/guosseoahppin muhtun sámi skuvllas ja ahte lea mátkkošteaddji oahpaheaddji/guossástallanoahpaheaddji.

Gáiddusoahpahus sáhttá leat veahkkin movttiidahttit ohppiid geat hálidit oahppat sámegiela, ja de lea ge hui dárbbašlaš ahte leat gávdnamis oahpponeavvut main lea alla kvalitehta, vai sáhttá láhčit buriid fálaldagaid.

Ráđđehus áigu bargat viidáseappot dainna bargguin ahte buot ohppiide, beroškeahttá gos sii orrot ja guđe sámegiela ain geavahežžet, galgá fállojuvvot gáiddusoahpahus mas lea buorre kvalitehta.

Gáiddusoahpahus lea muhtun muddui lágiduvvon prošeaktan main leamaš giellaealáskahttin ul­bmilin, ja dáin bargguin leat buorit vásáhusat. Galgá ráhkaduvvot oktasaš plána mii guoská sámegiel gáidosis oahpaheapmái, earet eará danin vai láhččojuvvo dilli dábálaš ja guhkit áiggi vuollái gáiddusoahpahusa jođiheapmái mii guoská buot golmma sámegillii.

Vai oažžut vejolaš berošteddjiid geavahit fálaldagaid, ja vai nagodit atnit ávkki stuora doaimmaid jođihanortnegiin ja ovttasbarggus, de berre gáv­dnat eanet oppalaš oktasaš ortnegiid maiddái teknologiija válljema dáfus. Jus galgá buoremus lági mielde oažžut ávkki neahttaoahpaheamis, de gal ferte leat vejolaš geavahit govdafierpmi. Danin áigu ráđđehus bargat dan badjelii ahte buot báikkit davviguovlluin galget oažžut govdafierpmi.

Vai ollislaččat nákcet geavahit ávkin daid pedagogalaš vejolašvuođaid mat elektruvnnalaš mediat leat, de lea dárbu skáhppot viidát gelbbolašvuođa das movt IKT geavaha pedagogalaččat, ja lea dárbu láhčit IKT joatkka- ja lassioahpu oahpaheddjiide geat galget oahpahit dien suorggis. Skuvlaoamasteaddjit ja skuvllaid jođiheaddjit berrejit ávžžuhit oahpaheddjiid, geain lea gáiddusoahpaheamis ovddasvástádus, háhkat alcceseaset gealboovddideami mas pedagogalaš IKT geavaheapmi lea guovddážis. Berre láhčit dili sidjiide čađahit diekkár lassioahpu.

Gáiddusoahppofálaldat Davvin lea erenoamážit dakkár olbmuid váste geain ovdalaččas ii leat sámegielmáhttu. Sámás lea ráhkaduvvon rávisol­bmuide geain lea davvisámegiella eatnigiellan, geat eai máhte lohkat ja čállit sámegiela. Kursagoluid oažžu ruovttoluotta máksojuvvot go lea buot vástádusaid sádden, nu ahte dát fálaldat leat nuvttá oasseváldiide.

11.3.1 Strategiijat ja doaibmabijut

  • Ráđđehus áigu bargat viidáseappot áššiin ahte buot ohppiide, geat eai sáhte čuovvut dábálaš oahpaheami, galgá fállojuvvot gáiddusoahpahus ja ahte dan kvalitehta galgá leat buorre, beroškeahttá gos oahppi orru ja guđe guovllu sámegiela geavaha.

  • 2008 mielde galgá Oahpahusdirektoráhtta ráhkadit sámi gáiddusoahpahussii plána. Plána galgá sisttisdoallat oahpponeavvuid geavaheami, gelbbolašvuođa nannema ja govdabátti. Lea dehálaš ahte dán barggus maid bohtet evttohusat dasa makkár oktasaš njuolggadusat sáhtáše leat gáiddusoahpaheami lágideapmái, vai oažžut eanet seammadássásašvuođa ja buoret ollisvuođa daid fálaldagaide mat leat gávdnamis, ja ahte váldit vuhtii sihke skuvlaoamasteddjiid ja skuvllaid mat buktet fálaldagaid.

  • Iešguđetlágan prošeavttaid vásáhusaid vuođul áigu departemeanta bargat ovddidit dábálaš ja guhkit áiggi vuollái buori gáiddusoahpahusa jođiheami buot golmma sámegillii.

11.4 Máhttoloktema ja Sámi Máhttoloktema (LK06-S) oahppoplánaid ovddideapmi ja atnuiváldin

Dalle go oahpahusláhka bođii fápmui 1999, de oaččui Sámediggi miha eanet dadjamuša ja ovddasvástádusa oahppoplánaid ovddideamis. Oahpahuslága § 6 – 4 čilge Sámedikki ovddasvástádusa mii guoská oahpu sisdollui, mii dál geahččaluvvo go Máhttolokten lea doaibmagoahtán.

Sámi Máhttoloktema oahppoplánaid sisdoallu lea, seamma ládje go Máhttoloktema našuvnnalaš oahppoplánaid ge, golmma oasis:

Oassi I: Oppalaš oassi buot ohppiide Norggas, mii lea fievrreduvvon viidáseappot ovdalaš oahppoplánain. Das nannejuvvo ahte «Sámegiella ja kultuvra lea okta oassi dan oktasaš árbbis maid Norga ja Davviriikkat erenoamážit galget áimmahuššat. Dát árbi galgá oažžut ovdánanvejolašvuođaid skuvl­lain gos leat sámi oahppit, nu ahte dat nanne sámi iešvuođa ja min oktasaš máhtu sámi kultuvrra birra».

Oassi II: Sámi oahpahusa prinsihpat ja rámmat. Sámediggi lea heivehan oahpaheami prinsihpaid ja rámmaid sámi oktavuođaide.

Oassi III: Fágaide oahppoplánat, mat sisttissetdollet buohtalas seammadássásaš plánaid vuođđooahpahussii fágain; biebmu ja dearvvašvuohta, musihk­ka, Risttalašvuohta-religiuvdna ja eallinoaidnu, luonddufága, servodatfága, historjá, geografiija ja religiuvdna ja etihkka. Dát plánat leat earaláganat go našuvnnalaš plánat, danin go dat leat heivehuvvon sámi dilálašvuođaide ja geavahuvvojit sámi hálddašanguovllus sámi vuođđoskuvllain, sámi joatkkaskuvllain ja eará oahppobáikkiin gos fállet oahpu dáid plánaid mielde. Ulbmil sámi heivehemiin lea ahte fágain galget vuhtiiváldit sámi viidodaga stuorát servodatoktavuođas. Dát mearkkaša dan ahte eŋgelas ja matematihkka oahppoplánat leat juste seammaláganat go našuvnnalaš plánat, ja leat áibbas eará sámi oahppoplánat fágaide duodji ja sámegiella.

Fágaid struktuvra ja váldosuorggit dain buohtalas plánain leat seamma veardásaččat go našuvnnalaš plánain ja sisttisetdollet sihke našuvnnalaš ja erenoamáš sámi gelbbolašvuođamihttomeriid. Ulbmil lea ahte sierranas oahppoplána galgá dahkat ollisvuođa ja sihkkarastit sámi ohppiide gelbbolašvuođa sihke sámi ja našuvnnalaš oktavuođas, gč. ILO-konvenšuvnna nr.169 artihkkala 27 ja 29.

Lea Sámediggi mii lea dohkkehan daid ere­noamáš sámi oahppoplánaid. Máhttoloktemis lea sámegiella vuosttašgiellan ja sámegiella nubbigiellan mielde buot oahppoplánain vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas. Sámegiela nubbigiellan oahppoplánat láhčet dili guovtti goabbatlágan ovdáneapmái olles vuođđooahpahusa áiggi. Sámedikki dáhtu mielde ii leat sámegiella ja kultuvra fága šat váldojuvvon mielde L97 oahppoplánain Sámi Máhttoloktemii.

Oahpahuslága § 6 – 4 mielde galget buot Norgga oahppit oažžut « oahpahusa sámi álbmoga ja sámegiela birra, ja galget oahppat dán álbmoga kultuvrra ja servodateallima birra buot eará fágain. Sámediggi ráhkada njuolggadusaid dán oahpahusa sisdollui daid rámmaid siskkobealde maid departemeanta mearrida». Lea vuosttaš geardi go Sámediggi lea ožžon ámmátlaš válddi mearridit sámi sisdoalu našuvnnalaš oahppoplánaide. Ođđa oahppoplánat mat ráhkaduvvojedje Máhttoloktema oktavuođas, deattuhit miha eanet sámi sis­doalu go ovdal lea dahkkon.

Sámi sidoallu našuvnnalaš oahppoplánaide mearriduvvui ovdal go Sámi Máhttoloktema oahppoplánat ledje gárvásat. K06-S plánat leat ráhkaduvvon ovttasráđiid oahppoplánajoavkkuiguin maid Sámediggi lei nammadan. Evttohusaid leat digaštallan ráđđádallančoahkkimiin gaskal Sáme­dikki ja Máhttodepartemeantta, sihke háldda­husaid ja politihkalaš dásis. Dan vuođul lea departemeanta mearridan buohtalas seamma veardásaš oahppoplánaid vuođđoskuvlii, namalassii K06-S.

Joatkkaoahpahussii leat mearriduvvon erenoa­máš sámi oahppoplánat dáid fágaide: sámi historjá ja servodat, sámi musihkka ja lávdi, sámi visuála kultuvra, hábmen ja duodji joatkkaoahpahus 2 ja 3 ja boazodoallu joatkkaoahpahus 2 ja 3.

Departemeantta mielas lea prinsihpalaččat dehálaš ahte dat oahpahus mii addojuvvo Sámi Máhttoloktema plánaid mielde lea seamma árvosaš go dat mii addojuvvo muđui Máhttolokteme plánaid mielde, vai sámi oahppit ožžot seammalágan gelbbolašvuođa go eará oahppit Norggas.

11.4.1 Rájiidrasttideaddji ovttasbargu

Sámedikkit Norggas, Ruoŧas ja Suomas leat mearridan ráhkadit oktasaš davviriikkalaš oahppoplánaid earet eará sámegillii ja duodjái. Guovlluin gos leat unnán oahppit ja gos lea váttis gávdnat oahpaheddjiid, nugo ovdamearkka dihte lullisámi guovlluin, sáhttá leat buorre čoavddus ahte skuvl­lat goabbat bealde ráji lágidit oahpahusa ovttas, geahča kap. 12.1.1. Dákkár rájiid badjel ovttasbargu sáhttá leat maid ábas danin go sámegiel oahpponeavvut leat vátnásat.

Eurohparáđi charter mii guoská regiovnnaid ja unnitlohkogielaide (geahča kap. 19.3.1) art. 14 Rá­jiidbadjel šiehtadusat geatnegahttet stáhtaid láhčit dili ja ovddidit riikkaidgaskasaš ovttasbarggu, earet eará oahpahussuorggis.

Lullisámi ássan Elgå guovlluin lea maiddái ruoŧabealde, ja leamaš ságastallamat Ruoŧa eiseválddiiguin dan birra ahte sáhtášii go álggahit sámi oahpaheamis ovttasbarggu rastá riikkarájiid. Maŋŋá čoahkkima mii lei ámmátvirgeolbmáid dásis njukčamánus 2006, de galge Ruoŧa departemeantta áirasat guorahallat dien ášši dárkileappot, earet eará gávnnahit sierra láhkavuođu geahččaladdandoaimmaide. Dan rájes ii leat gullon Ruoŧas mihkkege, muhto gažaldat mii guoská riikkaidgaskasaš vuođđoskuvlaovttasbargui lea áin seamma áigeguovdil, ja departemeanta áigu ain čuovvut ášši.

Ovttasbargu Suomain lea vuosttažettiin leamaš dat lagaš skuvlaovttasbargu mii lea Sirpmá ja Ohcejoga skuvllaid gaskkas leamaš 1999 rájes. Dán ovttasbarggu ákkastallamiin leat deattuhan ahte hálidit seailluhit ja ovddidit sámegiela, kultuvrra ja iešvuođa. Skuvllain lea oktasaš oahpahus guovtte geardde vahkus dárogielas, suomagielas, sámegielas, eŋgelasgielas ja matematihkas. Oahppit čuvvot iežaset riikka oahppoplánaid ja lea hálddahuslaččat čadnon iežaset riikka skuvlii. Sirpmá ja Ohcejoga skuvllat lonohallet oahpaheddjiid muhtun diimmuid. Oahpaheaddjit leat virgáibiddjon iežaset suohkaniin. Dáid skuvllaid ovttasbargu lea dehálaš bargu sámegiela ja kultuvrra nannemis dien guovtti gilis.

Lassin dasa ahte ovttasbargat Ruoŧain ja Suomain, de deattuha ráđđehus maid dan man dehálaš lea joatkit ja nannet ovttasbarggu mii lea álggahuvvon gaskal Davvi-Ruošša ja Finnmárkku/Romssa skuvllaid. Oassi dán ovttasbarggus lea earet eará ahte sii lonohallet ohppiid ja oahpaheddjiid. Maiddái dat ahte oahppat guhtetguoimmiset giela lea dehálaš oassi dán ovttasbarggus, ja maiddái dat ahte Ruoššas ja Norggas lea goabbatlágan čehppodat ja goabbatlágan árbevierut iešguđet fágasurggiin. Máhtu ja vásáhusaid lonohallan mielddisbuktá ahte ožžot eanet dieđuid goappešiid riikkaid birra, geahča ráđđehusa davviguovlluid nannenstrategiija.

Boksa 12.2 Sámeskuvla Romssas

Govus 12.4 Málatvuomi suohkan
 Romssa fylkkas

Govus 12.4 Málatvuomi suohkan Romssa fylkkas

Sámeskuvla Romssas lea internáhttaskuvla mii ásahuvvui 1983:s Málatvuomi suohkanis. Váhnemat boazodoalus álge bargat dan ala ahte ásahit skuvlla. Skuvlajagi 2007 – 2008 leat 25 oahppi čadnojuvvon skuvlii. 12 sis leat ollesáiggi oahppit geat orrot ruovttus dahje internáhtas. Oahppit geain lea sámegiella eatnigiellan oahpahuvvojit sámegillii. Oahppit geain ii leat sámegiella eatnigiellan, muhto geat galget šaddat ollislaččat guovttegielagin, ožžot giellalávguma dahje immersionoahpu. 9 oahppi – Nordlánddas, Davvi-Trøndelágas ja Rogalánddas – ožžot gáiddusoahpu. 3 oahppi Nordlánddas ja Romssas hospiterejit skuvllas – ovtta vahku ain mánus dahje juohke nuppi mánu. Skuvllas, internáhtas ja gievkkanis leat sullii 14 jahkedoaimma, ja eatnašiin lea sámegiella eatnigiellan.

Skuvla lea 2005:s ráhkadan Boazoprošeavtta vai árbevirolaš sámi máhttu livččii oassin skuvlaárgabeaivvis. Juohke oahppi oažžu miesi maid galgá dápmat dálvvis. Oahppit oassálastet earret eará gárddiid dahkamis (mihtidit, gávppašit ja ceggejit), sii ráhkadit leaŋggaid ja eará ávdnasiid bohccui. Sii bibmet ja dápmet ja vudjet maid reagain.

Romssa sámeskuvllas lea riikkaidgaskasaš profiila. Skuvlajagi 2006 – 2007 hospiterii muhtin Ruošša dutki ja guokte oahppi dán skuvllas (LENA prošeakta). Ulbmilin dainna lei geahčadit vejolašvuođaid ráhkadit seammalágan skuvlla Jakutskii Sibiirii, vai gáhttešedje evenálbmoga giela ja kultuvrra. Eambbo álgoálbmogat sirkumpolára guovlluin leat čájehan beroštumi dasa ahte čatnat oktii «oarjemáilmmi» skuvlla ja árbevirolaš álgoál­bmotmáhtu, ja sii leat finadan dán skuvllas. Leat ráhkaduvvon oktasaš oahppo­neavvut nu go temágihppagat vai ovttasbargu álkiduvvošii.

Boahtteáiggi hástalusaid ektui čujuhu skuvla ieš dasa ahte sámegielat ohppiid lohku dáidá njiedjat, muhto ahte skuvllas sáhttet leat 15 – 20 ollesáiggioahppi boahttevuođas, ja eaktun dasa lea ahte skuvla ain sáhttá doaimmahit giellalávgunoahpahusa. Skuvllas leat buorit rusttegat gáiddusoahpahussii, muhto sii hálidit guhkitáiggi šiehtadusaid vai besset sihkkarastit oahpaheaddjeresurssaid. Nu movt earáide ge, de lea oahpponeavvodilli hástalus, ja skuvla ráhkada ieš temágihppagiid.

11.4.2 Eksámen ja našuvnnalaš geahččaleamit

2006 čavčča ásahuvvojedje fágalávdegottit mat galge evttohit makkár bargobihtáid sáhtášii ráhkadit mat heivejit Sámi Máhttoloktemii. Dat galget sihkkarastit ahte bargobihtát heivejit daid sámi oahppoplánaide maid Sámedikkis leat ráhkadan. Fágalávdegottiin lea máhttu buot golmma sámegielas ja sii galget ovttasbargat dárogiel ja dáro­giella ohppiide geain lea sámegiella ja suomagiella nubbigiellan fágalávdegottiiguin.

2007 čavčča leat čađahuvvon našuvnnalaš geahččaleamit lohkamis dárogielas ja eŋgelasgielas ja rehkenastimis 5. ja 8. luohkáin. Departe­meanta bidjá vuođđun iežas bargui dan ahte oahppit geain lea sámegiella vuosttaš- dahje nubbigiellan, galget čađahit seamma ollu našuvnnalaš geahččalemiid go eará oahppit. Oahpahusdirektoráhtta lea ožžon bargun ovddidit našuvnnalaš geahččalemiid sámegiela lohkamis ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan. Jurdda lea geahččalit dáid našuvnnalaš lohkangeahččalemiid sámegielas 2008 čavčča ja dat čađahuvvojit vuosttaš geardde 2009 čavčča. Departemeanta ja Sámediggi leat ovttaoaivilis das ahte fertejit ráhkaduvvot sierra rámmaeavttut našuvnnalaš lohkangeahččalemiide sámegielas .Rámmaeavttuin galget čilget našuvnnalaš geahččalemiid ulbmila ja ráddjet vuođđogálggaid sámegiela lohkamis.

Leat bargamin ovddidit ođđa kártengeahččalemiid lohkamis ja rehkenastimis vuođđoskuvlla 2. luohkáide. Dát geahččaleamit leat geatnegahttojuvvon dán skuvlajagi rájes. Geahččaleamit galget jorgaluvvot buot golmma sámegillii.

11.4.3 Sámi Máhttoloktema árvvoštallan

Nordlánddadutkan/Nordlandsforskning lea, ovttas Norut Samfunn, Norut NIBR ja Finnmárkku Allaskuvllain, ožžon bargun árvvoštallat Sámi Máhttoloktema.

Váldobargun dán árvvoštallamis galgá leat guorahallat dan ahte váikkuha go Sámi Máhttolokten dasa ahte joksat ulbmila mii lea seammaárvosaš oahpahus sámi giellajoavkkuide Norggas, man lági mielde leat oahppoplánat váldojuvvon atnui ja movt dat leat váikkuhan skuvllaid bargovugiide. árvvoštallan galgá sisttisdoallat golbma oasseprošeavtta:

  • Makkár ovdabargguid leat bargan Sámi Máhttoloktema atnuiváldima oktavuođas.

  • Man muddui leat LK06-S váikkuhangaskaoamit stivrejeaddjin skuvllaid doaimmain.

  • Movt oahppoplánat doibmet skuvllaid doaimmaid stivrejeaddjin.

Váldoprošeavtta jođiheaddji ja ovttastahtti lea Nordlandsforskning, ja visot raporttat bohtet oktan váldoprošeavtta mielde. árvvoštallamis bohtet oasseraporttat cuoŋománus 2009 ja 2010, ja loahpparaporta galgá leat gárvvis cuoŋománus 2011.

11.4.4 Strategiijat ja doaibmabijut

  • Ráđđehus áigu joatkit rájiidbadjel skuvlaovttasbargguin sámi guovlluin.

  • Ovttasráđiid Sámedikkiin ráhkaduvvojit sierra rámmaeavttut mat gusket našuvnnalaš lohkangeahččalemiide sámegielas .

11.5 Sámi oahpponeavvut

Sámi oahpponeavvut galget váikkuhit nannet sámi kultuvrra ja iešdovddu dakko bokte ahte addit ohppiide vejolašvuođa oahppat sámegiela ja oažžut oahpahusa sámegillii. Eaktun dasa ahte skuvla galgá nagodit addit ollislaš oahppofálaldaga sámi ohppiide, lea ahte gávdnojit sámi oahpponeavvut. Sámi Máhttoloktema atnuiváldin, man čuvvo ođđa oahppoplánat, lea dagahan ahte lea šaddan stuorát dárbu sámi oahpponeavvuide eanaš fágain. Dál lea nu ahte gávdnojit beare unnán sámi oahppo­neavvut mat heiveše Sámi Máhttoloktemii.

Sámedikkis lea, dan rájes go Sámi oahpahusráđđi biddjojuvvi Sámedikki vuollái jagi 2000, leamaš ovddasvástádus doaimmahit iešguđetlágan doarjjaortnegiid sámi oahpponeavvuid ráhkadeapmái. Sámi oahpponeavvuid ovddideapmi – Strategalaš plána 2001 – 2005 rámma siskkobealde leat ráhkaduvvon oahpponeavvut vuođđooahpahussii, eanemusat vuođđoskuvlii. Joatkkaoahpahusa váste leat ráhkaduvvon oahpponeavvut dušše muhtun vuoruhuvvon fágaide. Sámediggi lea maŋimus golmma jagi juolludan sullii 14 mill. ruvnno jahkásaččat iešguđetlágan sámi oahpponeavvuide. Dasa lassin oaččui Sámediggi 2006 juovlamánus 2 milj. ruvnno digitála oahpponeavvuid ovddideapmái. 2008 lea biddjojuvvon 14 milj. ruvdno oahpponeavvuide.

Sámediggi lea čađahan olggobealde árvvoštallama mii guoská doarjjaortnegiidda ja sámi oahp­poneavvuid stragegiijaplánii. árvvoštallan čájeha ahte Sámedikki doarjjaortnegat eai leat doaibman dohkálaččat ja das čujuhit ollu sivaide mat leat dagahan ahte ii leamaš vejolaš ráhkadit doarvái sámi oahpponeavvuid mat heivejit Sámi Mahttoloktemii. árvvoštallamis čállet ahte stuorámus sivvan dasa ahte ráhkaduvvojit nu unnán sámegiel oahp­poneavvut, lea ahte gávdnojit beare unnán olbmot geain lea ovddidangelbbolašvuohta, leat smávva fágabirrasat ja ahte oahpponeavvuid ovddideapmi lea unnán gánnahahtti.

Go ii gávdno čohkkejuvvon listu mas oainnášii buot sámi oahpponeavvuid mat dál leat gávdnamis, de lea skuvllaide ja oahpaheddjiide váttis váldit atnui sámi oahpponeavvuid. Danin lea dárbu kártet makkár prentejuvvon ja digitála oahpponeavvut leat gávdnamis, ja ahte diet dieđut doaimmahuvvojit daid gulahallanoktavuođain mat leat gávdnamis. Sámediggi áigu meannudit ođđa strategalaš oahpponeavvoplána evttohusa 2008 giđa mielde. Dán plána vuolggabáiki galgá leat árvvoštallama bohtosat.

Maŋŋá go Sámediggi lea meannudan iežas strategalaš plána, de áigu departemeanta ráđđádallat ja ovttasbargat Sámedikkiin movt viidáseappot bargat sámi oahpponeavvoovddidemiin. Departemeanta oaivvilda ahte Oahpahusdirektoráhta sadji ja ovddasvástádus sámi oahpponeavvuid ovddidanbarggus berre árvvoštallojuvvot. Jus galggašii sirdit sámi oahpponeavvuid ovddidan- ja buvttadanovddasvástdusa, de dasa lea eaktun ahte lea ovttasbargu gaskal Oahpahusdirektoráhta ja Sámedikki, sihke de go galgá kártet ja heivehit oahpponeavvuid maid galgá ovddidit.

Ja go sámi oahpponeavvuid dárbu lea stuoris, de berre árvvoštallat vejolaš eará buvttadančovdosiid, vai gokčat dán dárbbu jođáneamos lági mielde. Earet eará sáhtášii garraseappot nannet digitála oahpponeavvuid maid sáhttá jođáneappot ođasmahttit ja juohkit. Dat sáhtášii leat veahkkin gokčat oahpponeavvodárbbu. Sáhttá maid jorgalit eanet dáru oahpponeavvuid sámegillii, vai oččošii eanet válljenvári oahpponeavvuid sámi ohppiide.

Gelbbolašvuođanannen ja ovttasbargu gaskal fágabirrasiid sáhttá leat veahkkin oččodit buvttadit eanet oahpponeavvuid. Dán oktavuođas berrešii hástalit universitehtaid ja allaskuvllaid fágabirrasiid.

Sámi allaskuvla lea máŋga jagi juo fállan viidásit oahpu oahpponeavvopedagogihkas, ja sis leamaš IKT-oahpponeavvuid ovddidankursset. Oažžun dihte eanebuid ohcat dien lohkansuorgái, de ásahii Sámediggi stipeandaortnega studeanddaide geat čađahedje dien oahpu áigodagas 2002 – 2005. Allaskuvla lea maid bidjan áiggi fágaoahpaheddjiide vai besset searvat oahpponeavvuid ovddidanbargguide.

Davviriikkalaš ovttasbargu oahpponeavvuid ovddideamis berre álggahuvvot lagamus áiggi. Ruoŧa universiehtain ja allaskuvllain lea ovda­mearkka dihte erenoamáš gelbbolašvuohta lullisámegielas.

11.5.1 Strategiijat ja doaibmabijut

  • Departemeanta áigu 2008 giđa mielde, ovttas Sámedikkiin, nammadit bargojoavkku mas ­galget leat mielde oalle viidát ovddasteaddjit. Bargojoavku galgá ráhkadit sámi oahpponeavvuid ovddidanplána vuođđooahpahussii. Bargojoav­ku galgá maid geahčadit ahte sáhtášii go eanet jorgalit dáru skuvllaid oahpponeavvuid ja heiveit daid Sámi Máhttoloktema ulbmiliidda Bargojoavku galgá maid árvvoštallat ruđalaš arvvosmahttimiid mat sáhtáše iešguđet fágabirrasiid movttáskahttet searvat buvttadit lasi oahpponeavvuid sámegillii. Dát plána galgá gieđahallojuvvot Sámedikki oahpponeavvuid strategalaš plána oktavuođas.

  • Departemeanta áigu ovttas Sámedikkiin geahččat árvvoštallama ja dárkileappot guorahallat movt oahpponeavvuid ráhkadandoarjagat leat doaibman, ja movt ovdáneami ja doarjjaortnegiid sáhtášii buoridit.

  • Departemeanta áigu, ovttas Oahpahusportálain www.utdanning.no álgit kártet ja čohkket ovtta sadjái dieđuid main oaidná makkár prentejuvvon ja digitála sámi oahpponeavvut leat gávdnamis. www.utdanning.no siidduide galgá ásahuvvot sierra neahttabáiki sámi oahppo­neavvuide.

11.6 Gelbbolašvuođanannen

Máhttoloktema atnuiváldima oktavuođas sirddii ráđđehus 2 milj. ruvnno Sámediggái, oahpahed­djiid gelbbolašvuođanannemii geat oahpahit sámegillii ja sámegielas. Dasa lassin sáhttet oahpaheaddjit geat oahpahit sámegillii ja sámegielas maid geavahit ruđaid mat leat juolluduvvon «Ovdáneami gelbbolašvuohta – vuođđooahpahusa gelbbolašvuođanannen» doaimmas.

11.6.1 Gávnos

Go galge implementeret oahppoplánaid Máhttoloktemii de leat hui ollu ohcalan nationála oahppoplánain resursamaterieallaid mat muitalit sámi sisdoalu birra. Sámi allaskuvla lea ráhkadan bagadallama sámi sisdoalus nationála oahppoplánain go riikka oahppoeiseválddit sin dáhtto dan bargat. Bagadallan galgá leat oassin muhtin diehto- ja movttidahttinpáhkas sámi sisdollui mii lea čadnojuvvon liigeohppui ja fágabargiid oahpaheapmái. Gávnos lea ovddimustá daidda oahpaheddjiide geat oahpahit riikka oahppoplánaid mielde, muhto dat veadjá maid leat ávkkálaš veahkkeneavvun daidda oahpaheddjiide geat oahpahit Máhttolokten – Sámi oahppoplánaid mielde.

Resursamaterieallan lea resursagirji Gávnos mii galgá doaibmat fágalaš resursan oahpaheddjiide go sii galget bargat sámi sisdoaluin riikka oahppoplánain ovttas nehttii vuođđuduvvon oahpporesurssaiguin. Gávnos deaddiluvvui ja sáddejuvvui buot skuvlaeaiggádiidda ja skuvllaide skuvlaálgimii borgemánu 2007:s. Resursagirjjis leat duogáš dieđut, duohtadili teavsttat ja jurdagat čađaheapmái. Ii dat leat metodalaš bagadallan, muhto «vuosttašveahk-ki» mas leat ovdamearkkat maidda oahpaheaddji sáhttá lasihit dan maid hálida. Dat ásahusat mat leat ráhkadan bagadallama áigot ovttas «Skuvlaneahtain» ráhkadit nehttii vuođđuduvvon oahpporesurssaid mat leat čadnon Gávnos girjái ja dat galgá leat «resursabáŋku» báikkis www.skolenettet.no/gavnos.

11.6.2 Lassioahppofálaldagaid ráhkadeapmi

Sámi sisdoallu boahtá čielgaseappot ovdan riikka plánain ja dat bidjá ođđa gáibadusaid gealboloktemii. Dál jáhkket ahte bohtet dárbbut oažžut eambbo rievddadeaddji ja guvlui heivehuvvon liigeoahppofálaldagaid, ja gártá maid hástalussan oainnusin dahkat sámi perspektiivvaid váldo rámmaplánain ja ásahusaid iežaset fágaplánain sihke ovdaskuvllaoahpu ja oahpaheaddjeoahpu várás. Dasa lassin lea deatalaš láhčit dili nu ahte oahpaheaddjeoahppoásahusat maid ráhkadit gelbbolašvuođa mii lea mielde das ahte sámi perspektiiva boahtá mielde vuođđooahpu fágain.

Boksa 12.3 Ovddamearkkat Máhttoloktema oahppoplánaide gullevaš sámi fáttáin, mat leat gelbbolašvuođaulbmiliin

Dárogiella

  • dovdat ja dadjat sámi alfabehta bustávaid

  • čilget daid vuoigatvuođaid mat leat sámegielas ja gos gávdnojit iešguđet sámegielat Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas

Luonddufága

  • addit ovdamearkkaid das movt sámit atnet luondduriggodagaid

  • addit ovdamearkkaid álbmotdálkasiin, earret eará sámi dálkasiin, ja ságastallat erohusa gaskal alternatiiva dálkasiin ja skuvladálkasiin

Servodatfága

  • muitalit sámiid, Norgga álgoálbmoga birra, ja kultuvrra guovddáš osiid birra ja sámiid eallindili birra vikiŋgaáiggi rádjái

  • muitalit kultuvrra guovddáš osiid birra ja sámiid dili birra vikiŋgaáiggi rájes gitta dánskaáiggi loahpageahčái ja sámiid oktavuođa birra Davvikalohta stáhtaide dien áigodagas

Kristtalašvuođa-, oskkoldaga- ja eallinoainnumáhttu

  • čilget váldoosiid sámi ovdal-kristtalaš oskku religiuvnnas ja rievdama kristtalašvuhtii

  • guorahallat árvoáššiid main sámit beroštit dán áiggi

Historjá

  • čilget guovddáš osiid sámi historjjás ja digaštallat sámiid oktavuođa daiguin stáhtaiguin gos sámit ásse gitta sullii 1850 rádjái

Oahpahusdirektoráhtta lea atnán vuođđun Gávnos girjji vai šattašii gelbbolašvuođalokten riikkas ja lea bidjan Sámi allaskuvlii bargun ráhkadit liige­oahpahusa oahpaheddjiide vai besset oahppat Máhttoloktema sámi sisdoalu. Leat bivdán alla­skuvlla čalmmustahttit muhtin guovddáš sisdoalloosiid vai movttidahtáše oahpaheddjiid bargat sámi gelbbolašvuođa mihttomeriiguin ja vai livčče mielde buori máhttoovdánahttimis. Fálaldat váldojuvvo atnui 2007 čavčča.

Sámi allaskuvla lágidii Oslo allaskuvllain muhtin seminára bargiide universitehta- ja allaskuvllassuorggis, fylkkamánniid oahppoossodagain ja eará berošteddjiide ee. movttidahttin dihte liigeoah­pahusfálaldagaid ráhkadit. Romssa ja Nordlándda fylkkamánnit maid leat doallan semináraid sámi sisdoalu birra 2007 giđa.

Lea skuvlaeaiggádiid duohken árvvoštallat lea go dárbu liigeohppui mii livččii dan bargui čadnojuvvon mii dahkkojuvvo sámi gebbolašvuođa mihttomeriid ektui. Jus leat gelbbolašvuođa ovdánahttindárbbut, de besset skuvlaeaiggádat váldit oktavuođa allaskuvllaiguin vai besset álggahit ovttasbarggu dien suorggis. Diekkár ovttasbarggu sáhttá ovda­mearkka dihte regiunála dásis organiseret.

11.6.3 Sámi lohkanguovddáš

Sámi allaskuvla ásahii 2007 giđa Sámi lohkan­guovddáža sierra doaibman. Sámi allaskuvla lea árvalan ahte lohkanguovddáš ásahuvvošii fásta birasin sámi lohkanoahpahussii, ja ahte doppe galgá čađahuvvot sámegiel lohkamis dutkan- ja ovddidanbargu, ja dat galgá maid doaibmat fágalaččat veahkkin sámegiela ja skuvlla oktavuođas, ja leahkit sámi fágabiras mii guoská sámegiel lohkanoahpahussii. Departemeanta oaivvilda ahte Sámi lohkanguovddáš berre árvvoštallat ásahit ovttasbarggu fágabirrasiiguin mat juo gávdnojit, gos earet eará barget lohkanoahpahemiin ja dutkamiin, vai sáhttá viiddidit ja atnit ávkki goabbat­guoimmis gelbbolašvuođa ja vásáhusaid.

11.6.4 Strategiijat ja doaibmabijut

  • Láhčin dihtii dili našuvnnalaš gelbbolašvuođanannemii, de lea Oahpahusdirektoráhtta addán Sámi allaskuvlii bargun ovddidit vuogi movt galggašii fállat lassioahpu oahpaheddjiide Mahttoloktema sámi sisdoalu birra. Vuolggabáikin dán bargui lea Gávnos.

  • Departementta mielas lea dehálaš nannet sámegiel lohkanoahpahusa ja áigu ovttasráđiid Sámi allaskuvllain árvvoštallat movt dien buoremusat sáhttá áimmahuššat.

11.7 Oahppolihtut ja fálaldagat rávisolbmuide

Gávdnojit guokte sámi oahppolihtu, Sámi oahppolihttu (SOL) 4 ja Mearrasámiid oahppolihttu (SSF) maid váldoulbmil lea oahpahit sámegiela ja kulturárbbi. 2006:s oasálaste 484 oasseváldi SOL kurssiide, ja 88 oasseváldi ledje mielde kurssiin maid SFF lágidii. Eanaš kurssiid sisdoallu lea sámi kultuvra ja servodateallin, ja leat maid sámegielkursset.

Muhtumat dain eará oahppolihtuin, nugo omd. Folkeuniversitetet, fállá maid oahpahusa sámegillii, dávjá gáiddusoahpaheapmin. Sámi giella­guovddážat (gč. kap. 19.7.3) leat maid ásahusat mat lágidit iešguđetlágan kurssiid rávisolbmuide.

SSF lea gulaskuddancealkámušastis NOU 2007: 11 Oahppolihtut – eallináigái oahppan čujuhan dan ahte Sámediggi ruhtaváni dihte vuoruha mánáid ja nuoraid oahpaheamis ja oahpponeavvuid ráhkadeamis. Dálá oahpponeavvut eai leat heivehuvvon rávisolbmuide geain ii leat sámegielmáhttu, ja lea stuora dárbu oahpponeavvuide omd. duojis ja árbevirolaš máhtus. Norgga Sámiid Riikkasearvi čállá guláskuddancealkámušastis ahte oahppolihtut lea dehálaš ásahusat mat veahkehit sirdit árbevirolaš máhtu buolvvaid gaskka ja doaimmahit sámegiela ovddideami sámi servodagas. Daddjo viidáseappot: «Lea oba miha stuora váttisvuohta jođihit rávisolbmuid oahpaheami sámiide, danin go leat ollu našuvnnalaš nuppástusat ja nannensuorggit main dađibahábut ii gávdno sámi profiila. Dat mearkkaša ahte vuođđooahpu nannen rávisolbmuid gaskkas bargoeallimis […] lea hui unnán leamaš sápmelaččaide ávkin. Sivvan sáhttá leat ahte dieđut ortnegiid birra eai gávdno sámegillii, ahte doarjjaortnegat leat vásetin stuorát fitnodagaide ja bargoaddiide ja ahte sápmelaččat leat oaidnán ahte sis leat unnán vejolašvuođat oažžut makkárge doarjagiid diekkár nannensurggiin. Lea maid nu ahte […] rávisolbmot, geat leat riegádan ovdal 1978, ja geain lea vuoigatvuohta oažžut heivehuvvon oahpaheami joatkkaskuvla­dásis, eai leat ožžon erenoamáš diehtojuohkima doaimmaid birra mat gusket sápmelaččaide. Jáhkkimis leat oalle ollu rávis sápmelačča geat livčče jur juste gullan dieid nannensurggiide. Lea NSR mielas oalle duođalaš ahte sápmelaččaid hástalusat diekkár oktavuođain eai oaččo fuomášumi, ja sivvan sáhttá leat juste dat ahte ortnegat leat čadnon almmolaš systemaide. Sámediggi berre leat mielde hábmemin rávisolbmuid vejolašvuođaid beassat oažžut vuođđooahpahusa mas lea árbevieruid oahpaheapmi, giellaoahpaheapmi jna.»

Bargoeallima Basisgelbbolašvuođa progámma (BKA) bokte leat addon doarjagat vuođđooahpa­heapmái matematihkas, lohkamis ja čállimis sámegillii ja dárogillii ja IKT, maid maiddái sámi searvvit/bargit leat jođihan.

12 Alit oahppu og dutkan

Ollu ásahusaide lea biddjon ovddasvástádus addit alit oahpu ja doaimmahit dutkandoaimmaid sámi servodaga várás. Tromss universitehtas lea viidámus ja fágalaččat govddimus doaibma, ja Sámi allaskuvllas lea áidna sámegielat ásahussan earenoamáš ovddasvástádus ovdánahttit sámegiela. Maiddái Finnmárkku, Budeaju, ja Davvi-Trøndelága allaskuvllain leat oahppofálaldagat mat leat rehkenaston sámi álbmogii.

Oassin alit oahpu kvalitehtaoiđastusa čuovvoleamis biddjui jagi 2002 ovdan sierra stuorradiggedieđáhus sámi alit oahpu ja dutkama birra, Sd.dieđ. nr. 34 (2001 – 2002). Dieđáhusas muitaluvvui dárkilit sámi alit oahpu ja dutkama birra. Ollu doaimmat evttohuvvojedje nannen dihte sámi oahpu ja dutkama oppalaččat. Sámegiela nannen deattuhuvvui earenoamážit. Stuorradiggi doahttalii evttohuvvon doaimmaid, gč. árv. S. nr. 12 (2002 – 2003).

álgoálbmogiin ferte alddiineaset leat vejolašvuohta hukset návcca ja gelbbolašvuođa jus galget duođas sáhttit váikkuhit ja leat fárus oppalaš servodatovdáneamis, ja earenoamážit ovdáneamis davvin. Davviguovlostrategiija čuovvoleami oassin áigu ráđđehus leat veahkkin hukseme sámi ásahusaid eamiálbmogiidda guoski dutkannávcca.

Ovddasvástádus samisk dutkamis lea sektorrasttideaddji, ja dutkama ruhtadit iešguđet departemeanttat. Dutkan sámiide guoski fáttáid birra oažžu muhtun ráje doarjaga Máhttodepartemeantta juolludemiin universitehtaide ja allaskuvllaide ja muhtun ráje juolludemiin Norgga dutkanráđis.

Geahča maiddái Sámedikki 2006 jahkedieđáhusa čuoggá 8.3.

12.1 Sámi allaskuvla

Sámi allaskuvla lea ásahuvvon áimmahuššat ja nannet sámi servodaga ovdáneami ja dárbbu hukset gelbbolašvuođa. Allaskuvllas lea našunála ovddasvástádus áimma- huššat ja ovdánahttit boazodoalu, duoji ja sámegiela dieđafágan. Oktiiorganiseren Sámi instituhtain ja instituhta fágabirrasiin sámegielas vurdojuvvo addit synergiijaváikkuhusaid nu ahte fága sámegiella sáhttá ásahuvvot alit dássái. Allaskuvla lea sámi guovddášguovllus ja lea áidna alit oahppoásahus Norggas mii lea áibbas sámegielat. Oahpahus dáhpáhuvvá eanaš sámegillii, ja sámegiella lea maiddái ásahusa hálddahuslaš giella. ásahusa oahpus lea buotsámi- ja álgoálbmotperspektiiva.

Allaskuvllas lea ásaheami rájes leamaš váldoovddasvástádus sámi oahpaheaddjeoahpus. Dasa lassin lea allaskuvllas sámi earenoamášpedagogalaš doarjjaguovddáš. Journalistoahppu ásahuvvui jagi 2000. Dasa lassin leat allaskuvllas oahppofálaldagat earret eará sámegielas, pedagogihkas, servodatfágas, boazodoalus, biebmokultuvrras ja sámi giehtadáidagis/duojis. Nugo eará stáhta allaskuvllain lea Sámi allaskuvllas váldi ieš ásahit ja heaittihit vuolit gráda dási oahppofálaldagaid ja lea ásahan ollu lassi-/joatkkaoahppofálaladagaid, earret eará eamiálbmotjournalistihka ja álgoálbmotmediaid, sámi dulkaoahpu, oahpponeavvopedagogihka, sámi oahppojođiheami ja guovttegielat/ máŋggakultuvrras pedagogihka. Alit dási oahppofálaldagaid ferte ásahus ohcat lobi ásahit njuolggadusaid mielde mat gustojit.

Sámi allaskuvllas lea deaŧalaš rolla gaskkustit sámi giela ja kultuvrra. Ráđđehus atná deaŧalažžan ahte Sámi allaskuvla sáhttá oassálastit árjjaleappot gelbbolašvuođahuksemis almmolaš suorggi iešguđet osiin; dearvvašvuođas, skuvlalágádusas, polkitiijas/giddagaslágádusas jna. Ráđđehus atná dárbbašlažžan ahte earenoamážit fuolahus- ja dearvvašvuođabargiin lea doarvái máhttu sámi diliid ja kultuvrra birra vai sáhttet deaivvadit sámi geavaheddjiiguin, buhcciiguin ja oapmahaččaiguin buori vuogi mielde. Lea dárbu ahte sosiala- ja dearvvašvuođafágalaš oahppu šaddeŧ árjjaleappot addit studeanttaide doarvái máhtu sámi diliid ja kultuvrra birra. Geačha muđui kapihttala 8.1 Sámi álbmoga vástesaš dearvvašvuođapolitihkalaš doaimmaid vuođđu ja kapihttala 5.2 Sámegielmáhttu ja sámi kulturmáhttu almmolaš suorggis.

12.1.1 Studeantaháhkan

Allaskuvla geahččala oažžut studeanttaid oppa sámis, eará davviriikkain ja Ruoššas ge. Sisaváldin dábálaš- ja ovdaskuvlaoahpaheaddjeohppui dahkko dabálaččat juohke nuppi jagi, muhto lea spiehkastanvejolašvuohta ohciidlogu geažil. Allaskuvllas lea leamaš negatiivva ovdáneapmi das mii guoská ohcciidlohkui dáidda oahpuide.

Ođđa oahppofálaldagaide mat ásahuvvojit, lea leamaš veahá buoret ohcan, ea.ea. joatkkaoahppofálaldagaide mat gusket báikkálaš ealáhusaide nugo servodatfágii boazodoaluin. Sámi biebmokultuvra lea ásahuvvon ođđa oahppofálaldahkan. Allaskuvllas lea maiddái dakkár oahppofálaldat mas oahppit ohppet iskkadallat daid váikkuhusaid maid sisabahkkemat álgoálbmoteatnamiidda dagahit, mas Ruošša iešguđet regiovnnaid eamiálbmotnuorat leat leamaš fárus. Allaskuvllas leat almmatge ain stuorra hástalusat das mii guoská eambbo studeanttaid háhkamii. Plánejuvvo dál oahppofálaldat mii guoská eamiálbmogiidda ja dálkkádatrievdamiidda.

Sámi allaskuvlla ohcciidlogu ovdáneapmi lea oppaččat leamaš negatiivva maŋimus jagiid. Jagi 2003 ledje allaskuvllas 354 ohcci, ja jagi 2007 lohku lei fas 281. Oahppiidháhkan orru ovdáneame rivttes guvlui go mihtida dán buot registarastojuvvon studeanttaid logu ovdánemiin. Allaskuvlla studeantalohku lea lassánan birrasiid 30 proseanttain jagi 2003 rájesjagi 2007 rádjái, ja jagi 2007 ledje 187 registarastojuvvon studeantta 5.

Allaskuvlla budšeahttarámma lasihuvvui 0,4 milj. ruvnnuin jagi 2004 studeantaháhkanbarggu várás, Sd.dieđ. nr. 34 (2001 – 2002) čuovvoleapmin. Allaskuvla geahččala áŋgirit háhkat studeanttaid buot sámi guovlluin, ja jagi 2007 lei earenoamážit háhkan oahpaheaddjeohppui guovddážis. Allaskuvla lea dieđihan ahte beroštupmi oahpaheaddjeohppui orru leame positiivva.

Máhttodepartemeanta áigu hástalit Sámi allaskuvlla fállat eanet lávdaduvvon oahpuid, earenoamážit daidda oahpuide maidda eai nagat hahkát lasi studeanttaid.

12.1.2 Oahpaheaddjeoahppu

Allaskuvllas lea našunála ovddasvástádus sámi dábálašoahpaheaddje- ja ovdaskuvlaoapheaddjeoahpus. Ođđa, molssaevttolaš modealla oahpaheaddjeoahpu várás lea ovdánahtton ja váldui atnui sisaváldimis jagi 2005 čavčča. Modealla lea ráhkaduvvon našunála rámmaplánaid vuođul, muhto sierra profiillain sihkkarastin dihte guoskevašvuođa sámi servodahkii. Lea deattuhuvvon ahte juohke oahppojagis galgá leat sierra fágalaš profiila mas leat iešguđelágán fáttát guovddážis. Vuosttaš oahppojahki lea oktasaš sihke dábálaš ja ovdaskuvlaoahpaheaddjestudeanttaide, ja lea maiddái vejolašvuohta oktiiorganiseret fágaid goalmmát oahppojagi. Ođđa modealla lasiha studeanttaid vejolašvuođaid čiekŋudit iežaset oassái mii lea válljenfriddja oahpus ja seammás dahkat ásahusa resursageavaheami beaktileabbon.

Allaskuvllas lea sisaváldin dábálašoahpaheaddjeohppui ja ovdaskuvlaoahpaheaddjeohppui juohke nuppi jagi. Jagi 2007 ledje registarastojuvvon 14 studeantta dábálašoahpaheaddjeoahpus. Registrerejuvvon studeanttaid lohku lea niedjan áigodagas 2003 – 2007, seamma guoská ohcciidlohkui. Jagi 2007 ledje 18 ohcci sámi dábálašoahpaheaddjeohppui, ja jagi 2005 ledje fas 23 ohcci. Ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpus ledje jagi 2007 registrerejuvvon 7 studeantta. Registrerejuvvon studeanttaid lohku čájehuvvo maiddái dás leame niedjan. Sámi ovdaskuvlaoahpaheaddjeohppui ledje 2007 21 ohcci, ja 2006 ledje fas 10 ohcci. Maiddái ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpu ohcciid lohku lea niedjan.

Sámediggi mearrida sámegielfága rámmaplána oahpaheaddjeoahpus. Oahppu lea dohkálaš virggiide maiddái dárogielat mánáidgárddiin ja vuođđoskuvllain. Sámi allaskuvla oahpaheaddjeoahppu addá maiddái oahpahangelbbolašvuođa oahpaheaddjin Ruoŧas ja Suomas. ásahusa našunála ovddasvástádus sisttisdoallá maiddái oktiiordnenovddasvástádusa lullisámegiela ja julevsámegiela hárrái Davvi-Trøndelága ja Budeaju allaskuvllain.

Sámi allaskuvla lea ollu jagiid ovddidan ođđa, molssaevttolaš oahppanvugiid ja -metodaid mat leat vuođđuduvvon fievrridahtti studeanta-PCaide ja árppohis kommunikašuvdnii. Teknihkalaš ja pedagogalaš IKT-geaveaheapmi ovttasbargguin praktihkalaš surggiin lea okta deaŧaleamos gelbbolašvuođasurggiin allaskuvllas oahpaheaddjeoahpu siskkobealde. Oinnolaš boađusin dán ovdáneamis oaččui Sámi allaskuvla Oahpahus- ja dutkandepartemeantta oahppokvalitehtabálkkašumi jagi 2005.

Allaskuvla lea áŋgiruššan ovdánahttit joatkkaoahppofálaldagaid sihke dábálaš oahppofálaldahkan ja gáiddusoahpahussan vuođđoskuvlla ja mánáigárddiid oahpahed- djiide sámi guovlluin. Sámi allaskuvlii lea maiddái addon ovddasvástádus ja resurssat oktiiordnet sámi fágaid fierpmádaga Máhttoloktemis. Sámi allaskuvlla oahppofálaldagat leat danne guovddáš váikkuhangaskaoamit sihkkarastin dihte bures oahppan bargiid mánáidgárddiide ja skuvladoibmii sámi guovlluin. Sámi allaskuvllas lea maiddái gelbbolašvuohta ja vejolašvuohta fállat joatkkaoahppokurssaid sámi kultuvrra ja sámi diliid birra skuvlaeaiggádiidda olggobealde sámi guovllu.

Dan oktavuođas go dalá dábálašoahpaheaddjeoahppu galgá geahčaduvvot, áigu Máhttodepartemeanta árvvoštallat guđe ládje sáhttá nannet sámi historjá- ja kultur- ipmárdusa oahpu ođđa rámmaplánas.

Ráđđehus áigu árvvoštallat man ávkkálaččat stipeandaortnegat leat váikkuhan- gaskaoapmin oaččohit eanebuid álgit sámi oahpaheaddjeohppui.

12.1.3 Sámegiella

Lea stuora dárbu bargiide main lea nanu sámegielmáhttu. Danne váilot ain sámegielalaš ovdaskuvlaoahpaheaddjit ja oahpaheaddjit mánáidgárddiin ja vuođđoskuvllain, ja alit oahpu ásasahusain lea váttisvuohta oažžut olbmuid virggiide maidda gáibiduvvo dieđalaš gelbbolašvuohta. Iešguđet servodatsurggiin lea maiddái dárbu bargiide geat máhttet sihke sámegiela ja dárogiela.

Sámi allaskuvlii lea biddjon našunála ovddasvástádus áimmahuššat, nannet ja ovdánahttit sámegiela dieđafágan, gč. Sd.dieđ. nr. 34 (2001 – 2002). Dát ovddas- vástádus fátmmasta buot giellajoavkkuid, sihke davvisámegiela, lullisámegiela ja julevsámegiela ja eaktuda lagaš ovttasbarggu fágabirrasiiguin alit oahpu eará áigeguovdilis ásahusaiguin. Allaskuvla lea bidjan ollu barggu fágaterminologiija ovdánahttimii iešguđet fágasurggiin. Sámegiela ovdánahttin dieđagiellan lea almmatge guhkes áiggi bargu mii gáibida bisánkeahtes áŋgiruššama.

Sámi allaskuvla lea leamaš fárus Sámedikki prošeavttas ealáskahttime lullisámegiela Elgås Engerdála gielddas, prošeakta mii lea bistán badjel 5 jagi, 2001 rájes 2006 rádjái (gč. boksa 11.1). Allaskuvlla fágabargit leat searvan sihke prošeavtta stivrenjovkui ja fágalaš bagadallamii prošeaktaáigodagas.

Sámegiella lea odne ásahuvvon vuolit gráda dásis ja oassin Sámi allaskuvlla oahpaheaddjeoahpus. Namuhuvvon stuorradiggedieđáhusas doahttalii ráđđehus ahte allaskuvla galgá nannejuvvot dainna áigumušain ahte sámegiella galgá ásahuvvot alit dásis. Eaktun ásahit oahpu alit dásis lea ahte Našunála oahppokvalitehta orgána (NOKUT) dohkkeha oaphuid. Guovvamánus 2008 oaččui Sámi allaskuvla dohkkehuvvot masteroahpu sámegielas. Nannen dihte sámegiela lea allaskuvla ožžon juolluduvvot stipendiáhtavirggi.

Allaskuvlla budšeahtta lasihuvvui jagi 2005 500 000 ruvnnuin nannen dihte oahppo- girjjiid almmustahttima sámegillii.

Lea hástalus háhkat studeanttaid sámegielohppui ja sámi oahpaheaddje- ja ovda- skuvlaoahpaheaddjeohppui. Sivvan lea muhtun muddui ahte heittot sámegielmáhttu sámi guovlluin ráddje studeantaháhkama. Ovdakursa studeanttaide geain lea heittot dahje váilevaš máhttu sámegielas, sáhttá leat doaibma mii sáhttá leat veahkkin lassánahttime háhkama. Ráđđehus áigu árvvoštallat juolludit lassiruđa ovdakursii sámegielas.

12.1.4 Duodji

Sámi allaskuvllas lea guhkes árbevierru addit oahpu sámi dáiddaduojis/duojis. Allaskuvllas lea sierragelbbolašvuohta dán fágasuorggis ja oaččui Sd.dieđ. nr. 34:s (2001 – 2002) našunála ovddasvástádusa ovdánahttit fága viidáseappot. Allaskuvla pláne ohcat dohkkeheami masterohppui duojis.

12.1.5 Sámi allaskuvlla ja Sámi Instituhta oktiiorganiseren

Sámi instituhtta ásahuvvui jagi 1973 ásahussan Dávviriikkalaš ministtarráđi vuollai. 1.1.2005 rájes lea instituhta fágalaš doaibma organiserejuvvon Sámi allaskuvlla ovttadahkan. Leat mearriduvvon ođđa njuolggadusat instituhttii main instituhta fágalaš iehčanasvuohta deattuhuvvo. Sámi allaskuvla nammada golbmasa stivrra viđa miellahtus Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid evttohusaid vuođul. Instituhta jođiheaddji lea seammás Sámi allaskuvla dutkandirektevra. Instituhta vuođđojuolludus maid Davviriikkalaš ministtarráđđi addá lea dađistaga unniduvvon dassážii go dat jagi 2007 gokčá 25 proseantta. Vuođđoruhtadeami muđui gokčá Norga 50 proseanttain, Ruoŧŧa 15 proseanttain ja Suopma 10 proseanttain. Juolludusat addojit Sámi allaskuvlii merkejuvvon instituhta doibmii. Instituhtas leat dasa lassin viehka stuorra oassi doaibmasisaboađut.

Instituhta ulbmil lea dutkamiin nannet ja ovdánahttit sámi giela, kultuvrra ja servodateallima gehččojuvvon buotsámi perspektiivvas. Instituhtta vuoruha golbma fágalaš áŋgiruššansuorggi: Servodatdutkama, sámegieldutkama ja riektehistorjjálaš dutkama. Leat sullii 20 dutki biddjon virgái mearreáigái geain lea gelbbolašvuohta dáid iešguđet fágasurggiin.

12.1.6 Fágalaš dási ovdánahttin

Sd.dieđ. nr. 34:s (2001 – 2002) sámi alit oahpu ja dutkama birra deattuhuvvui nannet sámi oahpahus- ja dutkansuorggi dainna lágiin ahte Sámi allaskuvla áiggi vuollái sáhttá dohkkehuvvot dieđalaš allaskuvlan. Guovddáš áššit dán oktavuođas ledje sámegiela ja duoji nannen dainna áigumušain ahte fágat galge sáhttit ásahuvvot alit dásis. Allaskuvllas leat odne vihtta doavttergrádavirggi mat ruhtaduvvojit vuođđobušeahtas.

Boksa 13.1 Sámi dieđavisti Guovdageidnui

Govus 13.1 Guovdageainnu suohkan Finnmárkkus

Govus 13.1 Guovdageainnu suohkan Finnmárkkus

Vurdojuvvo ahte máŋga sámi ásahusa Guovdageainnus bargagohtet fágalaččat lagabut go oktasaš dieđavisti mii dál lea huksejuvvomin, gárvána. Sámi allaskuvla ja Sámi Instituhtta galget guovdduštuvvot seamma vistái nu mo earret eará Sámedikki oahpahusa, giela ja kultuvrra ossodat, Sámi arkiiva, Sia-Finnmárkku sámi erenoamášpedagogalaš doarjalus, Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolaš­vuođa-guovd­dáš, Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš ja Sis-Finnmárkku Studeanttaid Ovttastus. Dáid ásahusaid ja doaimmaid čohkken láhčet dilálašvuođaid šattolaš ovttasbargui ja das vulget dehálaš synergiijaváikkuhusat sámi gillii, kultuvrii, dutkamii ja oahpahussii. Sámi arkiivva, diehtojuohkin- ja duođaštanguovddáža oktiiordnen dagaha maiddái dieđuid eambbo olahahttin dutkamii ja oahppamii ja buoret ovttastuvvon fálaldaga geavaheaddjiide. Visti galgá plána mielde leat gárvvis jagi 2009.

Dán guokte sámi ásahusa, Sámi allaskuvlla ja Sámi instituhta oktiiorganiseren, nanne sámi akademalaš birrasa hirpmosit. Dan guovtti ásahusas lea viehka muddui ollisteaddji fágačoakkáldat, ja vurdojuvvo ahte oktiiorganiseren buvttiha fágalaš synergiijaváikkuhusaid. Lea mearriduvvon oktasaš strategalaš plána mii guoská jagiide 2006 – 2011. Plánas deattuhuvvo ovdánahttit ja nannet Sámi allaskuvlla ja Sámi instituhta oktasaš doaimmaid ovttasdoaibmi ásahussan. Okta váldoulbmil strategiijaplánas lea ahte dakkár oktasaš ásahus dohkkehuvvo dieđalaš allaskuvlan dán áigodagas. Ráđđehus lea dorjon ulbmila ahte dieđalaš gelbbolaš- vuohta galgá huksejuvvot nu ahte allaskuvla deavdá gáibádusaid dohkkehuvvot dieđalaš allaskuvlan. Dán barggu oassin lea Sámi allaskuvla bargan oažžut ásahuvvot masteroahpu sámegielas. Našunála oahppokvalitehta orgána dohkkehii oahpu guovvamánus 2008.

12.2 Romssa universitehta

Romssa universitehtas lea našunála ovddasvástádus eamiálbmogiidda guoski dutkamis, oahpahusas ja gaskkusteamis. Sámi dutkan ja máhttohuksen, oahpahus ja gaskkusteapmi sámi diliid birra lea Romssa universitehtii leamaš guovdil dan ásaheami rájes, ja universitehtas lea váldoovddasvástádus oahpahusas ja dutkamis sámi álbmoga várás ollu fágaid siskkobealde. Universitehtas lea ovddasvástádus addit oahpu vuođđogitta bajit dássái eanas fágasurggiid siskkobealde nugo realfágain, humanisttalaš fágain, servodatfágain ja ollu profešuvdnaoahpuin. Eanaw fágasuorggit sisttisetdollet maiddái oahppofáttaid main leat earenoamážit álgoálbmot- ja sámi váttisvuođat guovddážis. Universitehta dutkanbiras lea našunála, ja muhtun fágasurggiin riikkaidgaskasaš nákcan sámi ja álgoálbmotoahpu dáfus. Sámi dutkamiid guovddážis, mii ásahuvvui jagi 1990, lea bajimus ulbmil ovddidit oahpahusa ja dutkama sámi diliid birra universitehtas, oktiiordnet doaimma, movttidahttit fágaidgaskasaš doaimma ja geasuhit eanebuid sámi dutkamii. Leat plánat ovddosguvlui dahkat Sámi dutkamiid guovddáža dábálaš álgoálbmotdutkama guovddážin.

Sámi oahpahus ja dutkan leat universitehta áŋgiruššansuorggit. Universitehta 2000 – 2010 áigodaga strategiijaplánas leat ollu doaimmat nannet sámiide ja álgoálbmogiidda guoski dutkama ja oahpu. Earret eará ásahuvvui álgoálbmotoahpu masterprográmma mas leat eamiálbmotfáttát historjjá, jussa, sosialantropologiija ja humaniora siskkobealde. Lea maiddái ásahuvvon prográmma boazodollui guoski dutkamii ja mátkedoarjjaortnet sámi master- ja doavttergrádastudeantattaide.

Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš ásahuvvui jagi 2001 dalá Sosiala- ja dearvvašvuođadepartemeantta ruhtademiin. Guovddáš lea čadnon Romssa universitehta servodatmedisiinna instituhttii ja doaimmaha dearvvašvuođa- ja eallindili dutkamiid guovlluin main leat sápmelaččat.

Universitehta lea ain áidna ásahus mii addá oahpu sámegielas buot dásiin. Universitehtas lea dainna duogážiin earenoamáš ovddasvástádus sámegielas dutkiid oahpaheamis. Sámegiela viidáset ovdánahttin ja seailluheapmi, oktan lullisámegielain ja julevsámegielain main leat hui unna fágabirrasaččat, ferte leat guovddážis ja dáhpá- huvvat lagaš ovttasbargguin Sámi allaskuvllain, Budeaju allaskuvllain ja Davvi-Trøndelága allaskuvllain. Bargiid háhkan alit virggiide sámegielas lea leamaš váttis. Universitehta lea dál bidjan professor II:ža sámi gielladiehtaga virgái, geas lea váldovirgi Upmi universitehtas.

Oalle stuora oassi sámi álbmogis odne ii máhte hupmat sámegiela. Dan dihte lea stuorra jearru sámegielkursii álggahalliid várás. Romssa universitehta lea ovdal fállan dakkár oahpu, muhto lea dál pláneme bachelorfálaldaga sámegielas vierisgiellan. Universitehta lea maiddái mearridan ásahit sámi leksikografiija ja giellateknologiija guovddáža (Senter for samisk språkteknologi). Dát lea dakkár prošeavtta bistevažžan dahkan maid Norgga dutkanráđđi ruhtadii ja mii álggahuvvui jagi 2001.

Universitehta lea ožžon guokte stipendiahtavirggi áimmahuššat sámi oahpahusovddasvástádusa.

12.3 Eará ásahusaid oahput

12.3.1 Budeaju allaskuvla

Budeaju allaskuvla addá oahppofálaldaga julevsámegielas oassin dábálašoahpaheaddje- ja ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpus dahje viidásetoahppofálaldahkan ohcciide geain lea iešguđetlágán duogáš. Fálaldagat addojit juohke nuppi jagi ja dat lea dan duohkin galle ohcci leat ja leat go oahpaheaddjit fidnemis jagi. Fáttát main leat julevsámi čuolbmačilgehusat, sáhttet muđui leat fárus ollu oahpuin. Huksen dihte gelbbolašvuođa lea allaskuvla ožžon doavttergrádastipeandda ja dál lea okta stipendiáhtavirgi julevsámegielas. Allaskuvla lea dán jagi dahkan ovttasbargošiehtadusa árran julevsámi guovddážiin dainna ulbmiliin ásahit guhkesáiggi dutkan- ja oahppoovttasbarggu sámegielas ja álgoálbmotoahpus.

Sd.dieđ. nr. 34:s (2001 – 2002) oaččui Budeaju allaskuvla našunála ovddasvástádusa julevsámegielas oahpaheaddjeoahpu oassin. Lea biddjon ruhta allaskuvlla bušehttii fuolahit dán ovddasvástádusa.

Jagi 2005 ledje julevsámegielas 10 registrerejuvvon studeantta ja 11 ohcci. Oahput eai fállojuvvon oahppojagi 2006/2007, muhto allaskuvla pláne fállat oahpu fas oahppojagi 2008/2009.

Ráđđehus árvvoštalla juolludit liigeruđa ovdakursii julevsámegielas, gč. mii muitalluvvo kap. 12.1.3 vuolde. Ráđđehus áigu maiddái árvvoštallat man ávkkálaččat stipeandaortnegat leat váikkuhangaskaoapmin háhkat studeanttaid sámi oahpaheaddjeohppui.

12.3.2 Davvi-Trøndelága allaskuvla

Lullisámi giella lea leamaš earenoamážit dulbmojuvvon danne go eai gávdno makkárge lullisámegiela váldoguovllut. Danne lea leamaš earenoamáš deaŧalaš addit oahpu mánáidgárddiid, vuođđoskuvllaid ja joatkkaskuvllaid sámegieloahpaheddjiide. Oassin seailluhit ja ovdánahttit lullisámegiella lea Davvi-Trøndelága allaskuvla ožžon našunála ovddasvástádusa lullisámegielas oahpaheaddjeoahppokonteavsttas, gč. Sd.dieđ. nr. 34 (2001 – 2002). Allaskuvla lea ásahan jahkebeallásaš oahppofálaldaga lullisámegielas. Oahppu sisttisdoallá giella-, girjjálašvuođa- ja kulturmáhtu ja fágadidaktihka ja sáhttá leat oassi oahpaheaddjeoahpus dahje bacheloroahpus dahje váldot joatkkaoahppun. Allaskuvla addá maiddái lassioahpposkurssa sámi árbevirolaš máhtus mii lea rehkenaston skuvlla bargiide, almmolaš ja priváhta doaimmaide. Leat biddjon liige resurssat allaskuvlla bušeahttarámmaide fuolahit allaskuvlla ovddasvástádusa lullisámegielas. Jagi 2007 ledje julevsámegieloahpus ovcci registrerejuvvon studeantta, ja 2006 lei lohku fas guhtta studeantta. Lullisámegielas ledje 2007 14 ohcci, ja 2006 lei lohku fas 7 ohcci.

Ráđđehus áigu árvvoštallat juolludit liigeruđa ovdakursii lullisámegielas, gč. Mii muitaluvvo kap. 12.1.3 vuolde. Ráđđehus áigu maiddái árvvoštallat man ávkkálaččat stipeandaortnegat leat váikkuhangaskaoapmin háhkat studeanttaid sámi oahpaheaddjeohppui.

12.3.3 Finnmárkku allaskuvla

Allaskuvllas leat ollu oahppofálaldagat main sámi kultuvra, historjá ja servodateallin leat integrerejuvvon oasit. Dát guoská sihke profešuvdnaoahpuide nugo oahpeaddje- ohppui iešguđet sosiala- ja dearvvašvuođafágaoahpuide, muhto maiddái dakkár fágain go mátkkoštanealáhusas, meahcásteamis ja luondduvalljodathálddašeamis leat fáttát main leat sámi čuolbmačilgehusat. Allaskuvlii ii leat biddjon earenoamáš ovddas- vástádus sámegillii guoski fágain, muhto lea ovdánahtton fágalaš profiila mii áimmahuššá sámi váttisvuođaid.

12.3.4 ásahusaid gaskasaš ovttasbargu

Sámi akademalaš birrasat leat smávvát ja Sd.meld. nr. 34:s (2001 – 2002) deattuhuvvui danne hirpmosit ahte ovttasbargu gaskal ásahusaid ferte nannejuvvot. Oassin stuorradiggedieđáhusa čuovvoleamis lea čielggadeapmi fágalaš ovttasbarggu birra gaskal Romssa universitehta, Sámi allaskuvla, Sámi allaskuvla/Sámi instituhta ja Finnmárkku allaskuvlla. Ovttasbargošiehtadusat mat gávdnojit ja ovttasbarggu viiddiduvvon rámmat buktojit ovdan. Evttohuvvo ovttasbargu oahpuid siskkobealde nugo sámegielas (álgooahpus), luonddduhálddašeamis, ja dárbu hukset gelbbolašvuođa našunála ulbmiliid geažil searvadahttit sámiide guoski fáttáid sihke mánáidgárddiin ja vuođđoskuvllas. Dutkama siskkobealde evttohuvvo earret eará ovttasbargu dutkioahpu hárrái mii guoská sámiid ja álgoálbmogiid fáttáide ja joatkit ja lasihit doarjaga álgoálbmotfierpmádahkii. árbevirolaš máhttu evttohuvvo konkrehta fáddán dutkanovttasbarggus. Lea guovddáš doaibma ásahusaide čuovvolit áigeguovdilis árvalusaid čielggadeamis.

12.4 álgoálbmotfierpmádat

Dutkanráđđi ásahuvvui 1997 álgoálbmodutkama fierpmádaprošeaktan mii lea ovttasbargoprošeakta gaskal Sámi allaskuvla, Sámi allaskuvla ja Sámi instituhta. Ulbmil prošeavttain lei ovddidit sámi dutkama ja álgoálbmotdutkama šiehtadusaiguin gaskal iešguđet birrasiid ja riikkaid dutkiid ja ná váikkuhit dutkiid háhkamii ja ođđa dutkanprošeavttaide. Go prošeaktaáigodat nogai lea Sámi allaskuvla ožžon máksot 600 0000 ruvnno joatkit fierpmádaga. Iešguđetge dutkanprošeavttaide mat leat čadnon fierpmádahkii ferte nugo ovdal leat olggobeale ruhtadeapmi lassin.

12.4.1 árktalaš universitehta

árktalaš universitehta (University of the Arctic) lea fierpmádatovttasbargu gaskal universitehtaid ja allaskuvllaid árktalaš guovlluin. Alit oahpu ásahusat dan gávcci miellahttoriikkas mat leat árktalaš ráđis leat mielde fierpmádagas. Norgga bealde servet golmma davimus fylkka alit oahpu ásahusat. Ovttasbargu lea earenoamážit guovdilaston studeanta- ja oahpaheaddjelonohallamii. Fierpmádat ovttasstahttá earretr eará mobilitehtaprogrammá north2north, oahppoprográmma Bachelor of Circumpolar studies ja fáddáfierpmádagaid jagieddekurssaid. Oassi dán ovttasbarggus doaimmaha Sámi allaskuvla prošeavttaid boazodoallohálddašeami birra Ruošša eamiálbmogiid várás ja ovdánahttá riikkaidgaskaš kurssaid dálkkádatheiveheamis álgoálbmotservodagain Davviguovlluin.

Romssa universitehta ovttastahttá Norgga ovttasbarggu fierpmádaga siskkobealde. Lea 2008 juolluduvvon 5,3 milj. ruvnno doibmii Romssa universitehta bušeahta badjel. Ráđđehus áigu oassin davviguovlostrategiijas nannet ovttasbarggu gaskal máhttoásahusaid sirkumpolára guovlluin davvin oahpaheaddjelonohallama lasihemiin ja masterprográmma ásahemiin.

12.5 Norgga dutkansráđi sámi dutkan

Sd.dieđ. nr. 34:s (2001 – 2002) Kvalitetsreformen (kvalitehtaođastus), Sámi alit oahpu ja dutkama birraevttohuvvui earret eará nannet Dutkansráđi prográmma sámi dutkama várás. Dieđáhusas evttohuvvui ahte dutkiid háhkan sámi dutkamii galgá nannejuvvot, muhtun muddui stipeandaruđain Dutkanráđis ja muhtun muiddui háhkanvirggiid juolludemiin áigeguovdilis ásahusaid bušeahtaid badjel. Dieđáhus evttohii maiddái ahte ráđđehus galgá vuolggahit digáštallama lávgadet davviriikkalaš ovttasbarggu sámi dutkama organiserema birra.

Stuorradiggi doahttalii ahte galgá bargojuvvot viidáseappot nannet sámi alit oahpu ja dutkama go gieđahalai árv.S. nr. 12 (2002 – 2003) ja Sd.dieđ. nr. 34. Sámi dutkama prográmma oaččui eambbo resurssaid nugo lei evttohuvvon dieđáhusas. Sd.dieđ. nr. 20 (2004 – 2005) Dutkandáhttu mieđai joatkit sámi dutkama ja sámi dutkkiid háhkama, ja evttohii dán oktavuođas ahte Dutkanráđi sámi dutkama prográmma galgá guhkiduvvot ja nannejuvvot.

12.5.1 Sámi dutkama prográmma

Dutkanráđi sámi dutkama prográmma álggahuvvui 2001 ja loahpahuvvui 2006. Prográmmas, mii fátmmasta humanisttalaš ja servodatdieđalaš dutkama, lea leamaš badjelaš 43 milj. ruvnno maid hálddašii prográmmaáigodagas. Bures badjel golbma njealjádasa ruđas leat boahtán Máhttodepartemeanttas, ja loahppa Bargo- ja searva- dahttindepartemeanttas. Ulbmil prográmmain lea leamaš gelbbolašvuođa huksen, dutkiid háhkan ja ollu fágáid ja ásahusaid rastásaw ovttasbargu. Earenoamažit lea leamaš guovddážis ovdánahttit sámegiela dieđagiellan. Prográmmaáigodaga maŋimus oasis lea dutkama gaskkusteapmi deattuhuvvon eambbo. Oppalaččat lea prográmma deattuhan nissoniid háhkama dutkamii. Lassin davvisámi prošeavttaide, lea addon ruhta lullisámi ja julevsámi prošeavttaide.

Dollui loahpahankonferánsa 2006. Čoahkkáigeassu čájehii ahte prográmma lea leamaš hui mávssolaš sihke dutkiid geasuheapmái sámi dutkamii ja dutkama gaskkusteapmái. Prográmma lea earenoamážit lihkostuvvan háhkat nissoniid dutkamii. Ollu prošeavttat leat leamaš ávkkálaččat ovdánahttit sámegiela dieđagiellan. Dát lei deaŧalaš ulbmil prográmmain. Ollu fágaidgaskasaš prošeavttat leat buvttihan dutkama mii sáhttá leat veahkkin buktime ođđa perspektiivvaid sámi servodateallimii ja leat vuođđun politihka hábmemii boahtte áiggi. Prográmmain lea addon doarjja 51 iešguđetlágán prošektii, maid searvvis leat 15 gaskkustandoaimma.

Ođđa prográmma lea álggahuvvon 2007, man vuođđun lea ovddit prográmma heaitán prográmmastivrra ieševalueren, ja maid Sámediggi ja sámi dutkama birrasat leat dadjan/árvalan. Ođđa prográmmastivrras leat Ruoŧa ja Suoma lahtut. Sámedikkis lea dárkojeaddji stivrras.

Sámi dutkanprográmma II:ža ulbmil lea ovddidit guhkesáiggi dutkama mas lea alla dássi sámi diliid birra, ja leat veahkkin dutkiid háhkame ja viidáseappot ovdánahttime sámegiela dieđagiellan. Dasa lassin deattuhuvvo riikkaidgaskasaš dutkanovttasbargu, fierpmádathuksen ja dutkama gaskkusteapmi. Mii guoská dutkiid háhkamii lea poastadoavtterstipeanda deaŧalaš váikkuhangaskaoapmi. árbevirolaš máhttu lea okta vuoruhansuorgi ođđa sámi dutkama prográmmas, gč. kap. 13. Prográmmaáigodat lea viiddiduvvon 5 jagis 10 jáhkái. Leat Máhttosdepartemeanta ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta mat ruhtadit prográmma.

12.5.2 Eará prográmmadoaimmaid sámi perspektiiva

Lea deaŧalaš hukset fágalaš viidodaga sámi dutkamis. Okta veahkki dása lea Dutkanráđi bargu integreret sámi elemeanttaid eará osiide prográmmadoaimmastis. Sámi perspektiiva lea fárus ovdamearkka dihte ollu prográmmain mat gusket dálkkádahkii ja birrasii.

Prográmmas Eanadat earáhuvvame – kulturbirrasiid ja luondduvalljodagaid geavaheapmi ja hálddašeapmi, leat leamaš sámi elemeanttat siste álggu rájes. Oasit pro-grámmain NORKLIMA, Biras 2015 ja Areála ja lunduivuođustuvvon ealáhusovdá- nahttin (AREAL) sáhttet leat áigeguovdilat álgoálbmot- ja boazodoallováttisvuođaide.

Dearvvašvuođadutkanprográmmat Psyhkalaš dearvvašvuođa dutkan, álbmotdearvvašvuođaprográmma, Biras, genat ja dearvvašvuohta, deavvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid, mat buohkat álggahuvvojedje 2006 ja galget bistit njeallje jagi, sáhttet maiddái sisttisetdoallat sámiide guoski dutkama surggiideaset siskkobealde.

Boksa 13.2 EALáT ja riikkaidgaskasaš polárajahki

Dutkanprošeakta EALáT lea árktalaš ráđi dálkkádatraportta (ACIA) čuovvoleapmi ja prošeakta riikkaidgaskasaš polárajagi (2007 – 2008) vuolde. Prošeakta galgá geahččat mainna lágiin dálkkádatrievdamat váikkuhit bohccuid guohtumiidda. Dát galgá dáhpáhuvvat lagaš ovttasbargguin gaskal boazodolliid ja dutkkiid. Okta deaŧalaš ulbmil lea ovttaiduhttit árbevirolaš máhtu dieđalaš dieđuiguin iešguđetge regiovnnain árktisis. Norgga dutkanráđđi lea juolludan 9 milj. ruvnno prošektii 2006 maid Sámi allaskuvla/Sámi Instituhtta jođihit. Bargu dahkko ovttas dutkiiguin, boazodolliiguin ja gaskkusteddjiiguin geat ovttasbarget dutkansásahusaiguin Norggas ja eará riikkain, earret eará USAs ja Ruoššas. Ulbmil prošeavttain lea ráhkkanahttit boazoeaiggádiid ja eiseválddiid rievdamiidda mat sáhttet boahtit boazoguohtumiidda globála liegganeami ja árktisa geavaheami rievdama geažil. Prošeakta galgá veahkehit boazodolliid ieža unnidit ealáhusa raššivuođa ja defineret várrafaktoriid mat gusket boahttevaš dálkkádatrievdamiidda. EALáT- prošeakta buvttiha máhtu sihke boazodolliide ja eiseválddiide ovdánahttit sihke ođđa positiivva hálddašanstrategiijaid mat sáhttet leat ávkin lassánahttime boazodoalu gierdilvuođa rievdamiidda ja seailluheame guohtunareálaid boahtte áigái.

Dutkanráđđi ruhtada maiddái eará eamiálbmogiidda guoski prošeavttaid, polárajahke-áŋgiruššama siskkobealde. Dát guoská prošeavttaide Community Adaption and Vulnerability in the Arctic Regions, The Impacts of Oil and Gas Activity on Peoples in the Arctic, The Linguistic and Cultural Heritage Electronic Network ja Monitoring of Development in Traditional Indigenous Lands of the Nenets Autonomous Okrug.

Ođđa juolludemiiguin 2007, ožžo earret eará sámi dutkanprográmmat AREAL, Polárajahki ja eará áigeguovdilis prográmmat ruđa.

Sámiide guoski prošeavttat ožžot danne doarjaga iešguđetge prográmmaid siskkobealde mat ruhtaduvvojit ollu departemeanttaid bušeahtaid badjel. Addo maiddái ruhta sámi dutkamii luovos prošeavttaid siskkobealde, ja 2007 addui doarjja sámiide guoski instituhttaprošektii riektediehtagis.

Ráđđehusa davviguovlostrategiija buktui ovdan juovlamánu 1. beaivvi 2006. Strategiija deattuhii earret eará eamiálbmotdimenšuvnna máhttoovdáneamis davvin leame deaŧalaš. Strategiija mielde áigu ráđđehus láhčit dili nannet davviguovlluide guoski dutkama Norgga dutkanráđi bokte. Geahčá kap. 5.2 mas muitaluvvo davviguovlostrategiija birra.

12.5.3 Organiseren

Maŋimus dutkandieđáhus, Sd.dieđ. nr. 20 (2004 – 2005), deeattuha dárbbu geahččat sámi dutkama ovttas eará dutkamiin. Dieđáhus dadjá danne ahte ruhta sámi dutkamii, nugo dutkanruhta muđui, ain kanaliserejuvvo muhtun ráje njuolga universitehta- ja allaskuvlasuorgái, muhtun muddui Norgga dutkanráđi bokte.

Bargojuvvo olahit viidát davviriikkalaš ovttasbarggu sámi dutkamis. Sámi fága- ja dutkanbirrasat deattuhit dárbbu ráhkadit oktasaš strategiijaid ja standárddaid dutkamii sámi ja álgoálbmoguovlluin, gč. semináraraportta Future challenges for reindeer husbandry societies, Upmi, njukčamánu 2007. Sd.dieđ. nr. 20:s (2004 – 2005) bivdojuvvo Dutkanráđđi álggahit oktasaš davviriikkalaš čielggadeami mii galgá árvvoštallat sámi dutkanlávdegotti ásaheami Norgga, Ruoŧa ja Suoma várás. Jurdda lea ahte dakkár lávdegoddi galgá bidjat strategiijaid sámi dutkamii ja leat veahkkin buorideame valljodatávkkástallama davviriikkaid dutkama ovttastahttimiin. Dieđáhusas bivdojuvvo ahte dárbu ásahit sámi etihkkalávdegotti árvvoštallo seammás. Dutkanráđđi lea bargame álggahit barggu daid áigeguovdilis davviriikkaid ektui.

12.6 Strategiijat ja doaibmabijut

  • Romssa universitehtas lea ain našunála ovddasvástádus álgoálbmogiida guoski dutkamis, oahpus ja gaskkusteamis, oktan sámegielain. Dutkanoahppu sámi ja álgoálbmogiidda guoski fágasurggiin lea universitehta guovddáš bargu. Go juolluduvvojit rekruterenvirggit, eaktuduvvo ahte universitehta vuoruha maiddái dáid fágasurggiid. Buot daid doaimmaid dáfus lea Sámi dutkamiid guovddážis guovddáš rolla.

  • Sámi allaskuvllas lea ain našunála ovddasvástádus áimmahuššat ja ovdánahttit boazodoalu, duoji ja sámegiela dieđafágan. Ovttasorganiseren Sámi instituhtain ja instituhta fágabirrasiin sámegielas vurdojuvvo addit synergiijaváikkuhusaid nu ahte fága sámegiella sáhttá ásahuvvot alit dásis.

  • Lea hástalus rekruteret studeanttaid sámegielohppui ja sámi oahpaheaddje- ja ovdaskuvlaoahpaheaddjeohppui. Sivvan lea muhtun muddui ahte heajos sámegielmáhttu sámi guovlluin ráddje ohcciidlogu. Ovdakursa studeanttaide geain lea heajos dahje váilevaš máhttu sámegielas ovddalgihtii sáhttá leat doaibma mii lea veahkkin lassánahttime rekruterema. Ráđđehus áigu árvvoštallat juolludit liigeruđa ovdakursii davvisámegielas, julevsámegielas ja lullisámegielas.

  • Ráđđehus áigu árvvoštallat man ávkkálaš stipeandaortnet lea váikkuhan- gaskaoapmin lassánahttit rekruterema sámi oahpaheaddjeohppui.

  • Ráđđehus oaidná deaŧalažžan ahte Sámi allaskuvla sáhttá leat eambbo aktiivvalaččat veahkkin gelbbolašvuođahuksemis iešguđetge osiin almmolaš sektoris; dearvvašvuohta, skuvladoaibma, politiija/giddasgasdoaibma jna. Dán sáhttá maiddái čađahit lávdaoahppun.

  • Dan oktavuođas go dálá dábálašoahpaheaddjeoahppu geahčaduvvo áigu Máhttosdepartemeanta árvvoštallat mainna lágiin sámi historjá- ja kultur- ipmárdus sáhttá nannejuvvot oahpu ođđa rámmaplánas.

  • Lea ulbmil ahte Sámi allaskuvlla/Sámi instituhta oktiisorganiseremiin sáhttá dohkkehuvvot dieđalaš allaskuvlan. Eaktuduvvo ahte dohkkeheamis buhtaduvvo ahte mearriduvvon eavttut leat devdon.

  • Budeaju allaskuvllas ja Davvi-Trøndelága allaskuvllas galgá ain leat našunála ovddasvástádus julevsámegielas ja lullisámegielas oassin oahpaheaddjeoahpus.

  • Ráđđehus áigu árvvoštallat ásahit lávdegotti geahčadan dihte lagáibuidda daid hástalusaid dain surggiin alit oahpus ja dutkamis mat leat govviduvvon Sd.dieđ. nr 34:s (2001 – 2002). Evttohusat mat bohtet ovdan čielggadeamis «Sámi alit oahpu ja dutkama ovttasbargu» (Sámi allaskuvla/SI). Earenoamážit lea gaskal Sámi Allaskuvlla/Sámi instituhta ja Sámi allaskuvla dainna áigumušain sihkkarastit gelbbolašvuođahuksema sámi diliid hárrái lea beroštahtti dán oktavuođas. Sámi allaskuvlla ovdánahttima vuođu ulbmil berre viidáseappot leat sámegiella hálddahuslaš ja fágalaš váldogiellan ja fálaldat álbmogii Ruoššas, Suomas, Ruoŧas ja Norggas.

  • Ráđđehus áigu oassin davviriikastrategiijas leat veahkkin hukseme sámi ásahusaid návcca álgoálbmogiidda guoski dutkama siskko­beal­de.

  • Ráđđehus láhčá dili lagat ovttasbargui gaskal ollu sámi ásahusaid go duohtandahká oktasaš dieđavistti Guovdageidnui.

  • Ráđđehus áigu bargat ain nannet sámi dutkama ja sámi dutkkiid rekruterema.

13 Sámi kultuvra, árbediehtu ja dahkkivuoigatvuohta

Go Norga vuoláičálii ON-konvenšuvnna biologalaš šláddjiivuođa birra suoidnemánuu 9. b. 1993, de ­geatnegahtii Norga iežas seailluhit sámiid ja báikegottiid báikkálaš árbedieđuid mat čatnasit biologalaš šláddjiivuhtii. Dát lea válddahallojuvvon čielggadeamis NOU 2004:28 Láhka luonddu, eanadaga ja biologalaš šláddjiivuođa birra (luond­dušláddjiivuođaláhka). UNESCO konvenšuvn­nain vuoiŋŋalaš kulturárbbi birra ja kulturdovdda­hemiid šláddjiivuođa birra lea maiddái mearkkašupmi árbedihtui. Bargu WIPOs (World Intellectual Property Organization) ge lea dehálaš dán oktavuođas.

13.1 Sámi árbediehtu ja biologalaš šláddjiivuohta

13.1.1 Bargu riikkaidgaskasaš ja davviriikkalaš dásis

ON-konvenšuvdna biologalaš šláddjiivuođa birra (CBD) mii mearriduvvui jagi 1992, válddahallá (i) biologalaš šláddjiivuođa bisuheami, (ii) šláddjiivuođa osiid ceavzilis geavaheami ja (iii) daid ­ovdamuniid mat čuvvot genehtalaš resurssaid geavaheamis, govttolaš ja ovttadássásaš juogadeami. Konvenšuvnna gohčodit dávjá rámmakonvenšuv­dnan. Dat mearkkaša ahte konkrehta geatnegasvuođaid sisdoalu stuorra oassi aiddostahttojuvvo oasehasaid čoahkkimiid mearrádusain.

álgoálbmot- ja báikkálaš servodagaid dieđut, hutkosat ja geavadat seailluhit biologalaš šláddjiivuođa leat válddahallojuvvon artihkkaliin 8 (j) ja 10 (c). Dás daddjojuvvo ahte juohke šiehtadalli bealli galgá nu bures go lea vejolaš ja ulbmillaš

  • vuhtiiválddidettiin iežas nationála lágaid, árvvus atnit, bisuhit ja doalahit daid álgoál­bmot- ja báikegottiid dieđuid, ođđahutkagiid ja geavadiid mat ovddastit dakkár árbevirolaš eallinvugiid mat leat dehálaččt biologalaš šláddjiivuođa bisuheapmái ja ceavzilis geavaheapmái, ja ovddidit dáid viidáset geavaheami dan láhkai ahte dat geain leat dát dieđut, ođđahutkagat ja geavadat, galget miehtat ja leat mielde váik­kuheamen dasa, ja vel ávžžuhit govttolaččat ­juogadit daid ovdamuniid mat čuvvot dakkár dieđuid, hutkagiid ja geavadiid geavaheamis (8j);

  • suodjalit ja movtiidahttit virolaččat geavahit biologalaš resurssaid dakkár árbevirolaš kultuvrralaš vugiid vuođul, mat sohpet seailluheami ja ceavzilis geavaheami eavttuide (10c).

Stáhtat mat leat vuolláičállán konvenšuvnna, leat geatnegahttán iežaset seailluhit ja doalahit álgoál­bmogiid árbevirolaš dieđuid mat leat soahppevaččat suodjaleapmái ja ceavzilis geavaheapmái, nu ahte daid dieđuid lea vejolaš sirdit boahttevaš buolvvaide.

Konvešuvnna oktavuođas leat dál šiehtadallamin dakkár vuogádaga birra mii galgá sihkkarastit genaresurssaid fidnema ja daid vuoittu njuolggalaš juogadeami. árbedieđut mat čatnasit genaresurssaide, árvvoštallojuvvojit maiddái šiehtadallamiin. Ráđđehus deattuha ahte álgoálbmogat galget oažžut vejolašvuođa searvat šiehtadallamiidda, ja ahte daid vuoigatvuođat siskkáldahttojuvvojit dán bargui.

Konvenšuvnnas lea sierra bargoprográmma álgoálbmogiidda guoski áššiid várás mii čatnasa artihkkala 8(j) čuovvoleapmái. álgoálbmotáššiid bargoprográmma mearriduvvui viđat oasehasčoahkkimis Nairobis jagi 2000 (COP5). Sierra rabas bargojoavku lea ásahuvvon árvvoštallan dihtii bargoprográmma ovdáneami, ráhkkanahttin dihtii oasehasčoahkkimiid mearrádusaid. Dát lea dakkár arena mii lea nu organiserejuvvon ahte álgoálbmotovttastusat «bálddastahttojuvvojit» konvenšuvnna oasehasaiguin sátnevuoru oažžuma ja hállanáiggi dáfus. Dat ii dáhpáhuva konvenšuvnna eará forain. Riikkaidgaskasaččat lea álgoálbmotbargu konvenšuvnna olis konkretiserejuvvon go:

  • Ovddidit sierra prográmma 8(j) birra ja sullasaš áššiid birra.

  • ásahit sierra bargojoavkku mii galgá čuovvolit dán barggu.

  • Ovttastit álgoálbmotdeastagiid buot áššáigulli bargoprográmmaide konvenšuvnna olis.

  • Ovttas doibmet ONa Bistevaš álgoálbmotforumiin.

Bargu lea váikkuhan dasa ahte álgoálbmotdeastagat leat čalmmustuvvon konvenšuvnna oktavuođas. Konkrehta bohtosiin sáhttá namahit «Akwé: Kon Guidelines», mat leat eaktodáhtolaš njuolggadusat rávvagiiguin das mo váikkuhusat álgoálbmogiidda guoski bassi báikkiide, eatnamiid-da ja čáziide berrejit čielggaduvvot, nu ahte biraslaš, sosiála ja kultuvrralaš deastagat šaddet mielde.

Artihkkalis 8(j) lea ovddiduvvon raportaráidu mii gohčoduvvo «Composite Reports on the Status and Trends Regarding the Knowledge, Innovations and Practices of Indigenous and Local Communities». Dás válddahallojuvvojit sámi dilálašvuođat ge.

álgoálbmogiid bistevaš forum lea ONa álgoál­bmotáššiid rávvejeaddji ja oktiiordnejeaddji orgánan lágidan bargobájit ja áššedovdijoavkkuid čoahkkimiid Biologalaš šláddjiivuođa ja árbevirolaš álgoálbmotdieđuid gažaldagaid birra.

Máŋgga fora barget hástalusain ovddidit vuogádagaid mat galget kollektiiva struktuvrraid veagal sihkkarastit vuoigatvuođaid čohkkejuvvon dieđuide ja vásáhusaide. álgoálbmotjoavkkut ieža orrot buorrin atnimin searvadahtti bargovuogi mii lea šaddan dán fáttá konvenšuvnabargui.

árktalaš Ráđđi lea dohkkehan árbevirolaš dieđuid daid doaibmabijuid oktan deháleamos oassin, mat galget doarjut ceavzilis ovdáneami. árbevirolaš dieđut leat dehálaš diehtojuohkingáldu go olmmoš galgá árvvoštallat mo iešguđetlágan doaibmabijut váikkuhit álgoálbmogiid kultuvrii. Dákkár dieđut sihke ollistit diehtaga dieđuid, ja váikkuhit dagahit daid váikkuhusaid eambbo ein­nostahttin dan maid iešguđetlágan doaibmabijut sáhttet mielddisetbuktit. ACIA, árktalaš Ráđi dálkkádatraporta, lea dasa buorra ovdamearka. álgoálbmogiid árbedieđut leat duođaštuvvon ávkkálažžan dálkkádatrievdamiid ja iešguđelágan heivehanstrategiijaid bargui.

Boksa 14.1 Bargu artihkkaliin 8 (j) Ruoŧas

Ruoŧŧa lea ovddidan «NAPTEK – báikkálaš ja árbevirolaš dieđuid nationála prográmma mii guoská biologalaš šláddjiivuođa seailluheapmái ja ceavilis geavaheapmái», 6-jagi prográmma 2006 rájes mii lea biddjojuvvon ásahussii Centrum för biologisk mångfald (CBM). Prentejuvvon leat earret eará girjjit dološ dieđu birra. Deháleamos evttohusat maiguin Ruoŧŧa lea bargamin, leat:

  • riikkalaš prográmma šláddjiivuođakonvenšuvnna artihkkala 8j várás ja dasa guoski gažaldagaid várás

  • árbedieđuid riikkalaš registtar

  • árbedieđuide guoski oahpponeavvut

  • ovttasdoaibmanjoavkkut mat galget gieđahallat árbevirolaš báikegottiid gažaldagaid

Ruoŧa Sámediggi lea ovttas CBMin ráhkadan čielggadeami «Traditionell kunskap och sedvänjor inom den samiska kulturen – relaterat till bevarande och hållbart nyttjande av biologisk mångfald». Das čujuhovvo earret eará dáidda hástalusaide:

  • sáhttá go sámi árbedieđuid systemáhtalaš duođašteapmi ja gilvin bisuhit ja doalahit sámi árbevieruid ja nu maiddái daid mávssolašvuođa biologalaš šláddjiivuhtii?

  • sáhttá go sámiid árbevirolaš luondduresursageavaheapmi mii lea vuođđuduvvon árbedieđuide, boahtteáiggi caggat sámeguovl-luid ekovuogádaga ja šlájaid eallinbirrasiid hedjoneames ja billašuvvamis?

  • sáhttá go sámiid árbevirolaš luondduresursageavaheapmi ovddiduvvot ja dagahit guhkes áigái ceavzilis ovdáneami, sosiálalaččat, kultuvrralaččat, ekonomalaččat ja ekologalaččat, sápmái?

Dán čielggadeami vuođul almmuha CBM ja Ruoŧa Sámediggi 600 000 ruvdnosaš supmi 1 – 3 dakkár ovddasmanni prošeavtta čađaheapmái main galget ovddidit metoda duođaštit báikkálaš sámi árbedieđuid ráddjejuvvon geográfalaš guovllu siskkobealde. áigumuš lea ahte ovddasmanni prošeakta/-prošeavttat galget biddjojuvvot máŋggajahkásaš áŋgiruššama vuođđun man ulbmil lea kártet, duođaštit, bisuhit ja sirddihit boahttevaš buolvvaide sámi árbedieđuid.

Ráđđehusa davviguovlostrategiijaid konkretiseren (gč. kap. 1.5.2) sáhttá maiddái sisttisdoallat árbedieđuid. Dan speadjalastá earret eará ulbmil:

  • álggahit lagaš ovttasbarggu álgoálbmotovddasteaddjiiguin nationála strategiijaid ja davvi­guovlostrategiijaid ovddideami hárrái.

  • Ovttasbargguin ovddidit diehto- ja gelbbolašvuođaovddideami davviguovlluin.

  • Fuolahit ahte árbevirolaš álgoálbmotdieđuid suodjaleapmi sáhttá leat ollislaš resursahálddašeami oassin.

  • Bargat dan ovdii ahte álgoálbmogiid dieđut ja áicamat šaddet guovdilin árktalaš Ráđi dálkkádatraportta, ACIA, čuovvoleamis.

Ruoŧa, Suoma ja Norgga ráđđehusat áigot viidá­seappot bargat davviriikkalaš sámekonvenšuvnnain. Dat čađahuvvo riikkalaš bargguin ja gulaskuddančuovvolemiin ja vejolaš váikkuhusiskkadallamiiguin. Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna evttohusa artihkal 31 cealká árbedieđuid ja kulturdovddahemiid birra. Konvenšuvdnaevttohus cealká earret eará: «Stáhtat galget árvvus atnit sámi álbmoga vuoigatvuođa hálddašit iežas árbevirolaš dieđuid ja iežas kulturdovddahemiid, ja vel bargat dan ala ahte sámit sáhttet bisuhit, ovddidit ja gaskkustit daid boahttevaš buolvvaide.» Konvenšuvdnaevttohus dadjá ahte dán mearrádusa vuođul lea stáhtain ovddasvástádus das ahte sámi árbedieđut ja kulturdovddaheamit sáhttet seailluhuvvot ja ovddiduvvot, ja ahte dakkár geatnegas-vuohta soahpá ON-konvnšuvnnain biologalaš šláddjiivuođa birra. Konvenšuvdnaevttohus gieđahallá maiddái gávppálaš geavaheami gažaldaga ja dan vuoittu juogadeami mii boahtá sámi kultuvrra gávppálaš geavaheamis.

13.1.2 Bargu Norggas

Sd.dieđ. 34 (2001 – 2002) Kvalitehtaođastus. Alit sámi oahpahusa ja dutkama birra, deattuhii ahte árbedieđut doložis jo leat leamaš sámekultuvrra vuođu oassi. Dieđáhus deattuhii maiddái ahte sámi dutkan mii vuodduduvvá dákkár diehtovuđđui, sáhttá mávssolaččat váikkuhit akademalaš dutkamii dan láhkai ahte olbmot áddešgohtet geavadii guoski dieđuid buorebut. Dákkár dieđut sáhttet šaddat mearrideaddji eaktun dasa ahte sámi giella, kultuvra ja ealáhusheiveheapmi seilot ja ovdánit.

Máŋgga prošeavttas mat ožžo doarjaga Norgga dutkanráđi sámi dutkama loahpalaš prográmmas maid Máhttodepartemeanta ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta dorjo, leat uhcit eanet leamaš árbedieđut fáddán. Dan láhkai lea vejolaš dadjat ahte prográmma lea máŋgga suorggis váik­kuhan árbedieđu duođašteapmái, earret eará boazodoalus ja resursaávkkástallamis. árbediehtu galgá leat áŋgiruššansurggiid gaskkas Norgga Dutkanráđi sámi dutkama ođđa prográmmas (2007 rájes). Dutkanráđđi lea maiddái geahččaleamen ovttastit sámi oainnuid iežas prográmmadoaimma eará osiide, gč. kap. 12.5.1.

Dieđáhusa čuovvoleami oasis lea bargojoavku golmma ásahusa, Romssa universitehta, Sámi allaskuvlla/Davviriikkaid Sámi Istituhta ja Finnmárkku allaskuvlla, ovddasteaddjiiguin čađahan čielggadeami sámi alit oahpu ja dutkama ovttasbarggu birra. Bargojoavku lea evttohan árbedieđu oktan fáddán máŋgga fáttá searvái main sáhtášedje ovttas bargat dutkama oktavuođas (gč. kap. 12.3.4).

Ealáhusovddideami ja árvobuvttadeami iešguđetlágan ortnegiin eanadoallošiehtadusas addet doarjaga earret eará báikkálaš biebmokultuvrra ovddideapmái, mii maiddái sáhttá sisttis­doallat álgoálbmotkultuvra. Boazodoallošiehtadusas várrejuvvojit jahkásaččat ruđat DjO-doibmii, ja dás lea sámi boazodoallodiehtu strategalaš fáddá. Maŋimus guokte jagi leat várren 0,5 milj. ruvnnu jahkái duođaštit ja ovddidit boazodoallonissoniid árbedieđu. Ulbmil lea ovddidit dieđu geavaheami fitnodatásaheapmái ja oahpahussii.

Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš (gč. kap. 1.5.3) lea ovttasráđiid Association of World Reindeer Herders vuolggahan ja álggahan prográmma «EALAT». Dat galgá riik­kaidgaskasaš polárajagi prográmman geahčadit mo dálkkádatrievdamat váikkuhit boazoguoht­u-mii­dda. Prošeavtta dehálaš ulbmil lea ovttaidahttit árbedieđuid dieđalaš dieđuiguin (gč. kap. 12.5.2.).

árbedieđu lea vejolaš fállat máŋgga oahpu/oahppofáttá oassin ja máŋgga mearrin, ovda­mearkka dihtii:

  • Oahppofáddá mii erenoamážit čalmmusta árbedieđu – nu mo Sámi allaskuvllas – duodji, sámi biebmoárbevierru, váikkuhusiskan álgoál­bmotperspektiivvain (Impact Assessment With Indigenous Perspectives), álgoálbmotfilosofiija, juoigan ja muitaleapmi.

  • Oahppu mas sáhttet leat fáttát mat gusket sámi/máŋggakultuvrralaš diliide, ja mas sáhttet leat dakkár válljenvejolaš fáttát mat ereno­a-mážit čalmmustit sámi diliid/máŋg­ga­kultuvr­ralaš dieđu, ovdamearkan árbedieđu dakkár fágaid oassin go sámegiela, oahpaheaddjioahpu ja journalistaoahpu oassin.

  • Finnmárkku allaskuvllas lea bachelor- ja masteroahppu mátkeealáhusas ja hoteallafágain dakkár válljenvejolaš fáttáiguin go kulturárbeturismmain dahje guossoheadddjiin ja gussiin.

  • Oahppit sáhttet ieža ge válljet čuolbmačilgehusaid mat gusket sámi dilálašvuođaide oppalaččat dahje árbedihtui erenoamážit iežaset master- dahje bachelorbarggus.

  • Romssa universitehtas leat buot fakultehtain oahppofáttát mat erenoamážit leat sámi diliid birra ja máŋggakultuvrralaš diliid birra, ja lea vejolaš váldit dutkioahpu sámi/álgoálbmotgullevašvuođain. Oahppit sáhttet válljet čuol­bmačilgehusaid mat čatnasit árbedihtui.

13.2 Kultturdovddahemiid ja vuoiŋŋalaš kulturárbbi suodjaleapmi

13.2.1 Sámi kulturdovddahemiid dahkkivuoigatvuođaid suodjaleapmi

Sámi kulturdovddaheamit leat suodjaluvvon vuoigŋadaguslága vuođul jus dat leat «vuoigŋadahkosat», dat mearkkaša jus dat leat dahkkojuvvon iehčanas ávdnejeaddji vuoigŋanávccaiguin. Vuoigŋadagusláhka addá vuoigŋadahkkái okto­vuoigatvuođa máŋget dahkosa, ja dan almmuhit (dainna loaiddastit, bidjat dan internehttii). Vuoigŋadaguslágas čuovvu maiddái ahte go dagus geavahuvvo, de galgá vuoigŋadahkki namma boahtit ovdan, ja ahte dahkosa galgá gieđahallat gudnejahttimiin.

Sámi dahkosiid ektui fertejit vuoigatvuođat dulkojuvvot sámi árbevirrui: Lága mielde lea son guhte lea vuoigŋadahkki maiddái dahkosa eaiggát. Sámi riekteárbevieru mielde lea son gean juiget luođis, luođi «eaiggát», ja son dat ferte addit lobi dan geavahit eara láhkai go dušše juoigat dan. Dalle orru leamen lunddolaš dulkot vuoigŋadaguslága nu ahte dan gean luođis juiget, dego livččii ožžon vuoigatvuođaid iežas luohtái.

Lea sierra sámi vuoigatvuođalašorganisašuvdna, Sámikopiija, mas lea kontuvra Kárášjogas.

13.2.2 Riikkaidgaskasaš bargu árbevirolaš kulturdovddahemiid ja árbedieđu suodjaleami birra WIPOs

árbediehtu ja kulturdovddaheamit leat sámi kultuvrra ja identitehta dehálaš oasit. árbevirolaš kulturdovddaheamit sáhttet leat juoigan, muitalančehppodat ja duodji. Muhtun árbevirolaš kulturdovddahemiid suodjala vuoigŋadagusláhka (mii gusto 70 jagi maŋŋágo vuoigŋadahkki lea jápmán), eará kulturdovddaheamit fas leat suodjalusa haga, ja dat gullet sámi kultuvrra oktasašárbái. Gealddut ja riiddut sáhttet bohciidit go iešguđetlágan fámut háliidit sámi kulturárbbi osiid ja sámi árbedieđu jorahit gávpin.

Jagi 2000 ásahii organisašuvdna WIPO (World Intellectual Property Organization) lávdegotti mii galggai čielggadit genehtalaš resurssaide, árbedihtui ja folklorii (árbevirolaš kulturdovddahe­miide) guoski gažaldagaid (GRTKF). Lávdegotti ásahedje dannego máŋga riiddu čuožžiledje geavahan- ja gávpevuoigatvuođaid geažil genehtalaš resurssaide, árbedieđuide ja folklorii/árbevirolaš kulturdovddahemiide.

Sihke Norga ja sámi organisašuvnnat (Sámiráđđi ja Sámikopiija) oassálastet árjjalaččat lávdegotti bargui. Lávdegotti barggus leat leamaš viehka garra vuostálasvuođat gaskal ovddádusriikkaid ja industriijariikkaid, seammás go álgoál­bmotorganisašuvnnat leat leamaš duhtameahttumat ovdáneami njoahcivuođa geažil. Norga lea geahččalan doaibmat soabaheaddjin, ja lea earret eará lágidan seminára válljejuvvon oassálastiiguin jagi 2006 ja lea buktán konkrehta kompromissaevttohusaid lávdegottis. Ain lea eahpečielggas mii šaddá lávdegotti barggu boađusin. Lea ráhkaduvvon teakstaevttohus sihke árbedieđu ja árbevirolaš kulturdovddahemiid/folklora rievttálaš suodja­leapmái, muhto miessemánus 2008 lea ain sierramielalašvuohta das galget go ollenge addit riikkaidgaskasaš geatnegahtti njuolggadusaid dahje rávvemiid.

Dattetge lea bargu leamaš ávkkálaš váttisvuođaid kártema ja čielggadeami oktavuođas. Lávdegoddi váikkuha maiddái eanet riikkaidgaskasaš diđolašvuhtii ja diehtojuohkimii stáhtaid ja regiuvnnaid sierranas čovdosiid birra das mo galggašii suodjalit árbedieđu ja kulturdovddahemiid.

13.2.3 UNESCO-konvenšuvdna vuoiŋŋalaš kulturárbbi suodjaleami birra ja UNESCO-konvenšuvdna šláddjiivuođa ja kulturdovddahemiid suodjaleami ja ovddideami várás

Stuorradiggi mearridii juovlamánus 2006 ahte Norga galgá vuolláičállit guokte UNESCO-konvenšuvnna – Konvenšuvnna vuoiŋŋalaš kulturárbbi suodjaleami birra (Sd.prp. 73 (2005 – 2006)) ja Konvenšuvnna šláddjiivuođa ja kulturdovddahemiid suodjaleami ja ovddideami várás (Sd.prp. nr. 76 (2005 – 2006)) mat leat dehálaččat árbedieđu hárrái. Guktot konvenšuvnnat doaibmagohte Norggas cuoŋománu 17. beaivvi 2007.

Konvenšuvnnaid vuolláičállima oktavuođas lea guktuid konvenšuvnnaid dáfus leamaš erenoamáš dehálaš čalmmustit Norgga álgoálbmogiid ja nationála unnitloguid árvvoštaladettiin ollašuhttá go Norga konvenšuvnna gáibádusaid. Goappašiid konvenšuvnnain válddahallojuvvojit álgoálbmogiid kulturdilit nu ahte dat addá buori vuođu ovddidit kulturpolitihkalaš doaibmabijuid erenoamážit sámi álbmoga dárbbuid ektui.

Konvenšuvnnas vuoiŋŋalaš kulturárbbihárrái lei oktavuohta álgoálbmogiidda ja nationála unnitloguide guovddážis máŋgga gulaskuddancealkis. Earret eará čujuhuvvui ahte lea stuorát dárbu suodja­lit sámiid ja nationála unnitloguid vuoiŋŋalaš kulturárbbi go earáid vuoiŋŋalaš kulturárbbi. Mii guoská sámi diliide, namahuvvojedje Sámi arkiiva ja sámi dávvirvuorkkát sámi njálmmálaš árbeáv­dnasiid vejolaš diehtočohkkejeaddjin ja diehtovurkkodeaddjin. Daddjojuvvui dat ge ahte sáme­giella galgá eambbo geavahuvvošgoahtit dán barggus. Dan lassin deattuhuvvui ahte eambbo galggašii vuhtiiváldit iešguđetlágan joavkkuid vuoigatvuođa hálddašit iežaset kultuvrra. Buot dát cealkámušat váldojuvvojit mielde Kultur- ja girkodepartemeantta viidáset bargui go dat čuovvola ­vuoiŋŋalaš kulturárbbi konvenšuvnna vuolláičállima.

Konvenšuvdna kultuvrralaš šláddjiivuođa birra čalmmustahttá garrasit ahte kulturdovddahemiid suodjaleapmi ja ovddideapmi sisttisdoallá buot kultuvrraid ovttadássasašvuođa dohkkeheami ja buot kultuvrraid árvvus atnima, ja dát guoská earret eará álgoálbmogiid kultuvrraide. Konvenšuvnna vuolláičállimiin dovddastit oasehasat árbedieđuid mávssolašvuođa vuoiŋŋalaš ja ávnnaslaš riggodatgáldun, ja ahte dát diehtu váikkuha positiivvalaččat ceavzilis ovdáneapmái, ja vel dasa ahte lea dárbu dán suodjalit ja ovddidit soahppevaš vugiid mielde. Konvenšuvdna čalmmusta maiddái man dehálaš kultuvrraid eallinvuoibmi lea buohkaide, ja álgoálbmogiidda ge, nu go dat dovddahuvvo sin friddjavuođas ávdnet, gaskkustit ja gilvit sin árbevirolaš kulturdovddahemiid ja go dan besset dahkat de váikkuhit iežaset ovdáneapmái ge.

13.3 Hástalusat sámi árbedihtui guoski barggus

árbediehtu čájeha ovdamearkkaid sámi kollektiiva dieđus ja muittus. Bargu CBDa čohkkenraporttaid ráiddus árbedieđu birra – «Composite Report», ONa Bistevaš forum ja Sámediggi aiddostahttet ahte dát diehtu lea maŋás mannamin nu ahte lea hoahppu dan duođaštit, ceavzzihit ja geavahit. Earret eará rievdan birasdilit ja eallinvierut váikkuhit dasa ahte dieđut jávket. Dát lea maiddái dakkár diehtu mii dáidá leat mávssolaš daid dálkkádatnuppástusaid ektui, maid mii dál dárkot.

Leat máŋga čoavddekeahtes hástalusa ja gažaldaga mat čatnasit sámi árbedihtui. Ja de leat máŋga riikkaidgaskasaš bargoneavvu maid ferte árvvoštallat geavahišgoahtit go árbedieđuid geavatlaš bargu galgá čađahuvvot. Ráđđehus háliida ahte dáid hástalusaid galget Sámediggi, áššáigullevaš departemeanttat ja guovdilis fágaeiseválddit digaštallat.

Dárbu lea árvvoštallat earret eará árbedieđuid registrerenvuogi ja -vuogádaga, vurkkodeami ja geavaheami, daid duođaštandoaibmabijuid strategiijaid maid báikkálaš ásahusat čađahit, eaiggátdilálašvuođaid prisihpaid čielggadeami, geavaheami ja vuoigatvuođaid mat čatnasit sámi árbedihtui jna. Ferte maiddái árvvoštallat galgá go gulaskuddat eará riikkaiguin makkár vásáhusat sis leat árbedieđuid barggus, ja galgá go geavahit eará vejolašvuođaid mat leat riikkarastásaš ovttasbarggus.

Dákkár hástalusaid dusten gáibida barggu maid ferte konkretiseret máŋga jagi, ja dat gáibida ásahusaid ja organisašuvnnaid gaskasaš ovttasbarggu báikkálaččat, guvllolaččat, riikkalaččat ja riikkaidgaskasaččat.

13.4 Strategiijat ja doaibmabijut

Go Norga vuolláičállá riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid, de mearkkaša dat ahte Norga geatnegahttá iežas riikkalaččat ja riikkaidgaskasaččat ollašuhttit konvenšuvnnaid ulbmiliid. Erenoamážit konvenšuvdna biologalaš šláddjiivuođa birra ja UNESCO konvenšuvdna vuoiŋŋalaš kulturárbbi birra cealká juoidá Norgga geatnegasvuođaid birra árbedieđuid hárrái. Oktavuođalaččat sáhttet dákkár konvenšuvnnat leat árbediehtobarggu ollislaš vuođđun, ja dagahit referánsačuoggáid viidáset politihkkaovddideapmái. Dan lassin addet konvenšuvnnat vuolggasaji vejolaš riikkaidgaskasaš ovttasbargui.

árbedihtui guoski davviriikkalaš ovttasbargu lea dehálaš sihkkarastin dihtii sámi kultuvrra davviriikkalaš perspektiivvas. Dat optimaliserešii ge resursageavaheami metodalaš ja geavatlaš árbe­diehtobarggu ektui. Dán ferte árvvoštallat dan kultuvrralaš ovttasbarggu ektui mii muđui lea Davviriikkain ja ovttasráđiid Ruoššain, nannen dihtii sámi giela, kultuvrra, ealáhusaid ja servodateallima.

Biologalaš šláddjiivuođa konvenšuvnna oktavuođas digaštallojuvvo árbedieđuid registarastin oktan doaibmabidjun máŋgga doaibmabiju gaskkas árbedieđuid seailluheamis. Dárbu lea čielggadit gažaldagaid mat gusket sámi árbedieđuid registarii Norggas ovttasbargun gaskal Sámedikki, áššáigullevaš departemeanttaid ja ásahusaid. Gažaldat lea mo registarastin sáhttá váikkuhit árbedieđuid čalmmusteapmái, legitimeremii ja viidáset ovddideapmái, ja nu nannet sámi báikegottiid. Čielggadeapmi berre leat dan mearrideami vuođđun galgá go dakkár registtar ásahuvvot Norgii.

Ráđđehus háliida čađahit bajumus prinsihppan dan ahte árbedieđut mat čohkkejuvvojit báikkálaččat, galget leat báikkálaš servodahkii ávkin, ja dan láhkai leat dehálaš fáktorin báikkálaš doaimmaid ja ovddideami ektui. Čohkkejuvvon dieđut ovdamearkka dihtii registariidda berrejit nu organiserejuvvot ahte báikegottit mat leat addán dáid dieđuid, galget álkit beassat geavahit registariid sisdoalu. Nu lea ge ulbmil nannet báikkálaš doaimmaid mat čatnasit sámi árbedieđuid áimmahuššamii. Dákkár bargu sáhttá maiddái leat dehálaš lotnolasealáhusaid plánejuvvon árvoháhkanprográmmii mii álggahuvvo 2008 rájes (gč. kap. 20.5.5). Ráđđehus oaivvilda ahte sámi báikegottit dakkár guvllolaš ja báikkálaš sámi ásahusaid bokte go giella- ja kulturguovddážiid, dávvirvuorkkáid jed.bokte berrejit oažžut dehálaš oassálastirolla árbedieđuid kárten-, geavahan- ja vurkkodanprosessii. Ráđđehus háliida ovttasráđiid Sámedikkiin, áššáiguoskevaš departemeanttaiguin ja ásahusaiguin

  • álggahit barggu mas geahčadit daid riikkaidgaskasaš iešguđetlágan bargoneavvuid oktavuođa main lea váikkuhus go Norggas galgat čađahit geavatlaš barggu árbedieđuiguin

  • gávdnat vejolašvuođaid ovttas bargat árbedieđuiguin davviriikkalaš dásis

  • čielggadit gažaldagaid mat čatnasit sámi árbedieđuid registarii Norggas nu ahte vuoigatvuođalaš, metodalaš ja etihkalaš gažaldagat árbedieđuid čohkkema, vurkkodeami ja geavaheami oktavuođas sáhttet čielggaduvvot

Ráđđehus lea jagi 2008 várren 1,3 milj. ruvnnu Bargo- ja searvadahttindepartemeantta bušehttii dakkár doaimmaide mat galggašedje nannet sámi árbedieđuid čohkken-, vuogádahttin- ja geavahanbarggu. Ráđđehus áigu čavgadit bargat ovttasráđiid Sámedikkiin dáid ruđaid geavaheami oktavuođas. Sámediggi lea maiddái várren ruđaid sullasaš ulbmiliidda iežas jagi 2008 bušeahtaide. Ráđđehus háliida ovttasráđiid Sámedikkiin ja sámi organisašuvnnaiguin čađahit:

  • konferánssa mii čuvge gažaldagaid árbedieđuid čohkkema viidáset barggu ektui

  • bođu ovddasmanni prošeavttaid mat addet vásáhusaid bargat árbedieđuiguin sámiid ássanguovllu iešguđet osiin

  • ovdaprošeavtta mii addá čohkkejuvvon dieđuid visogova, dálá ja plánejuvvon doaimmaid viso­gova, ja mii čilge daid dárbbuid mat leat sámi árbedieđuid ektui.

Boksa 14.2 Luossanamahusat Deanuleagis

Deanuleagi luossanamahusat čájehit árbedieđuid luosa ahkejuoguid ja johtalemiid birra:

Diddi: Unna luosaš, 2,5 kilo rádjai, goargŋu Detnui mihcamáráiggi

Linddor: Unna luosaš, stuorát go diddi

Luosjuolgi: Sullii 3 – 5 kilosaš luossa

Luossa: Luossa, áinnas go lea ollesšattot

Duovvi: Njiŋŋálas luossa, meađđinluossa

Goadjin: Stuorra varris luossa

Čuonžá: Buoiddes luossa mas ii leat meađđin ii ge guoksa, goargŋu johkii čakčat

Vuorru: Luossa mii lea orron jogas dálvvi

Šoaran: /vuorru: Luossa mii manná merrii giđđat ja boahtá fas johkii čakčat

Guvžá: Mearradápmot

Gudjor: Mearradápmot mii lea orron jogas dálvvi

Valas: Mearrarávdu

Gáldu: Den elvesamiske kulturen/Čáhcegáttesámiid kultuvra; Varanger Samiske Museums skrifter/Čálliidlágádus 2007

14 Sámi kulturpolitihkka

Ráđđehus áigu Kulturloktemiin nannet kultursuorggi vai bajida kulturdoaimmaid árvvu servodat- ja politihkkasuorgin. Ulbmil lea ahte 2014 ­rádjái galgá stádabušeahtas mannat okta proseanta kulturdoaimmaide. Ráđđehusas lea višuvdna ahte Norga galgá leat njunuš kulturnašuvdna mii deattuha kulturdimenšuvnna buot servodaga osiin. Iešalddis lea juo dáidagis ja kultuvrras stuora árvu. Seammás mearkkaša kultuvrra vuoruheapmi hui ollu eará servodatsurggiide nugo ealáhusovdáneapmái ja bargosajiide, ovttaiduhttimii ja fátmmasteapmái, dearvvašvuhtii, oahpahussii ja hutkáivuhtii.

Soria Moria-cealkámušastis áigu ráđđehus buoridit Sámedikki vejolašvuođaid doaimmahit aktiiva kulturpolitihka ja buoridit sámi dáiddáriid ja kulturbargiid rámmaeavttuid. Ráđđehus deattuha ahte sámi kulturpolitihkkii leat juste seammá váldoprinsihpat go muđuige kulturpolitihkkii. Sámi kulturpolitihkas lea juo iešalddis árvu ja dat addá vásáhusaid mat sáhttet leat dehálažžan dasa ahte ovddidit ovttaskasolbmo iešvuođa ja eallinkvalitehta. Dáidda, kultuvra ja kulturárbi huksejit identitehta ja dahket min dihtomielalažžan dasa geat mii leat ja gosa mii gullat. Das lea árvu ovttaskasolbmui, ja das lea fápmu hábmet servodatovdáneami.

Ráđđehus bargá guovtti váldolinnjá vuođul vai stáda ovddasvástádus sámi kulturbargguide váldojuvvo vuhtii. Nuppe bealis sámi kulturpolitihkka mielddisbuktá ahte eiseválddit, álgoálbmogiid vuoigatvuođaid riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid vuođul, geahččalit nannet Sámedikki bokte sámi identitehta ja sámi kultuvrra máŋggabealatvuođa. Nuppe bealis ferte eiseválddiid bajitdási kulturpolitihkas leat dihtomielalašvuođa oaidnu dasa mot sámi kultuvra ja sámi kultuvrralaš máŋggabealatvuohta váldojuvvo vuhtii nationála kulturpolitihkas.

Lea dehálaš geahččat sámi kultuvrra hástalusaid Norgga kultureallima seamma sullasaš hástalusaid oktavuođas, ja erenoamážit kultuvrralaš máŋggabealatvuođa ja globaliserema oktavuođas. Earret eará deattuhuvvo Sd.dieđ. nr. 17:s (2005 – 2006) kultuvrra máŋggabealatvuođa ávvudanjahki 2008 ahte sámegielas ja sámi kultuvrras lea erenoamáš sadji kultuvrralaš máŋggabealatvuođa barggu nannemis. Dakkár perspektiiva lea dehálaš go galgá ipmirdit sámi kultuvrra saji ja mearkkašumi Norgga kultureallimii, sihke historj­jálaččat ja boahtteáiggis.

Sámediggi eanaš muddui hálddaša juolludemiid sámi kulturdoaimmaide, gč. kap.14.4. Lea Sámedikki ovddasvástádus fuolahit ahte ruđat geavahuvvojit buoremusat nu ahte nannejit ja áimmahuššet sámi kultuvrra. Norgga eiseválddit galget gozihit ahte rámmaeavttut leat sajis vai sámi kulturdoaimmaid sáhttá buoremus lágiid ain eanet ovddidit. Eiseválddiin lea maid ovddasvástádus dasa ahte álbmot beassá oahpásnuvvat sámi kulturfálaldagaide ja daid geavahit, ja dakko bokte oažžut ipmárdusa sámi kultuvrra dilálašvuhtii Norggas.

Sd.dieđ. nr. 48:s (2002 – 2003) Kulturpolitihkka 2014 rádjái čuožžu ahte Norgga eiseválddiin lea erenoamáš ovddasvástádus veahkehit bisuhit ja ovddidit sámi kultuvrra, sihke gulahallama bokte ja ovttasráđiid Sámedikkiin. Deattuhuvvui maid ahte lea vearrivuohta gaskal sámi kultuvrra dála dárbbuid ja olámuttos resurssaid, ja ahte lea dehálaš ahte sámi kulturásahusat ja prošeavttat ožžot dohkálaš ekonomalaš eavttuid.

Stuoradikki kulturdieđáhusa meannudeamis, ledje hui ovttaoaivilis ahte sámi kultuvrra áimmahuššan ja viidáset ovdánahttin lea našuvnnalaš ovddasvástádus, gč. árv. S. nr. 155 (2005 – 2004). Ovddasvástádusa berre doaimmahit lagaš gulahallamis Sámedikkiin, ja Sámedikki politihka láidesteamit berrejit biddjojuvvot vuođđun. Lávdegotti eanetlohku oaivvildii ahte berre jođihuvvot dakkár politihkka mii áiggi mielde geahččala eanaš muddui mearrádusaid ja ekonomalaš vuoruhemiid ­bidjat Sámediggái dahje daidda orgánaide maid Sámediggi nammada. Nu oažžu buoremus vuođu ovddidit viiddis sámi kulturpolitihka. Eanetlohku deattuha ahte hálddašanovddasvástádusa sirdin Sámediggái ii mearkkaš ahte Norgga eiseválddit eai váldde ovddasvástádusa.

Kulturloktema ulbmiliid ja Soria Moria-cealkámuša čuovvoleapmin lea ráđđehus lasihan juolludemiid Sámediggái Kultur- ja girkodeparte­meantta bušeahtas 21 milj. ruvnnuin golmma jagi badjel, gč. kap.14.4. Sámi aviissaid doarjja lea lassánan 5 milj. ruvnnuin jagi 2008. Dasa lassin leat juolluduvvon ruđat Nuortalaš musea, ája sámi guovddáža- ja Sámi arkiivva huksenprošeavttaide.

14.1 Eambbo kulturdoahpaga birra

Kultuvra lea rabas doaba, man oaivilsisdoallu historjjálaččat lea rievddadan. Sd.dieđ. nr. 48 (2002 – 2003) sirre gaskal viiddis ja gáržžes kulturdoahpaga definišuvnna. Goappeš definišuvnnat leat dehálaččat kulturpolitihkalaš oktavuođas.

Viiddis ipmárdusas fátmmasta doaba árvvuid, norpmaid, máhtuid, symbolaid ja dadjanmálliid mat leat seammaláganat dihto servodaga dihto joavkkus. Diekkár ipmárdusain fátmmasta sámi kultuvra visot mii lea boazodoalu, guolásteami ja luondduriggodagaid hálddašeami – materiálalaš kulturvuođu rájes – gitta gelbbolašvuođasirdima ja biktasiid rádjái.

Gáržžit doaba geavahuvvo iešguđetge doaimmaid birra mat leat kultureallimis ja kulturpolitihkas go daid ipmirda ráddjejuvvon servodatsuorgin. Dán dieđáhusa kapihttalis lea kulturdoahpaga ipmárdus guovddážis. Liikká ii leat álot nu álki sirret dan guovtti doabaipmárdusa.

Ovdal lei dábálaš geahččat Norgga servodaga kultuvrralaččat oktan, ja kulturpolitihkalaččat lea deattuhuvvon ahte galgá gávdnot okta našuvnnalaš oktasaškultuvra. Máilmmemiehtádeapmi ja individualiseren lea dagahan ahte ovttaláganvuođa ja našuvnnalaš ovttaiduhttima ideálaid dál hástalit ođđamállet iešguđetláganvuođat. Kulturpolitihka lea guođđán dan perspektiivva ahte ráhkadit dušše ovttalágan oktasaškultuvrra ja sirdásan dan guvlui ahte láhčigoahtán dili ovddidit kultuvrra masa lea vuođđun girjáivuohta ja máŋggabealatvuohta mii lea mihtilmasat dálá kulturdilálašvuhtii. Kultuvra lea rabas proseassa, ja čuožžila, stuorru ja rievdá go deaivvada eará kultuvrraiguin.

Dál suddet kultursuorggit dávjá oktii šáŋgáriid ja našuvnnalaš identitehtaid rastá. Earret eará gávdnojit ovdamearkkat buriid ovttasbargoprošeavttaide gaskal sámi, dáčča ja kveanalaš dáiddáriid. Prošeavttaid sáhttá maiddái hábmet árbe­vieruid rastá, ja gávdnojit prošeakta ovdamearkkat main árbevirolaš kulturovdanbuktimat biddjojuvvojit ođđa oktavuođaide mat eai leat čielgasat etnalaš árbevierus, ja mas dakkár kategoriseren ii oba leatge áigumuššan.

Dat lea váikkuhan eiseválddiid bajitdási politih­kalaš láidestemiide. Sd.dieđ. nr. 17 (2005 – 2006) kultuvrra máŋggabealatvuođa ávvudanjahki 2008 lea ovdamearkka dihte ulbmil ovddidit duohta máŋggakultuvrrat servodaga mas kulturolggosbuktimat deaivvadit ja ovdánit, ja mas ođđa kul­turolggosbuktimat ráhkaduvvojit.

Dihtomielalašvuohta ahte sámi álbmogis lea iežaset kultuvra, lea lassánan maŋimus logi jagis, ja mii sáhttit hupmat ahte sámiin lea ovdánan sierra sámi kulturpolitihkka 1980- logu gaskamuttu rájes. Lea erenoamážit deattuhuvvon ahte sámiin alddiineaset galgá leat ovddasvástádus ja váldi hálddašit ja ain ovddidit sámi kultuvrra, ja Norgga eiseválddit leatge dan dihte bidjan muhtun bargguid ja ovddasvástádussurggiid Sámediggái.

14.2 Sámi kultuvra Kultur- ja girkodepartemeantta ortnegiid vuolde

Stáhta galgá áimmahuššat iešheanalaš ovddasvástádusa sámi kultuvrii, bajitdási našuvnnalaš kulturpolitihka bokte mii maid fátmmasta sámi kultuvrra. Dasa gullet juolludeamit stáhtalaš doaimmaide, doarjagat dáidda- ja kulturásahusaide ja ovttaskas dáiddáriidda, ja doarjagat investeremiid-da. Dán dieđáhusas addojuvvojit ovdamearkkat mot sámi kultuvra čalmmustahttojuvvo daid ortnegiid bokte.

Nationála ortnegat fátmmastit earret eará Norgga kulturfoandda ruhtajuolludemiid, dáiddárstipeanddaid, Kultuvrralaš skuvlalávkka ja kulturviesuid. Eiseválddiin lea maid erenoamáš ovddasvástádus sámegillii sámegiela giellanjuolggadusaid ovddasvástádusa bokte.

Earret mottiin spiehkastagain leat ásahusat ja ortnegat main lea čielga sámi sisdoallu biddjon Sámedikki hálddašeami vuollái. Dáiddárat ja kulturbargit geat ohcet doarjaga Sámedikki hálddašanortnegiin, sáhttet maid ohcat doarjaga nationála ortnegiin. erenoamážit lea dat dehálaš vai sihkkarastá ahte hálddašanovddasvástádusa sirdin Sámediggái ii dagat ahte sámi kultuvra marginali­serejuvvo.

Norgga kulturpolitihkas lea eaktun ahte kvalitehta lea buorre, muhto ii ovttabeallásaš. Kvalitehtaárvvoštallan sáhttá váikkuhit iešguđet ládje, muhto muhtun ortnegat eaktudit kvalifiserejuvvon, fágalaš árvvoštallama dáiddalaš dahje kultuvrralaš kvalitehtas. Eanaš nationála kulturortnegat, nugo ovdamearkka dihte Norgga kulturfoandda juolludeamit, dáiddárstipeanddat dahje ABM-ovdáneami prošeaktaruđaid juolludeamit, juhket ruđaid dáiddalaš kvalitehta vuođul. Muhtun ortnegiin, nugo ovdamearkka dihte Kultuvrralaš skuvlalávk-ka, das juhkkojuvvojit ruđat eará hálddašandásiide mat fas juhket daid viidáset. Kultur- ja girkodepartemeanta čuovvu giehtaguhkkosaš gaskka prin­sihpa, iige dárkkis dáiddalaš árvvoštallamiid.

Dábálaš prinsihppan eai várrejuvvo sierra earit erenoamáš joavkkuide mat leat dáid ortnegiid vuolde. Lea goitge dehálaš ahte kulturásahusat sihke sámi váldoguovlluin ja olggobealde daid gaskkustit sámi kultuvrra. Sámi dáiddáriid prošeavttat dahje prošeavttain main lea sámi kultuvra fáddán, leat maŋimus jagiid juolluduvvon ruđat, ja lea viiddis kulturlonohallan gaskal Norgga ja sámi ásahusaid.

Fylkkagielddat ja suohkanat galget fuolahit ekonomalaš, organisatuvrralaš, rávvejeaddji ja eará dehálaš gaskaomiid ja doaibmabijuid mat ovddidit ja láhčet dili viiddis kulturdoaimmaide sihke báikkálaččat ja regionálalaččat, gč. lága almmolaš eiseválddiid ovddasvástádusa birra kulturdoaimmaide (gč. kap. 14.3) Dán bargui gullá maiddái báikkálaš ja regiuvnnalaš dásis čuovvolit dan ovddasvástádusa mii stádas lea váldit vára ja láhčit dilálašvuođa sámi kulturovdáneapmái.

Ovttasbargošiehtadus gaskal Sámedikki ja fylkkagielddaid lea dehálaš buvttus mii sihkkarastá ja ovddida sámegiela, sámi kultuvrra ja ealáhusaid. Sámediggi lea ráhkadan šiehtadusaid Finnmárkku, Romssa ja Nordlándda fylkkasuohkaniiguin, ja sierra šiehtadusa lullisámi guvlui Nordlándda, Davvi- ja Lulli-Trøndelága ja Hedmárkku fylkkagielddaiguin. Šiehtadusas čuožžu čielgasit ahte váldoulbmila oassin lea nannet ja čalmmustahttit sámi kultuvrra ja sámegiela, ja das leat sierra mearrádusat kultursurggiide, earret eará museaide, musihkkii, govvadáidagii ja teáhterii. Romssa fylkkasuohkaniin šiehtadusas deattuhuvvo erenoamážit sámegiella ja dat sisttisdoallá earret eará dábálaš mearrádusa das ahte goappeš bealit leat miehte­mielalaččat sámegiela hálddašanguovllu vejolaš viiddideapmái.

14.3 Sámi kulturpolitihka rievttálaš vuođđu

Kulturpolitihka čađaheapmi soaitá ovddimusat dáhpáhuvvat ekonomalaš gaskaomiid geavaheami bokte, ja lea dábálaš ipmárdus ahte kultursuorggis lágat eai báljo geavahuvvo stivrenreaidun. Gávdnojit liikká lágat mat muddejit kultursuorggi iešguđetlágan osiid, ja ráđđehus áigu go válddii atnui Lága suoidnemánu 29. b. 2007 nr.89 almmolaš eiseválddiid ovddasvástádusa birra kultur­doaimmaide(kulturlága) addit kultursuorgái ollislaččat vel eanet árvvu ja stáhtusa almmolaš ovddasvástádussuorgin. Kulturlágain lea dehálaš čuokkis Soria Moria-cealkámušas čađahuvvon, mas lea deattuhuvvon ahte ráđđehus háliida váldit atnui álkis, dábálaš kulturlága mas boahtá ovdan ahte almmolaš eiseválddiin lea kultursuorgái ovddasvástádus.

Kulturláhka nanne ahte eiseválddiin lea ovddasvástádus ovddidit ja láhčit dilálašvuođa ollu kulturdoaimmaide, vai buohkat ožžot vejolašvuođa oassálastit kulturdoaimmaide, sihkkarastet ahte buohkain lea olámuttos ámmátlaš dáidda- ja kulturfálaldat ja ahte sii besset vásihit ollu kulturolggosbuktimiid.

Kulturláhka lea dábálaš, das eai leat bienalaš láidesteamit juolludandássái, vuoruhemiide dahje stáhta, fylkkagieldda ja suohkaniid kultursuorggi organiseremii. Lágas lea stuora munni báikkálaš iešstivrejupmái. Dat liikká deattuha ahte fylkkagielddat ja suohkanat galget fuolahit ekonomalaš, organisatuvrralaš gaskaomiid ja doaibmabijuid mat ovddidit ja láhčet dili viiddis kulturdoaimmaide sihke báikkálaččat ja regiuvnnalaččat. Kulturláhka galgá maiddái veahkehit sihkkarastime doaibmanmuni nationála kulturpolitihkkii mađi eanet globaliserejuvvon máilmmis.

Sámediggi doarju dakkár lága evttohusa kulturlága evttohusa gulaskuddanvástádusas. Sámediggi deattuhii seammás stáda erenoamáš ovddasvástádusa sámi kultuvrii, ja oaivvildii ahte fylkkagielddat ja suohkanat fertejit váldit eanet ovddasvástádusa kulturdoibmii. Sámediggi čujuhii earret eará Sámedikki ja fylkkagielddaid ovttasbargošiehtadusaide, mat čalmmustahttet fylkkagielddaid ovddasvástádusa regiuvnnain ovddidit sámi kultuvrra.

14.3.1 Lágat mat erenoamážit gusket sámi kultuvrii

Sámegielas ja sámi kultuvrras lea erenoamáš sud­djen Vuođđolága § 110 abokte. Norgga stádas lea geatnegasvuohta aktiivvalaččat mieldeváikkuhit dasa ahte sámi kultuvra fievrreduvvo viidáset Norggas. Dát mielddisbuktá maiddái geatnegasvuođa ekonomalaš ja eará gaskaomiiguin láhčit dilálašvuođaid vai duođai leat muttágit seammalágan bohtosat sámiid ja stuoraservodaga kultur­doaimmaheamis.

Kultur- ja girkodepartemeanttas lea háld-dašanovddasvástádus 3. kapihttalii sámegiela birra, lágas geassemánu 12. b. 1987 nr. 56 Sáme­dikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra. Sámegiela mearrádusat leat sihke prinsihpalaččat ja geavatlaččat dehálaččat vai sihkkarastá joatkima sámi kultuvrras. Lagabut čilgehus gávdno kap. 19.4.1.

Lága geassemánu 9. b. 1978 nr. 50 mielde kulturmuittuid birra, de ii leat lohpi doalvut sámi kulturmuittuid riikkas olggos jus ii gávdno dohkálaš olgoriikii doalvunlohpi, gč § 23 bustávva c. RiddoDuottarMuseat Kárášjogas lea ožžon válddi meannudit ohcamiid ja dahkat mearrádusaid sámi kulturmuittuid birra mat dolvojuvvojit olgoriikii, beroškeahttá man boarrásat leat. Olgoriikii doalvunlobi galgá dábálaččat addit jus kulturmuitodávvir ii leat dehálaš dutkamiid dahje Norgga kulturárbbi bisuheapmái ja gaskkusteapmái, gč. láhkaásahusa olgoriikii doalvut ja riikii buktit kulturdávviriid § 6 mielde. Sámediggi lea láhkaásahusa § 7 mielde váidinásahus áššiin mat gullet gildosiidda olgoriikii doalvut kulturdávviriid.

Lea leamašan dárbu § 23 definišuvnna veaháš muddet. Kultur- ja girkodepartemeanta lea danin ovddidan proposišuvnna mas evttoha rievdadusaid dahkat kulturmuitolágas, gč. Od. Prp. nr. 49 (2007 – 2008)) Láhka rievdadusaid birra geassemánu 9. b. 1978 nr. 50 lágas kulturmuittuid birra. Evttohuvvo bidjat oppalaš čállosa kulturmuitolága § 23:i ahte lobi haga ii galgga olgoriikii fievrredit dáidagiid dahje kulturdávviriid mat leat dehálaččat Norgga kulturárbbi, dáidaga ja historjjá seailluheapmái, dutkamii ja gaskkusteapmái. Oppalaš láhkačállosiin, de láhkaásahus lagabui muddešii mat meroš-tallojuvvojit leat kulturávnnasin.

Lea mearriduvvon sierra láhka dasa mot Norgga báikenamaid galgá čállit, gč. lága mies­semánu 18. b. 1990:s nr. 11 báikenamaid je. Lágas leat earret eará njuolggadusat dan birra mot sámi báikenamaid galgá čállit, gii galgá geavahit mearriduvvon čállinvuogi ja makkár guovlluin galgá geavahit sámi báikenamaid.

Kultursuorggis muhtin eará lágat gusket sámi dilálašvuođaide eambbo eahpenjuolgut. Ovda­mearkka dihte muddejuvvo sámi girjerádjobuhtadus (geahča kap. 14.8.2) lága bokte miessemánu 29. b. 1987, nr. 23 girjerájusbuhtadusaid birra, ja sámegielat čállosiid birra mat leat addojuvvon lága mielde geassemánu 9. b. 1989 nr. 32 addingeatnegasvuođa birra dábálaš olámutto dokumeanttain mas gaskkustuvvo viidáset okta gáhppálat Sámi erenomášgirjerádjui.

14.3.2 Riikkaidgaskasaš šiehtadusat

Váldoprinsihppa ILO-konvenšuvdna nr.169:s(gč. kap. 1.3.4) lea álgoálbmogiid vuoigatvuohta bisuhit ja ain ovddidit iežaset kultuvrra, ja eiseválddiid geatnegasvuohta álggahit doaibmabijuid mat dorjot dan barggu. Konvenšuvdna referere kultuvrii viiddis ipmárdusas, muhto bidjá maiddái dehálaš láidestemiid dasa ahte nationála dásis hábmet sámi kulturpolitihka. Konvenšuvnnas leat mearrádusat álgoálbmogiid vuoigatvuođa birra ieža mearridit iežaset kultuvrralaš ovdáneami ja oahppat geavahit iežaset giela. Lassin dasa konvenšuvdna dohkkeha álgoálbmogiid dáhtu ja dárbbu hálddašit iežaset ásahusaid, iežaset eallinmálle ja iežaset ekonomalaš ovdáneami. Dát mielddisbuktá dohkkehit dan ahte álgoálbmogat háliidit bisuhit ja eanet ovddidit iežaset identitehta, giela ja oskku.

Lagabut čilgehusa Eurohpálaš šiehtadusasregiovdna- dahje minoritehtagielaid birra(minoritehtagielaidšiehtadus) gávdná kap. 19.3.1:s.

Mii guoská riikkaidgaskasaš bargguide, WIPO bargu suddjet árbevirolaš kulturolggosbuktimiid ja árbevirolaš máhtuid ja UNESCO-konvenšuvdna vuoiŋŋalaš kulturárbbi suddjema birra ja UNESCO-konvenšuvdna suddjet ja ovddidit ollu kulturolggosbuktimiid, geahča kap. 13:ái.

14.4 Sámi iešmearrideapmi kultursuorggis

Sámi kultuvrras lea positiiva ovdáneapmi visot kultursuorggis. Erenoamážit lea dehálaš mearkkašit ahte eanet sámi dáiddárat ja prošeavttat leat oainnusin dahkan iežaset erenoamážit doaimmaheami dáiddasuorggis, earret eará musihkas.

Ráđđehus lea mearkkašan ahte Sámediggi vuoruha bajás kulturáigumušaid, ja árvvoštallá Sámediggi leat ásahussan masa buoremusat heive leat váldoovddasvástádus hálddašit sámi kultuvrra. Ráđđehus lea čuovvolan dan go Sámediggái lea kultursuorggis lasihan ruhtajuolludeami badjel 21 miljovnna ruvnnuin, dahje badjel 60 proseanttain 2006 – 2008:s. Ruhtajuolludeapmi lea 53,5 milj. ruvnno 2008:s.

Bajitdási ulbmil lea ahte sámiin galgá leat oalle muttu iešmearridanriekti iežaset guoskevaš gažaldagain. Dát mielddisbuktá earret eará ahte lea hálddašanovddasvástádus iežaset áššiide ja ieža sáhttit vuoruhit ovdamearkka dihte kultursuorggis. Eiseválddiid bealis lea deháleamos gaska­oapmi čuovvolit ovddasvástádusa sámi kultuvrii leamašan addit Sámediggái válddi stáhtalaš ruhtaduvvon sámi kulturdoaibmabijuide. Sámediggi lea dat mii eanaš muddui hálddaša ruđaid sámi doai­bmabijuide mat leat Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahtas.

Bargo- ja searvadahttindepartemeantta juolludeapmi Sámediggái bušeahttakapihttalis 680, 50-poasttas, dasa gullet maid ruđat ovddeš Sámi kulturfondii, guovttegielalašvuođaruđat sámegiela hálddašanguovllu suohkaniidda ja fylkkagielddaide, ja eará gielladoaibmabijuide.

1993 rájes leat eanet doarjjaortnegat maid departemeanttat ovdal hálddašedje, čohkkejuvvon Gieldda- ja bargodepartemeantta bušehttii ja sirdojuvvon Sámediggái. Kulturdepartemeantta ovddasvástádussuorggis gulai dat Norgga kulturráđi várrejupmi sámi kultuvrii, doarjja sámi lágádusdoi­bmii, doarjja sámi dáiddárorganisašuvnnaide, doarjja Sámi dáiddaguovddážii Kárášjogas ja Sámi kulturguovddážii árbordis. Dasa lassin Sámi sierrabibliotehka stivrra ja sámiradio prográmmaráđi nammadeapmi sirdojuvvui Sámediggái. Gielddadepartemeanta fápmudii seammás Sámediggái válddi juohkit guovttegielalašvuođadoarjagiid suohkaniid-da ja fylkkagielddaide.

Sámedikki válddi lassáneami mielde ásahii Girko- ja kulturdepartemeanta 2002:s ođđa bušeahttakapihttala 320 Dábálaš kulturulbmilat, poasta 53 Sámi kulturulbmilat. Seammás ruhtajuolludeamit sámi musihkkafestiválaide, sámi dáiddárstipeanddaide ja stipeandalávdegottebuhtadusat, čájáhusbuhtadusat sámi dáiddaásahusaide, Beaiv-váš Sámi Teáhter, báikenammanevvohat, Sámi sierrabibliotehka, johtti girjerájusbálvalus ja sámi museat biddjojuvvojedje dán postii. Eaktuduvvo ahte Sámediggi juohká ruđaid dáid doaibmabijuide, ja muđui hálddaša ruđaid iežas vuoruheami mielde.

14.4.1 Sámediggi kulturpolitihkalaš oassálastin

Sámediggái ovddasvástádusa sirdin lea leamašan dehálažžan vai ovdánahttá sámi kultuvrra. Seammás lea dehálaš váldit fárrui ahte dat doaibmabijut ja ortnegat mat leat sirdojuvvon, leat ovdánahttojuvvon Norgga nationála oktavuođas. Hálddahuslaš ráddjejupmi das mii gullá kulturpolitihkalaš ovddasvástádussuorgái, historjjálaččat ii leat nu čielggas ja rievddada. Danin lea dárbbašlaš ahte Sámediggi jođiha iešheanalis kulturpolitihka vai áimmahuššá ealli sámi kultuvrra.

Sámediggeráđi politihkalaš prográmma mielde áigodahkii 2006 – 2009, maid dievasčoahkkin doarjjui 2007 guovvamánus (ášši 10/07), lea Sámedikki politihka váldoulbmil kultursuorggis ovddidit girjás dáidda- ja kultureallima ja sihkkarastit iežas váikkuheami sámi kulturovdáneapmái. Sámediggi deattuha ahte sámi dáidda ja kultureallin lea girjái, ja Ráđđi áigu láhčit dilálašvuođaid dasa ahte áimmahuššat ja ain ovddidit girjáivuođa. Seammás deattuhuvvo ahte sámi kultuvrra čađa-heapmi ja viidáset ovdáneapmi lea nationála ovddasvástádus, ja ahte stáhta ferte hálddašit dan ovddasvástádusa gulahaladettiin Sámedikkiin. Sámediggeráđđi deattuha maiddái dan dehálaš doaimma mii ovttasbargošiehtadusain fylkkagielddaiguin lea kultursuorgái, erenoamážit dan dáfus ahte ovddidit oktasaš ipmárdusa gaskal dábálaš Norgga ásahusaid ja Sámedikki das ahte makkár dárbbut sámi servodagas leat kultursuorggis.

Sámediggi gieđahalai 2005 miessemánus Sámediggeráđi dieđáhusa sámi dáidaga birra (ášši 33/05). Dieđáhusa ulbmil lea čájehit dáiddapolitih­kalaš hástalusaid váldolinnjáid sihke našuvnnalaččat, regiuvnnalaččat ja báikkálaččat. Dieđá-husa mielde váilot Sd.dieđ. nr. 48:s (2002 – 2003) Kulturpolitihkka 2014 rádjái višuvnnat sámi dáidagii ja kultuvrii. Sámediggeráđi mielas lea dárbu čalmmustahttit sámi dáiddapolitihka dárbbuid ja fuolahit ahte sámi perspektiivvat ja višuvnnat maid birra muitaluvvo, biddjojit seammaárvosažžan daid dáčča go dáidda- ja kulturpolitihka galgá ovddidit ovddasguvlui. Dieđáhus addá bajilgova visot sámi dáiddasuorggis ja čilge suorggi gaskaomiid birra ja lagamus jagiid hástalusaid.

Sámediggeráđđi bijai 2004 suoidnemánus ovdan dieđáhusa sámi museaid birra. Dieđáhus bidjá vuođu sámi museaovttastahttimii njeljiin sámi museasiiddain – davvinuorta, davvioarjesámi, gaskasámi ja lullisámi museasiiddain. Oasseguorahallan Romssa ja Davit Nordlándda museaid birra gieđahallojuvvui Sámedikkis njukčamánu 1. b. 2007:s (ášši 06/07). Sámediggi mearridii heivehuvvon guovddášmodealla sámi museadoaimma ovdánahttimii guorahallansuorggis mas lea munni ráhkadit sierra sámi museasiidda (geahča kap. 14.8.3).

Sámediggi áigu čađahit árvvoštallama doarjja­eavttuin sámi ásahusaide ja organisašuvnnaide kultursuorggis, gč. ášši 46/06, čuoggáid 1.2 ja 18.2. árvvoštallamis galgá earret eará geahčadit dálá ásahusaid ja organisašuvnnaid mat leat Sámedikki bušeahta vuolde ja hábmet eavttuid go galgá beassat bušehttii mielde. Sámediggi ii áiggo váldit fárrui ođđa organisašuvnnaid ja ásahusaid iežas njuolggo doaibmadoarjja bušehttii ovdal go dieđáhus sámi ásahusaid birra lea Sámedikki dievasčoahkkima ovdii biddjojuvvon. Dát dieđáhus ovddiduvvo dievasčoahkkinii jagi 2008, gč. mearrádusa áššis 60/07 Sámedikki jagi 2008 bušeahtta.

Geahča maiddái Sámedikki 2006 jahkedieđáhusa (5. čuoggá) ja 2007 jahkedieđáhusa (6. čuoggá).

14.4.2 Sámedikki ekonomalaš váikkuhangaskaoamit

Jagi 2008 bušeahttamearrádusasttis (ášši 60/07) jugii Sámediggi sullii 127 milj. ruvnno giella- ja kulturdoaibmabijuide, gč. tabealla 14.1. Dát gokčá sihke ulbmiliid mat eaktuduvvojit gokčojuvvot Kultur- ja girkodepartemeantta ruhtajuolludemiin, ja earret eará giella ja kulturovdáneami doaibmabijut mat eaktuduvvojit gokčojuvvot Bargo- ja searvadahttindepartemeantta ruhtasirdimiiguin. Jus áiggut gielladoaibmabijuin bienalaš bajilgova, de geahča kap. 19.7.

Tabealla 15.1 Sámedikki ruhtajuolludeamit kulturdoaibmabijuide 2006 – 2008 (1000 ruvnnuin)

Ulbmil200620072008
Kulturovdáneapmi (ovddeš Sámi kulturfoanda)9 42810 46711 616
Sámi lágádusat2 2732 4732 579
Sámi kulturviesut6 2356 4347 206
Sámi kulturorganisašuvnnat296306350
Sámi festiválat – vuođđodoarjja1 6801 7301 806
Sámi falástallan1 0251 3752 078
Sámi teáhter13 90014 31815 883
Sámi dáidda (dáiddašiehtadus je.)4 3254 6854 685
Sámi čállosat (geahča kap. 19.7.4)1 9501 5031 568
Sámi girjerájusbálvalus (oktan girjebussiiguin)8 0938 6079 107
Sámi museat12 48312 88715 719
Gielladoaibmabijut (geahča kap. 19.7)45 12950 37954 060
Submi106 817115 164126 657

14.5 Kultursuorggi stáhtus ja váldohástalusat

Ráđđehus bargá, nugo namuhuvvon, guokte váldolinnjá mielde áimmahuššat stáhtalaš ovddasvástádusa sámi kultuvrii. Okta bealli lea ahte stáhta galgá fuolahit ahte Sámediggi nákce jođihit aktiiva, iešheanalis kulturpolitihka. Nubbi bealli lea ahte stáhta galgá áimmahuššat iešheanalis ovddasvástádusa sámi kultuvrii bajitdási, nationála kulturpoli­tihkain, mii maid fátmmasta sámi kultuvrra.

Vuolábealde muitaluvvo muhtin Sámedikki hálddašeami vuolde ásahusaid ja eará ásahusaid sámi kulturdoaibmabijuid ja -prošeavttaid birra. Muitaluvvo maiddái muhtin ovttaskas ovttasbargoprošeavttaid birra gaskal Sámedikki hálddašeami vuollásaš ásahusaid ja eará ásahusaid. Čilgehusat eai leat dievaslaččat, muhto čájehit guđe ládje sámi kultuvra oainnusin dahkkojuvvo kultursuorggi iešguđet osiin.

14.6 Sámi kulturviesuid investemat

Sámi kulturviesuide gullet visttit ja lanjat sámi kulturdoaibmabijuide nugo teáhterii, musihkkii, govvadáidagii, museaide, sámi girjerádjosiidda ja arkiivvaide. Dál eai gávdno makkárge erenoamáš stádalaš doarjjaortnegat sámi kulturviesuid investeremiidda. Kulturdoaibmabijuide maidda Sáme­dikkis lea ovddasvástádus, de lanjaid jođiheapmi ruhtaduvvo jahkásaš doarjagiiguin mat juolluduvvojit Sámediggái. Sámi arkiivva jođiheapmi gokčojuvvo jahkásaš ruhtajuolludemiiguin Arkiivadoaimmahahkii.

Kultur- ja girkodepartemeanta hálddaša osiid stáhtalaš spealuid badjebáhcagis regionála deaivvadanbáikkiid ja kultuvrra gaskkustanbáikkiid doarjjaortnegii. Dán ortnegis leat addojuvvon doarjagat kulturviesuide ja kulturguovddážiidda. Sáhttá addojuvvot gitta goalmmádas oasi ruhtadandoarjja dákkár viesuid investerengoluide. Reasta šaddá ruhtadit iežasosiin, priváhta ruđaiguin dahje báikkálaš ja regionála doarjagiiguin. Ii leat ohccojuvvon dán doarjjaortnegis doarjja ruhtadit sámi kulturviesuid.

Stáhtabušeahta kap. 320 poasttas 73:s Nationála kulturviesut, juolluduvvo doarjja ásahusaid viesuide ja lanjaide ja doaibmabijuide main lea nationála bargu, riikaviidosaš doaibma dahje dehálaš riikaoassedoaibma. Váldonjuolggadus lea ahte stáhtalaš ruhtadanoassi ii galgga leat eanet go 60 proseantta almmolaš doarjagis. 1990-logus addojuvvui doarjja kap. 320 poasttas 73:s dáid sámi kulturviesuide:

  • árran julevsáme guovdásj: 9,9 milj. ruvnno

  • Várjjat Sámi Musea: 12,2 milj. ruvnno.

Dasa lassin addojuvvui plánendoarjja ája sámi guovddáža viiddideapmái.

Departemeanta bidjá Sámedikki vuoruhemiid vuođđun go meannuda doarjjaohcamiid sámi kulturviesuide kap. 320 poasttas 73:s. Huksenprošeavttaid plánejit ovttas guoskevaš sámi ásahus, Sámediggi, Statsbygg, Kultur- ja girkodepartemeanta ja vejolaš báikkálaš ja regionála ruhtadanbealálaččat. Departemeanta ovdanbidjá Stuoradiggái juohke čavčča kulturviesuid investerenplána. Plána sisttisdoallá prošeavttaid main lea doarjja boahtte bušeahttajagis; vuoruhuvvon prošeavttat lagamus jagiin; ja eará prošeavttat mat eai erenoamážit vuoruhuvvo.

14.6.1 Ođđa sámi kulturviesuid prošeavttaid ja plánaid stáhtus

Sámi arkiiva: Vuođđogeađgi Sámi Arkiivva ođđa lanjaide biddjojuvvui eatnamii 2007:s, ja huksemat leat álggahuvvon. Lanjat šaddet oassin Sámi dieđavisttis Guovdageainnus. Statsbygg čađaha prošeavtta. Investeremat vistái ruhtaduvvojit Statsbygga ruhtajuolludemiin Ođastan- ja hálddahusbušeahta vuolde. Plána mielde galgá visti gárvvistuvvot 2009:s. Arkiivadoaimmahat galgá láigohit lanjaid Stáhtabyggas, ja máksá viessoláiggu mii gokčá goluid dan rájes go fárrejit ođđa lanjaide.

Nuortalaš musea Njávdámis Mátta-Várjjagis: Lea ođđa doaibmabidju ja danin das eai leat dál heivvolaš lanjat. Musea huksen álggahuvvui 2007:s ja galgá plána mielde gárvvistuvvot 2008:s. Visti šaddá nuortalaš kultuvrra ja historjjá gaskkustanbáikin. Doppe šaddet earret eará čájáhusat, bádji ja hálddahuslanjat. 37 miljovnna ruvdnosaš gol­lorámma oažžu ruhtadoarjaga Kultur- ja girkodepartemeantta kap. 320 poasttas 73 ovdáneami ja máksinnákcadárbbu mielde. Čujuhuvvo Sd.prp. nr. 59:i (2007–2008) Lassejuolludeamit ja ođđasisvuo­ruheamit mas evttohuvvo ahte gollorámma lasihuvvo 42 milj. ruvdnui. Eaktuduvvo ahte Mátta-Várjjaga gielda addá doarjaga musea jođi­heapmái. Stáhtalaš doarjja jođiheapmái ruhtaduvvo kap.320 poastta 53 siskkobealde, Sámi kul­turulbmilat.

Riikalávdi nationála ja riikkaidgaskasaš ál-bmotmusihkkii, luohtái ja álbmotdánsumii Oslos: Riikalávdi lea vuođđudus man juoigiid Searvi, Landslaget for Spelemenn, Norsk Folkemusikk- og Danselag, Noregs Ungdomslag ja Samspill International Music Network álggahedje 2007:s. KLP Eiendom AS hukse lanjaid, ruhtada ja eaiggáduššá daid. Kultur- ja girkodepartemeanta lea dahkan láigošiehtadusa lanjaide mat earret eará galget geavahuvvot juoigamii. Plána mielde galget lanjat leat gárvásat 2009:s.

ája sámi guovddáš Gáivuonas: Guovddážis leat eanet suohkanlaš doaimmat ja lanjat earret eará NRK Sámirádioi ja Sámediggái. Dat leat huksejuvvon máŋgga vuorus. Maŋimus huksen gárvvistuvvui 2005:s Romssa fylkkasuohkana ja Sámedikki doarjagiin. Dál plánejuvvojit ođđa lanjat museai ja sámi girjerádjui. 22 milj. ruvdnosaš gollorámma ruhtaduvvo doarjagiin kap. 320 poasttas 73. Kultur- ja girkodepartemeanta lea addán Statsbyggii bargun plánet ja čađahit prošeavtta. áigeplána ii leat mearriduvvon, muhto Statsbygg jáhkká ahte viiddideapmi sáhttá gárvvistuvvot 2010:s.

Saemien Sijtes Snoasas lea museii gullevaš ovddasvástádus lullisámi kultuvrii. Dán oktavuođas dárbbaša ásahus stuoridit viesu earret eará ođđa bistevaš čájáhuslanjain ja auditoriain. Dasa lassin plánejuvvo ođasmahttit dálá lanjaid dahje hukset ođđa lanjaid maid eará sámi ásahusat sáhttet láigohit. Davvi -Trøndelága fylkkasuohkan lea mearridan addit 10 miljovnna ruvdnosaš ruhtajuolludeami investerendoarjagii ja Snoasa suohkan lea mearridan addit 1,5 – 2,5 miljovnna ruvdnosaš doarjaga ođđa geidnui ja lanjaide eará vuođđostruktuvrra. Kultur- ja girkodepartemeanta lea njukčamánus 2008 bivdán Statsbygga čielggadit ovdaprošeavtta.

Sámi dáiddamusea Kárášjogas: Davveoarji museasiida lea ráhkadan sámi dáiddamuseai latnja- ja funkšuvdnaprográmma. Plánaide gullet čájáhusat, kafea, auditoria, kantuvrrat ja magasiinnat. Davveoarji museasiida lea ohcan, muhto ii leat ožžon doarjaga kap. 320 poasttas 73. Sd.prp. nr. 1:s (2007 – 2008) daddjojuvvo prošeavtta birra ahte dat gullá «lagamus jagiid vuoruhuvvon prošeavt­taide» vuolde.

Departemeanta lea ožžon doarjjaohcamiid plánet ođđa vistti Várdobáikki sámi guovddážii Evenáššis ja ođđa teáhtervistti Guovdageidnui Beaivváš Sámi Teáhterii. Sd.prp. nr. 1:s (2007 – 2008) muitaluvvo dáid prošeavttaid birra «eará prošeavttaid vuolde»

14.6.2 Viessoláigoruhtadeami viiddiduvvon geavaheapmi

Sámi arkiivva ođđa lanjat ruhtaduvvojit stáhta viessoláigoortnega siskkobealde, mas Arkiiva­doaimmahat galgá máksit viessoláiggu Statsbyggii go lanjat váldojuvvojit atnui. Departemeanta áigu dán váldit vuhtii jahkásaš doaibmajuolludemiin Arkiivadoaimmahahkii. Riikalávddi lanjaid ruhtada priváhta huksejeaddji ja departemeanta áigu jahkásaš doaibmadoarjagiin Riikalávdái gokčat viessoláiggu dan rájes go lanjat váldojuvvojit atnui.

Ráđđehus evttoha ahte váldonjuolggadussan váldojuvvojit atnui dakkár viessoláigoortnegat ođđa kulturviesuid stáhtalaš ruhtadeapmái maid Sámediggi vuoruha, ja ahte Sámediggi oažžu ovddasvástádusa vuoruhit guovdilis huksenprošeavttaid gaskkas. Evttohus guoská buot ođđa huksenprošeavttaide maid Sámediggi mearrida. Jus Sámediggi iežas ođđa vuoruheamis ii sáhte ruhtadit ollásit viessoláiggu ja doaibmagoluid rievdatkeahtes bušeahttarámmaid siskkobealde, ferte Sámediggi váldit ovdan gažaldaga Kultur- ja girkodepartemeanttain lassedoarjaga birra viessoláiggu ja lassánan doaibmagoluid oasseruhtadeapmái. Ovdalgo Sámediggi álggaha ođđa prošeavttaid mat gáibidit lasi stáhtadoarjaga, fertejit juohke prošeavtta sisdoalu, viidodaga ja ekonomiija rámmat ja boahtteáiggi viessoláigu ja doaibma čielggaduvvot Kultur- ja girkodepartemeanttain. Vejolaš lassánan doarjja ferte juolluduvvot jahkásaš doai­bmajuolludemiid siskkobealde mat bohtet stáhtabušeahta kapihttalis 320 poasttas 53 Sámi kulturulbmilat. Kultur- ja girkodepartemeanta áigi bovdet Sámedikki konsultašuvnnaide ovdalgo viessoláigoortnet vejolaččat biddjojuvvo doibmii.

Dán ortnega ovdamunni lea ahte ásahuvvo dakkár ortnet mii fuolaha daid goluid ruhtadeami maid viesuid hálddašeapmi, doaibma ja ortnegisdoallan dagahit. Almmolaš hálddašeami máŋgga suorggis oaidná olmmoš dan ahte doaimmahusat mat eaiggáduššet iežaset viesuid ja main lea eará váldoul­bmil, illá vuoruhit ulmmálaš árvoseailluheaddji ortnegisdoallama ja baicce geavahit resurssaid doaimmahusaid váldoulbmilii. Stáhtahálddašeami siskkobealde lea dábálaš ahte lea organisatuvrralaš erohus viesuid eaiggádiid, hálddašeddjiid ja geavaheddjiid gaskkas. Geavaheaddjit mákset viessoláiggu opmodathálddaseaddjiide, geain lea ovddasvástádus geavahit dáid ruđaid earret eará árvobisuheaddji ortnegisdoallamii. Dát veahkeha čielggasmahttit bargamušaid, ovddasvástádusa ja eará rámmaeavttuid opmodathálddašeaddjiide.

Boksa 15.1 Stáda viessoláigoortnet

Stáda viessoláigoortnet mielddisbuktá ahte stáhtalaš doaimmat main leat lanjat stáhtalaš visttiin, maid Statsbygg eaiggáduššá, galget máksit viessoláiggu. Iešguđet departemeanta lea ožžon válddi ráhkadit láigošiehtadusaid, muhto sáhttá maid fápmudit dán válddi viidáseappot vuollásaš doaimmaide. Ortnet váldojuvvui atnui dađistaga ođđajagimánu 1. b. 1992 rájes. Váldooassi láigodilálašvuođain bođii fápmui ođđajagimánu 1. b. 1993:s. Ortnet lea maŋŋil viiddiduvvon máŋgii go ođđa visttit leat váldojuvvon fárrui.

Viessoláigui gullet hálddašeami, jođiheami ja ortnegisdoallama golut ja kapitálagolut. Kapitálaelemeanta atná vuođđun opmodagaid balánsačálihuvvon árvvu.

Láigu dain opmodagain maid Statsbygg hálddaša galget gokčat iežaset goluid. Dehálaš elemeanta ođđa vistti viessoláiggu mearrideapmái leat prošeavtta loahppagolut.

Statsbygg geavaha láigošiehtadusaid mat čuvvot daid prinsihpaid mat opmodatsuorggis dábálaččat leat. Geavaheddjiid hálddus doaibmagolut (oktasašgolut) leat sirrejuvvon viessoláiggus ja láigoheaddji šaddá daid máksit duohta geavaheami mielde. Geavaheaddji hálddus goluide gullet earret eará suohkanlaš divadat.

Viessoláigoortnega investeremat biddjojuvvojit brutton stáhtabušeahtas ja árvun čállojuvvojit Statsbygga balánsii/kapitálarehketdollui. Investerejuvvon kapitálas gáibiduvvo vuoitu. Juohke dábálaš huksenprošeakta biddjojuvvo Stuoradikki ovdii oktan gollorámmaevttohusain ja ruhtajuolludemiin vai sáhttá álggahit huksenprošeavtta.

Go láigoheaddji nagoda gokčat viessoláigogoluid rievdatkeahttá bušeahttarámma siskkobealde, de Statsbyggas lea fápmudus álggahit nu gohčoduvvon dábálaš prošeavttaid. Prošeavttat ruhtaduvvojit viessoláigoortnega iežas investerenpoasttaid siskkobealde ja earret dán jagi ruhtajuolludeami galget ođđa juolludeamit ja boares ovddasvástádusat bissut 1,5 miljárdda ruvnno rámma siskkobealde. Stuoradiggi ii meannut juohke prošeavtta sierra.

14.7 Sámi guovddážat

Sámi guovddážiin ja viesuin lea dehálaš doaibma sámi kultuvrra báikin viiddis ipmárdusas. Guovddážiid doaimmaide gullet kulturfálaldagat nugo museat, dáiddačájáhusat ja girjerájut, ja eará fálaldagat nugo giellaoahpaheapmi mánáide ja ol-lesolbmuide. Sámi guovddážat doibmet sihke kultuvrralaš guovddážin, sámi álbmogii sosiála čoahkkananbáikin ja deaivvadanbáikin ealáhusdoaimmaide ja báikegottiin oainnusin dahket sámi identitehta ja kultuvrra. Guovddážiin lea erenoa-máš dehálaš doaibma guovlluin gos orrot unnán sápmelaččat.

Doaibmadoarjja sámi guovddážiidda ollislaččat addojuvvo Sámediggái, ja Sámediggi lea 2008 rájes várren 7,2 milj. ruvnno ulbmilii.

árran julevsámi guovddáš lea nationála sámi ásahus mii galgá sihkkarastit, ovddidit ja doalvut viidáseappot julevsámi kultuvrra, giela ja servo­dateallima. árranis lea mánáidgárdi, giellaguovddáš ja museaoassi, earret eará lea okta bistevaš čájáhus gullevaččat julevsámi identitehta fáddái. Dasa lassin láigoha NRK Sámi Rádio, Sámediggi ja Bådådjo allaskuvla lanjaid árranis. Geahča maiddái čilgehusa kap. 14.8.3:s Museat.

Boksa 15.2 Lásságámmi – árbi áillohačča maŋis

Govus 15.1 Lásságámmi
 Omasvuona suohkanis.

Govus 15.1 Lásságámmi Omasvuona suohkanis.

Gáldu: Tore Figenschou

Maŋŋil go multidáiddár Nils-Aslak Valkeapää jámii skábmamánu 26. b. 2001:s, de čuožžilii gažaldat mot buoremusat sáhttá hálddašit su bargguid ja viesu Ivgubađas. Romssa fylkkasuohkan, Sámediggi, Omasvuona suohkan ja Romssa Universitehta ásahedje Lásságámmi vuođđudusa ođđajagimánu 29. b. 2004:s. Kultur- ja girkodepartemeanta juolludii 1 milj. ruvnno opmodaga badjelasas váldimii. Lásságámmi vuođđudusa ulbmil lea váldit vára ja ovddidit Nils-Aslak Valkeapää maŋis kultuvrralaš ja vuoiŋŋalaš árbbi.

Vuođđudus áigu nu mot Valkeapää ieš hálii-dii, čohkket buot su bargguid ja su buktosiid vuoigatvuođaid Lásságámmái. Lásságámmi vuođđudus bargá ovddidit Valkeapää dáidaga, musihka ja girječálli bargguid, bagadit ol-bmuid geat háliidit oahpásnuvvat dahje čiekŋudahttit iežaset Valkeapää dáiddalašvuhtii, ja sii veahkehit sámi dáiddáriid.

ája sámi guovddáš lea sámegiela, sámi historjjá ja kultuvrra gelbbolašvuođaguovddáš, ja lea dehálaš fágapolitihkalaš ovttadat mearrasámi gažaldagain. ája sámi guovddážis lea maiddái museaovddasvástádus Davvi-Romsii ja davit Gaska-Romsii, ja bargá ovdánahttin- ja nannenčovdosiiguin sámi museadoaimmaid várás dán guovllus.

Várdobáikkis Evenáššis lea museaoassi lassin giellaguovddážii, kulturguovddáš ja sámi mánáidgárdi. Dasa lassi láigoha Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš lanjaid Várdobáikkis. Várdobáikkis lea sámi museaovddasvástádus Davit Nordlándda, lulimus Gaska-Romssa ja Lofuohta ja Viestterállasa márkosámi guovlluide.

Sijti Jarnge árborddis lea lullisámi álbmoga čoahkkananbáiki. Guovddáš lágida earret eará čájáhusaid geassejahkebealis.

Muđui ožžot Mearrasámi gelbbolašvuođa-guovddáš Billávuonas, Lásságámmi Omasvuonas, Sámi viessu Sáččás, Gamtofta Ráissavuonas, Vilgesvárri Evenáššis, Bihtánsámi viessu Báidáris, Saemien Sijte Snoasas ja Sámi viessu Oslos doai­bmadoarjaga Sámedikkis.

14.8 Arkiiva, girjerádju ja dávvirvuorká

Dán kultursuorggi váldoprošeaktan lea daid maŋimus jagiid leamaš dat ahte čuovvut daid oallut doaimmaid mat namuhuvvojedje Sd.dieđ. nr. 22 (1999 – 2000) Kjelder til kunnskap og oppleving. Dan dieđáhusas meannuduvvojedje arkiiva, girjerádju ja musea vuosttaš geardde seamma oaidninguovl­lus, ja das deattuhuvvojedje oktasaš hástalusat ja erenoamáš rievdamat iešguđet surggiin. Dieđáhusa čuovvoleapmin de čađahuvvui stuorát ođastus Norgga museain (geahča kap. 14.8.3). ásahedje maid ođđa oktasašorgána arkiivva, girjeráju ja musea várás, AGM-ovdáneami.

Sámediggi hálddaša girjerádjosiid ja museaid váldoásahusaid, ja sámi arkiivabálvalus lea Sámediggi dáhtu vuođul biddjojuvvon Arkiiva­doaimmahaga vuollái. Stáhta lea ruhtadan Sámi erenoamáš girjerádjosa 1983 rájes, ja dat sirdojuvvui Sámediggái jagi 2000 rájes. Dasa lassin hálddaša Sámediggi sihke doaibma- ja investerendoarjagiid sámi girjebussiide ja addá doarjagiid sámi girjerájusneavvuide. Sámediggái lea sirdojuvvon ovddasvástádus sámi museaide jagi 2002 rájes, ja Sámediggi addá lagabui 16 milj. ruvnno doarjaga gávcci dávvirvuorkái 2008:s.

AGM-ovdáneapmi galgá bargat departemeanttaid gaskasaččat ja eará hálddahuslaš osiiguin, ja váldobargun lea doaimmahit aktiiva, strategalaš ovdánahttinbarggu ovttastahttit, beavttálmahttit ja nannet arkiivva-, girjerádjo- ja museamsuorggi. 2007 rájes doallá Sámediggi ja AGM-ovdáneapmi jeavddalaččat oktavuođačoahkkimiid vai besset lonohallat dieđuid ja digaštallat oktasaš hástalusaid.

AGM-ovdáneapmi addá prošeaktadoarjaga muhtin prošeavttaide olles AGM-suorggis mat leat áiggi dáfus ráddjejuvvon. Dat ásahusat mat leat Sámedikki hálddašeami vuolde ohcet doarjagiid seamma dásis go eará ásahusat. Kultur- ja girko­departemeanta áigu geahččat ahte AGM-ovdánahttima ovddasvástádus sámi kultuvrii čielgasit oidno juolludanláidestemiin mat leat ásahusaide.

Sámi bibliografiija ja Sámi arkiivii lea hui ávkkálaš ovttastahttojuvvot stuorát fágabirrasiiguin. Kultur- ja girkodepartemeantta evttohusa vuođul ja ovttas Sámedikkiin ožžot ain dát doaibmabijuid juolluduvvot Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahtas Nationálabibliotehka ja Arkiivadoaimmahaga bokte.

14.8.1 Sámi arkiiva

Sámi arkiiva álggahii jagi 1988 ovttasbargoprošeavtta masa serve máŋga ásahusa, omd. Sámi Instituhta ja Arkivdoaimmahat. Ulbmilin lei sihkkarastit sámi historjjá čálalaš gálduid. 2002:s sirdojuvvui Sámi arkiiva Sámedikki hálddašeami vuollái. Sámedikki mearrádusa mielde biddjojuvvui Sámi arkiiva Riikkaarkivárii 2005:s ja lea okta ossodat Arkivdoaimmahagas, ja dat ruhtaduvvo juolludemiiguin stáhtabušeahta bokte ja Guovdageainnus suohkana ruhtadoarjagiin.

Sámi arkiiva fuolaha arkivsuorggi beroštumiid sámi servodaga ja sámi kultuvrra ovddas. Arkiivvas lea erenoamáš ovddasvástádus sámi priváhtaarkiivvain, ja depohtaovddasvástádus Guovda­geainnu suohkana historjjálaš arkiivvas. Sámi priváhta arkiivii gullet earret eará arkiivvat priváhta olbmuin, organisašuvnnain, ásahusain ja fitnodagain. Sámi arkiivva doaibma lea erenoamážit leamaš sámi dutkan- ja oahppoásahusaid ektui. Sámi arkiivva doaimma leat pláneme stuoridit, ja dat dagaha earret eará ahte doaibma gártá leat olles riikka ektui.

Sámi arkiivva bargu ii leat dušše fal arkiiva nu movt dat dábálaččat ipmirduvvo, muhto dasa gullá maid njálmmálaš árbevierru, muittuid čohkken, ja dan árgabeaivvi ja bargoproseassaid duođašteapmi mat dál leat jávkame. Arkiiva bargá maid sániid ja dadjanvugiid báddemiin vai daiguin sáhttá maŋŋil bargat.

14.8.2 Girjerájut

Norgga álbmotgirjerájusdoaibma lea muddejuvvon lágas juovlamánu 20. b. 1985 nr. 108:s álbmotgirjerádjosiid birra. Almmolaš girjerájusdoibmii gullet suohkan álbmotgirjerádjosat ja fylkkagirjerádjosat. Juohke suohkanis galgá leat álbmotgirjerájus nu movt lea mearriduvvon juovlamánu 20. beaivvi 1985 nr. 108 lágas álbmotgirjerádjosiid birra § 4. Friddja luoikkahanriekti ja dat ahte dat galgá leat nuvttá lea vuođđun álbmotgirjerájussuorggis ja dat galgá sihkkarastit ahte buohkat besset atnit girjerádjosa resurssaid seamma dásis ja friddja vugiin. Dat mearkkaša ahte buohkat besset friddja luoik­kahit girjjiid ja eará materiealla vaikko guđe girjerádjosis. Dat mearrádusat mat leat girjerádjo-lága § 1 mii lea dan birra ahte álbmotgirjerádjosat leat oassin nationála girjerájusvuogádagas, leat vuođđun dasa ahte čohkkejuvvon resurssat leat olámuttos buohkaide eai ge dušše ovttaskas suohkana ássiide.

Kultur- ja girkodepartemeanta lea ovttas Máhttodepartemeanttain, mas lea ovddasvástádus fága- ja dutkangirjerádjosiidda, álggahan guorahallat Norgga girjerájussuorggi. AGM-ovdáneapmi lea gárvvistan stuorát guorahallama mii galgá čuovvoluvvot stuoradiggedieđáhusain girjerádjosiid birra. Guorahallan deattuha earret eará ahte váilu vuođđostatistihkka vai sáhttá dadjat maidege girjerájusbálvalusaid birra álbmoga sámi oassái. Ráđđehus váldá dáid signálaid duođalaččat ja áigu máhccat gažaldahkii stuoradiggedieđáhusas girjerádjosiid birra.

14.8.2.1 Girjerádjočielggadeapmi

Oahppo ja dutkandepartemeanta (dál Máhttodepartemeanta) ja Kultur- ja girkodepartemeanta mearridii 2004:s mandáhta mii galgá čielggadit ollislaš girjerájussuorggi. Čielggadeami mandáhtta hábmejuvvui daid eavttuid mielde mat leat čállojuvvon Sd.dieđ. nr. 48 (2002 – 2003) Kulturpolitihkka 2014 rádjái. AGM-ovdáneapmi ráhkadii čielgga­deami go dat guokte departemeantta bivde daid dan dahkat, ja Girjerádjoođastus 2014 buktojuvvui ovdan čakčamánu 2006.

Golbma deaŧaleamos oasi evttohuvvon girjerájusođastusas leat oktasaš nationála digitála bálvalusat, Norgga girjerájusstruktuvrra ođastus vai sáhttá addit buoret fálaldagaid nana girjerádjosa, gelbbolašvuođabirrasiid ja bargiid gelbbolaš-vuođaovdánahttima bokte.

Sámi girjerájusbálvalusa birra lea ollu čállojuvvon čielggadusa II oasis Norggagirjerájus – fier­pmádat máhttui ja kultuvrii. Čállosii leat váldán vuođu sierra oassečielggadusas sámi girjerájusbálvalusa birra. Girjerájusođastusas 2014 II oasis deattuhuvvo ahte sihke Norgga eiseválddiid ja Sámedikki mihttomearrin lea buoret girjerájusfálaldat sámi álbmogii. Čielggadeamis čujuhuvvo girjerádjoláhkii mii ii geatnegahte girjerádjosiid váldit erenoamáš ovddasvástádusa sámi álbmoga ektui, muhto gohčoda geavaheddjiid «buohkat geat orrot riikkas».

Čielggadeamis deattuhuvvo váttisin árvvoštallat daid girjerájusbálvalusaid mat leat sámi álbmogii danne go nationála girjerájusstatistihkka ii bija dan materiealla mii lea sámegillii sierra kategoriijan. Skuvlagirjerádjosiid ovddasvástádus lea fuolahit ahte lea álkit gávdnamis dakkár viiddis fálaldat mas leat sámegillii oahpporesurssat ja girj­jálašvuohta sihke skuvlabargguide ja astoáigge­lohkamii. álbmotgirjerádjosat fertejit kártet sámegielat girjerájusbálvalusa dárbbu iežaset suohkaniin, erenoamážit jus leat doppe leat mánát geat leat skuvllain ja mánáidgárddiin. Girjerádjosat berrejit maid iskat gos materiealla sámegillii lea gávdnamis dahje vaikko ráhkadit sierra čoakkáldagaid main lea sámegillii materiealla báikkálaš dárbbuid ektui.

Čielggadeamis čujuhuvvo maid ahte lea ere­noamáš hástalus gaskkustit sámi girjjálašvuođa nuorra lohkkiide danne go eai ráhkaduvvo nu ollu ođđa girjjit. Danne ávžžuha čielggadeapmi ahte Norgga bealde álggahuvvo fas davviriikkalaš sisaoastinortnet vai beassá oastit sámi girjjiid. Čielggadeami mielde berre Norga, go lea dat riika gos orrot eanemus sámegielagat, vuolggahit barggu ahte oččodit dakkár ortnega. Davviriikkaid ministtarráđđi lea áigeguovdilis hálddašeaddji dakkár ortnegii. Kultur- ja girkodepartemeanta áigu árvvoštallat mot guorahallamis sáhttá dán ávžžuhusa čuovvolit.

Gulaskuddancealkámušas mii bođii 2014 Girjerájusođastussii šálloša Sámediggi ahte sáme­giella ja kultuvra dušše leat duokkot dákko namuhuvvon čielggadeami I. oasis. Sámediggi oaivvilda sierra sámi gelbbolašvuođaovdánahttin prográmma dárbbašuvvot. Sámediggi oaivvilda maid ahte girjerájusláhka berre rievdaduvvot vai das livčče čielga láidesteamit dan girjerádjosiid ovddasvástádussii mii lea sámi álbmoga ektui.

Kultur- ja girkodepartemeanta áigu máhccat Girjerájusođastus 2014 čuovvoleapmái sierra stuo­radiggedieđáhusas.

14.8.2.2 Sámi sierrabibliotehka

Sámi sierrabibliotehka huksejupmi álggahuvvui 1950-logus Kárášjoga álbmotgirječoakkáldagas. Jagi 1983 ossodat šattai sierra stáhtaruhtaduvvon girjerájusin, ja 2000:s girjerájus šattai oassin Sámedikki hálddahusas Kárášjogas. Čoakkáldagas leat badjel 35 000 girjji lassin áigečállagiidda, aviissaide ja jietna- ja govvamediaide. Sámi erenoa-mášgirjerájus lea fálaldat sámiide árbevirolaš sámi orrunguovllu siste ja olggobealde, ja muđui álbmogii ja luoikkaheddjiide olgoriikkas. Bálvalus lea ovddemusat eará girjerádjosiid váste. Girjerájus galgá leat sámi girjjálašvuođa ja sámi girjerájusbálvalusa gelbbolašvuođaguovddáš, ja doaibma galgá fátmmastit buot sámegielaid ja daid suopmaniid.

14.8.2.3 Sámi girjebusset

Dál leat guhtta sámi girjebusse mat vuostáiváldet Sámedikkis doaibmadoarjaga, Kárášjogas, Porsáŋggus, Guovdageainnus, Deanus/Unjárggas, Gáivuonas, julevsámi guovllus ja lullisámi guovllus. Girjebusset leat lassin girjerádjosiid bálvalusaide guovlluin gos lea bieđggus sámi ássan, ja lea dehálaš oassi barggus dahkat girjerájusbálvalusa buohkaide olámuddui. Sámediggi hálddaša sihke doaibmadoarjaga ja investerendoarjaga girjebussii. 2008:s lea ruhtajuolludeapmi 5,9 miljovnna ruvnno.

14.8.2.4 Doarjja sámi girjerádjoávdnasiidda

Sámediggi lea 2008:s várren 200 000 ruvnno Sámi girjerájusávdnasiid doarjagiidda. Ulbmiljoavkun leat álbmot- ja skuvlagirjerádjosat mat háliidit hukset sámi girjerájusávdnasiid čoakkáldagaid. Or-tnega ulbmil lea nannet girjerájusbálvalusaid sámi álbmogii doppe gos sii orrot, ja movttiidahttit báikkálaš girjerádjosiid váldit ovddasvástádusa iežaset sámi geavaheddjiide. 2008:s vuoruha Sámediggi álbmot- ja skuvlagirjerádjosiid lullisámi guovllus ja Deichmanske váldogirjerádjosa Oslos.

14.8.2.5 Fylkkagirjerájut

Finnmárkku fylkkagirjerájuslea oppalaš ovttasbargošiehtadus Sámi sierrabibliotehkain. Finnmárkku fylkkagirjerájus oastá sisa dakkár materi­ealla mii lea sihke sámegillii ja maid sámi dili birra.

Romssa fylkkagirjerájuslea 2006 juovlamánu rájes leamaš okta ráđđeaddi/prošeaktajođiheaddji Romssa Sámi girjerájusbálvalussii 50 pst. virggis ája sámi guovddážis Gáivuona suohkanis. Prošeaktajođiheaddji galgá bargat eará Romssa girjerádjosiid ektui vai sámi girjjálašvuohta ja kultuvra šattašii eambbo oainnusin. Dan bálvalussii galgá ráhkaduvvot maid neahttasiidu ja Romssa fylkkagirjerádjosa sámi gáldobagadeaddji galgá doalahuvvot ortnegis ja maid ovdánahttojuvvot. Galget maid ráhkadit čoakkáldaga sámegillii ja sámi dili birra, erenoamážit mearrasámi dili birra. Romssa fylkkasuohkan maiddái ruhtada fylkka girjebussiid.

Nordlándda fylkkagirjerájuslea doaimmahan mearrasámi girjebussedoaimma 1995 rájes. Mearrasámi girje- ja kulturbusse Gærjah gaskkusta mearrasámi kultuvrra ja girjjálašvuođa logi suohkanis Nordlánddas ja Davvi- Trøndelágas . Fylkkagirjerádjosat barget ovttas Villhelmina suohkaniin ja Västerbotten fylkkain Ruoŧas oččodit eambbo kulturprošeavttaid girjebusses.

Davvi-Trøndelága fylkkagirjerádjubargá fier­pmádagas aktiivvalaččat ovttas singuin Trøndelágas geat hálidit álkibut olahit dieđuid oarjelsámi kultuvrra ja servodateallima birra.

Lulli-Trøndelága fylkkagirjerájus lea iežaset doaibmaplánas lagabui čilgen dan girjerájusbálvalusaid ulbmila mii galgá leat oarjelsámi giellaguvlui. Fylkkagirjerájus galgá čuovvolit dan barggu mii lea ráhkadit plána dan girjerájusbálvalussii mii lea oarjelsámiid várás ja maid ráhkadit govvosa ođđa prošektii mas lea johtti girjerádjofálaldat. Das lea nu ahte gávdno sámegilli oasseprográmma EO-prográmma Interreg 2007 – 2013 vuolde. Girjerájus pláne ráhkadit oarjelsámi portála Kulturneahtta Trøndelag nehttii.

14.8.2.6 Eará girjerájut

Muhtin girjerádjosat barget aktiivvalaččat sámi kultuvrrain, ovdamearkka dihte čájáhusaid, lohkamiid ja čalmmustemiid bokte, erenoamážit Sámi álbmotbeaivvi oktavuođas, mii lea guovvamánu 6. beaivvi. Ovdamearkka dihte atná Romssa girjerájusja gávpotarkiiva deaŧalažžan oastit sisa eanaš oasi dain sámi girjjiin, filmmain ja musihkain mat almmuhuvvojit vai sáhtášii ásahit buori sámi čoakkáldaga. Hápmira girjerádjosislea sierra sámi girječoakkáldat ja dat oastá nu guhkás go leažžá vejolaš buot girjjálašvuođa mii almmuhuvvo julevsámegillii.

14.8.2.7 Sámi bibliografiija

NAČ:s 1987:34 Sámi kultuvra ja oahppu čállosis celkojuvvo iešguđetsurggid biira čállosis ahte lea stuora dárbu dakkár bibliografiijii mas leat čohkkejuvvon dieđut ja mas lea listu ođđa ja boares sámi dokumeanttaid badjel. Sámi girjjálašvuohta lei dassažii registarastojuvvon váilevaččat ja dat registreren lei háddjejuvvon iešguđet ohcanbáikkiide, áigečálaindeaksaide ja našunalbibliografiijaide. Sámi bibliografiija lea deaŧalaš duođaštus sámi kultuvrras ja sámi kulturárbbis Norggas. Sámi bibliografiija lea maid oassi sámi girjerájusdoaimma ovdánahttimis ja dan diehtojuohkindoaimma ovdánahttimis mii lea sámi álbmogii.

Troandima universitehtagirjerájus fuolahii Sámi bibliografiija barggu 1979 rájes 1992 rádjái. 1993:s gohččojuvvui Nationálabibliotehka viidá­seappot bargat dainna bargguin Nationálabiblio­tehka rámmaid siskkobealde.

Sámi bibliografiijas boahtá ovdan makkár girj­jálašvuohta gávdno sámegilli, ja dáro- ja eará gielaide go fáddá lea sámirelevánta. Sámirelevánta girj-jálašvuohta lea dakkár girjjálašvuohta mii njuolga guoskkaha sámi dili. Sámegielalaš girjjálašvuhtii gullet buot sámegielat.

Govus 15.2 Sámi kulturásahusat

Govus 15.2 Sámi kulturásahusat

Bibliografiijas bohtet ovdan dat almmuheamit mat leat leamaš Norgga áigodagas 1945 – 1987 ja 1993 rájes gitta otnážii. 1993:s huksejuvvo bibliografiija viidodat dan ala mii mearriduvvui geassemánu 9. beaivvi 1989 lágas, mii lea háhkangeatnegasvuođa birra go lea sáhka dakkár dokumeanttain maid olles álbmot galggašii olahit (geatnegas-vuođaháhkanláhka).

Sámi bibliografiijas váilot registarastimat jagiin 1988 – 1992. Dalle lei bibilografiija ovddasvástádus eahpečielggas. Diet leat hui deaŧalaš jagit sámiid historjjás Norggas, earret eará de ásahuvvui Sámediggi 1989:s. Kultur- ja girkodepartemeanta áigu bivdit našunalgirjerádjosa ráhkadit ovtta plána vai sáhtášii dievasmáhttit Sámi bibliografiija dien áigodagas.

Našunalgirjerádjosis leat konkrehta plánat buoridit registrerenveahkkeneavvuid bibliografiijaide. Dat beavttálmahtášii barggu ja dagahivččii ahte Sámi bibliografiija sisdoalu dieđuid sáhtášii jođá-neappot olahit. Dasa lassin de livččii dieinna lágiin álkit ovddidit viidáseappot dan ovttasbarggu mii lea ráhkadit oktasaš sámi bibliografiija olles Sápmái.

Sámi bibligrafiija bargá ovttas Sámi erenoa-mášgirjerádjosiin mas nubbi sáhtášii nuppi fágalaččat veahkehit ja maid neavvut.

14.8.3 Museat

14.8.3.1 Museaođastus – konsolideren

Maŋimus jagiid lea dat mii gohčoduvvo musea-ođastussan leamaš guovddážin museasuorggis. Sd.dieđ. nr. 22 (1999–2000) Gáldu máhttui ja vásáhusaide dieđáhusas ja daid čuovvovaš stáhtabušeahtain de govviduvvo proseassa guovllu museaid konsolideren ja nationála fierpmádaga ásaheapmi. Mihttomearri lea ráhkadit dakkár institušunstruktuvrra mas leat mihá unnit ja dainna lágiin fágalaččat ja hálddahuslaččat nannoseappot ovttadagat go dál. Museaođastus lea vuođđuduvvon dasa ahte galgá bisuhit ja nannet báikkálaš beroštumi ja oassálastima go lea sáhka kulturgáhttemis ja ahte galgá nannet fágalaš gelbbolašvuođa regiunála dásis ja ovddidit nationála fierpmádagaid.

Sámediggi lea máŋgga geardde ohcalan sámi perspektiivva museumođastusas. Sámediggi hálida earret eará stuorát oasi daid ekonomalaš gaskaomiin mat leat konsoliderenprosessii čadnojuvvon, gč. Sámedikki jagi 2007 jahkedieđáhusa (čuoggá 6.5).

Sámediggi lea friddja vuoruhit ruđaid sámi museaođastussii sámi kulturulbmiliid ruhtajuolludeamis kap. 320, 53. poasttas, mii lea ollu lassánan maŋimus jagiid. Ráđđehus áigu dattetge unnimus lágiid bidjat láidestemiid sámi kulturdoaibmabijuid ruđaide mat sirdojuvvojit Sámediggái, ja danin eai biddjojuvvo erenoamáš láidesteamit sámi museaođastussii Kultur- ja girkodepartemeantta ruhtajuolludeamis. Kultur- ja girkodepartemeanta áigu seammás deattuhit ahte departemeanta diehtá daid stuora fágalaš ja organisatuvrralaš hástalusaid birra sámi museaođastusas, ja dovddasta ahte lea dárbu oppalaččat nannet sámi museaid. Lea Sámedikki duohken sámi kultursuorggis vuo­ruhit gaskal dáid ja eará dárbbuid daid ruđaiguin mat biddojuvvojit háldui.

14.8.3.2 Museat maid Sámediggii hálddaša

Museain lea sierra dilli oassin barggus sámi kultuvrra duođaštit ja bisuhit. Sámediggi lea viidát bargan gárvvistit sámi museaid ovttasteami. Pro­seassa čađahuvvo Norgga museasuorggi museaođastusa láidestemiid mielde, gč Sd.dieđ. nr. 22 (1999 – 2000). Sámi museaođastusa bokte museat ovttastuvvojit stuorát museasiiddaide main lea oktasaš doaibmastivra, beaivválaš jođiheaddji ja okta bargoaddi bargiide. Ođastusa ulbmil lea bajidit fágalaš kvalitehta ja hálddahuslaččat oažžut nannosit ovttadagaid. Sámi museaid viidásit ovdáneapmái leat buorit rámmaeavttut dehálaččat.

Lullisámi museasiida (Saemien Sijte Snoasas) ja Davveoarjesámi museasiida lea čađahan ovttasteami 2006:s, ja juohkehaš lea ožžon 0,5 milj. ruvnno lassáneami Sámedikkis 2007:s. Davveoarjesámi museasiidii gullet Guovdageainnu gilišillju, Sámiid Vuorká-Dávvirat, Jáhkovuona mearrasámi musea ja Porsáŋggu musea.

Museat Várjjat Sámi Musea, Deanu Musea, Savio-musea ja Nuortalaš musea Njávdámis, maid leat hukseme, galgá gullat Deanu ja Várjjat museasiidii.

ája sámi guovddáš oažžu sámi museaovddasvástádusa Davvi-Romsii ja davit Gaska-Romsii, Várdobáikki sámi guovddáš oažžu sámi museaovddasvástádusa Davit Nordlándda, lulit Gaska- Romssa ja Lofuohta ja Viestterállasa márkosámi guovlluide ja árran julevsámi guovddáš oažžu museaovddasvástádusa julevsámi ja bihtánsámi guvlui.

14.8.3.3 Sámi museasearvi ja Sámi museafora

Sámi museasearvi ásahuvvui 1989:s searvin sámi museaide ja eará museaide main leat sámi čoakkáldagat. Sihke museat Sámedikki hálddašeami vuolde ja eará museat leat miellahtut searvvis. 2006:s mearridii Sámi museasearvi searvat Norgga musealihttui. Searvi bargá fágalaš gažaldagaiguin, earret eará lágida jahkásaččat fágaseminára, ja bargá muđui buoridit sámi museaid bargodilálašvuođaid, earret eará oččodit eanet ruhtajuolludemiid sámi museaulbmiliidda.

Sámi museasearvi gal lea leamašan friddja organisašuvdna, de Sámediggi lassin lea ásahan Sámi museaforuma, mii lea Sámedikki vuollásaš ovttasbargoorgána. Dáppe leat dušše museat miellahttun mat leat Sámedikki hálddašanovddasvástádusa vuolde.

14.8.3.4 Museat main leat sámi čoakkáldagat ja čájáhusat

Muhtin museain, earret sámi museasiiddaid, lea sierra sámi čoakkáldat dahje sámi dávvirat oassin iežaset čoakkáldagain. Erenoamáš guovddážis leat sámi vuorkádávvirat Norgga álbmotmuseas, Romssa museas ja Olgomuseas Sverresborgas. Eará museumat maid mielas lea erenoamáš deaŧalaš duođaštit sámi dávviriid, leat earret eará Rørosmusam ja álttá musea.

Ollu museaid mielas lea sámi historjjá duođašteapmi deaŧalaš oassin das ahte duođaštit regiuvnna máŋggabealat doaimma. Porsáŋggu musea, mii sirjojuvvui Sámedikki hálddašeami vuollái 2004:s, gaskkusta golmmakultuvrrat historj-já mii lea čadnojuvvon sámi, kveana ja dáčča ássanbáikkiide dan guovllus. Mátta-Várjjat musea doaibma maid čájeha guovllu golmmakultuvrrat historjjá.

Museaid fierpmádat

Sihke dat museat mat leat Sámedikki vuolde ja eará museat mat barget sámi kultuvrrain oassálastet Nationála museafierpmádat minoritehtaide ja kultuvrralaš máŋggatbealatvuhtii, mii ásahuvvui 2007:s. Dan fierpmádagas leat mielde museat mat barget nationála minoritehtaiguin ja ođđaset minoritehtajoavkkuiguin. Sámi museaid fierpmádat maid lea ásahuvvon. Dat fierpmádat galgá leat Sámedikki hálddašeami vuolde ja lea rabas buot museaide mat barget sámi kultuvrrain.

Norgga álbmotmusea sámi čoakkáldagat

Norgga álbmotmusea lea okta dain ásahusain main lea sámi kultuvra deaŧalaš oassin iežaset barggus, muhto dat ii leat sis váldosuorgi ii ge dat leat Sámedikki vuolde.

Museain lea 1958 rájes leamaš bistevaš gaskkustanfálaldat go sis lea sámi basisčájáhus. Dálá čájáhus rahppojuvvui 1990:s ja galgá 2007:s ođastuvvot. 2007:s oaččui čájáhus áibbas ođđa oasi mii čájeha dálá áiggi, Sámi dálá áigi, mii lokte čájáhusa gitta otnážii go lea sáhka gaskkustit poli­tihka, kultuvrra ja servodateallima. Musea skuvlabálvalusas lea bistevaš oahpahuslágidus sámi čájáhussii, ja dat okta dain musea skuvlafálaldagain maid buot eanemus jearahit ja bohtet geahččat. Museas lea maid sámi sadji Olgomuseas. Lassin bistevaš čájáhusfálaldagaide leat museas dadjat juo juohke jagi okta sámi fáddá- dahje johtočájáhus.

Museas lea buorre ovttasbargu sámi ásahusaiguin. Norgga álbmotmusea oassálasttii Sámi museasearvvi ásaheapmái 1989:s ja lea aktiivvalaččat oassálastán dan ovttasbargodoaimmaide.

Sverresborg Trøndelag Folkemuseum

Oarjelsámi kultuvra lea leamaš oassin Sverresborg Trøndelága álbmotmusea doaimmas 1930-logu rájes. Sverresborgas lea okta oarjelsámi sabetčájáhus ja čájáhus das movt sámit atnet sabehiid ­«Troandilaš sábehiiguin – Sverresborga sabetmusea». Vuođđočájáhusas «Eallingovat» leat mielde dávvirat ja muitalusat mat leat čadnojuvvon sámi kultuvrii. Sverresborg váldá maid sisa gaskaboddosaš čájáhusaid sámi kultuvrra birra. Sverresborgas lea 2000 rájes leamaš bistevaš fálaldat skuvl­laide sámi kultuvrra ovdanbuktimis. Skuvlafálaldat lea oassi Kultuvrralaš skuvlaseahkas.

Sverresborg deattuha ovttasbarggu mii lea oarjelsámi organisašuvnnaiguin ja resursaolbmuiguin go lea sáhka dakkár doaimmain mat leat čadnojuvvon oarjelsámi kultuvrii. Musea bargá maid ovttas Saemien Sijte museain, Plassje museain, Jämtlandda fylkka museain ja Härjedalena meahccemuseain, mat buohkat barget oarjelsámi kultuvrrain.

Romssa musea sámi čoakkáldagat

Romssa museumas lea sierra fágaossodat sámi etnografiijii. Fágaossodagas leat sihke dávvirat, govat, jietna, girjjálašvuohta, njálmmálaš ja čálalaš dieđut ja muhtin ráje iešguđetlágan arkiivvat. Arkiivvat ja vuorkádávvirat heivehuvvojit dutkamii, oahpuide ja dábálaš atnui. Ulbmiljoavkkut leat sihke sámi álbmot ja muđui olles álbmot.

Čájáhus «Sámi kultuvra» lea vuosttaš čohkkejuvvon čilgehus sámi kulturhistorjjás ja lei dalle go ráhkaduvvui láidesteaddjin sámi historjjá ja kulturárbevieru ovdanbuktimis. Čájáhus galgá dahkat oainnusin sámi kulturovdáneami boares gálduid rájes gitta dan dillái mii lea 20. jahkečuođis.

Čájáhus «Sápmi – našuvdna riegáda» čilge sámiid politihkalaš čoahkkaneami álbmogin, ja dat čoahkkaneapmi lea leamaš ovddit čuohtejagi gaskkamuttu rájes. Čájáhus lea ráhkadan neahttabáikki mii lea erenoamážit skuvlla atnui jurddašuvvon ( http://sapmi.uit.no).

Boksa 15.3 Sámi fanasduodji ja fanasgeavaheapmi

Govus 15.3 Rivttága suohkan Romssa
 fylkkas

Govus 15.3 Rivttága suohkan Romssa fylkkas

Sámit leat čuohtenárjagiid atnán mearrariggodagaid. Sámi fanasdahkan ja giehta­duodji leat leamaš deaŧalaš ealá­hus­heive­hea­mit, erenoa-mážit daid áigodagaid go dakkár vuotnaguovl-luin gos meahcceriggodagat ledje, orro eanaš sámit. Sámit leat geavaheami bokte leamaš mielde fanasteknologiija ovdánahttimis seamma dásis go dáččat ja kveanat.

Davvi-Norgga fanasgáhttenguovddáš Rivttágis Romssa fylkkas lea bargan dainna fáttáin 2005 rájes. Dássážii leat gávnnahan ahte lea váttis gávdnat dakkár fanasmálle maid sáhttá lohkat čielga sámi mállen. Mariidnaarkeologa Christer Westerdahl čilgii 1987:s sámi fatnasa leat dakkár «fanasin mas lea olles sávdnji, ja mii lea gehppes ja guottehahtti fievru maŋit áiggis gaskal 1600 ja 1800-logu, ja mii lea gávdnon dovddus sámi ássanguovlluin» (Westerdahl 1987:7 – 8). Fanasfiellut ledje gorrojuvvon oktii vettiin dahje bohccosuonain. Dien sáhttá oaidnit boarrasit johkafatnasiin ja árbevirolaš báskkain, ja goappaš fanasmállet leat leamaš inkluderejuvvon sámi kultuvrii. Muhto ovdalašáiggi dáidet leamaš eanet giehtaduodjeteknihkat. Orrot leat leamaš ollu kulturlonuhusat, ja danne berre maid áhpefievrruid inkluderet deaŧalaš fievrun sámi historjjás. Sihke vikiŋgaáiggi fanasmállet, fievrridanfatnasat nugo smávit borjjasfatnasat ja guollefatnasat dego gárbbis ja šárka leat deaŧalaččat go galgá dutkat ja duođaštit sámi konteavsttas.

Gáldu: Girjjálašvuohta:Mathisen, Mariann/NNFB: Logaldallan «Fievrogáhtten ja sámi fanasárbevierru, ii seamma fanas?», semináras «Sámi fanas- ja fanashuksenárbevierut» maid Davvi-Norgga fievrogáhttenguovddáš Rivttágis lágidii 14.-16. 3. 2007.Westerdahl, Christer: «Et sätt som liknar them uti theras öfriga lefnadsart, om äldre samiskt båtbygge och samisk båthantering» Johan Nordlander-sällskapet, Ubmi 1987.

Muhtin eará museat

Plassje museas leat leamaš sámi dávvirat iežaset čoakkáldagas dakka maŋŋil soađi áigodaga rájes ja das lea dál oalle stuora čoakkáldat mas leat dávvirat ja govat mat duođaštit sámi historjjá ja doaimma guovllus. Lulli-Trøndelága fylkkasuohkana fylkkaplána bokte lea Plassje museas erenoamáš ovddasvástádus lullisámi kulturhistorjjás ja 2002 rájes lea Plassje museas leamaš okta fágavirgi lullisámi kultuvrras ja historjjás. Dasa lassin lea Plas­-sje museas dál okta gaskaboddosaš fágakonsu­leanta lullisámi kultuvrii ja historjái.

Perspektiiva Musea atná vuođđun Romssa, go dat lea girjás guovlu kultuvrralaččat, čearddalaččat, gielalaččat ja oskkoldaga dáfus. Dat mearkkaša ahte sámivuohta lea unnit eanet lunddolaččat fárus máŋgga čájáhusas ja prošeavttas mat museumas leat. Perspektiiva Musea bargá ovttas earret eará Várjjat sámi museain, árppain Romssas ja Sámi giellaguovddážiin Moskavuonas.

Davvi-Romssa museiilea guovddáš bargun bargat mearrasámi ja kveana kultuvrrain ja deaivvadeapmi daiguin ja eará kultuvrraiguin lea maid deaŧalaš. Davvi-Romssa Musea lea bidjan johtui máŋga prošeavtta mat fátmmastit sámi kultuvrra ja historjjá. Musea bargá ovttas Romssa Museain muhtin máŋggajagát dutkanprošeavttain vai besset čájehit Davvi- Norgga riddoguovlluid čearddalašvuođa ruovdeáiggis ja árra gaskaáiggis ja das čalmmustahttojuvvo oktavuohta gaskal sámiid ja norrøna olbmuid.

Mátta-Várjjat museas lea sámi historjá ja kultuvra deaŧalaš oassin iežaset bargosuorggis. Mátta-Várjjat musea bajimus mihttomearri lea gaskkustit máhtu ja duddjot ipmárdusa rádjeriikka erenoamáš luonddu ja kulturhistorjjá birra. Erenoamážit deattuhuvvojit guovllu čearddalaš ja kultuvrralaš girjáivuohta, regiunála, nationála ja riikkaidgaskasaš oktavuođas.

Báktedáidaga máilmmiárbeguovddáš – álttá Musea IKSbargá báktedáidagiin/ovdahistorjjáin ja báikkálaš historjjáin/ođđaset historjjáin. Vuođđo-čájáhusas ovdanbuktojuvvojit sámi osku ja dat osku mii lea čadnon bivdinmeanuide, meavrresgárrái ja oaffarbáikkiide. Museas lea maid báiki gos čájehit álttaášši.

14.9 Girjjálašvuohta ja lágádusdoaibma

Sámediggi addá doarjaga sámegiel girjjálašvuhtii. Lassin girjjálašvuhtii várrejumiin (3,6 milj. ruvnno 2008:s) sámi girjjálašvuođa ovdáneami doarjjaor­tnega bokte, hálddaša Sámediggi sierra doarjjaor­tnega lágádusaide mat ovddimusat almmuhit sámegiel girjjiid. 2008:s lea dása várrejuvvon 2,6 milj. ruvnno.

Ortnega váldoulbmil lea sihkkarastit ahte buvttaduvvo ja geavahuvvo eanet sámi girj­jálašvuohta, dasa maid gullet sámi oahpponeavvut, nugo prentejuvvon ja elektrovnnalaš oahppo­neavvut, ja bisuhit ja ovddidit dássedis sámi lágádussuorggi. Ulbmil lea maiddái suorggis bajidit gelbbolašvuođa ja nannet sámegiel almmuhemiid ja oahpponeavvuid márkanfievrredeami ja juoh­kima.

Doarjja juhkkojuvvo ohcama vuođul sámi lágádusain mat ovddimusat almmuhit girjjiid sámegillii. Doarjja juhkkojuvvo vuođđodoarjjan, gelbbolašvuođabajidandoarjjan ja márkanfievrredeami ja juohkima doarjjan. Lágádusat mat devdet sámi lágádusdoarjaga eavttuid leat lassánan golmma lágádusas jagi 2001 čieža lágádussii jagi 2006.

14.10 Festiválat ja musihkka

Sámediggi válddii badjelasas doarjagiid ovddasvástádusa sámi musihkkafestiválaide 2002:s. Sámediggi lea ásahan ortnega mas doarjja addojuvvo sajáiduvvan festiválaide. 2008:s lea Sámediggi várren 1,8 milj. ruvnno dása. Doarjja addojuvvo maiddái eará mállet festiválaide go musihkkafestiválaide. Dattetge sáhttá dadjat ahte Sámedikki doarjjaortnet festiválaide lea Sámedikki deháleamos doarjjaortnet sámi musihkkii. Sámi musihkkafestiválat sáhttet ohcat ja oažžut doarjaga Norgga kulturfoandda festiváladoarjjaortnegis, seamma eavttuid mielde go eará festiválat.

14.10.1 Doarjja musihkkafestiválaide ja eará festiválaide

Festiválat leat oppalaččat máŋgga dáfus deavdán muhtin dáidda- ja kulturpolitihkalaš ulbmiliid. Dat gaskkustit alla dását dáidaga hálbái, dat geasuhit stuora ja ođđa olmmošjoavkkuid iešguđet dáiddaolggosbuktimiidda, ja dat ráhkadit regionála kulturovdáneami ja ásahit identitehta. Festiválat leat ovddimusat ásahuvvon báikkálaš ja regionála álgagiid vuođul, ja báikkálaš gelbbolašvuohta lea vuođđun oassálastiin geain leat riikkaidgaskasaš fierpmádagat. Dát lea regionála oassálastiide addán eanet vejolašvuođaid váikkuhit dáiddahábmema dáiddafágalaš ja árvvolaš eavttuide.

Riddu Riđđu-festivála Gáivuona suohkanis ásahuvvui 1991:s Festiválas lea báikkálaš mearrasámi kultuvra hui guovddážis. Dat lea dehálaš báiki sámi artisttaide ja lávdedáiddáriidda, váldolávdi máilmmi davviguovlluid álgoálbmot- ja minoritehtamusihkkii, ja dehálaš deaivvadanbáiki Davvikalohta sámiide. Festivála ulbmil lea čájehit sámiid ja álgoálbmogiid kulturolggosbuktimiid viidodaga ja kvalitehta.

Guovdageainnu Musihkkafestivála lágiduvvo jahkásaččat beassážiid. Festivála álggahuvvui 1972:s, ja lea sturron nu ahte das leat ollu iešguđetlágan doaimmat, nugo sámi musihkka ja luohti, teáhterčájálmasat ja konsearttat. Lágiduvvo maiddái Sámi Grand Prix gos gilvohallet luđiiguin ja ođđasit sámi musihkain.

Márkomeannu-festivála Evenášši suohkanis galgá ovddidit márkosámi kultuvrra, seammás maid leat kulturoassálasti olles Sápmái. Festivála galgá leat identitehtahuksejeaddji buot agi ol-bmuide, muhto liikká das galgá leat vásedin nuoraidprofiila. Davvi Norgga kulturráđđi lea ollu jagiid ekonomalaččat dorjon Márkomeannu-festivála, ja Norgga kulturráđđi doarjjui festivála 2005:s.

Kárášjoga beassášfestivála lea jahkásaš lági­deapmi mas leat guhkes historjjálaš árbevierut. Lassin heargegilvovuodjimiidda lágiduvvojit maid konsearttat, čájáhusat ja teáhterčájálmasat.

Sámi filbmafestivála Guovdageainnus lea lágiduvvon oktanuppelot geardde, ja lea Sámi filbmafestivála vuođđudus mii dan lágida. Sámi filbmalihttu ja Guovdageainnu suohkan eaiggáduššet vuođđudusa. Sámediggi lea addán prošeaktadoarjaga festiválii.

14.10.2 Riikkakonsearttat

Sámi musihkka lea integrerejuvvon oassi Riikkakonsearttaid doaimmas. Riikkakonsearttat sihke gaskkustit sámi álbmogii ja ovttasbarget sámi dáiddáriiguin.

Skuvlakonseartaortnega bokte buktá Riikkakonsearttaid doaibma olles Norgga sámi álbmogii buot musihkkaovdanbuktimiid, maiddai sámi ovdanbuktimiid. Skuvlakonsearttat leat fálaldat buot Norgga vuođđoskuvllaide, ja buot suohkanat gos sámit orrot, leat mielde dan ortnegis. Buot mánát vuođđoskuvlaagis besset vásihit guokte konseartta jagis. Skuvlakonsearttat sámi musih­kain gilvojuvvojit olles riikii, ja muhtin konsearttat váldet ovdan ovdamearkka dihte juoiganárbevieru.

Dasa lassin ožžot lágideaddjit sámi guovlluin bovdehusa jahkásaš lágideaddjekonferánsii ja sidjii-de addjojuvvo čađat vejolašvuohta váldit vuostá eahketkonsearttaid Riikkakonsearttain. Ovda­mearka dakkár lágideddjiin lea Sámi musihkkafestivála (Guovdageaidnu), Sapmusihkka (Kárášjohka), Riddu Riđđu festivála ja Sámi joatkkaskuvla.

14.10.3 Riikkalávdi nationála ja riikkaidgaskasaš álbmotmusihkkii, luohtái ja álbmotdánsumii

2005:s mearridii Stuoradiggi doarjut ráđđehusa evttohusa ja ásahit Osloi nationála lávddi álbmotmusihka ja álbmotdánsuma várás. álbmotmusihkkabiras álggahii dien jurdaga, muhto sihke sámi ja máŋggakultuvrrat birrasat leat integrerejuvvon dien doibmii. 2007 giđa ásahuvvui vuođđudus riikkalávdi nationála ja riikkaidgaskasaš álbmotmusihkkii, luohtái ja álbmotdánsumii. Sámiid organisašuvdna Juoigiid Searvi lea okta vuođđudusorganisašuvnnain (ovttas servviiguin Landslaget for spelemenn, Norsk folkemusikk- og danselag, Noregs ungdomslag ja Samspill International Music Network) ásahusa doaibma galgá fátmmastit árbevirolaš ja geahččaleaddji dáčča ja sámi álbmotmusihka ja álbmotdánsuma, ja álbmotmusih-ka ja álbmotdánsuma mas lea olgoriikka duogáš.

Riikkalávdi galgá leat ámmatlávdi, aktiiva gaskkusteaddji ja gelbbolaš buvttadanbáiki. Dat galgá maid leat sosiála čoahkkananbáikin ovdanbuktiide ja gehččiide, ja doaibmat oktiičadnin gaskal ovdanbuktiid ja birrasa. Riikkalávdi fárre 2009 borgemánu ođđa, heivehuvvon vistái Schous kulturbryggeriijii Grünerløkkai Oslos. Riikkalávdi lea organiserejuvvon ja das lea sierra stivra ja ráđđeaddi orgána, Riikkalávderáđđi.

14.10.4 Orkeastarat

Symfoniorkeastariin leat eanaš doaimmat oarjemáilmmi dáiddamusihkas, ja eanaš orkeastariin lea leamaš unnán earálágan musihkka, earret oarjemáilmmi musihka, muhto gávdnojit gal muhtimat geain lea leamaš earálágan musihkka. Máŋga orkeastara sáhttet aŋkke čujuhit «cross over» buvttadusaide main lea seaguhuvvon klassihkalaš symfonimusihkka ja eará šlájat ja dat sáhttá dagahit eambbo girjáivuođa buvttademiide. Ovdamearkka dihte leat Romssa symfoniorkeastaris leamaš dakkár ovttasbargobuvttadeamit main lea veahá luohti ja sámi musihkka, sihke ođđa ja árbevirolaš, earret eará Guovssahasfestiválas Nordlysfestivalen.

14.11 Lávdedáidda

Sámi lávdedáidaga hárrái lea erenoamáš hástalussan go sámi guovlluin ii leat nana teáhterárbevierru. Sámediggi addá doarjaga guovtti sámi teáhterii, Beaivváš Sámi Teáhterii, gos čájáhallet davvisámegillii, ja Åarjelhsaemien teatere, go čájáhallet oarjelsámegillii ja dárogillii. Dát evttohus válddahallojuvvo legabut sierra stuorradiggedieđáhusas lávdedáidaga birra maid Kultur- ja girkodepartemeanta buktá ovdan.

14.11.1 Beaivváš Sámi Teáhter

Beaivváš Sámi Teáhter ásahuvvui friddja lávdejoavkun 1981:s ja dat lea ožžon doarjaga stáhtabušeahta bokte 1987 rájes. Beaivváš Sámi Teáhter galgá ovddidit teáhterdoaimma sámegillii ja dainna vugiin gaskkustit sámi kultuvrra. Teáhter galgá fitnat Norgga sámi guovlluin, muhto dat bargá maid muhtin muddui ránnjáriikkaid sámi guovlluin. Beaivváža teáhterárbevirrui gullet erenoamážit sámi giella, sámi muitalanárbevierru ja luođi iešguđetlágan hápmi.

2005:s guorahalai teáhter iežas dili ja dalle gávnnahii Beaivváš Sámi Teáhter ahte áigot bargat golmmain áššiin vai Beaivváža erenoamáš vejolaš-vuođat váldojuvvoše vuhtii: Ođđa teáhtervistti hukset, oččodit eambbo olbmuid bargui ja oahpahit sámegielat neavttáriid ja maid lassánahttit bušeahta.

Bušeahttajagi 2002 sirdojuvvui hálddahuslaš ovddasvástádus Beaivváš Sámi Teáhtera badjel Sámediggái. Stáhta Kultur- ja girkodepartemeantta bokte eaiggáduššá ain 40 pst. teáhtera ossosiin. Eará ossosat leat juogaduvvon; Guovdageainnu suohkanis leat 40 pst. Sámi Eatnansearvvis ja Norgga Sámiid Riikkasearvvis gis 10 pst. goappásge.

Dál lea Sámedikkis ovddasvástádus ruhtadit teáhtera doaimma ja hálddahusa. Kultur- ja girkodepartemeanta lea árvvoštallan ahte Sámedikkis berre leat stáhtalaš eaiggátvuohta teáhtera ektui. Danne Kultur- ja girkodepartemeanta ávžžuha ahte departemeantta oasuspoasta Beaivváš Sámi Teáhteris sirdojuvvo Sámediggái mávssu haga.

14.11.2 Åarjelhsaemien Teatere

Åarjelhsaemien teatere ásahedje Norgga ja Ruoŧa sámit 1985:s. Teáhter lea lávdedáiddafálaldat oarjelsámiiide ja das lea deatalaš doaibma go lea sáhka oarjelsámi gielas ja identitehta nannemis. Teáhter lea Muoffis ja Deartnás. Oarjelsámi teáhter lea prošeaktateáhter, muhto lea 2006 rájes ožžon bistevaš doaibmadoarjaga Sámedikkis.

14.11.3 Riikkateáhter

Riikkateáhtera doaibma lea viiddis ja Riikkateáhter deattuha alddiineaset galgat leat dakkár čájálmasaid mat gusket buohkaide. Sámi lávdeovdanbuktimat galget leat oassin Riikkateáhtera doaimmas ja danne lea plánejuvvon ráhkadit ovttasbargobuvttadeami Riikkateáhteriin ja Beaivváš Sámi Teáhteriin 2009:s gos galget čájehit William Shakespeare bihtá «Stoarbma». Dalle galget joavkkus leat mielde Beaivváš Sámi Teáhtera ja Riikkateáhtera neavttárat.

14.11.4 Eará teáhterat

Hålogallándda teáhter lea Romssa ja Finnmárkku guovloteáhter ja dat lea Romssas gávpogis. Teáhter lea jeavddalaččat mátkkiin ja teáhtera čájálmasain boahtá ovdan sámi kultuvra ja dat maid sámi kultuvra mearkkaša dán guovllus. Hålogaland teáhteris leat jeavddalaččat guossečájálmasat main leat mielde sámi dáiddárat ja Beaivváš Sámi Teáhter čájeha bihtáidis Hålogalándda teáhtera lávddiin go lea Romssas.

Nordlándda teáhteris ja Åarjelhsaemien teáhteris lea leamaš bistevaš ovttasbargu geavatlaččat ja dáiddalaččat 1999 rájes. Goappaš teáhterat leat Muoffis. Åarjelhsaemien teáhteris lea kantursadji Nordlándda teáhtera ođđa visttis. Goappaš teáhtera atnet Nordlándda teáhtera turneaorganisašuvnna, rusttegiid ja fievrruid. Goappaš teáhteriin nannejuvvo erenoamáš gelbbolašvuohta fágalaš lonohallama bokte. Ovttasbargu lea maid fylkkas oktavuođadahkkin gaskal sámi ja dáčča kultuvrra.

Hedmárkku teáhteris lea maid bistevaš ovttasbargu Åarjelhsaemien teáhteriin. Earret eará de luoikkai Hedmárkku teáhter 2007:s teknihka ovtta prošektii maid Åarjelhsaemien teáhter čađahii Elgås Engerdála suohkanis.

14.12 Govvadáidda, dáiddaduodji ja albmohat

14.12.1 ásahusat maid Sámediggi hálddaša

Sámi dáidagis váldet vára vuorkkáid bokte maid, ja erenoamážit go lea sáhka dán áiggi dáidaga birra de leat dat kulturviesuin. Guovtti vuorkkás Sáme­dikki hálddašeami vuolde lea ovddasvástádus erenoamážit sámi dáidagis. Dat leat Riddoduottarmuseat/Sámi dáiddamusea Kárášjogas ja Savio-musea.

Davvioarjesámi dávvirvuorkásiidalea bidjan Riddoduottarmuseat/Sámi dáiddamuseii Kárá-šjohkii lagabui 800 dáidaga. Eanaš oassi dain leat sámi dálááiggi dáidagat. Sámediggi mearridii 1996s ahte Sámiid vuorkádávvirat Kárášjogas ja Sámi Dáiddamusea galge leat ovtta sajis, muhto ahte fágalaš ovddasvástádus ja fágalaš doaimmat ain galge dollojuvvot sierra muđui musea doaimmas (geahča huksenáššiid birra čállosa kap. 14.6).

Saviomuseas, mii lea oassin Mátta-Várjjat museas Girkonjárggas, lea 355 sturrosaš čoahkkáldat John Savio dáidagis.

Dasa lassin háhká Sámediggi sámi dálááiggi dáidagiid dakko bokte ahte juolluda doarjagiid sámi dáiddáriidda, gč. kap. 14.13.

Sámediggi juolluda maid doarjaga Sámi dáid­daguovddážii. Sámi dáiddaguovddáš lea vuođ-đudus maid Sámi dáiddačehpiid searvi eaiggáduššá. Alimus mihttomearrin Sámi dáidda­guovddážii lea gaskkustit sámi dáidaga ja buoridit sámi dáiddáriid dili lasihettiin dáidaga vuovdima. Dáidda­guovddážis leat juohke jagi sullii oktanuppelot stuorát sierračájáhusa. Sullii 70 sámi dáiddára miehtá riikka leat čadnojuvvon Sámi dáiddaguovddážii.

14.12.2 Dáidaga, arkitektuvrra ja desáidnema nationálamusea

Dáidda, vistehábmen ja design našunalmuseas eai leat sierra viggamušat mat gusket sámi kultuvrii, muhto sámi dáiddárat ovddastuvvojit čájáhusain seamma ládje go eará dáiddárat. Ovdamearkka dihte lea Iver Jåksa dáidagis hui guovddáš sadji dan ođđa, bistevaš čájáhusas man namma lea «Kunst 4».

Sámi dáiddáriin Iver Jåksas ja John Savios leat oktiibuot 87 dáidaga maid sáhttá oaidnit musea čoakkáldagas. Dain čoakkáldagain leat maid muhtin ráje dáidagat sámi kultuvrras maid dáiddárat Kaare Espolin Johnson, Frederik Collett, Rolf Nesch, Thor Erdahl, Kåre Kivijärvi ja Per Kleiva leat ráhkadan.

14.12.3 Davvi-Norgga dáiddamusea

Davvi-Norgga dáiddamuseas Romssas lea ovddasvástádus duddjot olles Davvi-Norgga guovllu ol­bmuide eambbo beroštumi ja máhtu govvadáidagis ja dáiddaduojis. Museas leat maid sámi dáiddárat iežaset čokkáldagas ja dat lágida sihke sierra ja kollektiivva čájáhusaid sámi dáiddáriiguin.

14.12.4 árbevirolaš giehtaduodji

Boksa 15.4 Dáiddár Iver Jåks

Iver Jåks (1932 – 2007) barggai sárgun, njuohttin, dáiddaduojárin ja bázzedahkkin ja deattuhii váldit vára sámi duogážis ja árbevieruin.

Jåksas ledje ollu govvahábmen- ja čiŋahanbarggut. Son hábmii silbbaid Finnmárkku bunádii, hábmii girkotekstiillaid, ráhkadii betoŋgarelieffa ja monumentála bácci muoras ja son hábmii maid govaid moanat girjjiide. Son barggai muorain, čorvviin, dávttiin, náhkiin, akvareallain, grafihkain, koalla- ja tuššasárgumiiguin, ja sus lei máŋggabealát buvttadeapmi, ja son doalai eambbo go 30 sierra čájáhusa olles Davvi guovllus. Nasjonalgalleriijii maid lea oastán Jåksa dáidaga.

Iver Jåks oaččui Kulturdepartemeantta govvadahkanbálkkašumi 1977:s ja lei stáhtastipeandiáhta 1988 rájes. 1992:s oaččui son Norgga kulturráđi gudnebálkkašumi. 2002:s son nammaduvvui 1. luohká Riddarin St. Olav Ortnegis. Son oaččui maid gudnebálkkašumi Polarsirkelfestiválas, Norgga Sámiid Riikkasearvvis ja Sámeráđis.

Lea ráhkaduvvon čielggadeapmi maid Kultur- ja girkodepartemeanta lea bivdán ráhkadit ja dat lea árbevirolaš giehtaduoji birra gehččojuvvon kulturpolitihkalaččat, oahpahuspolitihkalaččat, biraspolitihkalaččat ja ealáhuspolitihkalaččat. Čielgga­deapmi geigejuvvui departementii 2007 skábmamánu. Dan oasis raporttas mas čuožžu dán suorggi hástalusaid birra ja mas ávžžuhit álggahit doaibmabijuid, leat fárus sámi giehtaduodjeárbe­vierut seamma ládje go dat hástalusat mat leat Norgga eará giehtaduodjeárbevieruin maid.

Govus 15.4 Lullisámi liehppa
 (boenge-skuvmie)

Govus 15.4 Lullisámi liehppa (boenge-skuvmie)

Gáldu: Kenneth Hætta

14.12.5 Albmohaga čiŋaheapmi

Oassin dan dábálaš doaimmas mii lea hábmet almmolaš visttiid ja lanjaid, de bargá Kunst i offentlige rom nammasaš searvi, KORO (ovdalaš Čiŋahan­foanda), maid dakkár visttiiguin mat galget gaskkustit sámi kultuvrra, historjjá ja identitehta. Eanemus dovddus ovdamearka lea Sámediggevistti čiŋa-heapmi, gos leat muhtin ráje dáidagat maid sihke sámi ja dáčča dáiddárat leat ráhkadan. Muđui de Sámediggi oaččui Davvi Norgga arkitektuvrabálkkašumi 2002:s. Visti addá beroštahtti ođđasis dulkoma das mas oktavuohta lea lundui, ja árbevirolaš hámit ja ávnnasatnin maid ovdanbuktojuvvo.

KORO bargá maid ovttain čiŋahanprošeavttain Nuortalaš museas Njávdámis. Ođđa dieđavisttis Guovdageainnus maid váldojuvvo vuhtii čiŋaheap-mi (geahča bovssa 12.1).

14.13 Sámi dáiddárat

Nu movt namuhuvvon kap. 14.2, de sáhttet dat sámi dáiddárat ja kulturbargit geat ohcet doarjaga Sámedikki hálddahusa ortnegiin, maid ohcat doarjaga nationála ortnegiin. Diet guoská earret eará sámi dáiddastipendii, ja dat guoská daidda ohcciide geat ohcet dan stipeandda mii juhkkojuvvo daid máksoortnegiid bokte maid sámi dáiddárorganisašuvnnat hálddašit muhtin muddui.

14.13.1 Sámi dáiddastipeanddat

Sámi dáiddárat sáhttet ohcat ja maid oažžut juohkelágan stipeanddaid ja dáhkidandietnasiid mat juolluduvvojit Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahttakapihttal 321 bokte. Dasa lassin rehkenastojuvvo ahte sámi dáiddastipeanddat ja stipeandalávdegoddemávssut gokčojuvvojit dan juohke jagi juolludeami bokte maid Sámediggi oažžu Kultur- ja girkodepartemeanttas.

Norgga dáiddapolitihka oppalaš prinsihpat leat vuođđun go Sámediggi hálddaša ruđaid dáiddastipeanddaide mat juolluduvvojit Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahta bokte. Dáiddaorganisašuvnnaid šiehtadallanrievtti fievrrida Sámediggi dahje Sámedikki vuollásaš orgána viidáseappot, ja stipenadajuolludan orgánas galget leat dáiddáriid ovddasteaddjit. Stipeanda galgá juolluduvvot daid evttohusaid mielde mat bohtet áššečeahppelávdegottiin maid dáiddaorganisašuvnnat leat nammadan.

2004:s álggahii Sámediggi gávccijagát ovttasbargošiehtadusa sámi dáiddaorganisašuvnnaiguin Sámi dáiddaráđi bokte. Šiehtadusas lea váldošiehtadus mas leat oppalaš mearrádusat ja okta sámi dáiddašiehtadus. Das leat mielde mearrádusat juohke jahkásaš šiehtadusaid birra mas čuožžu earret eará organisašundoarjaga birra sámi dáiddaorganisašuvnnaide, ja stipeanda, máksoor­tnegiid ja dáiddárfoandda birra.

Sámedikkit juolludit sámi dáiddáriidda doarjaga ovddimustá sámi dáiddáršiehtadusa bokte. Šiehtadusa ulbmilin lea ásahit buori ja máŋggabealat sámi kultureallima ja láhčit dili nu ahte sáhttá ráhkadit ja gaskkustit sámi girjjiid, musihka, dánsuma, teáhtera, filmmaid, govvadáidaga ja dáiddaduoji. Sámi dáiddaráđđi lea arvegoavdeorganisašuvdna viđa sámi dáiddársearvái – Sámi girječálliid searvái, Sámi dáiddačehpiid searvái, Juoigiid searvái, Sámi teáhtersearvái ja Sámi komponisttaid searvái.

Sámi dáiddaráđđi juohká doarjagiid dáiddaservviide ja hálddaša dáiddastipeanddaid ja máksoortnegiid.

Oassin dáiddašiehtadusas biddjojuvvojit ruđat sámi dáiddafondii. Ruđat galget adnojuvvot dáidda­ealáhusa ovdánahttimii. Ulbmil dainna ruhtabidjamiin lea doarjut sin geat álggahit juoidá vai árvoháhkan lassánivččii sámi dáiddaealáhusas. Sámediggeráđđi ságastallá Sámi dáiddaráđiin ja Sámedikkiin ja dohkkeha dasto dáiddafoandda ruhtageavahan­njuolggadusaid. Go njuolggadusat leat dohkkehuvvon, de sirdjojuvvojit ruđat Sámi dáiddaráđđái.

Sámediggi bidjá juohke jagi ruđa sisaoastinor­tnegii vai lea vejolaš oastit sámi govvadáidaga. Dan ortnegis leat sierra sisaoastinkonsuleanttat.

14.13.2 Dáiddára dietnasa ja bargodili guorahallan

Sámi dáiddárat leat váldojuvvon mielde iskka­deamis gos isket dáiddára dienas- ja bargodili maid Telemarksforskning-Bø čađaha Kultur- ja girko­departemeantta gohččuma mielde. Iskkadeapmi galgá kártet, čilget ja guorahallat dáiddáriid bargo- ja dienasdili ja erenoamážit buvttahit dieđuid erohusain gaskal dáiddárjoavkkuid ja maid joavkkuid siskkobealde. Dat galgá maid buktit dieđuid daid joavkkuid birra mat unnán dinejit ja dieđuid ­oadjoortnega ja penšunortnega geavaheamis. Iskkadeamis leat ovddemustá mielde dáiddáorganisašuvnnaid miellahtut, muhto lea maid áigumuš gávdnat dáiddáriid geat eai leat organiserejuvvon.

Dáiddáriskkadeapmi addá dieđuid sin bargo- ja dienasdili birra geat leat sámi girječállit, neavttárat, musihkkárat, šuokŋadahkkit, govvadáiddárat ja filbmabargit guđet leat miellahtut dain organisašuvnnain mat leat Sámi dáiddáráđi vuolde. Iskkadeami bohtosat galget leat válbmasat ovdal jagi 2008 geasi.

14.13.3 Girjerádjomáksu

Sámi girječálliid searvi, Sámi dáiddáriid searvi ja Sámi fágagirjjálaš čálliid- ja jorgaleaddjiidsearvi leat daid dáiddárorganisašuvnnaid gaskkas mat šiehtadallet ja ožžot girjerádjomávssu go almmolaččat luiket olggos daid buktagiid maid ásaheaddji lea buvttahan. Máksu máksojuvvo fondii maid searvvit hálddašit ja dat juohká viidáseappot ruđaid maid vuoigatvuođalaččat ožžot go ohcet daid stipeandan.

14.13.4 Čájehanmáksu

Stáhta máksá olbmuide ruđa juolludemiid bokte juohke jagi ja dat boahtá stáhtabušeahta olis go almmolaččat čájehit daid buktagiid maid almmolašvuohta oamasta, mat leat nu go govvadáidda, giehtaduodji ja govat. Seamma ládje lea go almmolaččat čájehit daid buktagiid maid dakkár ásahusat oamastit mat ožžot almmolaš doarjagiid.

Sámi dáiddáráđđi lea daid dáiddárorganisašuvnnaid gaskkas mat šiehtadallet ja ožžot čájehanmávssu. Máksu juogaduvvo viidáseappot dainna vugiin ahte addet doarjaga dáiddáriidda.

14.14 Prošeaktadoarjja

Jus galggaš leat ođđasa gulvui jurddašeaddji ja máŋggabealát kultureallin, de lea eaktun ahte eiseválddit fuolahit máŋggaid ovttaskas prošeavttaid, friddjajoavkkuid ja eará doaimmaid mat eai leat institušunaliserejuvvon. Prošeaktadoarjaga juolludeapmi dasa maid gohčodit friddja suorgin juolluduvvo eanemustá Norgga kulturfoandda ja eará Norgga kulturráđi ortnegiid bokte. Maiddái Kultur- ja girkodepartemeanta, eará vuollásaš instánssat ja dakkár doaimmat ja organisašuvnnat mat eai leat stáhtalaččat, juolludit dakkár doarjagiid.

14.14.1 Norgga kulturfoanda

Norgga kulturfoandda ulbmil lea movttidahttit duddjojeaddji doaimmaide olbmuid, girj­jálašvuođas ja dáidagis, suodjalit kulturárbbi ja gaskkustit kulturburiid nu máŋgasiidda go vejolaš. 2008:s galgá juolluduvvot oktiibuot sullii 340 milj. ruvnno dan foandda bokte. Norgga kulturfoandda hálddašanbarggus deattuhuvvo dat ahte doarjut ođđasa gulvui jurddašeaddji dáidaga ja movttidahttit olbmuid atnit ođđa dáiddalaš ovdanbuktinvugiid, ođđa gaskkustanvugiid ja kultuvrralaš máŋggabealatvuođa.

1992 lei maŋimus jahki go Norgga kulturráđis lei sierra biddjojuvvon ruhta sámi kultuvrii ja go lei sierra fágalávdegoddi sámi kultuvrii. 1993s sirdojuvvui Sámediggái sihke foanda- ja doaibmaruhta hálddašeami ovddasvástádus. Dat ruhta lei lagabui 5 milj, ruvnno. Sámediggi ásahii Sámi kulturráđi 6 ja Sámi kulturfoandda (gč. kap. 14.14.2). álgoáiggi maŋŋil dan sirdima lei Kulturráđi oaidnu dat ahte ohcamušat maid ovdal livčče mearridan daid ruđaid ektui mat ledje biddjojuvvon sámi kultuvrii, galge sáddejuvvot Sámediggái/Sámi kulturráđđái. Duohta dilis lea baicca leamaš nu ahte olbmot ain ohcet doarjaga sámi dáidagii kultuvrii/kulturgáhttemii ja ohcamušat árvvoštallojuvvojit ja Kultur­foanda juolluda daidda ruđa.

Ohcamušaid Norgga kulturráđđái sámi dáidagii ja kultuvrii/kulturgáhttemii árvvoštallet daid eavttuid ektui mat leat jus galgá oažžut doarjaga Norgga kulturfoanddas, ja dain erenoamáš ortnegiin maid ráđđi hálddaša. Buot prošeaktaohcamušain árvvoštallet ovddimustá sisdoalu, fáttá ja fágalaš čanastumi ektui. Leažžá go prošeakta ožžon doarjaga Sámedikkis dahje ii, ii deattuhuvvo duođi eambbo go Kulturráđđi árvvoštallá ohcamušaid. Sisaboahtán ohcamušaid sámi dáiddabirrasiin dáiddasuorgái árvvoštallojuvvojit seamma dáiddafágalaš eavttuid vuođul go muđui ge eará ohcamušat.

Norgga kulturráđđi juolluda doarjaga olles kultursuorggi prošeavttaide. Maŋimus jagiid lea Kulturráđđi addán doarjaga sámi musihkka-, girj­jálašvuođa-, govvadáidda-, lávdedáidda- ja kultur­suodjalansuorggi prošeavttaide.

Tabealla 15.2 Sámedikki juolludeapmi kulturovdáneapmái (ovdalaš Sámi kulturfoanda) (1000 ruvnnuiguin)

Ulbmil200620072008
Girjjálašvuohta3 0083 3863 586
Musihkka1 4161 5501 900
Govvadáidda/duodji589670670
Teáhterbarggut298500600
Mánáid bajásšaddandilli2 0241 9001 900
Sámegiel govvaráiddut0460460
Eará doaibmabijut2 0932 0012 500
Submi9 42810 46711 616

14.14.2 Sámedikki kulturovddideaddji doarjagat mat leat ohcamassii

Go Sámi kulturráđđi ásahuvvui 1993:s de sirdojuvvui Norgga kulturráđi sámi kultuvrii várrejuvvon ruhta Sámediggái. Dál lea Sámi kulturráđđi heaittihuvvon. Sámediggi juolluda doarjaga ohcciide čieža doarjjaortnega bokte mat leat jurddašuvvon girjjálašvuhtii, musihkkii, govvadáidagii/duodjái, teáhterbargguide, mánáid bajásšaddandillái, eará kulturdoaimmaide ja sámegiel govvaráidduide. Sámedikki doarjjastivra hálddaša daid ortnegiid, ja dat lea addán fápmudusa Sámedikki hálddahussii muhtin ovttaskas áššiid meannudit. Sámedikki iešguđet fágajoavkkut árvvoštallet fágalaččat daid prošeavttaid mat doarjjastivrras meannuduvvojit. Sámediggeráđđi lea váidalanorgána.

14.15 Suorgerájiid rasttideaddji doaibmabijut

14.15.1 Kultuvrralaš skuvlalávka

Kultuvrralaš skuvlaseahkka lea kultur- ja skuvlapolitihkalaš bargu mii galgá dagahit buot Norgga vuođđoskuvlla ohppiid beassat oaidnit ollu iešguđetlágan ámmátdáidaga ja kultuvrra skuvlaárgabeaivvis. Barggus lea eaktun dat ahte lea lagaš ovttasbargu gaskal kulturossodaga ja skuvlaossodaga. Fálalat galgá speadjalastit servodaga kultuvrralaš girjáivuođa dan seammás go dat or-tnet eanemus lági mielde galgá leat vuođđuduvvon báikkálaš dábiide. Dat prisihppa mii lea vuođđun dán ortnegii lea namuhuvvon Sd.dieđ. nr. 38 (2002 – 2003) Den kulturelle skolesekken (Kultuvrralaš skuvlaseahkka) ja árv. S. nr. 50 (2003 – 2004), ja Sd.dieđ. nr. 8 (2007 – 2008) Kulturell skolesekk for framtida (Kultuvrralaš skuvlaseahkka boahtteáigái).

Máŋga doaibmabiju kultuvrralaš skuvlaseahkas ovddastit sámi dáidaga ja kultuvrra. Earret eará leat Rikskonsertene skuvlakonsearttat johtán bihtáin «Luohti vuođđun». Nordlándda fylkkagirjerájus gis lea bargan ovttas Skuvlaseahkain girj­jálašvuođagaskkustanprošeavttain ja sámi teáh­tera gaskkustemiin oarjelsámi girjebusse vehkiin ja Sverresborg Trøndelága álbmotmuseas lea skuvlaluohkáide fásta lágideapmi mas lea oassin sámi kultuvra.

Kultuvrralaš skuvlaseahka árvvoštalle dutkaninstituhtas NIFU-STEP 2006:s. Muhtin gulaskuddanvástádusas dan árvvoštallama ektui de dovddaha Sámediggi ahte sámi dimenšuvdna ii leat doarvái bures váldojuvvon vuhtii Kultuvrralaš skuvlaseahka stivrendokumeanttain ii ge árvvoštallanraporttas. Sámediggi čujuha geatnegas-vuođaide mat stáhtas leat Vuođđolága § 110 a mielde ja ohcala bargguid mat sihkkarastet ahte sámi dáidda- ja kulturovdanbuktimat gártet bistevaš ja integrerejuvvon oassin Kultuvrralaš skuvlaseahkas. Sámediggi hálida juolluduvvot sierra ruđa seamma ládje go fylkkasuohkaniidda juolluduvvo ja ohcala maid váldo prošeaktaruđaid sámi kulturásahusaide.

Sámi sisdoalu Kultuvrralaš skuvlaseahkas leat guorahallan lagabui Sd.dieđ. nr. 8 (2007 – 2008) Kulturell skolesekk for framtida (Kultuvrralaš skuvlaseahkka boahtteáigái). Das deattuhuvvo ahte sámi dáidda- ja kulturovdanbuktimat galget leat integrerejuvvon oassin Kultuvrralaš skuvlaseahkas, ja ahte mihttomearrin lea eambbo oččodit sámi dáidaga ja kultuvrra dan ortnegii. Kultur- ja girkodepartemeanta áigu fuolahit ahte fylkkasuohkaniid ovddasvástádus sámi kultuvrras čielgaseappot boahtá ovdan dain láidesteaddji čállosiin mat leat fylkkasuohkaniid juolludemiid hárrái. Muđui de oaivvilda departemeanta ahte ovddasvástádus oažžut eambbo sámi dáidaga ja kulturra Kultuvrralaš skuvlasehkkii buoremusat sihkkarastojuvvo go lea ovttasbargu gaskal Sámedikki ja fylkkasuohkaniid ja go Kultur- ja girkodepartemeanttas leat čielga láidesteaddjičállosat fylkkasuohkaniid juolludemiid hárrái. Departemeanta deattuha vel ahte fertejit čadnojuvvot oktavuođat gaskal sámi kulturbargiid ja eará bargiid guovllu ja riikka dásis, ovdamearkka dihte Rikskonsertene ja Norsk scenekunstbruk.

14.15.2 Kultuvrralaš girjáivuođa čalmmustanjahki

2008 galgá leat markerenjahki kultuvrralaš girjáivuhtii, geahča. Sd.dieđ. nr. 17 (2005 – 2006). Girjáivuođajahki 2008 galgá ovddastit álggu guhkes ja hutkás prosessii mas ráđđehus áigu čalmmustahttit máŋggakultuvrralaš perspektiivva buot surggiin kultureallimis ja dat galgá maid leat mielde ráhkadeame buoret deaivvadanbáikkiid majoritehta ja minoritehtakultuvrii. Girjáivuođajagi servodatmihttomearrin lea daddjon galgat leat dat ahte movttidahttit olbmuid háhkat dieđu ja maid árvvus atnit kultuvrralaš girjáivuođa. Viidáseappot de lea ulbmilin ahte buot relevánta oassálastit kultur­suorggis galget eambbo jurddašišgoahtit daid ovdánanvejolašvuođaid mat kultuvrralaš girjáivuođas leat.

Girjáivuođajahkái 2008 lea nammaduvvon referánsajoavku. Referánsajoavkkus leat hui máŋggalágan olbmot go lea sáhka kultuvrralaš duogážis, sohkabealis, agis ja geografiijas ja maid miellahtuid gelbbolašvuođas iešguđet fágasurggiin. Referánsajoavku galgá doaibmat ráđđeaddiorgánan Girjáivuođajahkái 2008. Joavku galgá digaštallat, árvvoštallat ja addit evttohusaid das movt doahpagat adnojuvvojit ja dat galgá maid digaštallat prinsihpaid makkár sániiguin čilge strategiija- ja mihttomeriid, ja vel digaštallat konkrehta prográmmadoaimmaid mat leat čadnojuvvon Girjáivuođajahkái. Referánsajoavkkus lea okta sámi ovddasteaddji.

14.16 Davviriikkalaš ovttasbargu kultursuorggis

14.16.1 Davviriikkaid ministtarráđđi

Davviriikkaid ministtarráđđi addá juohke jagi kulturministara bušeahta bokte 4,2 milj. DKK sturrosaš juolludeami Sámeráđđái mii lea Suoma, Norgga, Ruoŧa ja Ruošša organisašuvnnaid arve­goavdeorganisašuvdna. Ulbmil dainna juolludemiin lea nannet sámi ovttasbarggu kultursuorggis. Sámeráđđi lea kulturpolitihkalaš ovttasbargoorgána mii galgá bargat dan ala ahte ovddidit sámi álbmoga kultuvrralaš, sosiála ja ekonomalaš sajádaga. Sámi dáiddáorganisasšuvnnat Davvin ja Sámeráđđi leat nammadan kulturlávdegotti mii hálddaša juolludemiid kulturovttasbargui.

Ođđajagimánu 2007 álggii ođđa struktuvra doaibmat Davviriikkaid ministtarráđi kulturovttasbargui. Váldooasit ođđa struktuvrras leat golbma áigáičadnojuvvon prográmma. Davviriikkalaš dihtorspealloprográmma (mii galgá doarjjan leat dakkár dihtorspealuid ráhkadeapmái mánáide ja nuoraide main lea davviriikkalaš sisdoallu), dáidda- ja kulturprográmma ja mobilitehta- ja resideansaprográmma. Prográmmat leat ráhkaduvvon rámmaprográmman ja leat prinsihpas guokte faktora/proseassa mat dan ráddjejit: kulturministara mearrádusat das maid galgá vuoruhit, ja johtui­bidjamat ja ohcamušat kultursuorggis. Prográmmat galget leat jurddašuvvon ovdánahttima, gelbbolašvuođaloktema, máhttojuohkima ja fierpmádathuksema várás. Rámmaprográmmain ožžot oassálastit čielgá doaibmanliibba ráhkadit iežaset prošeavttaid maid vuođđun leat prográmma vuoruheamit ja ekonomalaš rámmat. Prográmmat eai ane fáddán dáiddasurggiid eai ge dain leat kvohtat ja danne sáhttet olbmot miehtá Davviriikkaid buktit jurdagiid juoga maid álggahit, ja aktevrraid barggut dat leat mat hábmejit prográmma konkrehta sisdoalu.

14.16.2 Barentsovttasbargu

Barentsčállingoddi galgá Barentsovttasbarggus earret eará heivehit nationála mihttomeriid regiunála poltihkalaš vuoruhemiid ektui. Čállingoddi áigu 2008 rájes bidjat johtui Barents-kulturprográmma mii maid lea veahkkin oččodit lagat ovttasbarggu guovllu álgoálbmogiiguin. Prográmma mihttomeari vuođđun leat álgoálbmotkultuvrrat mat leat rájiid rasttideaddji ja go duohtan dahká stuorát ámmát kulturprošeavttaid main lea álgoál­bmotprofiila maidda vel oassálastet ruoššabeale olbmot, de sáhttá leat fárus buorideame Barentsguovllus daid álbmogiid dili mat orrot ruoššabeale.

Barentsráđđi (The Barents Euro-Arctic Council) lea stáhtaidgaskasaš ovttasbargofora Barentsguovllus. Ráđđi lea 2007:s buktán ođđa mandáhta sin kulturbargojovkui. Dás lea maid vejolaš ovddidit oktasaš kulturprošeavttaid main lea dat álgoál-bmotdimenšuvdna vuođđun mii gávdno Barentsguovllus.

14.17 Strategiijat ja doaibmabijut

Eiseváldit áigot joatkit bargat guvttiin váldovugiin vai váldojuvvošii vuhtii stáhtalaš ovddasvástádus sámi kultuvrras. álggus vuos áigu ráđđehus láhčit dili nu ahte Sámediggi beassá jođihit iešheanalaš kulturpolitihka dainna lágiin ahte hálddaša máŋggaid sámi ásahusaid ja ortnegiid kultursuorggis. Ja de áigu ráđđehus fuolahit iešheanalaš stáhtalaš ovddasvástádusa sámi kultuvrra hárrái bajit nationála kulturpolitihkain mii maid fátmmasta sámi kultuvrra.

Ráđđehus áigu nu unnán go vejolaš bidjat láidesteaddji čállosiid daid juolludemiid ektui mat sirdojuvvojit Sámediggái ja maid dat galgá hálddašit. Lea Sámedikki duohken vuoruhit makkár sámi kultursuorggi dárbbuide galgá juolluduvvot dat ruhta mii lea. Earret eará ii várrejuvvo Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahtas, mii lea oassin nationála museaođastusas, sierra ruhta daidda museaide mat leat Sámedikki hálddašeami vuolde. Kultur- ja girkodepartemeanta čujuha dan oktavuođas dasa ahte Sámediggi maŋimus jagiid lea ožžon mealgat eambbo ruđa kulturdoaimmaide.

Ráđđehus lea duhtavaš go máŋggat ásahusat atnet sámi dáidda- ja kulturovdanbuktimiid lunddolaš oassi iežaset doaimmas. Stáhtas lea ovddasvástádus leat fárus das ahte sámi kultuvra galgá leat deaŧalaš oassi nationála kulturpolitihkas. Ii biddjojuvvo sierra ruhta sámi kulturdoaimmaide nationála ortnegiid siskkobealde mat juolluduvvojit ohcamušaid vuođul. Dakkár ortnegat, nu go omd. juolludeamit Norgga kulturfoandda ruđain, galget maid boahtteáiggis juolluduvvot dáiddalaš kvalitehta vuođul.

Kultur- ja girkodepartemeanta áigu fuolahit ahte AGM-ovdánahttin ovddasvástádus sámi kultuvrra dáfus bohtet čielgasit ovdan movt ruđat galget juolluduvvot ásahusaide.

Kultur- ja girkodepartemeanta áigu máhccat Girjerádjoođastus 2014 čuovvoleapmái sierra stuo-radiggedieđáhusas.

Galgá árvvoštallojuvvot movt dat evttohus ahte álggahit davviriikkalaš sisoastinortnega sámi girj-jálašvuođa várás galgá čuovvoluvvot.

Kultur- ja girkodepartemeanta áigu bivdit Našunálgirjerádjosa ovdanbuktit plána das movt Sámi bibliografiija galgá ollisin dahkat jagiid 1988 – 1992.

Departemeanta áigu boahttevaš jagiid čuovvut dárkilit mielde movt manná sámi dáidaga ja kultuvrra gaskkustemiin Kultuvrralaš skuvlaseahka oktavuođas. Sámi sisdoalu birra Kultuvrralaš skuvlaseahkas leat čállán Sd.dieđ. nr. 8:i (2007 – 2008) Kulturell skolesekk for framtida(Kultuvrralaš skuvlaseahkka boahtteáigái).

Ráđđehus evttoha ahte Sámediggi oažžu olles ovddasvástádusa vuoruhit guovdilis kulturviessoprošeavttaid, ja ahte váldonjudggadussan geavahišgoahtá viessoláigoortnega daid ođđa kulturviesuid stáhtalaš ruktadeamis maid Sámediggi vuoruha. Kultur- ja girkodepartemeanta áigu bovdet Sámedikki konsultašuvnnaide ovdalgo viessoláigoortnet vejolaččat váldojuvvo atnui.

Kultur- ja girkodepartemeanta ávžžuha ahte stáhta sirdá Sámediggái mávssu haga daid ossosiid mat das leat Beaivváš Sámi Teáhteris.

15 Eaktodáhtolašvuohta

Ráđđehus atná eaktodáhtolaš suorggi vuođđo-geađgin demokratiijas ja buresbirgenservodagas, ja okta váldoulbmil lea movttidahttit olbmuid eambbo oassálastit ja áŋgiruššat, erenoamážit daid joavkkuid mat dál leat olggobealde eaktodáhtolaš organisašuneallima. Eaktodáhtolaš suorggi bargu das ahte olahit máŋggabealatvuođa, eallinkvalitehta, kultuvrra, politihka ja demokráhtalaš guottuid lea hui mávssolaš servodatlaš bargu.

Eaktodáhtolaš organisašuvnnat leat guovddáš aktevrrat máŋgga deaŧalaš servodatsuorggis dan barggu dihte maid dat doaimmahit. Organisašuvnnat leat huksejuvvon iešguđetlágan ulbmiliid várás ja dan seammás dat duddjojit berošteaddjioktavuođa go oktavuođa deaŧalaš oassin leat oassálastin ja ovttastallan.

Ráđđehus dáhttu láhčit buori dili eaktodáhtolaš bargguide. Eaktodáhtolaš organisašuvnnat leat čoavddan sosiála oktavuhtii ja aktiiva oassálastimii, ja das lea oktiičadnii váikkuhus servodagas. Ráđđehussii lea deaŧalaš doalahit girjáivuođa ja eaktodáhtolaš organisašuvnnaid ja joavkkuid vai oallut olbmot sáhttet oassálastit eaktodáhtolaš organisašuneallimis.

15.1 Sámi organisašuvnnat

Sámi birrasiidda lea deaŧalaš nana organisašuneallin mii sáhttá čatnat olbmuid oktii ja mii sáhttá leat fárus doalaheame oktasaš árvvuid ja kultuvrralaš identitehta. Sámi organisašuvnnat leat álo ovttasbargan riikkarájiid rastá.

Sámi organisašuvnnaid stuorrun lea eanaš dáhpáhuvvan maŋŋil nuppi máilmmesoađi, gč. kap. 3. Sámi organisašuneallin lea maŋimus logenárjagiid šaddan hui girjái. Leat ásahuvvon dáidda- ja kulturorganisašuvnnat, nissonorganisašuvnnat, faláštallanorganisašuvnnat ja ollu eambbo. Maŋimus jagiid leat maid ásahuvvon máŋga sámi ealáhusorganisašuvnna, mat barget dan ala ahte vuhtii váldit guolásteddjiid ja meahcásteddjiid beroštumiid. Duojárat maid leat organiseren iežaset vai besset vára váldit boares duodjevieruin ja olahit buoret ealáhusvuođu.

Sámi organisašuneallin lea álo doaibman riik­karájiid rastá, gč. kap. 1.5.

Go Sámediggi ásahuvvui 1989:s, de Gielda­departemeanta bijai sámi organisašundoarjaga hálddašeami Sámedikki vuollái (1990:s 2,35 milj. ruvnno). Norgga Sámeráđđi hálddašii dien or­tnega ovdal. Dál juolluda Sámediggi doaibmaruđaid kulturorganisašuvnnaide, ealáhusorganisašuvnnaide ja nu gohčoduvvon váldoorganisašuvnnaide, 2007:s oktiibuot sullii 8,5 milj. ruvnno.

15.2 Eaktodáhttoguovddážat

Eaktodáhtolaš guovddážiid ulbmilin lea nannet oassálastima ja dan ahte galget leat oallut olbmot mielde báikkálaš doaimmain, ja dat leat maid gávnnadanbáikkit eaktodáhtolaš bargguide, oassálastimii ja gullevašvuhtii lagaš birrasis.

Eaktodáhtolašguovddážat leat eambbogiidda dagahan álkibun oassálastit eaktodáhtolaš bargui, ja guovddážat leat atnán ođđa vugiid movttidahttit olbmuid bargat báikkálaš eaktodáhtolaš bargguid. Guovddážat barget ovttas iešguđetlágan servviiguin, searvegottiiguin, almmolaš eiseválddiiguin ja ovttaskas olbmuiguin. Eaktodáhtolašguovddážat leat gávdnan dakkár málle man lea deatalaš doarjut, danne go dat háhket ođđa joavkkuid ja ođđa olbmuid ávkkálaš eaktodáhtolaš bargguide ávkin ovttaskas olbmuide ja olles oktavuhtii.

Dál leat sullii 300 eaktodáhtolašguovddáža miehtá riikka. Finnmárkkus leat ásahuvvon guhtta ja Romssas 11 eaktodáhtolašguovddáža, muhto dušše ovttas lea sámi namma: Eisevárluhppu Kárášjoga gielddas. Dasto leat Skánit lagaš birasguovddáš ja Gáivuona lagaš birasguovddáš ásahuvvon dakkár suohkaniidda gos stuora oassi álbmogis leat sápmelaččat.

Eaktodáhtolašguovddážat raporterejit movt sii atnet stáhtaruđaid jahkeraporttaid ja rehketdoalu bokte. Ii guhte ge eaktodáhtolaš guovddáš Romssas ii ge Finnmárkkus raportere erenoamáš doaimmaid, earálágan eaktodáhtolaš vugiid dahje hástalusaid sámi kultuvrra ektui. Kultur- ja girkodepartemeanta ii dieđe mearkkaša go dat ahte guovddážiin eai leat erenoamáš hástalusat sámi álbmoga hárrái vai lea go nu ahte raportagáibádusat leat hábmejuvvon nu ahte dakkár dieđut eai fuomášuvvo.

15.3 Strategüjat ja doaibmabijut

Dál lea unnán systemáhtalaš diehtu das makkár erohusat leat eaktodáhtolaš suorggis go lea sáhka sámi álbmogis ja muđui álbmogis. Diet guoská sihke statusdieđuide ja ovdamearkka dieđuide iešguđetlágan fáktoriin mat hehttehjit dahje ovdánahttet eaktodáhtolaš doaimmaid sámi álbmogis. Danne áigu Kultur- ja girkodeparte­meanta árvvoštallat álggahit muhtin prošeavtta vai olahivčče eambbo dieđuid das makkár erohusat leat sámi eaktodáhtolašbarggus ja dan eaktodáhtolašbarggus mii muđui lea álbmogis.

Muđui daid árvvoštallet álggahit geahččalanprošeavttaid ovtta dahje máŋgga eaktodáhtolašguovddážis, main lea ulbmilin dagahit eambbo dihtomielalašvuođa kulturerohusaid birra mat soitet leat ja mat vedjet mearkkašit juoidá sámi álbmoga eaktodáhtolaš bargguide.

16 Falástallan

Speallanruđain mat addjojuvvojit falástallandoaimmaide leat 2005 rájes juolluduvvon doarjagat sámi falástallamii. Ulbmil doarjagiin lea bisuhit ja ovddidit erenoamáš sámi falástallandoaimmaid mat leat oassin árbevirolaš sámi kultuvrras. Mihttomearrin lea maid dat ahte doarjja galgá lassánahttit ál-bmoga falástallama ja fysalaš doaimmaid. Doarjja galgá ovddimustá adnojuvvot mánáid (6 – 12 jagi) ja nuoraiddoaimmaide (13 – 19 jagi).

Go juolludedje speallanjagi 2007 Norsk Tipping AS dietnasa falástallandoaimmaide jahkái 2008, mii lea mearriduvvon stáhtaráđis cuoŋománu 25. beaivvi 2008, de lea biddjojuvvon 600 000 ruvnno sámi falástallamii. Dát lea 100 000 rudnosaš lassáneapmi ovddit jagi ektui.

Doarjja addojuvvo Sámediggái mas lea ovddasvástádus viidáseappot juolludit ruđaid doarjaga ulbmila mielde. Geahča maiddái Sámedikki jagi 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 6.3.

Sámi falástallan oažžu Sámedikkis maid ruđalaš doarjaga. Dasa lassin de lea sámi falástallamis vejolašvuohta oažžut doarjaga speallanruđain dárbbašlaš infrastruktuvrii dálá doarjjaortnegiid bokte mat leat jurddašuvvon falástallanrusttegiid-da. Sámi falástallanjoavkkut sáhttet maid oažžut doarjaga dan doarjjaortnega bokte mii lea báikkálaš servviide.

Earret dábálaš falástallandoaimmaid, de organisere Sámi Valáštallan Lihttu árbevirolaš falástallandoaimmaid mat leat sierralágan sámi falástallandoaimmat ja mat gullet sámi kultuvrii. Jus galgá oažžut sierra doarjaga sámi falástallamii speallanruđain mat galget falástallandoaimmaide, de lea eaktun ahte áigu seailluhit ja ovddidit sierralágan sámi falástallandoaimmaid. Danne doarjja ii leat jurddašuvvon galgat adnojuvvot doarjut dábálaš falástallandoaimmaid maid sámi falástallanorganisašuvnnat lágidit.

Boksa 17.1 Sámedikki valáštallanbálkkašupmi nuoraide

Nuoraide lea valáštallan deaŧalaš gávnnadanbáiki. Valáštallan lea kulturgaskkusteaddji mii mearkkaša ollu identitehta huksejeaddjin sámi birrasiin ja riikkarájiid rastá. 2008:s lea Sámediggi várren 2,1 milj. ruvnno Sámi Valaštallan Lihttu-Norgii, Arctic Winter Games doaluide ja nissonspábbačiekčamii Sámi spábbačiekčanlihtus.

Sámediggi hálida nuoraid movttidahttit duođas bargagoahtit valáštallamiin ja jugii 2007:s vuosttaš geardde valáštallanbálkkašumi nuorra sámi valáštalliide. Valáštallibálkkašupmi sáhttá addojuvvot ovttaskas olbmuide gaskal 16 ja 25 jagi dahje muhtin jovkui dahje klubbii. 2007:s addojuvvui dat bálkkašupmi 17 jahkásaš Oda Utsi Onstadii (friddjavaláštallan) ja 18 jahkásaš Siv Anja Miennai (taekwondo). Goappašagat oaččuiga 25 000 ruvnno ja diploma sámi duojáris Divt-tasvuotnalaččas Aline Mikkelsenis.

17 Sámi kultuvra Norgga Girkus

Norgga girku sajádat majoritehtagirkun dagaha girkui erenoamáš gáibádusaid das movt vuhtiiváldet minoritehtaid. Dáidá álo leat hástalussan meannudit ovttas daiguin minoritehtaiguin mat servodagas leat eallinoainnu dáfus, ja go juo stuora eanetlohku lea miellahttun Norgga Girkus, de lea erenoamáš hástalussan váldit vuhtii ja doarjut daid identitehtaid ja árbevieruid mat girku siskko­bealde leat, danne go doppe leat iešguđetlágan kultuvrii gullevaš minoritehtat. Sámi árbevierut ja ovdanbuktinvuogit leat hui girját ja olbmuin sáhttá sámi identitehta leat iešguđetládje. Go gávdnojit nu ollu iešguđetlágan árbevierut ja identitehtat, de dat hástala girku leat relevántan iežas sártnis ja hámis, muhto ovddimustá de dagaha ahte gávdno riggodat ovdanbuktinvugiid dáfus ja dat sáhttá riggudahttit ja duddjot ođđa vugiid girkolaš kultureallimii.

Girkoráđi kulturdieđáhus Dáidda leat girkun 2005:s deattuha sámi kultuvrra Norgga Girkus. Dieđáhus dadjá earret eará čuovvovaččaid sámi árbevieruid ja ovdanbuktimiid birra girkus:

«Norgga girku berre láhčit dili dakkárin ahte sámi álbmot friddja beassá vuhtii váldit ja viidáseappot ovddidit iežaset giela, iežaset symbolaid ja ovdanbuktinvugiid, ja dat berre addit buriid rámmaeavttuid vai šattašii ealli ja nana sámi girko- ja kultureallin.

Sámi álbmogis galgá leat riekti váldit atnui iežaset ovdanbuktinvugiid ja symbolaid girkus. Dat lea deaŧalaš vuođđun vai álbmot beasašii dovdat movtta ja oadjebasvuođa iežas iešvuođa dihte. Sámi dáiddárat sáhttet čoagganit lonohallat vásáhusaid, metodaid ja sii sáhttet movttidahttit guđetguimmiideaset viidáseappot ovddidit sámi ovdanbuktimiid. Ipmilbálvalusaid ja čoakkámiid oktavuođas sáhttá lágidit ál­bmotčoahkkimiid gos olbmot besset digaštallat makkár sámi symbolaid ja kulturovdanbuktimiid girkus heivešii atnit.

Girku hástaluvvo gávdnat symbolaid ja meanuid main lea vuođđun sámi árbevierru. Dat gáibida aktiiva liturgalaš barggu mas lea guovddážis máhttu sámi historjjás, oskku doaimmaheamis ja sámi kulturovdanbuktimat. Sámi teologaid hástala joatkit dainna deaŧalaš bargguin ja teologalaš oahpahusásahusat berrejit láhčit dili nu ahte diekkár máhtu sáhttá gaskkustit.»

17.1 Sámi girkoeallin

Dat maid buot ovddimus ferte váldit vuhtii sámi girkoeallimis Norgga Girku siskkobealde lea ahte dan ferte ovddidit ovttas sámiid iešipmárdusain ja sámi árbevieruiguin. Ovddimustá de galget sámi girkomiellahtut muosáhit dan ahte girku doaibma ja sárdni speadjalastá sin eallima ja dagaha ahte sin eallimis lea oaivil. Nubbi ulbmil lea ahte sámi girkoeallin ja kulturoasit galget riggudahttit Norgga Girku oppalaččat. Jus sámi girkoeallin galgá leat integrerejuvvon oassi ja dakkár mii lea seamma dásis go girkoeallin muđui, de lea earret eará deaŧalaš viidáseappot bargat dainna ahte heivehit girku liturgiija sámi gillii ja musihkkii, ja fertejit maid ráhkadit eambbo materiealla sámegillii – erenoamážit julev- ja oarjelsámi guovlluin. Go galgat lasihit sálmmaid logu ja ođastit liturgiija, de hir­bmadit deattuhit ge sámi ipmilbálvalusárbevieru, sámegiela, musihkkaárbevieru ja kultuvrra.

Sámi girkoráđđi dajai čuovvovaččaid dan ráđđečoahkkimis maid dolle Romssas 2006 čakčamánu:

«Norgga girku čájeha eambbo duohta ja ollislaš girku go sámi girkoeallin beassá doaibmat iežaset eavttuid vuođul. Sámi kultuvra ja girkoeallin sáhttá buktit girkui ođđa jurdagiid das movt sáhttá ipmiridit oskku ja identitehta ja maid das movt luonddu ja eallima áiccalmas­vuohta gullet oktii.

Girkočoahkkin diehtá Norgga Girkus leat erenoamáš geatnegasvuohta sámiid ektui go sii leat álgoálbmot girkus. Dat mielddisbuktá earret eará dan ovddasvástádusa ahte lágidit ipmilbálvalusa- ja girkoeallima sámi eavttuid vuođul. Dáruiduhttima ja daid boasttuvuođaid dihte maid leat bargan sámiid vuostá lea Girkočoahkkin váldán badjelasas erenoamáš ovddasvástádusa vai sámegiella, sámi árbevierut ja girkoeallin dohkkehuvvoše ja vai dat oččosii ovdánanvejolašvuođaid. Dušše fal dakko bokte sáhttá soabadit ja buoridit daid háviid maid vuoigatmeahttunvuohta lea dagahan.»

Govus 18.1 Kárášjoga
 boares girku – 200 jagi 2007:s

Govus 18.1 Kárášjoga boares girku – 200 jagi 2007:s

Gáldu: Davvi-Hålogalándda bismagoddekontuvra

Girkočoahkkin bivddii 2006 (ášši 07/06) ahte Sámi girkoráđđi ovttasráđiid Davvi-Hålogalándda, Lulli-Hålogalándda, Nidarosa ja Oslo bismágottiiguin ráhkada plána das movt ovddidit sámi girko­eallima gos davvisámegiella, julevsámegiella ja oarjelsámegiella ja maid girjás sámi kultuvra váldojuvvo vuhtii. Ulbmil dainna plánain lea addit searvegottiide, girkolaš mielbargiide ja girkui oppalaččat konkrehta bagadallama ja veahki nannet sámi girkoeallima báikkálaččat. Girkočoahkkin bivdá plána ráhkadettiin ee. deattuhit sámi giella- ja kulturgelbbolašvuođa nannema golmma davimus bismagottiin, ja doaibmabijuid ráhkadeami sihkkarastin dihte sámi nuoraid háhkat girkolaš ohppui, ja buot áigeguovdilis oahpuin máhtu nannema girku mišunhistorjjás sámi guovlluin, sámi oskkolašvuođas, kultuvrras ja servodateallimis. Muđui deattuhuvvo bargagoahtit eambbo biibbaljorgalemiin, sálmmaiguin ja liturgiijain. Plánas galgá erenoamážit jurddašuvvot Sis-Finnmárkku proavássuohkana rekruterendilli. Girkočoahkkin bivdá plána galgat biddjojuvvot áššin 2008 Girkočoahkkimis.

17.1.1 Sámi girkoráđđi

Sámi girkoráđđi Norgga Girkus lea Girkočoahkkima orgána sámi girkoeallimis. Ráđđi ásahuvvui 1992:s dainna ulbmiliin ahte sámiin galgá leat eambbo dadjamuš iežaset dili badjel girkoeallima iešguđet surggiin. Go Sámi girkoráđi leat ásahan, de lea Norgga girkus ovddasteaddji orgána mii sáhttá ovddidit ja čuovvolit sámi girkoeallima doaimmaid. Girkočoahkkin lea mearridan ahte sámi girkoeallin galgá leat okta nannensuorgi. Dat ruđat mat Girkočoahkkimis leat dan oktavuođas, galget fievrriduvvot Sámi girkoráđđái ja Sámi girkoráđi bokte. Sámi girkoráđi váldobarggut leat:

  • ovddidit, gáhttet ja ovttastahttit sámi girkoeallima Norgga girkus.

  • buktit oaiviliiddis dakkár áššiide mat ráđi ipmárdusa mielde gusket sámi girkoeallimii ja álgoálbmogiidda

  • bargat dan ala ahte sámi girkoeallin váldojuvvošii vuhtii dárbbašlaš ja ovttadássásaš oassin Norgga girkus

  • addit olbmuide dieđu dain erenoamáš árvvuin maid sámi girkoeallin ja sámi kristtalaš árbi addá girkui ollislaččat, ja bargat áššiiguin maiguin girku deaivvada sámi kultuvrras, árbevierus ja historjjás

  • bargat dan ala ahte nannet sámi álbmoga kultuvrra ja giela ja ovddidit máhtu ja beroštumi sámiid sajádagas Norgga Girku siskkobealde

  • doalahit oktavuođaid daiguin girkuiguin gos leat sámi searvegottit Davviriikkain ja Guoládagas ja ovddidit doaimmaid ja ovttastahttit dakkár áššiid mat leat oktasaš sámi-girkolaš áššit

  • váldit vuhtii álgoálbmotáššiid Norgga Girku bealis ja ovttasráđiid Gaskagirkolaš ráđiin.

17.2 Bismagottit

Girkolága § 23 mielde lea bismágotteráđiid bargu giddet fuomášumi «juohke áššái mii sáhttá boktit ja virkkosmahttit kristtalaš eallima searvegottiin». Golbma davimus bismágotti (Davvi-Hålogalanda, Lulli-Hålogalanda ja Nidaros) ja Oslo bismágoddi leat guovllut gos orrot eanemus sápmelaččat. Dain bismágottiin lea danne erenoamáš ovddasvástádus fuolahit ealli sámi girkoeallima iežaset guovlluin. Davvi-Hålogalanda, Lulli-Hålogalanda ja Nidarosa bismágodderáđiin lea buohkain okta sámi áirras, okta davvisámi, okta julevsámi ja oarjelsámi. Golbma davimus bismagodderáđi leat vuođđudan juhkosiid mat galget bismagodderáđiid sámi girkoeallima fuolahit. Juhkosat raportejit bismagodderáđđáset.

Davvi-Hålogalándda bismágottis lea váldokapellána davvisámiide. Nidaros bismágodderáđis lea olles virgi oarjelsámi báhppii. Lulli-Håloglándda bismágodderáđis eai leat báhppavirggit mat galget vuhtiiváldit sámi girkoeallima julevsámi guovllus.

Sis-Finnmárkku proavássuohkan ásahuvvui 1990:s. Sis-Finmmárkku proavássuohkanii gullet báhpasuohkanat Kárášjohka, Guovdageaidnu, Deatnu ja Unjárga ja Porsáŋgu. Dat lea áidna guovlu riikkas gos sámi girkoeallima nannen lea leamaš okta ákkain organiseret sierra proavássuoh­kana.

Máŋga jagi lea leamaš bargu ásahit sierra sámi searvegotti oarjelsámi guovllus. Oarjelsámi álbmot orru bieđgguid dan guovllus masa gullá Nidarosa bismágoddi ja oasit Lulli-Hålogalándda ja Hámara bismágottit. Bismágodderáđđi lea dál ohcan oažžut dohkkehuvvot ovtta geahččaleami mii lea ahte ásahit sierra sámi searvegotti. Sihke oarjelsámi girkoeallima lávdegoddi, Sámi girkoráđđi ja Girkoráđđi leat miehtan ahte ásahuvvošii dakkár searvegoddi. Departemeanta áigu dohkkehit dan ohcama.

Oslo bismágodderáđđi lágida juohke jagi njeallje sámi ipmilbálvalusa Oslos, ja Bergenis dollet moadde sámi ipmilbálvalusa jagis.

17.3 Oskkuoahpahus

Oskkuoahpahusođastus mearriduvvui Stuoradikkis 2003:s. Ulbmilin das lea sihkkarastit ahte Norgga Girkus galgá leat dakkár fálaldat mas buot miellahtut gaskal 0 ja 18 jagi ožžot oahpahusa iežaset oskkus. Oskkuoahpahus galgá movttidahttit olbmuid hukset iežaset identitehta ja movttidahttit olbmuid oažžut ipmárdusa iežas kultuvrras ja árbevierus dakkár servodagas mas lea girjái­vuohta kultuvrralaččat ja gos eallinoainnut maid leat máŋggat.

Ođastus álggahuvvui 2004:s ja vuosttaš oassi lea viđajagát guhkkosaš áigodat gos leat geahčča-leamit mat leat prošeaktahámis. Dat vásáhusat mat bohtet prošeaktaáigodagas galget leat vuođđun ráhkadit systemáhtalaš oskkuoahpahusa buoh­kaide geat leat gásttašuvvon. Sámi oskkuoahpahusa viidáset ovdáneapmi lea ođastusa vuoruhuvvon surggiid gaskkas.

Muhtin searvegottit doaimmahit oskkuoahpahus geahččalemiid prošeaktaáigodagas ja dat leat Kárášjohka, Guovdageaidnu, Deatnu, Unjárga ja Porsáŋgu Sis-Finnmárkku proavásgottis. Geahččaleami ulbmilin lea ásahit dakkár oskkuoah-pahusa mii lea vuođđuduvvon sámi kristtalaš árbevirrui ja mii lea mánáid eatnigillii. Oarjelsámi guovllus, Davvi-Ránus maid álggahuvvui geahččaleapmi oskkuoahpahusas.

Olavstipeanda, maid Kultur- ja girkodepartemeanta juohke jagi geige ovtta báhppii Norgga girkus, geigejuvvui 2006:s Tore Johnsenii, gii maŋŋil maid válljejuvvui Sámi girkoráđi jođiheaddjin. Stipeandaáigodagas lea son ráhkadan giehtačállosa sámi katekismusii Máilmmi mánát, beaivváža mánát, biekka mánát.

Girku nationála dásis lea ovddasmanniprošeaktan go ásahedje neahttabáikki sámi oskkuoahpahussii ja das leat stuora ovdánahttinvejolašvuođat. Materiealla sidjiide geat leat 6 – 18 jagi boarrásat, almmuhuvvojit neahtas oarjelsámegillii, julevsámegillii, davvisámegillii ja dárogillii ja dat lea ge oskkuoahpahusođastusa áigumuša mielde.

17.4 Ipmilbálvalusat ja diakoniija

Norgga Girku láhčá dili nu ahte sámi árbevierut ja ovdanbuktimat maid leat ealas oassin ipmilbálvalusain, ja dan seammás lea dat mielde nanneme sámegiela. Nu movt biibbaljorgaleamit ja sálmmat ovdal leat leamaš deaŧalaččat dárogiela ovdánahttimis, de besset dál čoagganeamit mat leat sámegillii atnit ávkin biibbaljorgalemiid ja ođđa diktema. Gávdnojit ollu teavsttat girkolaš atnui ja dat addá maid vejolašvuođa ovddidit sámegiela bassigiellan. Julev- ja oarjelsámi guovlluin lea erenoamáš dárbu nannet sámegiela geavaheami girkus.

Jagis 1993 addojuvvui Sámi girkoráđđái ovddasvástádussan ráhkadit liturgiijaid davvisámegillii. Seamma áiggi bijai Nidarosa bismágoddi johtui barggu ráhkadit ipmilbálvalus ortnegiid sámegillii. Das maid deattuhuvvui oarjelsámi perspektiiva. 2004:s ja 2005:s juolludii Sámi girkoráđđi ekonomalaš doarjaga julevsámegiel liturgiija ráhkadanbargui. Sámi girkoráđđi lea nammadan lávdegotti 2006 – 2007 áigodahkii mii bargá ipmilbálvalusođastemiin sámegillii. Dan lávdegottis leat buot golbma sámi giellaguovllu ovddastuvvon.

Golggotmánu 2005:s almmuhuvvui, davvisámegillii sálbmagirji, Sálbmagirji II, Verbum lágádusas. Davvisámi geahččalanliturgiija Allameassu 99 lea leamaš anus 1999 rájes. Sámi girkoráđđi lea dál geargame 1978 liturgiija heivehanbargguin davvisámegiela riektačállimii.

Ruoŧa-Norgga ovttasbarggu mielddisbuvttii sálbmagirjji almmuheami 2005:s. Dat lei Julevsáme Sálmmagirjje.Girji lea almmuhuvvon Ruota Verbum lágádusas, muhto oasi dan barggus lea Sámi girkoráđđi ruhtadan 1994/1995 rájes.

2006 – 2007 jahkemolsumis gárvánii vuosttaš geardde allameassoliturgiija oarjelsámegillii. Ii dat leat jorgaluvvon dárogielas, muhto das leat teavsttat ja melodiijat mat leat vuođđuduvvon oarjelsámi kultuvrii ja árbevieruide.

Norgga biibbalsearvi bargá jeavddalaččat jorgalit Biibbala sámegillii. Oassi dien barggus lea suoma-ruoŧa-Norgga ovttasbargu. Ođđa testa­mean­ta lea jorgaluvvon davvisámegillii (1998) ja oarjelsámegillii (2003). Dál leat bargame jorgalit Boares testameantta davvisámegillii ja muhtin vál­ljejuvvon ođđatestameantta teavsttaid oarjelsámegillii.

Nuoraid girkočoahkkin lea Norgga Girku nationála orgána nuoraidbargui ja eará áššiide mat gusket nuoraide. 2000/2001 rájes leat sámi nuorat leamaš mielde Nuoraid girkočoahkkimis. Sámi girkoráđis lea maid sierra nuoraidlávdegoddi mii galgá sihkkarastit ahte sámi nuorat váldojuvvojit vuhtii sámi ipmilbálvaluseallinbarggus.

Sámi diakoniijai lea 2007:s almmuhuvvon giehtagirji.

17.5 Strategiijat ja doaibmabijut

Nu go maid eará surggiin ge (gč. kap. 5.2) de lea hástalussan gávdnat dohkkehuvvon sámegielat bargiid girkui. Sámi girkoráđis leat leamaš iešguđetlágan doaibmabijut vai sápmelaččat rekruterejuvvoše girkolaš doaimmaide ja girkolaš oahpuide. Dál leat liikká dakkár báhpat, katekehtat ja diakonat geain ii leat sámi giella- ii ge kulturduogáš geat biddjojuvvojit girkolaš virggiide sámi guovl-luin. Buoridan dihte dien dili, de lea Davvi-Hålogalánda maŋimus jagi ásahan giellaoahpahusa báhpaide. Dien hástalusa ferte maid geahččat stuorát perspektiivvas. Ovdamearkka dihte lea dárbu nannet rekrutterenbarggu sámi nuoraid ektui, maiddái girkolaš oahpuin.

Rekruterendili váikkuhus lea maid dat ahte maiddái sámegiela hálddašanguovlluin ožžot sápmelaččat eanaš oasi bálvalusain dárogillii. Sámelága § 3 – 6 mielde lea juohkehaččas riekti oažžut individuála girkolaš bálvalusaid sámegillii Norgga girku searvegottiin sámegiela hálddašanguovlluin, ja dat leat gávcci suohkana – Snoasa, Divttasvuotna, Gáivuotna, Guovda­geaidnu, Kárášjohka, Porsáŋgu, Unjárga ja Deatnu. Loabát suohkan Romssas lea mearridan ahte suohkan galgá ohcat beassat leat oassin sámegiela hálddašanguovllus.

Girku bargá sámegiela nannemiin maiddái olggobealde hálddašanguovllu.

Lassin girkofágalaš gelbbolašvuhtii, de lea dárbu sámi giella- ja kulturgelbbolašvuhtii eanaš girkolaš virggiin sámi guovlluin. Diet guoská buot dásiide girkus, ja dás lea sáhka ovdamearkka dihte dulkonbálvalusas, IT-čovdosiin, bargiid kurssain, ja guovttegielat galbbaid geavaheamis.

Dakkár suohkaniin gos leat ollu sámegielat ássit, lea girkodulkaortnet juo guhká leamaš. Lea maid hástalussan gokčat girkodulkadárbbu.

Golut mat leat guovttegielalašvuođa dihte gokčojuvvojit doaimma dálá bušeahttarámmaid siskkobealde. Girkolaš oktasašráđis lea ovddasvástádus fuolahit hálddahuslaš ja ekonomalaš bargguid báhpasuohkaniid ovddas, ja ráhkadit ubmiliid ja plánaid suohkana girkolaš doaimmaid várás, ovddidit barggu searvegotteráđiid gaskkas ja fuolahit báhpasuohkana beroštumiid suohkana ektui, gč. Girkolága § 14. Girkoláhka § 15 dadjá makkár surggiid suohkanis lea ovddasvástádus ruhtadit girkolaš oktasašráđi evttohusa mielde.

Kultur- ja girkodepartemeantta johtočálus V-5/2002 ođđajagimánu 16. beaivvi 2002:s lea bagadus suohkana ja girku oktavuođa ektui. Dás čujuhuvvo girkolága áigumuššii mii lea ahte ressursadárbu ja girkolaš doaimmaid vuoruheapmi, erenoamážit diakoniija dáfus, mánáid- ja nuoraidbargu, girkomusihkka jna. galgá dáhpáhuvvat báikkálaččat, ja girku ja suohkan galget ovttasbargat dain áššiin. Die leat dakkár suorggit mat lunddolaččat gullet daidda bušeahttaságastallamiida mat leat girku ja suohkana gaskkas. Diesa gullet maid guovttegielatvuođa golut. Báikkálaš dilli lea vuođđun dasa makkár dárbu lea juolludemiide go galgá sihkkarastit dohkálaš girkolaš hálddahusa. Gáibádus lea ahte girku galgá oažžut doarvái hálddahuslaš resurssaid vai sáhttá bargat iežas bargguid dohkálaš vugiin.

Dál lea jođus bargu ásahit sámi searvegotti oarjelsámi guvlui. Kultur- ja girkodepartemeanta doarju dan.

18 Mediat

Ráđđehus oaivvilda ahte preassafriddjavuohta ja bures doaibmi mediat leat mearrideaddji eaktun go galgá leat cealkinfriddjavuohta, riektesihkar­vuohta ja ealli demokratiija. Nu lea maid sámi servodagas. Vuođđoláhka § 100 cealká eiseváldiin lea ovddasvástádus «láhčit dili nu ahte šattašii rabas ja bajasčuvgejuvvon almmolaš ságastallan». Dan ovddasvástádussii maid gullá ii unnimusat ahte láhčit dili dainna lágiin vai iešguđet unnilogu ál-bmogiin lea cealkinfriddjavuohta ja demokráhtalaš oassálastin. Dien mielde lea bidjan váldo mihttomearrin ráđđehusa politihkkii dat ahte oalgguhit girjáivuođa ja kvalitehta bisuheami Norgga mediain. Ulbmilin das lea doalahit dakkár media infra­stuktuvrra mii sáhttá doaibmat olbmuid cealkinkanálan ja ulbmilin lea maid fállat máŋggabealát ja jáhkehahtti dieđuid buot servodaga joavkkuide.

18.1 Aviissat

Sámi aviissat leat ožžon stáhta doaibmadoarjaga 1978 rájes. 1991 rájes lea doarjja juolluduvvon sierra poastta bokte Kultur- ja girkodeparte­meantta bušeahtas. Jagi 2007 doarjjaortnegii gulle golbma aviissa, sámegielat aviissat áššu ja Min áigi ja Ságat aviisa mii eanemustá lea dárogillii. Dasa lassin oaččui Nuorttanáste bláđđi merkejuvvon doarjaga seamma bušeahttapoastta bokte. 2005 rájes lea maid báikkálaš aviisa Nordsalten ožžon unnibuš doarjaga buvttadit julevsámegillii siidduid.

Go meannudedje Sd.dieđ. nr. 33 (2001 – 2002) Lassidieđáhusa Sd.dieđ. nr. 55:ii (2000 – 2001)Sámepolitihka birra,de Stuoradiggi dajai ee. ahte doarjja galgá eambbo addojuvvot sámegiel aviissaide dien ortnega vuolde. Suohkanlávdegotti eanetlohku deattuhii liikká ahte jus sámegiel aviissat galget oažžut eambbo doarjaga, de dat ii galgga ruhtaduvvot dainna lágiin ahte unniduvvo doarjja daidda sámi aviissaide mat čállet sámegillii.

Ovdal juolluduvvui 2/3 oassi doarjagis vuođđodoarjjan mii lei ovttanáre buot dien ortnega aviissaide. Loahppa goalmmádasoassi juhkkojuvvui rievddadeaddji doarjjan mii rehkenastojuvvui dan mielde man ollu leat buvttadan siidduid ja sámi teavsttaide lei stuorát doarjjamearri. Stuoradikki Sd.dieđ. nr. 33 meannudeami vuođul rievdaduvvui doarjjaortnet ja ođđa vuohki doaibmagođii 2005 rájes. Rievdadus lei nu ahte rievddadeaddji doarjja doalahuvvui dušše sámegiel siidduid buvttadeapmái ja ahte rievddadeaddji doarjja mearri unniduvvui 1/3 sturrosaš meari rájes gitta 10 pst. rádjái.

Dasa lassin bođii vejolašvuohta oažžut doarjaga buvttadit julevsámegiel siidduid, ja das lea bajemus rádji 1 proseanta dan jagá juolludeamis dien postii. Ráđđehus áigu árvvoštallat galgá go diekkár doarjjaortnega ásahit maid oarjelsámegiel siidduid buvttadeapmái.

Ráđđehus diehtá ahte buot golbma sámi aviissa barget dan ala ahte dávjjibut almmuhit aviissaid. Guokte sámegiel aviissa, Min áigi ja áššu leat searvan vai duohtan šattašii jurdda ásahit sámi beaivválaš aviissa. Vuosttaš almmuheapmi ođđa aviissas, ávviris, lei vuovdemassii guovvamánu 6. beaivvi dán jagi. álggus almmuhuvvo aviisa golmma geardde vahkus, muhto fálaldat viiddiduvvo dađistaga ja dalle almmuhišgohtet aviissa viđa gearddi vahkus. Ságat galgá plána mielde almmuhuvvot juohke beaivvi (viđa gearddi vahkus) dán jagi mielde.

Ráđđehus oaivvilda eanaš oasi doarjagis ain galgat mannat sámegiel aviisabuvttadeapmái, ja deattuha ahte sámegiel aviissaid lea divrasit ráhkadit go dárogiel aviissaid. Ortnega sturrodat berre speadjalastit dieid lassigoluid. Ráđđehus maid deattuha hirbmadit ahte sámegiel aviissat leat deaŧalaččat sámegielaid seailluheamis ja ovdánahttimis ee. dego oahpponeavvun skuvllas. Dan seammás diehtá ráđđehus ahte oalle stuora oassi sámi álbmogis ii máhte sámegiela čállingiela, ja oaivvilda danne dárbbašlažžan doalahit dan vejolašvuođa ahte maiddái dárogiel aviissat jurddašuvvon dien oassái álbmogis besset oažžut doarjaga dan ortnega bokte.

Sámi aviisaminstara rievdadusat leat liikká dahkat dárbbašlažžan dárkileappot guorahallat sámi aviissaid preassadoarjaga hámi. Njuolggadusrievdan evttohus sáddejuvvui gulaskuddamii guovvamánu 12. beaivvi, ja das lei vástidanáigemearri njukčamánu 26. beaivvi 2008. Kultur- ja girkodepartemeanta áigu rievdadit njuolggadusa das movt galgá juolludit doarjagiid 2008:s.

18.1.1 Sámi aviissaid doarjjaortnega hálddašeapmi

Nu movt eará preassadoarjjaortnegiid ge, de hálddaša dál Mediabearráigeahčču doarjaga sámi aviissaide. Máŋgii lea boahtán ovdan áššin ahte galggašii go hálddašanovddasvástádusa sirdit Sámediggai, ee. Sd.dieđ. nr. 33 (2001 – 2002). Lassidieđáhus Sd.dieđ. nr. 55:žii (2000 – 2001)Sámepolitihka birra.

Ráđđehus bidjá vuođđun ahte Sámedikkis ferte leat duohta váikkuheapmi dakkár surggiin mat leat deaŧalaččat sámi servodahkii Soria Moria-julggaštusas mielde. Kultur- ja girkodepartemeanta lea váldán oktavuođa Sámedikkiin jearrat lea go ávkkálaš ahte Sámediggi váldá badjelasas sámi aviissaid doarjjaortnega. Okta eaktun ferte leat dat ahte doarjjahálddašeami dihte liikká livččii dárbbašlaš gaska ja sorjjasmeahttunvuohta dan oktavuođas mii lea sámi politihkalaš eiseválddiid ja sámi preassa gaskkas, gč. árv. S. nr. 110 (2002 – 2003).

Kultur- ja girkodepartemeanta dadjá dál ii vuos leat vuođđu dadjat maide ge dien áššis, ja ahte danne galgá vuos hálddašanovddasvástádus leat Mediabearráigeahču vuolde.

18.2 Filbma

Norgga filbmapolitihkka galgá veahkkin seailluhit ja ovddidit sámi kultuvrra. Stáhta doarjja filmmaid buvttadeapmái lea deatalaš gaskaoapmin sihkkarastit olbmuide buori filbmafálaldagaid iežaset gillii mat leat vuođđuduvvon sin iežaset kulturvrii. Diet guoská seamma ollu sámi filmmaide go dáčča filmmaide. Lassin dasa ahte leat veahkkin ovddidit ja buvttadit sámi filmmaid, de leat maid vuoruhuvvon suorggit sámi filmmaid gaskkusteapmi ja mánáid ja nuoraid áššiid áŋgiruššan. Sd.dieđ. nr. 22:s (2006 – 2007) Ofelaš. Norgga filbmaloktema várás leat dárkileappot čielggadan iešguđet sámi filbmadoaimmaid.

Dál hálddaša Norgga filbmafoanda eanemusat stáhta doarjaga filbmabuvttadeapmái. Dasa lassin juolluduvvo doarjja regiunála filbmaguovddážis ja filbmafoanddas ovddidit ja buvttadit oanehis filmmaid ja dokumentára filmmaid. Davvi Norgga fil­bmaguovddážis lea erenoamáš ovddasvástádus sámi filmmaid doarjagiin, ja gáibádussan lea ahte galgá juolluduvvot doarjja unnimusat ovtta sámi filbmii juohke jagi. Dál leat hutkame ásahit riik­kaidgaskasaš filbmaguovddáža Guovdageidnui. Ráđđehus atná positiivvalažžan dakkár filbma­guovddáža ásaheami, mii veadjá leat ain eambbo nanneme sámi filmma.

18.3 Sáttamediat

Dábálaš áibmomediain NRKas, TV 2:s, Kanal 24:s ja P4:s leat prográmmageatnegasvuođat mat dagahit sin fállat prográmmaid sámi álbmogii, juogo sámegillii dahje dakkáriid main lea sámi sisdoallu.

NRKas lea erenoamáš sajádat buot áibmomediaid gaskkas. NRKas lea lágaid bokte vuoigatvuohta bargat áibmomedian, gč. áibmomedialága § 2 – 1, ja prográmmaeavttut leat čállojuvvon fitnodaga njuolggadusaide (geahča maid kap. 19.4). TV 2, Kanal 24 ja P4 leat gávpeáibmomediat ja sis lea doaibmalohpi áibmomedialága § 2 – 1 mielde. Daidda leat doai­bmalohpái čallojuvvon prográmmaeavttut.

Mediabearráigeahčču goziha ahte áibmomediat čuvvot njuolggadusaid go barget dábálašái-bmomediabargguid. Mediabearráigeahčču ráhka-da jahkásaš dábálašáibmomediaraportta mii árv-voštallá ovttaskas áibmomediaid dábálašáibmomedia rehketdoalu. Lassin sáttamediaid jahkásaš raporttaide Mediabearráigeahčču goziha oktilaččat ollašuhttetgo sáttamediat prográmmageatnegasvuođaideaset mat leat mearriduvvon ee. NRKa njuolggadusaide ja konsešuvdnadokumeanttaide.

Mediabearráigeahčus lea váldi ráŋggáštit gávppálaččat doaibmi dábálašáibmomediaid jus eai čuovo prográmmageatnegasvuođaid. Departe­meanta lea váidinorgána daid mearrádusaid ektui maid Mediabearráigeahčču mearrida áibmomediasuorggis. NRKa ektui ii leat Mediabearráigeahčus formála ráŋggáštanváldi gozihit áibmomediageatnegasvuođaid. Mediabearráigeahčču ráhkada juoh-ke jagi raportta NRKa doaimma birra. 2007 rájes lea NRK váldočoahkkima áššelisttus bistevaš čuokkisin čuovvolit ja duođaštit Mediabearráigeahču áibmomediaraportta. Dat mearriduvvui váldo-čoahkkimis geassemánu 15. beaivvi 2006.

18.4 Strategiijat ja doaibmabijut

Sámegiel aviissain lea deaŧalaš rolla seailluhit ja ovddidit sámi gielaid, ee. oahpponeavvun skuvllas. Seammás leat dárogiel aviissat deaŧalaš diehtogáldun daidda sápmelaččaide geat eai máhte sámi čállingiela. Ráđđehus lea lasihan doarjaga sámi aviissaide 5 milj. ruvnnos 18,9 milj. ruvdnui 2008:s. Ráđđehus áigu juolludit vel eambbo jagi 2009 stáhtabušeahtas. Bušeahttalasiheapmi ja sámi aviisaminstara rievdadusat leat dagahan dárbbašlažžan dárkileappot guorahallat sámi aviissaid preassadoarjaga hámi. Kultur- ja girkodepartemeanta áigu rievdadit njuolggadusa sámi aviissaid doarjaga hárrái ja rievdadus doaibmagoahtá 2008 doarjagiid juolludeami rájes.

19 Sámegiella

Sihke dárogiella ja sámegiella rehkenastojit almmolaš giellan Norggas. Sámegielas galgá leat sihkkaris boahtteáigi Norggas.

Sámegiela seailluheapmi ja nannen lea hui mávssolaš gáhtten ja ovdánahttin dihte sámi giela ja eallinvuogi. Sámegiella lea okta caggi sámi kultuvrras. Giella lea kultturguoddi ja oaivilguoddi ja lea deaŧalaš sámi árvvuid ja máhtu joatkimii. Sámegiela geavaheapmi lea čadnon juohkehačča riektesihkkarvuhtii go deaivida almmolaš ásahusaiguin, vai áddehallá ja âddejuvvo. Riekti sáhttit adnit sámegiela čoahkkimiin almmolaš eiseválddiiguin ja riekti oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii lea earret eará okta dain deaŧaleamos vuoigatvuođain sápmelaččaide álbmogin. Sihke sámegielagiid ja almmolaš ásahusaid dihtomielalašvuohta ja máhttu sámegielgeavaheami rievtti hárrái ferte lassánit.

Guhkes áiggi dáruiduhttima maŋŋil lea sáme­giella ealáskeame. Ollu sámi guovlluin bargojuvvo issorasat ealáskahttit giela.

Ráđđehus hálida ahte sámegiella galgá leat ealli giella. Jus giella galgá bissut eallin ferte dat leat viššalit anus. Sámegiela galgá sáhttit geavahit juoh-ke servodatarenain ja sámegiella almmolaš sajiin ferte lassánit. Dát lea buot almmolaš doaimmaid ovddasvástádus, gč. kap. 5. Jus sámegiella galgá šaddat lunddoleabbo giellan atnit almmolaš oktavuođain, de lea deaŧalaš ásahit guovttegielat servodagaid mas dát lea vejolaš. Guovttegielat gielddaid lassigolut galget gokčojuvvot, Soria Moria-julggaštusa mielde.

Lulli- ja julevsámi guovlluin lea sámegiella áitojuvvon giella. Divttasvuona gieldda ja Snoasa gieldda searvan lahttun sámegiela hálddašanguvlui addá almmatge ođđa vejolašvuođaid. Ráđđehussii lea deaŧalaš ahte dáid guovlluid searvan lahttun hálddašanguvlui galgá váikkuhit nannet sáme­gieláŋgiruššama dáin guovlluin, sihke Sámedikki, gielddaid, fylkkagielddaid ja stáhta bealis.

Jus sámegiella galgá leat ealli giella, lea áibbas mearrideaddji ahte gávdnojit buorit fálaldagat mánáidgárddiin (gč. Kap. 10) ja skuvllain (gč. Kap. 11). Sámegiela ealáskahttin ferte ain eambbo movttiidahttot dainna lágiin ahte sámegieloahpahus láhččojuvvo buorebut oppa skuvlaáiggis. Viidáseappot lea deaŧalaš láhčit dili ráves sápmelaččaide geat leat massán eatnigielaset, oahppat sámegiela, ja addit lohkan- ja čállinoahpahusa ráves sápmelaččaide geat hupmet sámegiela, gč. kap. 11.2.3.

Norggas váilot olbmot geain lea sámgielgelbbolašvuohta buot dásiin. Váilevaš mánáidgárdebargit, oahpaheaddjit, oahppogirječállit, jorgaleaddjit, dulkkat, ja olbmot geain lea sámegielgelbbolašvuohta dearvvašvuođa- ja sosiallágádusas ja ollu eará servodatsurggiin dagaha ahte deaŧalaš prinsihpat ja láhkageatnegahtton vuoigatvuođat eai ollašuhtto, gč. kap. 5.2.2 ja 19.4.2. Lea stáhta ovddasvástádus, ovttas Sámedikkiin, fuolahit ahte servodat oažžu dan dárbbašlaš gelbbolašvuođa. Hástalus ovddosguvlui lea danne ráhkadit nu buori rekruterenvuođu álbmogii go vejolaš ja movtiidahttit olbmuid sámegielohppui buot dásiin.

Jus sámegiella galgá sáhttit ovdánit lunddolaš geavahangiellan guovlluin main sámi giellageavaheaddjit leat unnitlogus, lea deaŧalaš ráhkadit arenaid main sámegiella sáhttá geavahuvvot gulahallangiellan sihke sosiála ja kultuvrralaš oktavuođain. Arenat nugo ovdamearkka dihte kulturviesut ja giellaguovddážat leat deaŧalaččat. Viidá­seappot lea sámi nuoraid arenain nugo ovdamearkka dihte, riemuin/ festiválain, valáštallandoaluin, ja giellaleairrain, deaŧalaš rolla sámegiela geavahahttit ovttasdoaibman- ja gulahallangiellan.

Ollu boarraset sápmelaččat máhttet sámegiela bures njálmmálaččat, ja sis lea ollu kultuvrralaš gelbbolašvuohta. Sin sáhttá geavahit árjan giella­ealáskahttinbarggus giellamovttiideaddjin ja giellaofelažžan, skuvllas ja nuoraidkluppain.

Sámegiella ferte šaddat oainnusin almmolaččat. Sámi báikenamaid geavaheapmi ja galbbat sámegillii ávkkuhit čájehit ahte sámegiella lea giella mii lea anus. Sámegielsáddagat NRK Sámi Radios ja TV-sáddagat sámi kultuvrra ja sámi diliid birra sámegillii leat ávkin dahkame sámegiela oainnusin almmolaččat.

Ráđđehus lea ásahan vejolašvuođa válljet sámegiela ráđđehusa interneahttasiidduin. áššit mat leat njuolga beroštahttit sámi álbmogii buktojit dás ovdan sámegillii – vuosttažettiin davvisámegillii, muhton maiddái julevsámegillii ja lullisámegillii. Ollu almmolaš doaimmaid neahttasiidduin sáhttá válljet sámegiela, ja leat ráhkaduvvon skovit ja almmolaš dieđut jna. juhkkojuvvojit sámegillii. Bargu sihkkarastit ahte sámi álbmot oažžu diehtojuoh-kima iežas gillii, galgá jotkojuvvot. Lea juohke doaimmahusa ovddasvástádus áimmahuššat sámegiela surggiideaset siskkobealde, gč. kap. 5.2.

Máŋgga gielddas Romssas ja Finnmárkkus leat ássit geain lea gullevašvuohta sihke dáru-, sámi- ja kveana/suoma kultuvrii. Omasvuona suohkan Romssas julggaštii miessemánus 2007 iežas golmmagielat gieldan. Gielda lea álggahan ovddasmanni prošeavtta – Girjáivuohta nanne – man ul-bmil lea oainnusin dahkat ja ovttadássásažžan dahkat dássáduhttit dárogiela, sámegiela ja kveana/suoma kultuvrra ja giella. Prošeakta galgá earret eará ovdánahtttit oahpahuspáhka gieldda bargiide, ja galgá geahččat vejolašvuođa ásahit giella-guovddáža mii gokčá sihke sámi ja kveana-/suomagiela. Bargo- ja searvadahttindeparte­meanta attii jagi 2007 100 000 ruvdnosaš doarjaga ovdaprošektii.

Boksa 20.1 Gollegiella – Davviriikkalaš sámegielbálkkašupmi

Sámeministarat ja sámediggepresideanttat Suomas, Ruoŧas ja Norggas ásahedje 2004:s davviriikkalaš sámegielbálkkašumi – Golle-giella – mii máksá «gullspråket» dárogillii. Bálkkašupmi lea 100 000 Norgga ruvnno ja juolluduvvo áinnahas olbmuide, joavkkude, organisašuvnnaide dahje ásahusaide mat leat dahkan mávssolaš áŋgiruššama ovddidit sámegiela. Giellabálkašupmi galgá leat ávkin nannet, ovddidit ja seailluhit sámegiela Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. Bálkkašupmi juhkko juohke nuppi jagi.

Bálkkašupmi juhkkui vuosttaš geardde skábmamánu 17. beaivvi 2004:s Stockholmmas. Dat geigejuvvui dalle Ella Holm Bullii, Snoasas, ja Anársámegiela searvái Matti Morottaja bokte, Anáris Suomas hui buori barggu ja árjjaid bidjama ovddas lullisámegillii ja Anársámegillii. 2006:s addui bálkkašupmi Juoni Moshnikoffii barggus nuortalašgiela ovddidanbarggu ovddas, ja Harald Gaskii sámegiel- ja girjjálašvuođaáŋgiruššama ovddas.

Sámegiella lea unnitlohkogiella Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. Sámegiela gielladilli ja eavttut leat iešguđetlágánat iešguđetge guovllus. Soames guovlluin lea sámegiella eanetlohkogiella, muhto fas unnitlohkogiella eanaš guovlluin. Daidda smávva sámegielaide nugo nuortalašgillii, julevsámegillii ja lullisámegillii gáibiduvvojit doaimmat johtilit jus gielat galget seailut. Giella-joavkkut leat unnit Norggas, muhto leat seamma­lágán giellajoavkkut nuppe bealde ráji, Ruoŧas ja Suomas/Ruoššas. Jus áŋgiruššamis dáid smávva gielaid várás galgá leat ceavzilis váikkuhus lea dárbbašlaš bargat badjel rájiid, sihke gieldda, regionála ja stáhta dásis, gč. kap. 2 ja 11.4.1.

Maŋimus logi jagiid leat álggahuvvon ollu doaimmat nannet ja ovddidit sámegiela. Ollu doaimmat doibmet bures, ja leat dagahan ahte sámegiela posišuvdna lea nannejuvvon máŋgga dáfus Norggas. Lea dattetge eahpečielggas leat go dát doaimmat dagahan ahte sámegiella duođaid geavahuvvo eambbo árgabeaivválaš giellan, ovdamearkka dihte go váldá oktavuođa almmolaš ásahusaiguin.

Dát iešguđetge doaimmat sámegiela várás leat hábmejuvvon iešguđetge sektorsurggiin eaige leat báljo oppanasiige gehččojuvvon ovttas. Jus sámegielas galgá leat sihkkaris boahtteáigi Norggas lea dárbbašlaš geahččat sámegieláŋgiruššama ollisvuođalaččát. Oppalaš fokus sámegillii sáhttá almmustahttit surggiid main áŋgiruššan ii leat doarvái bures joksan olahanjoavkku, ja áŋgiruššansurggiid vejolaš raššivuođaid.

Ráđđehus áigu bovdet Sámedikki ovttasbargui ovddidit ovttasdoaibmanplána sámegiela várás Norggas. Ulbmil ovttasdoaibmanplánain sámegiela várás lea geahččat barggu mii dahkko sámegiela várás odne oppalaččat, ja ovttasbargamiin Sámedikkiin árvvoštallat mainna lea deaŧaleamos áŋgiruššat sihkkarastin dihte sámegiela ealli ja kulturguoddi giellan boahtteáiggis.

19.1 Sámegiela leava

Sámegiella gullá suoma-ugralaš giellajovkui. Sámegiella hubmojuvvo Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. Gávdnojit logi iešguđetlágán sámi suopmana dahje gielat, ja giellarájit mannet riikkarájiid rastá. Iskkadeapmi maid Sámi ealáhus- ja čielggadanguovddáš lea dahkan 2000:s Sámi giellaráđi ovddas, árvvoštallá Norggas leame su. 25 000 giellageavaheaddji. Sullii bealli dáin sihke hupmet, lohket ja čállet sámegiela, ja earáide lea fas vuosttažettiin hupmangiella.

Davvisámegiella lea viidámus sámi gielain Norge. Dávvisámegiela hupmet eanaš Finnmárkku ja Troms fylkkain, ja Dielddanuori ja Evenášši gielddain Nordlánddas.

Julevsámi giellaguovlu Norggas lea Nordlándda fylkkas ja ollá Sáltovuonas lullin gitta Bálága gildii davvin. Divttasvuotna lea dat gielda mas leat eanemus ássit geat hállet julevsámegiela. Sáhttá árvvoštallat ahte leat sullii 2000 olbmo geat hállet julevsámegiela Norgga bealde ráji, ja ahte sullii 600:s sis geavahit giela aktiivvalaččat.

Lullisámi giellaguovlu Norggas lea Sáltoduoddaris davvin Svahkenii Hedmárkkus lullin. Lea váttis addit juste logu man ollu lullisámegielagat orrot Norggas. Maŋimus logut leat 1984 rájes (NOU 1984: 18 Sámiid riektedilli) gos árvvoštallui ahte gávdnojit badjelaš 2000 lullisámi Norggas ja Ruoŧas, ja ahte sii juohkásit sullii ovttasturrosaš joavkun goappáge bealde ráji. Lea maiddái váttis addit juste loguid man oallugat hállet lulli- sámegiela beaivválaččat, muhto várrogas meroštallan lea ahte vuollel bealli lullisápmelaččain máhttet giela.

Govus 20.1 Svahken Sijte Engerdála
 suohkanis Hedmárkkus

Govus 20.1 Svahken Sijte Engerdála suohkanis Hedmárkkus

Gáldu: Engerdála suohkan

Sámi giellalávdegotti dieđuid mielde leat áibbas unnán olbmot Norggas geain lea nuortalašgiella eatnigiellan. Eanaš nuortalaččat orrot Suomas ja Ruoššas, gos giella ain lea geavahusas.

Geahčá muđui kapihhttala 2 Máŋggabealat­vuohta sámi servodagas.

19.2 Sámegiela ovddideaddji barggu organiseren

Kultur- ja girkodepartemeanttas lea fágalaš ovddasvástádus sámilága giellakahpittala hárrái. Go giellamearrádusat doaibmagohte ásahuvvui maiddái Sámi giellaráđđi. Sámediggi nammadii Giellaráđi ja das lei sierra hálddahus. Organiserennuppástuhttima oktavuođas Sámedikkis heaittihuvvui Sámi giellaráđđi jagi 2001. Sámi giellaráđi hálddahus šattai Sámedikki hálddahusa oassin , gč. kap. 7.1. Sámi giellaráđi heaittiheapmi gáibidii ­rievdadusaid sámilágas, gč. Od.prp. nr. 114 (2001 – 2002) ja árv.O. nr. 13 (2002 – 2003).

Sámilága § 3 – 12 mielde lea Sámedikki bargu suodjalit ja viidáseappot ovddidit sámegiela Norggas. Sámediggi galgá juohke njealját jagi ráhkadit raportta sámegiela dili birra Norggas. Sámediggi ráhkadii dakkár raportta maŋimustá jagi 2004.

Sámediggeráđđi lea nammadan Sámedikki giellastivrra mii lea fágaorgána. Mii guoská giellafágalaš áššiide, lea Sámi giellalávdegoddi, mas leat Suoma, Ruoŧa, Ruošša ja Norgga lahtut mii áimmahuššá dán barggu, gč. kap. 19.6. Terminologiijaovdánahttin ja kap. 19.7.5 Sámi giellalávdegoddi.

Sámediggi hálddaša muhtin ruhtadoarjagiid gielladoaimmaide, ee. guovttegielalašvuođaruđa sámegiela hálddašanguovllu gielddaide ja fylkkagielddaide, gč. kap. 19.7.

Sámedikkis lea guovddaš rolla sámegielbarggus. Norgga eiseválddit eai sáhte dattetge válddi sirddihemiin addit Sámediggái ovddasvástádusa sámegiela hárrái. Lea álo stáhta ovddasvástádus fuolahit ahte sámegiella gáhttejuvvo ja ovdánahtto viidáseappot. Sámedikkis leat gáržžes váikkuhangaskaoamit ja resurssat ja iige sáhte okto leat ovddasvástideaddjin das láhččojuvvo go dilli ovddidit sámegiela, ovdamearkka dihte IKT dáfus. Sámegiela ovdánahttin viidáseappot lea sorjavaš ollu doaimmaheddjiid árjjas.

Buot stáhta doaimmahusain lea ovddasvástádus vuhtiiváldit sámegiela geavaheddjiid, gč. kap. 19.4.1 Sámilága giellanjuolggadusat. Oahpahus-suorgi lea mearrida sámegiela ovdánahttima. Máhttodepartemeanttas lea danne guovddáš rolla barggus sámegiela várás, gč. kap. 11 ja 12. Sáme­giella lea maiddái hui deaŧalaš elemeanta dearvvašvuođa- ja sosialsuorggis, gč. kap. 8.

Bargo- ja searvadahttindepartemeantta ovddasvástádus lea vuosttažettiin ovttastahttit ráđđehusa sámepolitihka. Bargo- ja searvadahttindeparte­meanta lea almmatge álggahan ollu doaimmaid sámegiela ovddas, vuosttažettiin čadnon IKT’ii (jf. kap. 19.5) ja ásahii 2002 sierra doarjjapoastta sámegiela ja diehtojuohkima várás. Ruhta lea earret eará geavahuvvon IKT-doaimmaide ja terminologiijaprošeavttaide.

19.3 Riikkaidgaskaš geatnegasvuođat

Ollu riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat unnitloh-koálbmogiid ja eamiálbmogiid birra gáhttejit sámi giela ja kultuvrra.

ILO-konvensuvdna nr. 169 dadjá ee. 28. artihkkalis ahte «Galget gávnnahuvvot doaimmat seailluhan ja ovdánahttin dihte guoskevaš álbmogiid álgogielaid». Maiddái ONa konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigaitvuođaid birra addá láidestusaid Norgga sámegiela ovddideaddji barggu várás. Dáid konvenšuvnnaid birra muitaluvvo kapihttalis 1.3.

Skábmamánu 5. beaivvi 1992 Eurohpa soahpamuš regiovdna- dahje unnitlohkogielaid soahpamuša ovddasvástádus lea Kultur- ja girkodepartemeanttas. Konvenšuvdna gusto lassin sámegillii maiddái nationála unnitlohkogielaide go kveanagillii/suomagllii, romangillii ja romanesgillii.

19.3.1 Eurohpa regiovdna- dahje unnitlohkogielaid soahpamuš

Eurohparáđđi mearridii Eurohpa regiovdna- dahje unnilohkogielaid soahpamuša (European Charter for regional or minority languages) jagi 1992 gáhtten dihte unnitlohkogielaid, vai Eurohpa kultuvra seailluhuvvo oktan ovttastuvvon ja girjás kultuvran. Soahpamuš geatnegahttá našunalstáhtaid čađahit konkrehta doaimmaid seailluhan dihte regionála- ja unnilohkogielaid, vai šaddet oainnusin sihke politihkas, láhkaaddimis ja geavahusas.

Norga vuolláičálii soahpamuša skábmamánu 10. b. 1993:s, muhto dát ii boahtán fápmui ovdal njukčamánu 1. b. 1998. Soahpamuša nubbi oassi mearrida ollu deaŧalaš ulbmiliid ja prinsihpaid das mii guoská stáhtaid geatnegasvuhtii sihkkarastit unnitlohkogielaid suodjaleami. Unnitlohkogielaid lihtu goalmmát oassi sisttisdoallá viidát ja bienalet njuolggadusaid mat addet eiseválddiide konkrehta geatnegasvuođaid iešguđetge surggiin, ee. dakkár surggiin go oahpahusas, riektelágádusas ja almmolaš hálddašeamis. Norgga dáfus lea soahpamuša goalmmát oasi ratifiseren váikkuhan dušše davvisámegillii.

Norga lea váldán badjelasas geatnegasvuođaid das mii guoská sámegillii oahpahusvuogádagas (artihkal 8), riektevuogádagas (artihkal 9), almmolaš hálddašeamis (artihkal 10), hivvomediain (artihkal 11), kultureallimis (artihkal 12), ekonomalaš ja sosiala diliin (artihkal 13), ja das mii guoská gielladillái riikkarájiid rastá (artihkal 14). Maŋimusat namuhuvvon artihkkalis giela dili birra riikkarájiid rastá lea Norga dohkkehan geatnegasvuođa láhčit diliid nu ahte lea vejolaš ovddidit ovttasbargama riikkarájiid rastá ovdamunnin sámegillii, erenoamážit gaskal regionála ja báikkálaš eiseválddiid dan golbma davviriikkas.

Unnitlohkogielaid soahpamuša 15. artihkkalis čuovvu ahte oasehasat galget buktit ovdan raportta politihka birra mii lea nugo soahpamuša nuppi oasis, ja doaimmaid birra mat leat dahkkon čađahan dihte goalmmát oasi, maid oasehasat leat dohkkehan ratifikašuvnnas. Raporttat galget bid-djot ovdan juohke njealját jagis. Norga buvttii ovdan iežas vuosttaš raportta 1999, ja 2002 biddjui Norgga nubbi raporta ovdan. Kultur- ja girkodepartemeanta ovttastahttá raportabarggu mas leat oasit guoskkahuvvon departemeanttain sámegiela ja eará unnitlohkogielaid doaimmaid birra sin ovddasvástádussurggiin.

19.3.2 Mo Norgga goalmmát raporta Eurohparáđđái galgá čuovvoluvvot

Norga bijai ovdan golmmát raporttas njukčamánu 2005. Dás čielggaduvvui bargu mii dahkko ollu surggiid siskkobealde gáhtten ja ovdánahttin dihte sámegiela, ee. Sis-Finnmárkku diggegotti ásahemiin (gč. kap. 5.3.2), Divttasvuona gieldda searvamiin sámegiela hálddašanguvlui, ja Elgå-prošeavttain (kap. 11.3.).

áššedovdilávdegoddi rámida raporttastis barggu maid Norgga eiseválddit dahket joatkin dihte soahpamuša čađaheami Norggas ja čujuhit ahte Norga lea guorrasan ministtarlávdegotti ávžžuhusaide Norgga vuosttaš ja nuppi raportta oktavuođas. áššedovdilávdegoddi oaivvilda ollašuhttindási leame čielgasit buorránan.

áššedovdilávdegoddi dadjá ahte Divttasvuona gieldda searvan lahttun hálddašanguvlui lea lávki rievttes guvlui seailluhit ja ovddidit julevsámegiela. Giella lea dattetge hearkkes dilis. áššedovdilávdegoddi oaidná dárbbu dakk viđe čađahit doaimmaid seailluhan dihte giela, erenoamážit dakkár surggiin go oahpahusas, oahpaheddjiid háhkamis ja heivehuvvon oahpponeavvuid ovdánahttimis.

áššedovdilávdegoddi lea maiddái heađis go lullisámegiella lea erenoamáš rašis dilis. Lea dárbu čađahit dakká viđe doaimmaid mat sihkkarastet ahte lullisámegiella šaddá ealli giellan Norggas, erenoamážit oahpposuorggis. áššedovdilávdegoddi ávžžuha Norgga ja Ruoŧa eiseválddiid bargat eambbo veahkkálagaid.

Boahtá ovdan áššedovdilávdegotti raporttas ahte lea dahkkojuvvon stuorra bargu gáhttet ja ovddidit davvisámegiela, erenoamážit Sis-Finnmárkku diggegotti ásahemiin. Norga ollašuhttá artihkkaliid mat geatnegahttet eiseválddiid dakkár surggiin go oahpus, mediain ja kultuvrralaš doaimmain. Lea velá báhcán muhtun suorggit mainguin ferte bargat viidáseappot. Dát guoská erenoamážit sámegielat bargiide ja váilevaš dulkkaide dearvvašvuođasuorggis. Dasa lassin ii leat vejolaš čállit sámi nama riekta nationála registariin, ovdamearkka dihte álbmotregistaris.

Ministtarlávdegotti čoahkkimis miessemánu 16. beaivvi 2007 gieđahallui áššedovdilávdegotti raporta ja Eurohparáđđeresolušuvdna Norgga unnitlohkosoahpamuša čuovvoleami birra mearriduvvui. Mearrádusas ledje konkrehta ávžžuhusat čuovvovaš čuoggain:

  • Norga ferte leat áŋgireabbot bidjat searaid oahpponeavvuid ja oahpahusa fállamii oahpaheddjiide julev- ja lullisámegielas (gč. kap. 11).

  • Norga ferte sihkkarastit ahte sosiála- ja dearvvašvuođaásahusat sámi hálddašanguovl-lu siskkobealde fállet bálvalusaid sámegillii (gč. kap. 8).

  • Norga ferte sihkkarastit ahte álbmotregisttar ja eará almmolaš registarat ja ásahusat dorjot sámegiela čállinmearkkaid geavaheami (gč. kap. 19.5.1).

Ráđđehusa Eurohparáđi áššedovdilávdegotti ávžžuhusaid čuovvoleapmi boahtá ovdan sektorkapihttaliin.

Norgga njealját raporta gárvána geassemánus 2008.

19.4 Nationála lágat

Vuođđolága § 110 a ásaha stáhta eiseválddiid geatnegasvuođa láhčit dili dainna lágiin ahte sámi ál-bmotjoavku sáhttá «sihkkarastit ja ovddidit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima». Dát lei earret eará duogážin go sámiláhka oaččui ođđa kapihttala 3 giela birra 1990. Njuolggadusat bohte fápmui ođđajagimánu 1. beaivvi 1992 ja leat dainna lágiin leamaš doaimmas 16 jagi.

Muđui muitaluvvo sámegiela birra máŋgga mearrádusas. Guovdileamos lea oahpahuslága kapihtal 6 mii addá sámi máináide vuoigatvuođa oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii (gč. kap. 11). Mánáidgárdelágas lea gielddaid ovddasvástádus láhčit fálaldagaid sámi mánáide dárkkuhuvvon (gč. kap. 10). Duopmostuolloláhka čujuha sámilága mearrádusaide das mii guoská sámegiela geavaheapmái.

Dearvvašvuođarievttálaš oainnu (gč. kap. 8) mielde gusto gáibádus oažžut áddehahtti diehtojuohkima beroškeahttá giellanjuolggadusaid gáržžidemiin. Bálvalusfálaldat sámegillii lea maiddái sávahahtti rivttes ja dárbbašlaš iskama ja dálkkodeami geažil.

NRK lea mearrádusaidisguin geatnegahtton deattuhit erenoamážit iežas rolla dážža ja sámi dáidaga ja kultuvrra ovddideaddjin ja gaskkustead-djin. Lea maiddái konkrehta prográmmagáibádus njuolggadusain ahte NRKa čohkkejuvvon riikkaviidosaš prográmmafálaldat sihke radios ja tvs unnimusat galgá sisttisdoallat beaivválaš sáddagiid sámi álbmogii ja jeavddalaš prográmmaid mánáide ja nuoraide sámegillii. Kultur- ja girkodeparte­meanta buvttii skábmamánus 2007 ovdan stuorradiggedieđáhusa NRK-plakáhta čađameami birra mii bajit dásis muitala daid vuordámušaid ja gáibáidusaid birra mat álbmogis leat NRKii (Sd.dieđ. nr. 6 (2007 – 2008)). Dás lea evttohuvvon ahte okta momeanta NRK-plakáhtas galgá leat ahte NRK galgá leat veahkkin nanneme dáru ja sámi giela, identitehta ja kultuvrra. Geahča maiddái kap. 18.3. Stuorradiggedieđáhus NRK-plakáhta birra gieđahallui Stuorradikkis njukčamánu 14. beaivvi 2008, gč. árv.S.nr. 169 (2007 – 2008).

19.4.1 Sámelága giellanjuolggadusat

Sámelága § 1 – 5 nanne ahte sámegiella ja dáro­giella leat ovttaárvosaš gielat, ja ahte dát galget leat ovttaárvosaččat sámelága 3. kapihtala vuođul.

Muhtun mearrádusat sámelágas leat gáržžiduvvon sámegiela hálddašanguovlluide, ja earáin eai leat fas dakkár geográfalaš gáržžideamit. Muhtun mearrádusat leat oavvilduvvon erenoa-mážit gielddaide, ja earát gusket maiddái stáhta ja regionála eiseválddiide. Maiddái stáhta ja regionála almmolaš orgánat leat geatnegahtton, ovdamearkka dihte lea viiddiduvvon riekti geavahit sámegiela riektelágádisas, ja lágat ja láhkajuolggadusat mat leat erenoamáš beroštahttit olles sámi álbmogii dahje dan osiide, galget jorgaluvvot sámegillii.

Sámelága giellanjuolggadusat addet ássiide giellavuoigatvuođaid go deaividit iešguđetge almmolaš orgánaiguin. Dát guoská njuolggadusaid, almmuhusaid ja skoviid jorgaleapmái sámegillii, riektái oažžut vástádusa sámegillii, viididuvvon riektái geavahit sámegiela rievtti ovddas, viiddiduvvon riektái geavahit sámegiela dearvvašvuođa- ja sosialsuorggis, individuála girkolaš bálvalusaide sámegillii, vuoigatvuhtii oažžut oahppovirgelobi ja vuoigatvuhtii oažžut sámegieloahpahusa.

Jus almmolaš orgána ii čuovo sámelága giellakapihttala njuolggadusaid, sáhttá son geasa ášši guoská, váidit dan dan orgánii mii lea lagamusas bajábealde dán orgána masa váidda guoská, gč. sámelága § 3 – 11. Fylkkamánni lea váiddaásahus go váidda guoská gieldda dahje fylkkagieldda orgánaide. Maiddái riikkaviidosaš sámi organisašuvnnain ja riikkaviidosaš almmolaš orgánain main leat barggut mat leat erenoamáš mávssolaččat olles sámi álbmogii dahje dan osiide, lea váidinvuoigatvuohta dakkár áššiin. Seammá guoská maiddái áššiide mat eai guoskka erenoamážit ovttage ol-bmui. Kultur- ja girkodepartemeanta ii dovdda ahte lea leamaš oktage váiddaášši.

Hálddašanguovllu ráddjen lea rievttálaš vuolimusrádji ja sámelága giellakapihttala mearrádusat leat unnimusgáibádus. Dát siskkilda ahte buot almmolaš orgánat ávžžuhuvvojit vuhtiiváldit sámegielat geavaheddjiid, maiddái viidábut go lága njuolggadusat gáibidit. Buorit hálddašanvierut dadjet ahte čálalaš oktavuođaváldimat sámegillii vástiduvvojit sámegillii, maiddái dakkár oktavuođain main láhka dan ii gáibit.

Go sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje jagi 1990, mearriduvvui maiddái lágas guđet gielddat leat fárus sámegiela hálddašan-guovllus. Dan oktavuođas go Divttasvuona gielda šattai lahttun 2005, rievdaduvvui láhka dainna lágiin ahte hálddašanguovllut dál leat mearriduvvon láhkaásahusain. Hálddašanguovllus lea odne Kárášjoga, Guovdageainnu, Unjárgga, Porsáŋggu ja Deanu gielddat Finnmárkkus, Gáivuona suohkan Romssa fylkkas, Divttasvuona suohkan Nordlánddas ja Snoasa suohkan Davvi-Trøndelágas. Nu leat ge sihke davvisámegiela, julevsámegiela ja lullisámegiela guovllut oassin hálddašanguovllus. Loabága suohkan lea guovvamánus 2008 mearridan ahte suohkan áigu ohcat beassat searvat sámegiela hálddašanguvlui.

19.4.2 Sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan

Sámi Instituhtta lea 2007 čađahan sámelága giellanjuolggadusad evaluerema mii lei bargu Kultur- ja girkodepartemeantta ovddas. Barggu duogážin lei ahte Sámediggi ja departemeanta oaivvildedje ahte lea ágga geahččat mo sámilága kapihtal 3 Sámegiella doaibmá lága ulbmila ektui.

Nugo mandáhta eaktudii de geavahuvvojedje dieđut mat leat olámuttus, evaluerema vuođđun, erenoamážit Sámedikki giellageavahaniskka­deamit 2000 rájes gitta 2004 rádjái. Dasa lassin leat eará evalueremat ja čielggadeamit geavahuvvon ja veahá lassimateriála vižžojuvvon.

19.4.2.1 Raportta čoahkkáigeassu

Raporta loahppajurdda lea ahte eanaš almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket, eai deavdde lága gáibádusaid ollásit. Dalle ii leat álbmogii sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde sihkkaraston riekti geavahit sámegiela go olbmot váldet oktavuođa almmolaš orgánaiguin dan muddui go giellanjuolggadusain lei jurddašuvvon. Váldosivvan orru leame almmolaš etáhtaid bargiid váilevaš sámegielgelbbolašvuohta. Giellagelbbolašvuohta lea molsašuddi sihke hálddašanguovllu gielddaid gaskka ja gielddaid siskkáldas etáhtaid gaskka. Danne leat maiddái stuorra erohusat das mii guoská giellanjuolgga­dusaid gáibádusaid deaŧaleamos čuovvolaneavttuide. Orrot maiddái leame stuorra erohusat sámelága giellanjuolggadusaid vuoruhemiid ja čuovvolanáŋgiruššama dáfus almmolaš surggiin gehččon ovttas.

Vaikko sámegiella ja dárogiella raportta mielde eai velge leat ovttadássásaš gielat hálddašanguovl-lu siskkobealde, ipmirduvvojit dát guokte giela eanet ovttadássásažžan go ovdal. Dát lea várra hirbmat mávssolaš identitehtii ja iešárvui, ja áinnasge guovlluin main sámegiella ja identitehta leat leamaš erenoamážit fuotnin adnon. Sámelága giellanjuolggadusat leat maiddái dagahan ahte lea dahkkon viiddis ja viehka muddui ođasmahtti bargu vuhtiiváldin dihte guovttegielat ja sámegielat bálvalusaid ulbmila. Dát guoská sihke gieldda, fylkkagieldda ja stáhta etáhtaide.

Leat dáhpáhuvvan positiivva rievdamat giellavuoigatvuođaid ja giela árvvu hárrái, muhto eai doarvái. Materiála mii lea dán evaluerema vuođđun, čájeha ahte sámegiella ain lea rašis dilis. Erenoamážit heađástuhtti lea lulli- og julevsáme­giella dilli, muhto maiddái davvisámegiella čilgejuvvo áitojuvvon giellan.

Raporta árvvoštallá fuolahit go sámelága giellanjuolggadusat riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid, erenoamážit unnitlohkogiellasoahpamuša. Sámelága giellanjuolggadusat eai dattetge implementere buot mearrádusaid unnitlohkogiellasoahpamušas, mii lea hui viiddes ja čielga dokumeanta. Raportta loahppajurdda lea ahte lea dárbu heivehit sámelága giellanjuolggadusaid riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaide.

Raporta evttoha ahte eiseválddit árvvoštallet viiddidit giellavuoigatvuođaid doaibmaguovllu ja bidjat árjjaid sámegiela ealáskahttimii. Doahpagat sámi guovlu, doaimmahusat ja vejolaččat maiddái sámi doaimmahusat evttohuvvojit vuođđun dakkár digáštallamii. Raporta evttoha ahte ásahuvvo lávdegoddi sámegiela ealáskahttimii. Raporta deattuha dárbbu ovttasbargat riikkarájiid rastá sámi ássanguovlluin.

Ráđđehus áigu čuovvolit evaluerema ovttas Sámedikkiin. Evaluerenraporta lea deaŧalaš vuođđu sámegiela doaibmaplánii.

19.4.3 Báikenammaláhka

Báikenammaláhka galgá sihkkarastit sámi báikenamaid nugo riikka lágaid ja riikkaidgaskasaš šiehtadusaid ja konvenšuvnnaid rávvejit. Láhka ­rievdaduvui jagi 2006. Okta ulbmil lága rievdademiin lei álkkidit áššemeannudannjuolggadusaid, ja seammás sihkkarastit vuđolaš ja jierpmálaš áššemeannudeami sámi ja kveana báikenamaid dáfus.

Láhkarievdadeapmi lea čuovvoluvvon láhkaásahusa rievdademiin jagi 2007. Láhkaásahusa divodanbarggus leat Sámediggi sámi báikenammakonsuleanta lahkalagaidovttasbargan sihkkarastin dihte ahte sámi báikenamaid vuhtiiváldin fuolahuvvo dohkálaččat. Eanaš Sámedikki evttohusas lea dohkkehuvvon.

Govus 20.2 Galben golmma gillii

Govus 20.2 Galben golmma gillii

Gáldu: Kurt Johnsen

Sihke lágas ja láhkaasahusas leat váldon sisa rievdadusat mat siskkildit ahte sámi namaid geavaheapmi nannejuvvo. Earret eará gáibiduvvo dál riekta čállinvuohki ja rievttes sámgiel bukstávvageavaheapmi. Nugo lága mearrádusain daddjo galgá sámi namma álo čuožžut vuosttažin galbbain sámi hálddašanguovllus. Láhkaásahusas lea árvaluvvon rahpat dakkár vejolavuođa ahte gielddat sáhttet válljet ahte sámi namma galgá čuožžut vuosttažin galbbain maiddái guovlluin mat eai leat fárus sámi hálddašanguovllus.

Sámi namaid geavaheapmi lea dasto vel nannejuvvon dainna lágiin ahte lága § 9:s lea mearriduvvon ahte sámi báikenamat maid dat olbmot geat orrot bissovaččat báikkis dahje leat čadnon báikái ealáhusa geažil, geavahit dábálaččat, galget geavahuvvot almmolaččat galbbain, kárttain jna. Eaktun lea ahte báikenamma geavahuvvon iešdáhtus. Lága § 10:žis lea velá rahppon vejolašvuohta váidit jus mearriduvvon báikenamma sámegillii ii geavahuvvo. Váiddalávdegoddi sáhttá addit Sámediggái liibba buktit cealkámuša. Lága § 11 addá Sámediggái válddi nammadit Sámi báikenammakonsuleanttaid.

19.5 Sámegiella ja IKT

Ráđđehusa ulbmil lea ahte buot almmolaš suorggi teknologalaš IKT-ovdánahttin galgá leat huksejuvvon universála hábmema prinsihppii. Dat galgá addit buot geavaheddjiide lassiárvvu teknologiija geavaheamis. Ráđđehusa ulbmil lea sihkkarastit ahte buohkain lea vejolašvuohta ja hállu háhkat alcceseaset dárbbašlaš gelbbolašvuođa vai sáhttet ávkkástallat teknologiija ja ođđa bálvalusaid buoremus lági mielde.

Sd.dieđ. nr. 17 (2006 – 2007) Diehtojuohkinsservodat buohkaide mielde fertejit lihkostuvvan digitála searvadahttima politihkas leat golbma váldocakki:

  • Neahtta, rusttegat ja sisdoallu fidnemis.

  • Universálalaččat hábmejuvvon čovdosat.

  • Digitála gelbbolašvuohta.

Dán vuođul oaidná ráđđehus earret eará dárbbu:

  • sihkkarastit olles riikkii fálaldaga čatnasit govdaoallenehttii (gč. 20.6.4)

  • vuoruhit universála hábmejuvvon teknologiija,

  • nannet digitála gelbbolašvuođa fállama álbmogii, ja

  • nannet IKT-áŋgiruššama oahpahusas.

Ráđđehus ovddidii cuoŋománus 2008 Od.prp. nr. 44 (2007 – 2008) ođđa vealahan- ja olámuddolága. Lágas leat IKT-gáibádusat ge. Ráđđehus evttoha ahte buot ođđa diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiija mii lea álbmoga várás, galgá suoidnemánu 1. b. 2011 rájes leat universálalaččat hábmejuvvon, dat mearkkaša nu láhččojuvvon ahte nu olus go jo vejoilaš galget dan sáhttit geavahit. Dálá IKT-čovdosiida evttohuvvo ođđajgimánu 1. b. 2021 loah-palaš áigemearrin.

Sámegiela oktavuođas lea dás vuosttažettiin sáhka sáhttit geavahit sámegiela buot IKT-oktavuođain, ahte sámegielat namaid sáhttá čállit riekta almmolaš registariidda, ja ahte ovdánahttojit prográmmagálvvut mat dorjot sámegiela. Eatnašiidda mearkkaša ođđá teknologiija, ovdamearkka dihte bálvalusaid automatiseren interneahta geavahettiin, ahte sin árgabeaivi šaddá alkibun. Ođđá teknologiija geavaheami sihkkarastin sámegielagiidda ge lea sidjiide hui mávssolaš dan láhkai ahte sii buorebut sáhttet oassálastit servodahkii ja ahte sámegiella ovddiduvvo. Almmolaš suorggis lea čielga ovddasvástádus fuolahit ahte iešguđetlágan IKT- ja neahttačovdosat eai dagat ođđa hehttehusaid.

19.5.1 Sámegiela čállinmearkkaid geavaheapmi – almmolaš registarat

Lea leamaš positiivva ovdánahttin maŋimus jagiid das mii guoská sámegiela čállinmearkkaide ja IKTii. Sámi giellajoavkkuin leat oktiibuot 15 ere-noamáš čállinmearkka earret daid dábálaš čállinmearkkaid mat leat angloamerihkálaš vuogádagas. Sámegiella lea dál implementerejuvvon muhtun buvttadeddjiid operatiivavuogádagaide. Eurohpalaš telekomstandárden (ETSI) lea mearridan oktasaš standárdda mas sámegiela čállinmearkkat sáhttet šaddat fidnemis mobiltelefovdnatastatuvrras. Vaikko vel standárda mearriduvvui jagi 2003, eai leat odne márkanis gávdnamis dakkár mobiltelefovnnat mat dorjot visot sámi čállinmearkkaid. Leat ain hástalusat báhcán.

Eurohparáđi geassemánu 2007 resolušuvdna Unnitlohkogiellasoahpamuša Norgga geavaheami birra ávžžuha ahte Norga sihkkarastá ahte álbmotregisttar ja eará almmolaš registarat ja ásahusat dorjot sámi čállinmearkkaid geavaheami, gč. kap. 19.3.2. Lea ráđđehusa ulbmil ahte buot almmolaš registarat galget sáhttit geavahit sámi čállinmearkkaid, ja ahte dáhtalonohallan gaskal registariid galgá doaibmat sámi čállinmearkkaid geavahemiin. Sámi namaid, báikenamaid, adreassaid ferte sáhttit registarastit riekta, nugo lea daddjon nammalágas ja báikenammalágas. Vaikko dilli dál leage oalle dohkálaš das mii guoská sámi čálinmearkkaide peršovnnalaš dihtoriin, lea vel báhcán oalle ollu bargu ovdalgo dat stuorra, almmolaš registarat hálddašit buot sámi čállinmearkkaid ollásit.

Ođasmahtttin- ja hálddahusdepartemeanta árvvoštallá dál galgá go ásahuvvot bákkolaš gáibádus etáhtaide ja gielddaide geavahit oktasaš čállinmearkastandárdda (ISO/IEC-10646 (Unicode)) mii earret eará sihkkarastá lassemearkkaid (diakrihtalaš mearkkaid), ja dás maiddái sámi čállinmearkkaid riektagieđahallama almmolaš neahttasiidduin ja almmolaš registariin. Dát guoská earret eará álbmotregistarii, Ovttadatregistarii Brønnøysunddas ja Stáhta kártadoaimmahaga registarii mas leat báikenamat ja adreassat.

Buot stáhta etáhtat galget árvvoštallat dárbbu váldit atnui prográmmagálvvuid/plattforpmaid mat dahket vejolažžan geavahit sámegiela čállinmearkkaid dađistaga go dálá prográmmagálvvut lonuhuvvojit. Dahkan dihte álkibun almmolaš doaimmaide váldit atnui sámegiela čállinmearkkaid, ruhtada Bargo- ja searvadahttindepartemeanta gelbbolašvuođabása ja sierra neahttabáikki sámegiela čállinmearkkaide ja ITii – www.samit.no. áigmuš lea ahte almmolaš doaimmahusat galget sáhttit váldit oktavuođa dohko oažžun dihte veahki. Lea Standard Norge mii jođiha gelbbolašvuohtabása Bargo- ja searvadahttindepartemeantta ovddas.

19.5.2 Sámegiela divvunprográmma

Sámediggi lea 2004 rájes čađahan prošeavtta ovddidan dihte sámegiela korrektuvra- prográmma elektrovnnalaš teakstagieđahallamii. Prošeavtta ruhtadit Sámediggi ja ollu departemeanttat. Čállinvuohkedárkkistus davvisámegillii ja julevsámegillii ráhkaduvvui jagi 2007. Dát teknologiija lea hirbmat deaŧalaš veahkkeneavvu sámegiela áimahuššamii ja ovdánahttimii. Ulbmil lea ahte čállinvuohkedárkkistus galgá dagahit ahte olbmot geat muđui eai leat sihtkkarat máhttet go sii sámegiela riektačállima, galget sáhttit geavahit sámegiela čálalaččat ollu oktavuođain. Muhtun sámi ollesol­bmot eai beassan oahppat čállit sámegiela go vázze skuvlla. Sidjiide lea várra dákkár čállinvuohkedárkkistus stuorra ávkin. Čállinvuohkedárkkistus lea maiddái mávssolaš neavvu skuvllas ja giellaoahpahusa oktavuođas.

Jagiid 2008 – 2010 lea davvisámegiela ja julevsámegiela čállinvuohkedárkkistus gárvvis, ollislaš hámis. Lea almmatge lunddolaš geahččat vuosttaš jagiid geahččalanáigodahkan. Lea dárbu prošeaktaorganisašuvdnii mii sáhttá vuostáiváldit boasttuvuođa dieđihemiid ja divvut prográmmagálvvu boasttuvuođaid, bagadit geavaheddjiid geat galget implementeret čovdosa, ja heivehit čállinvuohkedárkkistusa ođđa prográmmagálvvu ođđa veršuvnnaide mat ilbmet.

Lullisámegiella lea garra deattu vuolde, og das leat dušše moadde čuođi geavaheaddji. Lullisámegiela deaŧalaš nannendoaibmabidju lea addit maiddái lullisámi giellageavaheddjiide IT-neavvuid mat leat veahkkin riektačállimii.

Bargo- ja searvadahttindepartemeanta, Máhttodepartemeanta ja Sámediggi ruhtadit joatkkaprošeavtta, «Divvun 2», man doaibman lea davvisámegiela ja julevsámegiela čállinvuohkedárkkistusa ortnegisdoallan ja geahččalandoaibma, ja ovddidit čállin- vuohkedárkkistusa lullisámegiela várás. Prošeakta lea 3 jáhkásaš, ja ulbmil ahte lullisámegiela čállinvuohkedárkkistus galgá leat válmmas ovdal jagi 2010 loahpa.

19.5.3 Hupmansyntesa

Eanet ja eanet bálvalusat dahkkojit elektrovnnalažžan ja ollu diehtojuohkin dahkko fidnen láhkái digitála hámis, earret eará girjerájuin. Dahkan dihte buohkaide olámuddui lea čujuhuvvon dárbui eambbo almmolaš áŋgriuššamii, ja ollu doaimmaheaddjit leat čujuhan erenoamážit dárbui ovddidit hupmansyntesa neavvuid.

Hállan lea čájehuvvon leat beaktilis vuohki buktit diehtojuohkima, juogo geavahuvvon okto, ovttas teavsttain, dahje synkroniserejuvvon teavsttain dainna lágiin ahte cuiggon čájeha guhte sátni lohkkojuvvo. Hállanprográmma sáhttá dahkat ol-bmuide geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat iešguđetlágán teavsttaid, sihke fágagirjjiid, ja girj-jiid ja aviissaid oláhan láhkái. Olbmuide geat galget oahpahallat dárogiela, lea maiddái dakkár funkšunalitehta ávkkálaš. Sámediggi lea čielggadan leago vejolaš ovddidit hupmansyntesa sámegiela várás. Hupmansyntesa lea jurddašuvvon geavahuvvot lassineavvun lotnolasat dábálaš korrektuvraprográmmain. Vásihusat čájehit ahte hupmansyntesa geavaheapmi doarju sihke lohkan- ja čállinproseassa. Dasa lassin sáhttá hupmansyntesa geavahuvvot vuođđun ovddidit ođđaáigásaš bálvalusfálaldagaid ollu surggiin.

19.6 Terminologiijaid ovddideapmi

Tearpmaid ráhkadeapmi sámegillii lea dehálaš go olmmoš lea áigumin bisuhit ja nannet sámegiela geavaheami. Jus sámegiela galggaš sáhttit geavahit fágalaš oktavuođain, de fertejit leat fágaterminologiijat ja fágadoahpagat sámegillii.

Sámedikkis lea ovddasvástádus norbmet sámegiela ja dohkkehit sámegiel tearpmaid Norggas.

Sámi giellalávdegoddi (gč. kap. 19.7.5) dat dohkkeha sámegiel tearpmaid. Sámi giellalávdegotti guhkesáigeplánas áigodahkii 2007 – 2009 lea tearbmabargu okta golmma váldoáŋgiruššan-suorggis. Giellalávdegotti ulbmil lea oktiiordnet terminologiijaprošeavttaid, riikkarájáid rastá ge, nu ahte unnán resurssat geavahuvvojit jierpmálaččat. Dasto lea sániid oktiiheiveheapmi ja kárten dehálaš amas šaddat sátnemoivi. Riikkain sáhttet leat guđege tearpmat seamma doahpagiidda.

Sámediggi lea ásahan sátnebáŋkku www.risten.no. Eanet go 14 000 sáni leat dál registarastojuvvon diehtovuđđui. Diehtovuođus lea vejolaš ohcat dárogillii ja sámegillii. Sátnediehtovuođđu sisttisdoallá sámegielat tearpmaid oarjelsámegillii, julevsámegillii ja davvisámegillii. Diehtovuođu lassin sisttisdoallá risten.no maiddái grammatihkka­siiddu mas leat dieđut oarjelsámegiela, julevsámegiela ja davvisámegiela giellaoahpa birra. Norgga Sámediggi dat hálddaša risten.no.

Boksa 20.2 Oslo børs sámegillii

Govus 20.3 Oslo børs sámegillii

Govus 20.3 Oslo børs sámegillii

Gáldu: Oslo Børs

Dán diehtojuohkingihppaga sámegielat hámi ráhkadeapmi lea geahččaleapmi viiddidit sámegiela geavaheami ođđa fágasurggiide. Ekonomiijas lea dássážii leamaš hui uhccán tearbmaovddideapmi sámegillii. Bargu lea leamaš organiserejuvvon Finánsamárkan­foandda vuollásaš prošeaktan, mii ruhtada dutkama ja álbmotčuvgehusa finánsa­márk­an­suorggi siskkobealde.

Gáldu: www.forskningsradet.no/finansmarkedsfondet/

Terminologiijaovddideapmi ja norbmen lea dehálaš almmolaš eiseválddiide lágaid, láhkaásahusaid ja skoviid jna. jorgaleamis. Almmolaš hálddahussii lea hástalus ahte sámegiel tearpmaid dohkkeheapmi ovdána njozet, erenoamážit lágaid jorgaleami oktavuođas. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu árvvoštallat mo buoremusat lea vejolaš kvalitehtasihkkarastit sámegiela geavaheami láhkajorgalusain ja eará almmolaš dokumeanttain.

19.6.1 Sámegiela juridihkalaš terminologiija

áimmahuššan dihte sápmelaččaid riektesihkkarvuođa lea deaŧalaš vealtat boasttuáddejumiin giellavealaid dihte. Sámilága § 3 – 2 vuosttaš oasi mielde galget lágat ja njuolggadusat mat leat erenoamáš beroštahttit olles sámi álbmogii dahje dan osiide jorgaluvvot sámegillii. Lea almmatge váttisvuohta ahte ollu juridihkalaš tearpmat eai gávdno sámegillii. Buhtadan dihte dán serve Justiisadepartea­meanta, Gieldda- ja guovlodepartemeanta, Sámediggi, Finnmárkku fylkkagielda ja Deanu gielda 2004 ovttas ruhtadit prošeavtta «Sámegiela juridihkalaš terminologiija» man ulbmil lei ovddidit riekteterminologiija davvisámegillii. SEG (Sám ealáhus- ja ovdánahttinguovddáš AS) jođiha prošeavtta.

Ovddidit sámi tearpmaid lea váttis ja áddjás bargu. Dát guoská erenoamážit juridihkalaš tear­pmaide danne go dakkár barggus gáibáduvvo ahte olmmoš lea hirbmat deaivil. Prošeakta «Sámegiel juridihkalaš terminologiija» ovdánahtii ollu tear­pmaid sámegillii earret eará ráŋggaštusrievtti, ráŋggaštusproseassa ja siviilaproseassa birra. Dasa lassin čilgejuvvui tearpmaid sisdoallu, ja čájehuvvui mainna lágiin sáhttá geavahit dadjanvugiid cealkagiin. Tearpmat biddjojuvvoojit neahttabáikái www.risten.no‘s dađistaga go Sámi giellalávdegoddi lea dohkkehan tearpmaid.

Deanu gieldda prošeakta «Sámi láhkagiella» lea guovttejagáš prošeakta. Vuosttaš oassi prošeavttas lei gárvvis 2007 ja lea ráhkaduvvon listu mas leat 691 sámi juridihkalaš tearpma. Tear­bmaovdánahttinbarggus lea leamaš sihke giellafágalaš ja juridihkalaš gelbbolašvuohta. Deanu gielddas lea áigumuš ovddosguvlui joatkit prošeavtta jagi vel. Go prošeakta lea loahpahuvvon, ovddiduvvojit tearpmat Sámi giellalávdegoddái dohkkeheapmái.

19.7 Sámedikki váikkuhangaskaoamit sámegiela ovddideapmái

Sámediggi meannudii 2004 dieđáhusa sámegiela birra – Sámegiella lea čaffat (ašši 24/04). Dieđáhusas govviduvvojit ollu sámegiela ovddideaddji doaimmat, ee. sámegielgeavaheapmi mediain, iešguđetge sámegielaid dilli, sámegiella ja IT, ja sámegieloahpahus buot dásiin. Dan oktavuođas go dievasčoahkkin gieđahalai jagi 2004 giellaiskkadeami (ašši 09/05), cuiggodii Sámediggi ollu hástalusaid giellabarggus iešguđetge sektoriin. Sámediggi mearridii maiddái ea.ea oččodit eambbo gielddaid searvat sámegiela hálddašguvlui, ásahit eanet giellaguovddážiid, váikkuhit gielddaid das mii guoská vuođđooahpahussii, ja lasihit oahpponeavvoráhkadeami – erenoamážit lulli- ja julevsámegiela várás. Sámediggi deattuha ovttasbarggu rájiid rástá giellabarggus.

Boksa 20.3 Sámegiella alfabehtenprográmma – deaŧalaš giellaáŋgiruššan Romssa gávpogis

Romssa fylkkagielda ja Sámediggi leat ovttasbargošiehtadusas mii ođastuvvui jagi 2007, šaddan ovttaoaivilii álggahit alfabetiserenprográmma sámegiela várás. Ulbmil lea oažžut stuorát giellaloktema, mas árjjat ovttastahttojit hálddašanrájiid rastá (mánáidgárddit, vuođđoskuvla, joatkkaskuvla) ja priváhta doaimmeheddjiiguin (mánáidgárddit, giellaguovddážat, rávesolbmuid oahpahus). Oasehasat oidnet dárbbu čavgadet áŋgiruššamii unnimusat viđa jagi áigodaga rájes ja várra gitta logi jagi áigodahkii.

Tabealla 20.1 Sámedikki ruhtajuolludeamit gielladoaimmaide (1000 ru.).

Ulbmil200620072008
Guovttegielalašvuođaruhta33 85038 35042 750
Giellaprošeavttat sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde1 0571 3601 360
Giellaprošeavttat sámegiela hálddašanguovllu olggobealde2 4322 8502 850
Vuođđodoarjagat giellaguovddážiidda4 0504 1764 500
Sámegiella lea čaffat (kampánnjaide nuoraid joksamii)1 0004000
Sámegiela korrektuvraprográmma2 7403 2432 600
Supmi45 12950 37954 060

Geahča maiddái Sámedikki 2006 jahkedieđáhusa (čuoggá 6) ja 2007 jahkedieđáhusa (čuoggá 7).

Ovttasbargošiehtadusain fylkkagielddaiguin lea giellabargu guovddážis. Ovttasbargošiehtadusat fátmmastit ee. ovttasbargoarenaid, Sámedikki sámegieldoarjaga fylkkagielddaide, giellabarggu ulbmiliid. Finnmárkkus leat ovdamearkka dihte oasehasat geatnegahtton movttiidahttit gielddaid ja regionála stáhtaetáhtaid vuoruhit sámegiela vel čavgadeappot ge og dan maid unnimusgáibádusat goččot. Lullisámegiela guovlluin leat oasehasat ovttaoaivilis bargat ovddidit giellaovdánahttinprográmma mii galgá sihkkarastit ollislaš ja kvalitatiiva giellafálaldaga.

Sámediggi juolluda jagi 2008 54 milj. ruvnno iešguđetlágán doaimmaide seailluhit, nannet ja ovddidit sámegiela (gč. ášši 60/07). Ruhta Sáme­dikki gielladoaimmaide juolluduvvo Bargo- ja searvadahttindepartemeantta bušeahtas.

19.7.1 Sámiálbmoga foanda – Giellaovddidandoaimmat

Sámediggi juolluda jagi 2008 10 milj. ruvnno Sámeálbmoga foandda badjebáhcagi. 5,8 milj. ruvnno juolluduvvo ohcamiid mielde. Dás lea 2 milj. ruvnno várrejuvvon prošeavttaide mat oaččuhit eanet aktiiva giellageavaheddjiid ja 0,8 milj. ruvnno árbevirolaš máhtu duođaštan- ja gaskkustanprošeavttaide. 3 milj. ruvnno galget mannet lassánahttit sámegielat girjjálašvuođa almmuhemiid logu. 4,2 milj. ruvnno lea jagi 2008 várrejuvvon ovdánahttin-, čielggadan- ja duođaštanáigumušaide, 3 milj. ruvnno ovddidit giellaprográmma ja 1,2 milj. ruvnno árbevirolaš máhtu duođašteapmái ja gaskkusteapmái.

19.7.2 Doarjja sámegiela hálddašanguovllu gielddaide ja fylkkagielddaide

Guovttegielalašvuođaruhta lea guovdileamos váikkuhangaskaoapmi deavdit sámilága giella­njuolggadusaid. Ruhta galgá leat ávkin sihkkarastime guovttegielat bálvalusfálaldaga sámegiela hálddašanguovllus. Sámedikki dievasčoahkkin mearrida guovttegielalašvuođa ruđaid juohkima hálddašanguovllu gielddaide ja fylkkagielddaide.

Ortnega ásahii Gielddadepartemeanta 1985 doarjjaortnegin sámegiel dulkonbálvalussii masa lei juolluduvvon 0,6 milj. ruvnno. Juolludus lasihuvvui dađistaga ja doarjja viiddiduvvui fátmmastit maiddái guovttegielat hálddašeami. Go sámelága giellanjuolggadusat biddjojedje johtui 1992 lei 16,35 milj. ruvnno várrejuvvon doarjjan dulkonbálvalussii ja gielddaid ja fylkkagielddaid guovttegielalašvuhtii sámegiela hálddašanguovllu siskko­bealde. Ortnet sirdojuvvui Sámediggái 1993 rájes. Doarjja lea lassánan sakka maŋimus jagiid. Go hálddašanguovlu viiddiduvvui maiddái fátmmastit Divttasvuona 2006, lasihii ráđđehus juolludeami 5 milj. ruvnnuin. Sullásaš lassáneapmi lea dáhpáhuvvan bušeahtas 2008 rájes go Snoasa gielda dál gullá sámegiela hálddašanguvlui.

Sámedikki iežas mihttomearri guovttegiela-lašvuođadoarjagiin lea ahte galgá leat vejolaš geavahit sámegiela buot servodatdásiin ja -surggiin. Dát galgá ee. joksat ságastallamiin gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin dan birra mainna lágiin sáme­giella galgá ovdánahttot ja dahkkot oainnusin. Sámediggi čađaha bissovaš čoahkkimiid sámegiela hálddašanguovllu gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin.

Eaktun Sámedikki doarjaga máksimii lea ahte gielddat ja fylkkagielddat ráhkadit giellaovdánahttinplána. Gielddat galget maiddái ráhkadit raportta mas árvvoštallojuvvo man doaibmilat gieldda váikkuhangaskaoamit leat lemaš lassin ráhkaduvvon rehketdollui mii čájeha mo ruhta lea geavahuvvon diibmá.

19.7.3 Sámi giellaguovddážat

2008 leat ovcci sámi giellaguovddáža mat ožžot doarjaga Sámedikkis. Guovddážat leat bieđgguid stuorra geográfalaš guovllus ja gávdnojit Porsáŋggus, Gáivuonas, Divttasvuonas, Evenáššis, Unjárggas, Deanus, Moskavuonas, Plassjes ja álttás. Ulbmil giellaguovddážiiguin lea ovddidit sámegiela ja nannet sámegiela geavaheami. Guovddážat lágidit giellakurssaid, čađahit iešguđetlágán prošeavttaid ja eará doaimmaid main giella lea guovddážis. Sámi giellaguovddážat leat deaŧalaš giellaarenat, erenoamážit doppe gos sámegiella lea rašši. Giellaguovddážiid ásaheami leat báikkálaš doaimmaheaddjit vuolggahan, ja jurdda ásaheami duogábealde lea leamaš čohkket resurssaid ja ásahit giellaarenaid.

Ovttasbargošiehtadusain gaskal Sámedikki ja fylkkagielddaid (gč. kap. 7.3.1) lea giellaovdánahttinbargu oassi šiehtadusas. Sámi giellaguovddážat leat dárbbašlaš arenat ovddidit ja seailluhit sámegiela. Danne sávvet ovttasbargooasehasat ahte ásahuvvojit eanet doaibmi sámi giellaguovddážat iešguđetge guovlluin.

19.7.4 Eará gielladoaimmat

Sámediggi addá doarjaga giellaprošeavttaidesihke siskkobealde ja olggobealde sámegiela hálddašanguovllu. Maŋimus jagiid lea Sámedikkis leamaš terminilogiija čohkken, ovdánahttin ja registreren, ja sámi báikenamaid čohkken guovddážis. Sámediggi lea maiddái atnán deaŧalažžan bidjat árjjaid eará giellaarenaide earret skuvllaide ja mánáidgárddiide mánáide ja nuoraide. Okta strategiija lea ovddidit arenaid mánáide ja nuoraide gos sámegiella gullo, oidno ja addá positiivva gaskavuođaid.

Sámediggi lea ásahan doarjjaortnegiid sámegielat almmuhemiide (gč. kap. 14.4.2). Dál leat almmuheamit mánáide ja nuoraide ja nissoniidda. Sámediggi addá maiddái ruđa árbevirolaš oskku magasiidnii Nuorttanáste. Sámediggi áigu ain bargat nannet fálaldaga, ja ovttasbarggu davviriik­kalaš dásis ovddidan dihte sámi almmustahttimiid. Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid, movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas, ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa.

Sámedikki barggu birra sámegiel korrektuvraprográmmainmuitaluvvo kap. 19.5.2.

19.7.5 Sámi giellalávdegoddi

Sámi giellalávdegoddi lea Sámegiela parlamentárlaš ráđi vullásaš ja lea mearridanorgána oktasaš sámi giellagažaldagain. Sámi giellalávdegotti ul-bmil lea áimmahuššat ja ovddidit dan kulturárbbi mii lea čadnon sámegillii, ja nuvt doaibmat fága- ja áššedovdi orgánan, ovttastahttit ja heivehit sámegiela geavahan- ja dikšundoaimmaid, doaimmahit gaskkusteami nationála sámi giellaorgánaid gaskka ja ovttastahttit sámegielbarggu. Okta deaŧalaš ulbmil lea ahte sámegiella oažžu seamma árvvu Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. Sámi giellalávdegoddi ovttasbargá davviriikkaid giellaráđiin ja terminologiijafágalaš ásahusaiguin.

Giellalávdegottis lea guoktenuplot miellahtu maid Sámedikkit ja Ruošša sámesearvvit leat evttohan. Lávdegotti miellahtuid nammada Sámi parlamentáralaš ráđđi. Čállingoddi mas dál leat guokte bargi, lea ovtta sajis Sámedikki kantuvrraiguin Guovdageainnus.

Sámi giellalávdegotti ruhtadit Suoma, Ruoŧa ja Norgga sámedikkit.

Giellalávdegotti guhkesáiggiplánas 2007 – 2009 leat tearbmabargu, sámegiela seailluheapmi ja ovdánahttin ja ovttasbargu gaskal Sámi giellalávdegotti ja Sámedikkiid giellaorgánaid guovddážis. Geahčá maiddái kap. 19.6 terminologiijaovdánahttima birra.

19.7.6 Sámi báikenamaid nammakonsuleanta

Sámedikki nammabálvalusbargu sámi báikenamaiguin fátmmasta vuosttažettiin ráđđeaddima namaid čállinvuogi birra. Dađistaga go sámegiella lea váldon eanet ja eanet atnui almmolaš oktavuođain, lea maiddái jearru lassánan. Buot mearriduvvon báikenamat čállojit diehtovuđđui GBR (Guovddáš báikenammaregisttar) maid Stáhta kártadoaimmahat doaimmaha. Geahča maiddái kap. 19.4.3.

19.8 Strategiijat ja doaibmabijut

Norga lea váldán deaŧalaš lávkkiid maŋimus jagiid nannet sámegiela, juoga maid maiddái Eurohparáđi áššedovdilávdegoddi deattuha mearkkašumiidisguin goalmmát raportii Norgga čuovvoleami birra unnitlohkogiellasoahpamuša hárrái. Ráđđehus áigu joatkit barggu ollašuhttit unnitlohkogiellašoahpamuša oppalaččat ja daid ávžžuhusaid maid Ministtarlávdegoddi lea addán erenoamážit.

Sámegiella lea ain hearkkes dilis. erenoamážit leat smávva sámegielat áitojuvvon. Norgga sámi giellaguddiid jávkan soaitá leat stuorát go lassá-neapmi. Ealli sámegiella lea deaŧalaš oassi sámi kultuvrras. Ráđđehus áigu danne bovdet Sámedikki ovttasbargui ráhkadit doaibmaplána sámegiela várás. Ráđđehus áigu dán barggu siskkobealde deattuhit lullisámegiela ja julevsámegiela nannema. Ulbmil doaibmaplánain lea geahččat barggu mii dahkko sámegiela várás odne oppalaččat, ja ovttasbargamiin Sámedikkiin veardidit mainna lea deaháleamoš áŋgiruššat sihkkarastin dihte sámegiela ealli ja kulturguoddi giellan boahtteáiggis.

Ráđđehus áigu leat veahkkin nanneme lullisámegiela korrektuvraprográmma ruhtademiin lullisámegiela várás, ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea várren 1. milj. ruvnno ulbmilii 2008. 0,5 milj. ruvdnosaš juolludus Bargo- ja searvadahttindepartemeantta badjel Svahken bajásšaddanguovddážii Engerdal gielddas, lea jotkojuvvon 2008 sihkkarastin dihte lullisámegielfálaldaga guovllus.

Dat bargu mii dahkko ollu gielddain, skuvllain, oahpahus- ja dutkanásahusain ja giellaguovddážiin čájeha positiivva ovdáneami. Almmatge čájeha sámelága giellajuolggadusaid evalueren ahte eanaš almmolaš orgánat maidda njuolggadusat gusket, eai deavdde lága gáibádusaid ollásit. Váldosivva orru leame almmolaš etáhtaid bargiid váilevaš sámegielgelbbolašvuohta. Sámelága giellanjuolggadusaid evalueren lea deaŧalaš vuođđu sámegiela doabmaplánabargui.

Ráđđehus oaivvilda deaŧalažžan ásahit guovttegielat servodagaid gosa dát lea vejolaš, ja lea positiivva viiddidit sámegiela hálddašanguovllu eambbo. Ovtta gieldda searvan miellahttun sámegiela hálddašanguvlui lea deaŧalaš áinnaskas olbmo riektái geavahit sámegiela go deaivvida almmolaš ásahusaiguin. Dasa lassin orru ipmárdus ahte sámegiella ja dárogiella leat ovttaárvosaš gielat šaddan dábálaš áddehus ja lea dainna lággin hui mávssolaš identitehtii ja iešárvui. Loahpas lea searvan hálddašanguvlui ávkin lassánahttime gelbbolašvuođa ja sámegiela nannema ja ovdánahttima.

Lea deaŧalaš ulbmil ráđđehussii lassánahttit sámegiela geavaheami almmolaččat. Sámegiela galgá sáhttit atnit buot servodatarenain. Eambbo almmolaš diehtojuohkin ferte almmustahttot maiddái sámegillii. Dahkan dihte hálddahusa eanet dihtomielalažžan sámegiela geavaheami hárrái, galget departemeanttat namuhit dán juolludusreivves áigeguovdilis stáhta ásahusaide.

Lea hástalus almmolaš hálddašeapmái ahte bargu dohkkehit sámigieltearpmaid manná njozet, erenoamážit lágaid jorgaleapmi. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu árvvoštallat mainna lágiin buoremusat sáhttá sihkkarastit sámegiela geavaheami láhkajorgalemiin ja eará almmolaš dokumeanttain.

Lea ráđđehusa mihttomearri ahte buot almmolaš registarat galget sáhttit geavahit sámi čállinmearkkaid, ja ahte dáhtalonohallan gaskal registariid galgá doaibmat sámi bustávaiguin. Ođasmahttin- ja hálddahusdepartemeanta árvvoštalla dál ásahit bákkolaš gáibádusa etáhtaide ja gielddaide geavahit oktasaš čállinmearkaastandárdda.

20 Resursaávkkástallan ja árvoháhkan sámi guovlluin

Sámi guovlluin ja sámi kultuvrras lea luonddu, luondduriggodagaid ja eanadaga geavaheapmi guovddážis. Dát lea válddahallon máŋggaid almmolaš čielggademiin, maŋimuš NOU 2007: 14:s Samisk naturbruk og rettsssituasjon fra Hedmark til Troms – Bakgrunnsmateriale for Samerettsutvalget. Lahkavuohta eanadahkii ja dan geava­heapmi lea nuppástuhtton áiggiid čađa, muhto diehtu ja diehtouniversa lea máŋggaláhkai seailluhuvvon ja sirdojuvvon go lea sosiálalaččat ja geavatlaččat leamaš dan eanadagas gosa dát diehtu gullá. Diehtu eanadaga birra mearkkaša vel ahte fidne kultuvrralaš ja gielalaš máhtu, ja sáhttá searvat dan identitehtaarenai mii eanadat lea. Vaikke eanadaga doaimma mearkkašupmi ii leat máŋggaláhkai nu nanus dál go ovdal, de soaitá dan symbolalaš mearkkašupmi sámi identitehtii nanosmuhtton.

Meahcásteapmi – mahkáš guolásteapmi, bivdu, murjen – lea dehálaš oassi sámi árbevirolaš ealáhusdoaimmaheamis, ja lea dábálaš eanaš sámi giliin. Meahcásteapmi lea lasáhus ollislaš dállo­doalloekonomiijai ja lea dehálaš, máŋgga háve áibbas mearrideaddjin, dállodoalu ollislaš dietnasii ja nuge vejolašvuhtii beassat ássat dáid guovlluin. Ealáhusdoaimma ja iešbirgendoalu rádjá soaitá leat eahpečielggas. Dát dábálaš áddejupmi ealáhusa ja ealáhusdoaimma doahpagis ii leat danne álo nu heivvolaš sámi oktavuođas.

Buresdoaibmi, oadjebas ja identitehtaása­head­dji báikegottit leat mearrideaddjin buori čálgoservodahkii. Doaibmi ja ulbmillaš guovllu- ja regionálapolitihkka galgá leat veahkkin sihkarastit bargosajiid ja čálggu doppe gos olbmot ásset. Norga lea guhkes riika,mas lea bieđggus ássan ja stuorra erohusat resursavuođus, kultuvrras, historjjás ja identitehtas. Girjáivuođa ja searvevuođa lotnolasvuohta ferte govviduvvot čálgopolitihkas ja regionála ovdáneami čielga politihkas.

Regionála- ja guovllupolitihkka lea vuođđuduvvon golmma strategiijai, gč. Sd.dieđ. nr. 21 (2005 – 2006) Hjarte for heile landet. Guovllu- ja regionálapolitihka birra:

  • Buoridit ovdánanvuođu juohke regiovnnas dan láhkai ahte nanne gealbbu, heiveha hutka­miidda ja ealáhusovdáneapmi, geahpeda gaskahehttehusaid, ovdánahttá birgejeaddji báikegottiid ja ovddida luondduriggodagaid ceavzilis geavaheami. Regionála- ja guovllupolitihkalaš deasttat galget garrasabbot deattuhuvvot iešguđet surggiid politihkas. Politihkka galgá buorebut heivehuvvot regionála dilálašvuo-đaide ja buorebut oktiiordnejuvvot.

  • Vuoruhit ovddidit ealáhusdoaimma dakkár surggiin main iešguđet regiovnnain leat erenomáš ovdamunit.

  • Erenomážit vuoruhit dustet hástalusaid rašimus guovlluin. Guovllupolitihkalaš gaska­oamit galget nannejuvvot.

Ráđđehus áigu 2009 giđa ovdanbidjat ođđa stuorradiggedieđáhusa guovllu- ja regionálapolitihka birra. Dieđáhus galgá sisttisdoallat guovllu- ja regionálapolitihka stáhtusa guorahallama ja ambišuvnnaid, ođđa mihtuid ja rámmaid joatkka offensiiva bargui politihkas boahtte stuorradiggeáigodahkii.

Rámmaeavttut mat gusket guovlluide oppalaččat, leat mearkkašahttin sámi ássanguovl­luid ealáhusaid árvoháhkamii ja ovdánahttimiige. Ráđđehusa mielas lea dehálaš ahte ovdánahttá dakkár ealáhuspolitihka mii lea heivehuvvon sámi ássanguovlluidege.

Ráđđehus dáhttu ásahit lassiváikkuhusaid nannámis oljo- ja gássasuorggi ovdánahttimis Davvi-Norggas. Dás deattuhuvvo dárbu ovddidit positiivva ovdáneami eará dehálaš ealáhusain nugo guolástusas ja áhpedoalus, mátkkošteamis, eanadoalus ja boazodoalus. Dát guoská vel ealáhusaide mat leat dehálaččat sámi ássamii ja sámi kultuvrii ja vel boazodollui.

Ráđđehus dáhttu vel deattuhit ahte ealáhusain ovddiduvvo innovašuvdna ja hutkan. Soria Moria-julggaštus cealká ahte Ráđđehus áigu sámi guovl­luin álggahit árvoháhkanprográmma lotnolasea­láhusaide ja vuoruhit sámi mátkkoštanovdáneami, mii galgá sámi guovlluin sihkarastit ja nannet ealáhusaid.

Ráđđehus dáhttu ahte Sámedikkis galgá leat duohta váikkuhus eanadoallo-, boazodoallo- ja guolástuspolitihka hábmemis, ja dakkár resurssaid hálddašeamis mat leat mearrideaddjin sámi servodateallimii. Geahča Sámedikki 2006 jahkedieđáhusa (čuoggá 9) ja 2007 jahkedieđáhusa (čuoggá 10) Sámedikki váikkuhangaskaomiid ja barggu birra ealáhusovddidansuorggis.

Ceavzilvuođaperspektiiva lea maŋimuš jagiid váldon mielde ođđa lágaide nugo finnmárkoláhkii ja boazodoalloláhkii, ja ođđa plána- ja huksenlága ja áhperesursalága evttohusaide. Ceavzilvuođadoaba sisttisdoallá sihke ekologalaš, ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš dimenšuvnna, mii bidjá vuođu oppalaččabut meannudit geavahusa ja suodjalusa.

20.1 Sámi guovlluid vuoigatvuođadili bargu

20.1.1 Finnmárkokommišuvdna ja Finnmárkku Meahcceduopmostuollu

Finnmárkolága mielde galgá ásahuvvot kom-mišuvdna, Finnmárkokommišuvdna, kárten dihtii dálá vuoigatvuođaid daid eatnamiidda maid Finnmárkoopmodat suoidnemánu 1. b. 2006 válddii badjelasas Statskog SF:s. Lassin galgá ásahuvvot sierraduopmostuollu, Meahcceduopmostuollu Finn­márkui, mii galgá árvvoštallat vertniid mat bohciidit dán oktavuođas. Kommišuvdna nammaduvvui stáhtaráđis njukčamánu 14. b. 2008. Duopmostuollohálddahus mearridii cuoŋománu 4. b. 2008 ahte kommišuvnna čállingoddi galgá leat Deanus. áigu-muššan lea ahte kommišuvdna galgá leat doaimmas borgemánu/čakčamánu 2008 molsašumis.

Meahcceduopmostuolu nammadeapmi lea veaháš maŋŋonan, go ii sáhte bidjat áššiid ovdan duopmostullui ovdal go kommišuvdna lea loahpahan vuosttaš čielggadanguovllu dálá vuoigatvuođaid kártenbarggu

20.1.2 Sámi vuoigatvuođalávdegoddi II

Sámi vuoigatvuođalávdegoddi fas nammaduvvui geassemánus 2001 ja galggai oppalaččat čielggadit «sámi álbmoga rievttálaš dili gažaldagaid eatnamiid ja čáziid vuoigatvuođa ja hálddašeami ja geavaheami dáfus sámi geavahanguovlluin olggo­bealde Finnmárkku fylkka» (mandáhta 2.2 oassi). Dása gulai ahte lávdegoddi galggai earret eará čielggadit historjjálaš diliid ja árvvoštallat dárbbašuvvojitgo láhkanuppástusat.

Lávdegoddi ovdanbijai juovlamánu 2007 NOU 2007: 13 Ođđa sámivuoigatvuohta, mas leat moanat evttohusat ođđa lágaide ja dálá lágaid nuppástusaide. Seammás biddjui ovdan NOU 2007: 14 Samisk naturbruk og rettssituasjon fra Hedmark til Troms, mas leat máŋggalágan historjjálaš duogáščielggadeamit.

Čoahkis lávdegoddi evttoha ođđa lága mii lea vuoigatvuođaid eatnamiidda ja luondduriggodagaide árbevirolaš sámi guovlluin Romssa rájes ja máttás kártema ja dohkkeheami birra.

Evttohus lea vuolggahuvvon dan miehtamis ahte go sihke sápmelaččat ja earát guhkesáiggi leat geavahan eatnamiid ja čáziid, de soitet sii leat oamastan alcceseaset vuoigatvuođaid eatnamiidda ja luondduriggodagaide mat eai leat leamaš formála rievttálaččat dohkkehuvvon. Earret dan kommišuvnna mii galgá kártet dákkár vuoigatvuođaid, evttohuvvo vel cegget sierraduopmo­stuolu mii galgá mearridit vertniid dáid vuoigatvuođaid hárrái. Evttohus sulastahttá finnmárkkulága 5. kapihttala, ja lea ovddiduvvon vai devdojit stáhta geatnegasvuođat ILO-konvenšuvnna nr. 169 14 artihkkala mielde.

Ovcci miellahttosaš eanetlohku evttoha sirdit stáhta eatnamiid Nordlánddas ja Romssas, mat leat vádjit 30 000 km2, regionála almmolaš oamastan­searvái Hålogalandalmennega bokte. Dan ođđa oamastanorgána stivrras galget leat guokte miellahtu maid Sámediggi nammada, guokte Nordlándda fylkkadiggi ja guokte Romssa fylkkadiggi. Oamastanráđastallan galgá leat máŋggalágan láhkanannejuvvon gáržžidemiid duohken, sin ektui guđiin leat geavahanvuoigatvuođat Hålogalánddalmennega eatnamiin.

Hálddašanvuoigatvuohta oapmeguohtumii, mur­remii, bivdui ja guolástussii evttohuvvo biddjot gitta guđa regionála meahccestivrii. Dáin galget leat boazdoalu, eanadoalu ja bivdo-, guolástus- ja olgunastinberoštumiid áirasat. Dán regiovnna gielddat galget nammadit meahccestivrraid, muhto dat galget leat luvvosat sihke Hålogalánddaalmennega ja gielddaid ektui. Gustojeaddji oppalaš vuoigatvuohtamuddemat evttohuvvojit eanaš jotkojuvvot, muhto evttohuvvo láhkanannet vuoigavuođaid mat leat eanadoalloopmodagain.

Golmma miellahttosaš uhcitlohku evttoha viiddidit Hålogalandaalmennega stáhtaoamastuvvon guovlluide Mátta-Norggas, muhto nu ahte omastanorgána hálddaša meahccevuoigatvuođaidge. Evttohusa mielde nammadit Sámediggi ja guoskevaš fylkkadikkit goabbáge golbma stivralahtu.

Eará uhcitlohku (guokte miellahtu) evttohit joatkit stáhta eanaoamastemiin Nordlánddas ja Romssas. Sámi ja báikkálaš váikkuhus nannejuvvo regionála meahccestivrraid ceggemiin, main lea eanaš áššeráhkkaneaddji orgána doaibma.

Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea vel evttohan ođđa lága áššemeannudeami ja ráđđádallamiid birra dakkár doaimmaide, mat soitet dahkat mađđása árbevirolaš sámi guovlluid luondduvuđđui Norggas. Evttohusa lea olles lávdegoddi ovddidan. Dat konkretisere gustojeaddji prinsihpaid áššemeannudeapmái ja ráđđádallamiidda, gč. earret eará ILO-konvenšuvnna nr. 169 6.7. ja 15. artihkkala, go vihkkedallo álggahit doaimmaid mat soitet njuolga čuohcat guoski guovlluid geavahussii.

Evttohusa áigga lea sihkarastit sámi oassálastima mearridanproseassain dakkár áššiin, mat soitet leat mearkkašahttin sámi vuoigatvuođalaččaide ja beroštumiide. Bajitdási ulbmilin lea garvit ahte álggahuvvojit doaimmat mat soitet leat vuostá ál­bmotrievtti gáibádusa ahte galgá suodjalit sámi ávnnaslaš kultuvrra.

Lávdegoddi evttoha eará lágainge muhtin nuppástusaid. Earret eará evttohuvvojit dihto muddemat várrelágas vai boazodoalu vuoigatvuođat galget čalmmustahttot máttasámi guovlluid stáhtaalmennegiin. Dás evttohuvvo vel ahte dáid almennegiid várrestivrrat viiddiduvvojit viđa miellahtus čieža miellahttui, ja nu ahte boazodoallu ja eanadoallu goabbáge ožžot guokte miellahtu.

Boazodoallolága regelat buhtadusovddasvástádusa hárrái bohcco dagahan vahágiidda, evttohuvvojit nu guhkás go vejolaš leat buohtalasat dan mii gusto eará guohtonealliid dagahan vahágiidda. Dasa evttohuvvojit vel muhtin nuppástusat lága eaŋkilmearrádusaide vai čalmmustahtto ahte boazodoallovuoigatvuođas lea iehčanas riektevuođđu guhkesáiggi geavahusa geažil, doppe gos lea leamaš boazodoallu ovddeš áiggi rájes.

Dihto sierra áššemeannudan- ja ráđđádallanregelat leat vel evttohuvvon luonddugáhttenláhkii, báktedoaibmaláhkii ja plána- ja huksenláhkii.

Lávdegoddi ii leat evttohan makkárge njuolga nuppástusaid lágaide mearraguolástusa birra, muhto evttohuvvon oppalaš áššemeannudan- ja ráđđádallanregelat bohtet gal gustojupmái guolástusmuddemiin. Muđui leat biddjon ovdan sierranas nuppástusat ja doaimmat maid sáhtášii álggahit vai nannešii riddo- ja vuotnaguolástusa dili mearrasámi guovlluin, ja lávdegoddi rávve ahte dáid árvvoštallá Riddoguolástanlávdegotti Finnmárkkus evttohusaid NOU:5 oktavuođas, gč. vulobealde.

NOU 2007: 13 čielggadeapmi sáddejuvvui gulaskuddamii guovvamánu 15. b. 2008. Dan duhkodaga geažil ja go nu ollu láhkaevttohusat leat bid­djon ovdan, lea gulaskuddanáigemearri biddjon guovvamánu 15. b. 2009 rádjai.

20.1.3 Finnmárkku Riddoguolástanlávdegoddi

Stuorradiggi meannudii finnmárkolága 2005 giđđabajis. Finnmárkoláhka máinnaša eana ja čázi geavaheami Finnmárkkus ja luondduriggodagaid vuoigatvuođaid fylkkas. Láhka ii máinnaš mearraguolástusa. árv.O. nr. 80:s (2004 – 2005) mearkkašii eanetlohku ahte «mo vuoigatvuohta ja hálddašeapmi lea sáltečáhceguolástusas sámi ássanguovlluin lea čielggaduvvon viehka ollu, erenomážit 1990 – 2001 áigodagas». Eanetlohku čujuhii dasto vel dasa ahte «eanetlogu oaivila mielde ii (sáhte šiitit) šiitojuvvo ahte leat duvdosat sihke álbmotrievttis ja Norgga rievttis ahte galgá liige deastta atnit guolástusas mearrasámi guovl­luin guolástushálddašeami hábmedettiin ja geavahettiin. Dálá áigeguovdilis dili hárrái ii leat datte čielggaduvvon justa mo dáid deasttaid beaktilamosit ja ávkkálamosit sáhttá áimmahuššat joatki guolástushálddašeamis».

Finnmárkolága meannudeami oktavuođas dagai Stuorradiggi geassemánu 6. b. 2005 dán ávžžuhusmearrádusa Justiisalávdegotti eanelogu evttohusa mielde: «Stuorradiggi bivdá Ráđđehusa farggamusat čielggadit sápmelaččaid ja earáid vuoigatvuođa guolástit mearas olggobealde Finnmárkku, dásá gullá vel uhcimusearri vuollel logi mehtera fatnasiidda, ja ovddidit Stuorradiggái čuovvoleaddji ášši dán birra».

Ráđđehus gohčui Guolástus- ja riddodepartemeanta fuolahit ahte Stuorradikki ávžžuhusmearrádus čuovvoluvvo. Ođđajagimánus geassemánnui 2006 dollojuvvo golbma ráđđádallančoahkkima main buohkain ledje mielde Sámediggi, Finnmárkku fylkkadiggi ja Guolástus- ja riddodepartemeanta, ja áicin Bargo- ja searvadahttindeparte­meanta. Ráđđádallamat ledje politihkalaš dásis. Ráđđádallamiid boađus lei mearridit mandáhta dan lávdegoddái mii galgá čielggadit sápmelaččaid ja earáid vuoigatvuođa guolástit mearas olggobealde Finnmárkku. Lávdegoddi, oktiibuot 9 olbmo maid ovddeš alimusriektejustitiarius Carsten Smith jođihii, nammaduvvui stáhtaráđis geassemánu 30.b. 2006. Lávdegoddi gohčoduvvui maŋŋil Riddoguolástanlávdegoddi Finnmárkui.

Lávdegotti bargu loahpahuvvui juovlamánu loah­pas 2007 ja árvalus lea almmuhuvvon NOU 2008: 5:in Retten til fiske i havet utenfor Finnmark. árvalus geigejuvvui guolástus- ja riddoministarii álbmotčoahkkimis Deanodagas guovvamánu 18. b. 2008. árvalus sáddejuvvo gulaskuddamii viehka ollusiidda.

Mandáhta mielde lei lávdegotti váldobargun prinsihpalaš vuođuin čielggadit sápmelaččaid ja earáid vuoigatvuođa guolástit mearas olggobealde Finnmárkku. Dáinna lei jurddašuvvon erenomážit čielggadit sápmelaččaid ja earáid vuoigatvuođa sáltečáhceguolástussii riddolagaš mearraguovlluin ja vuonain Finnmárkku rittu mielde. Dán barggu oassin galggai lávdegoddi ráhkadit ja ovdanbuktit historjjálaš guorahallama ja kártet sápmelaččaid ja earáid guolástusa Finnmárkkus, ja maiddái guolástusealáhusa ekonomalaš ja kultuvrralaš mearkkašumi Finnmárkku álbmogii. Dán ovdanbuktimii galggai vel gullat guoskevaš nannánvuođđuduvvon doaimmaid mearkkašupmi. Lávdegoddi galggai dasto ráhkadit várdosa guoskevaš álbmotrievttálaš gálduin ja Norgga rievttis, ovdalis čielggademiin, almmolaš dokumeanttain, riektegeavadis js. mat leat áššái guoskevaččat, ja muddendoaimmain jna. mat leat leamaš geavahuvvon go galggai áimmahuššat guoskevaš regionálapolitih­kalaš mihttomeriid.

Govus 21.1 Riddoguolástanlávdegotti evttohus

Govus 21.1 Riddoguolástanlávdegotti evttohus

Gáldu: NOU

Lávdegoddi lea barggustis oktavuođas doallan rabas gulaskuddančoahkkimiid Finnmárkku visot riddogielddain. Gulaskuddančoahkkimiid ulbmilin lei dihto muddui beassat diehtit makkár doaibma lea guolástusas dál, gullat báikkálaš guolástanvie­ruid birra, ja fidnet ássiid oaiviliid gustojeaddji guolástanmuddemiidda. Lávdegoddi áiggui vel oažžut maŧolaš evttohusaid dáid muddemiid nuppástusaide.

árvalusastis nanne lávdegoddi Finnmárkku ássiide vuoigatvuođa mearraguolástussii olggo­bealde Finnmárkku. Vuoigatvuohta lea vuođđuduv­von historjjálaš atnui ja álbmotrievtti regeliidda eamiálbmogiid ja minoritehtaid birra. Lávdegoddi rávve ahte vuoigatvuohta galgá gustot buohkaide guđet ásset fylkkas, beroškeahttá čearddalaš ja kultuvrralaš gullevašvuođas. Vuoigatvuohta lea evttohuvvon čállojuvvot láhkii guolástanvuoigatvuođa birra mearas olggobealde Finnmárkku (finnmárkoguolástanláhka). Lávdegoddi evttoha dasto sierra guolástanvuoigatvuođa vuonain sidjii­de guđet ásset dán dihto vuotnagáttis, lágas gohčoduvvon vuotnavuoigatvuohta. Olggobealde vuonaid galgá vierisguolásteaddjiin, guolástead­djiin guđet eai ása Finnmmárkkus, leat vuoigat­vuohta guolástit seamma láhkai go finnmárkoguo­lásteaddjit. Ođđa regionála orgána, Finnmárkku guolástanhálddašeapmi, evttohuvvo ceggejuvvot. Das galgá leat váldi mearridit muddemiid fanas­sturrodagaide ja bivddusatnui mearas gitta njeallje mearramiilla eanalinjjáin eret. Orgána galgá vel hálddašit eriid dahje guolástanlobiid Finnmárkku vuotna- ja riddoguolásteami ovddideapmái. Orgánas galgá leat guđa miellahttosaš stivra, masa Sámediggi ja Finnmárkku fylkkadiggi nammadit golbma miellahtu goabbáge. Lávdegotti evttohus mearkkaša de sierra riddoguolástanavádaga Finnmárkui, lágas gohčoduvvon Finnmárkoavádat.

20.2 Almmolaš muddemat mat váikkuhit meahcceávkkástallamii

Sámi árbevirolaš kultuvrras lea meahcásteapmi leamaš oassin ealáhusvuođus. Luondduávkkástallan lea danne dál sihke birgema gáldun, ja dehálaš oassin sámi kultuvrra doaimmaheamis, seailluheamis ja joatkimis. Guovllut mat klassihkalaš olgunastinperspektiivvas livčče vuođđun olgunastimii ja veajuiduhttimii, áddejuvvojit sámi perspektiivvas ealáhuseatnamiin. Dat guovllut fas mat olgunastinperspektiivvas adnojit almennegin, adnojit sámi perspektiivvas árbevirolaš siida-rádján. árbevirolaš sámi luonddudoallu ja luondduáddejupmi lea danne máŋggaláhkai earálágan go klassihkalaš olgunastineallin, nu go dat lea válddahallon ee. Sd.dieđ. nr. 39:s (2000 – 2001) Friluftsliv – Ein veg til høgare livskvalitet.

Riiddut leat gal čuožžilan gaskal árbevirolaš sámi ávkkástallama ja gáhttenguovlluid ásaheami luonddugáhttenlága olis, ja gaskal árbevirolaš sámi ávkkástallama ja areálagáibideaddji ealáhusaid nugo čáhcefápmohuksema, báktedoaimma, turismma jna.

áššemeannudandagaldumiid bokte leat máŋggaid jagiid geahččalan ráhkadit mekanismmaid vai geahpedivččii riidduid ja beroštus­vuostálasvuođaid gaskal árbevirolaš sámi ávkkástal­lamiid sihke gáhttendáhtu ja ealáhusovdánandáhtu ektui.

Geahča maiddái Sámedikki jahkedieđáhusaid.

20.2.1 Plána- ja huksenlága ođđa plánaoassi

Ráđđehus ovdanbijai guovvamánu 2008 ođđa plána- ja huksenlága evttohusa (Od.prp. nr. 32 (2007 – 2008) Om lov om planlegging og byggesaksbehandling (plána- ja huksenláhka) (plánaoassi)). Lágas galgá leat govda servodatlaš perspektiiva, ja leat gaskaoapmin ceavzilis ovdáneapmái mii lea buot buoremussan juohkehažžii, servodahkii ja boahttevaš buolvvaide. Plánen galgá regionála ja gieldda dásis bidjat oktasaš rámmaid areálaresurssaid geavaheapmái ja gáhttemii, ja sihkarastit ahte priváhta plánen ja huksen geavvá dáid rámmaid siskkobealde. Láhkaevttohus galgá addit politihkalaš eiseválddiide heivvolaš neavvu mearridit mihtuid, láhčit dili árvoháhkamii ja barggaheapmái, ja hovdet guhkesáiggi birasdeasttaid, álbmotdearvvasvuođa ja eará buohkaidguoski beroštumiid. Dás lea stuorra mearkkašupmi ássiid gaskkas buriid ja nođiid juogadeamis. Erenomáš mearkkašahttin lea mo areálageavaheapmi mearriduvvo ja mo dasa guoski beroštusriiddut čovdojit. Dát bidjá gáibádusaid dasa mo plánavuogádat hábmejuvvo. Láhkaevttohus galgá láhčit dili vai nannejuvvo suorgerasttildeaddji, servodatlaš plánen, mas galgá oktiiordnet beroštumiid ja deasttaid surggiid ja servodatsurggiid gaskka lága vuogádaga siskkobealde. Dáinna sáhttá buorebut vuoruhit almmolaš resurssaid ja olaha mihtuid buorebut.

Sámi kultuvra, ealáhusdoaimmaheapmi ja servodateallin lea máŋggaláhkai Norgga stuorraservodaga deattu vuolde, muhto daid sáhttá áimmahuššat ja ovddidit gielddaid ja fylkkaid beales doaibmi ja dihtomielalaš plánema bokte. Plána- ja huksenlága regelat, ja mo láhka geavahuvvo, lea danne sakka mearkkašahttin das mo sámi beroštumit áimmahuššojit.

Vuođđolága § 110a ja riikkaidgaskasaš regelat geatnegahttet sihke gieldda, regionála ja stáhta eiseválddiid ereliiggánit meannudit ja árvvoštallat sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima deastta servodatplánemis oppalaččat, ja areálaplánemis erenomážit. Dát guoská daid gielddaide ja regiovnnaide gos leat čielga sámi beroštumit, ja muđui plánaáššiin mat gusket sámi álbmogii erenomážit. Sámi beroštumiin galgá leat vejolašvuohta beassat ovdan plánaproseassas. Deasta galgá deattuhuvvot vihkkedallamis nu ahte sámi kultuvra, ealáhusdoaibma ja servodateallin plánaid bokte seailluhuvvo dahje ovddiduvvo, iige uhkiduvvo.

Gielddain main leat viehka ollu sámi ássit, berre gielddaplánemis offensiivva bargat nu ahte láhččo dilli sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima gáhttemii ja ovdánahttimii. Vástideaddji berre dákkár áššiid meannudit regionála plánemis.

Sámi beroštumiid deastta galgá plánemis sáhttit áimmahuššat seamma láhkai go eará dehálaš nationála ja regionála deasttaid. Sámedikkis lea vuosttažettiin autoritehta identifiseret ja dovddahit mat sámi beroštumit leat plánaoktavuođas. Dattege galggašedje plánaeiseválddit leat geatnegasat ráđđádallat eará beroštumiiguin. Dát guoská erenomážit daid áššiin mat njuolga gusket sámi ealáhusaide, nugo boazodoallu. Boazodoalu hovden- ja hálddašanorgánain dat lea čehppodat ja váldi áimmahuššat boazodoalu beroštumiid plánaoktavuođas. Sámi beroštumiid áirasiidda ferte addit buori vejolašvuođa oassálastit plánaproseassain fylkkain ja gielddain.

Plánaláhkalávdegotti evttohusa mielde lea odeldiggeproposišuvnnas evttohuvvon ahte Sámediggi šaddá plánaáššiin vuosttušorgánan áimmahuššat dehálaš beroštumiid sámi kultuvrra ja ealáhus­doaimmaheami ektui (láhkaevttohusa § 5 – 4), gč. 7.6 kap. Lea mearriduvvon ahte Sámediggi sáhttá ovddidit vusttuša jus plána lea «sakka meark-kašahttin sámi kultuvrii dahje ealáhusdoaimma­heapmái».

Norgga riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat dán suorggis čuvvot erenomážit ON-konvenšuvnna siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra 1966, art. 27. Dasto lea ILO-konvenšuvdna nr. 169 1989 eamiálbmogiid birra dehálaš vuođđun dán suorggi politihkkii. ON-konvenšuvnnas biologalaš máŋggabealatvuođa birra lea mearkkašupmi, erenomážit dan artihkal 8 j eamiálbmogiid dieđu ja geavada birra seailluhit biologalaš máŋggabealatvuođa. Agenda 21 26 kapihtal cealká earret eará ahte eamiálbmogiid árbevirolaš ja njuolga sorjjásvuohta luondduriggodagaide galgá dohkkehuvvot ja bid­djot vuođđun luondduriggodagaid mearridanproseassain, maidda buohkat galget sáhttit searvat. Plá­navuogádat lea guovddáš gaskaoapmin čuovvolit dáid geatnegasvuođaid go lea huksema, gáhttema ja servodathábmema ektui sámi guovlluin.

20.2.2 Sámi deastagiid árvvoštallan go meahci geavaheapmi nuppástuvvá

Finnmárkolága § 4:s lea mearriduvvon ahte Sámediggi galgá addit njuolggadusaid dasa mo galgá árvvoštallat sámi kultuvrra, boazodoalu, meahcásteami, ealáhusdoaimmaheami ja servo­dateallima mađđása, go meahci geavahišgoahtá earáláhkai. Sámediggi dohkkehii dákkár njuolggadusaid miessemánu 24.b. 2007 (Geahča Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 3.5). Stáhta, fylkkagieldda ja gieldda eiseválddit galget árvvoštallat makkár mearkkašupmi lea meahci earálágan geavahus sámi kultuvrii, ja dán árvvoštallamis galget Sámedikki njuolggadusat leat vuođđun. Sámedikki njuolggadusat leat gáržžiduvvon meahci earálágan geavahusáššiide Finnmárkku fylkkas, gč. lága geográfalaš doaibmaduhkodaga.

Sámi vuoigatvuođalávdegotti II árvalusas, NOU 2007:13, lea evttohuvvon ahte Sámedikki váldi mearridit njuolggadusaid das mo sámi kultuvrra mađis galgá árvvoštallot, galgá gustot oppalaččat árbevirolaš sámi guovlluin. Dákkár regel lea váldon mielde áššemeannudeami ja ráđđádallamiid láhkaevttohusas, go guoská doaimmaide mat soitet dahkat mađđása luondduvuđđui árbevirolaš sámi guovlluin (áššemeannudan- ja ráđđádallanláhka) § 8. Merrádusa sániin lea eará hábmi go finnmárkolága § 4 hámis, go Sámedikki njuolggadusat eai leat laktásuvvon «meahci earálágan geavahusa» doahpagii, muhto gustojit oppalaččat, «dakkár doaimmain mat soitet dahkat mađđása luondduvuđđui». Mearkkašumiin lea celkon ahte nuppástus ii meakkaš stuorát dakkaerohusa, muhto lávdegoddi áigu fuomášuhttit ahte eará doaimmatge go dat mat gáržžibut árvvoštallamis sáhttet adnot «meahci earálágan geavahus», sáhttet dilálašvuođaid mielde váikkuhit sámi kultuvrra luondduvuođu.

20.2.3 Gáhttenguovllut

Lea dehálaš gáhttet Norgga luonddu boahttevuhtii. Máŋgga guovllus leat gáhttenberoštumit ja sámi, árbevirolaš meahcástanberoštumit bures oktiivástiduvvon. Stuorra gáhttenguovlluid ásaheapmi sihkarastá dávjá joaktit boazodoaluin. Eará ealáhusaidege, nugo turismii ja mátkkoštanealáhussii, sáhttet gáhttenguovllut leat ovdamunnin. Gáhttenberoštumit sáhttet datte šaddat servodaga eará beroštumiiguin gazzalaga, ja leat maiddái riiddut gaskal gáhttema ja sámi luonddudoalu muhtin ávkkástallanvugiid. Mohtorjohtolat meahcis lea okta dákkár ovdamearka. Gáhttenáššiid riiddut sáhttet velá čuožžilit go lea áibbas guovttelágan, kultur­eaktudeaddji áddejupmi das mo luondduvuođđu ja -árvvut buoremus láhkai galget sihkarastot.

Areálagáhttenbargu luonddugáhttenlága mielde geavvá dan láhkai ahte fylkkaid/fáttáid mielde gáhttenplánat (jeaggeplánat, mearraloddeplánat, njuoskaeanaplánat, suhkkes lastavuovdeplánat jna.), álbmotmeahcceplána (Sd.dieđ. nr. 62 (1991 – 92), ja marina gáhttenplána čađahuvvojit. Dasa lassin bargojuvvo vuovdegáhttemiin, mii dál eanaš lea eaktodáhtolaš gáhttema ja stáhtaeatnamiid vuovdeguovlluid gáhttema olis. Dál leat máŋga plánabarggu jođus, mat soitet guoskat sámi guovlluide. Plánejuvvon fylkkaid mielde gáhttenplánain lea ođđajagimánu 1.b. 2008 vel báhcán gáhttenplánat jekkiide Finnmárkkus ja suhkkes lastavuvddiide Romssas. álbmotmeahcceplánain leat vel báhcán 11 gáhttenevttohusa:

  • Mátta-Trøndelágas lea evttohuvvon eanadatgáhtten Hyllingsdalenii ja Sylanii,

  • Nordlánddas lea evttohuvvon álbmotmeahcci Visten/Lomsdalii, álbmotmeahcci Sjunkan/Mistenii ja luonddureserváhta Sundsfjordfjellii

  • Romssas lea evttohuvvon álbmotmeahcci Sørdalen/Isdalenii ja eanadatgáhttenguovlu Ná-vuonbađas/Navitleagis

  • Finnmárkkus lea evttohuvvon álbmotmeahcci Goahteluobbalis ja viiddidit Anárjoga álbmotmeahci.

Lassin soaitá vel evttohuvvot álbmotmeahcci norggabeale golmma riikka rájás gaskal Ruoŧa, Suoma ja Norgga. álbmotmeahci evttohus stuorát guovl­lus Divttasvuonas/Moskevuonas Nordlánddas, lea máinnašuvvon sierra vulobealde.

20.2.4 Suodjalanbarggu sierra njuolggadusat luonddugáhttenlága vuođul sámi guovlluin

Luondduriggodagaid hálden sámi guovlluin lea dehálaš sámi ássamii, ealáhusaide ja kultuvrii. Muhtin oassi daid seamma eatnamiin leat maiddái dehálaš allaárvosaš luonddudokumeanttat Norgii servodahkan, ja mis lea ovddasvástádus sihkarastit dáid dehálaš luondduguovlluid boahttevuhtii. Seamma go riikka eará osiin, leat sámi guovlluinge beroštusriiddut dákkár áššiid hárrái ja máŋggalágan áddejupmi das mo dáid sáhttá čoavdit buoremus láhkai. 2005 – 2007 áigodagas leat leamaš ráđđádallamat gaskal Sámedikki ja Birasgáhttendepartemeantta dainna ulbmilin ahte oažžu áigái njuolggadusaid luonddugáhttenlága mielde gáhttenbargui sámi guovlluin. Birasgáhttenministtar ja Sámediggepresideanta čáliiga vuollái njuolggadusaide šiehtadusa ođđajagimánu 30. b. 2007. Sámediggi dohkkehii njuolggadusaid njukčamánu 1.b. 2007. Njuolggadusat leat vuođđuduvvon

  • luonddugáhttenlága mearrádusaide,

  • johttičállosii T-3/99 Birasgáhttendeparte­meanttas áššemeannudanregeliid birra luonddugáhttenlága mielde,

  • ráđđádallanprosedyraide gaskal stáhta eiseválddiid ja Sámedikki,

  • riikkaidgaskasaš šiehtadusaide ja geatnegasvuođaide, áinnas ILO-konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iehčanas stáhtain, ON-konvenšuvdna siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra, art. 1 ja 27 ja ON konvenšuvdna biologalaš máŋggabealatvuođa birra.

Njuolggadusat čiekŋudit ja čalmmustahttet čorgadis ja demokráhtalaš ráđđádallanproseassa, nu ahte sámi beroštumit ja oaivilat sáhttet čielgasit boahtit ovdan go gáhttenplánaid galgá ráhkadit. Lea dehálaš ahte Sámediggi ja stáhta nu árrat go vejolaš plánaproseassas sohpet juohke gáhttenášši joatkkameannudeami. Njuolggadusat gustojit álgoálggus Sámedikki ja stáhta eiseválddiid gaskasaš gaskavuhtii, muhto šaddet vel mearkkašahttin eará sámi beroštusservviide ja sámi vuoigatvuođalaččaide, mahkáš boazodollui. Šiehtadus ii mearkkaš makkárge nuppástusaid earáide guđiide gáhttenplánabargu guoská.

20.2.5 Divttasvuona/Vuotnabađa gáhttenplána

Divttasvuona/Vuotnabađa gáhttenplánabargu álggahuvvui jo 1994:s álbmotmeahcceplána oassin. Gáhttenplánabargu bisánii 2001:s go ledje stuorra riiddut guovllu julevsámi servodagas. Galgágo gáhttenplánabarggu fas álggahit meannuduvvui Stuorradikkis 2003 giđa. Stuorradiggi mearridii čuovvovaš ávžžuhusa 7 njukčamánu 1. b. 2003: «Stuor­radiggi bivdá Ráđđehusa váikkuhit ahte Divttasvuona/Vuotnabađa gáhttenplánabargu šaddá nationála proseassan mas lea njuolga oktavuohta gaskal Birasgáhttendepartemeantta ja Sámedikki. Barggu lágideapmi galgá leat ovttasráđiid Sáme­dikkiin, ja sihkarastit ahte ii mearriduvvo gáhttet Divttasvuona/Vuotnabađa-guovllu eará go jus julevsámi beroštumit leat čielggaduvvon ja áimmahuššon.»

Birasgáhttendepartemeanta ja Sámediggi sohpe 2004:s divvut ja viiddidit mandáhta. Mandáhtas biddjui vuođđun ahte joatkkabargu galggai leat nationála proseassan, ja ahte galge leat plánenprosedyrat mat galge sihkarastit ahte julevsámi beroštumit čielggaduvvojit ja leat mielde digaštallamiin. Bargolávdegoddi nammaduvvui ja dat evttohii 2006 giđa mo soahpat bargolágideamis ja vel prográmma ovddasguvlui, mii ovttastahttá Divttasvuona/Vuotnabađa geavaheami ja gáhttema. Evttohus geigejuvvui Sámediggái ja Birasgáhttendepartementii cuoŋománus 2006.

Raporta siskkilda evttohusa čielggadanrádjái, láhkageavaheapmái, hálddašanortnegii, čielggadandárbui, joatkkalágideapmái, áigeplánii ja bušehttii. Earret eará evttoha lávdegoddi ahte čielggaduvvo áibbas sierraláhka stuorát ráddjejuvvon guvlui 3 gielddas gaskal Botnisen davvin ja Rago álbmotmeahci máddin. Lága ulbmilin galgá leat áimmahuššat julevsámi kultuvrra, muhto dálá lágat nugo luonddugáhttenláhka ja plána- ja huksenláhkage leat guoskevaččat. Julevsámi beales lea dehálaš ahte ráhkaduvvojit regelat mat erenomážit atnet deastta julevsámi beroštumiide dán guovllus. Molssaeaktun geažida lávdegoddi ahte láhkavuođđu atnit dákkár deasttaid biddjojit dálá lágaide. áigeplána čájeha loahpaheami 2011:s. Bušeahtta lea árvvu mielde 11 milj. ruvnno.

Ráđđehus čujuha dasa ahte raporta ovddimustá guoskkaha sámi vuoigatvuođaáššiid eanaš eatnamiidda nuorttabealde E6, Leirfjorden rájes Sørfoldas gitta Efjordenii Ballagis, ja dát lea dalle ovddimustá eará áššiid go álbmotmeahcceášši birra. Sámi vuoigatvuođaáššiid daid guovlluide mat leat olggobealde Finnmárkku lea Sámi vuoigatvuođalávdegoddi II čielggadan go bijai ovdan rávvagiidis 2007:s.

Ráđđehus áigu 2008:s ja ovttas Sámedikkiin cealkit oaivilis mo joatkit Divttasvuona/Vuotnabađa gáhttenáššiin.

20.2.6 Mohtorjohtalus

Mohtorjohtolatsuorggi politihkka lea guhkit áiggi bissun seamman. Ráđđehus áigu, Soria Moria-julggaštusa mielde, doalahit čavga politihka meahc­cemohtorjohtolaga dáfus, ja vel daid doaimmaid dáfus mat geahpedit bievlavuodjima.

Dan vuođul go lea árvvoštallan mo lea mannan ođđa hálddašanmálle geahččalemiin meahccemohtorjohtolahkii, MoSa-prošeavtta ja dálá regeliid atnima vásáhusaid, lea Luondduhálddašandirektoráhta (DN) ráhkadan evttohusa mohtorjohtolatregeliid divodeapmái.

Sámediggi lea Sámediggeráđi 127/07 ášši mearrádusa dovddahan ahte lága ulbmil ferte govvidit ođđaáigásaš biraspolitihka, mii deattuha dakkár ceavzilis ovdáneami mii áimmahuššá sihke ekologalaš, ekonomalaš ja sosiála/kultuvrralaš beali meahccemohtorjohtolaga hálddašeamis. Sámediggi oaivvilda ee. ahte láhkaevttohus ii ane dárbbašlaš deastta sámi báikegottiid árbevirolaš atnui ja doaimmaide mat leat báikki vuođul. Cealkámusastis čujuha Sámediggi vel Sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohussii mohtorjohtolatlága nuppástussii NAČ 1997:4:s Sámi kultuvrra luondduvuođus. Sámediggi oaivvilda ahte dat evttohus mii das lea máinnašuvvon, geahpeda lassáneaddji mohtorjohtolaga, sihkarastá riggodathálddašeami lagašvuođaprinsihpa, áimmahuššá vejolašvuođa joatki ceavzilis ovdáneapmái meahcceriggodagaid ávkkástallanovdáneamis ja ná sihkarastá ávnnaslaš sámi kulturvuođu. Geahča maiddái Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 4.7.

Láhkaevttohus lea dál Birasgáhttendeparte­meanta meannudeamen, ja áigu dan hárrái ráđđá-dallat Sámedikkiin. Vejolaš láhkanuppástusaid evttohus soaitá biddjot Stuorradikki ovdii 2008:s.

20.2.7 Boraspirehálddašeapmi

2004 giđa meannudii Stuorradiggi Sd.dieđ. nr. 15 (2003 – 2004) Rovvilt i norsk natur.Dalle álggahuvvui ođđa hálddašanráđđen hálddanšanregiovnnaid ja regionála boraspirelávdegottiid ceggema ektui. Juohke nállái mearriduvvojedje dasto nationála nállemihtut, mat maŋŋil juhkkojuvvo iešguđet hálddašanregiovnnaid gaskka. Mihttun lea vel nu bures go vejolaš geahpedit riidduid gaskal boraspiriid ja oapmedoalu ja boazodoalu.

Juohke dán gávcci boraspireregiovdnii lea ráhkaduvvon sierra hálddašanplána. Regiovnna mihtuid galgá juksat go regiovnna siste sirre areálaid, namalassii ahte areálat sirrejuvvojit vuoru­huvvon guovlluide boraspiriide ja vuoruhuvvon guohtonguovlluide. Go areálaid sirre, de lea vejolaš váldit vuhtii sihke bohccuid guotteteatnamiid ja mávssolaččamus oapmeguohtumiid. Hálddašanplánat leat nu guhkás go vejolaš geahččalan juksat Stuorradikki ulbmila sirrejuvvon hálddašeami dáfus, go lea sirren boraspiriid ja guohtonealliid. Boazoguovlluin lea eanaš guottet­eatnamiin vuoruhan bohccuid ovdal boraspiriid. Dáid guovlluin lea biddjon vuolibut rádjá goddin­lohpái oppalaččat, go vuoruhuvvon boraspireguovl­luin.

Maŋimuš jagiid lea geatkenálli máŋgga regiovnnas leamaš alit go mearriduvvon nállemihttu, ja nu leatge guohtonealliid massimat geatkái lassánan. Muhto 2006:s 2007:i njiejai sávzamassin geatkái. Dábálaš goddinlohpi geatkái lea gáibideaddji, ja goddinlobis lea máŋgga regiovnnas dássážii leamaš vuolit beaktu go sávahahtti. Getk­kiid liigegoddin/biedjogoddin čađahuvvui danne 2006 ja 2007 giđa. Eastadeaddji ja riidoláivudeaddji doaibmabijut leat maŋimuš jagiin lasihuvvon, ja ráđđehus dáhttu nannet dán barggu. Ráđđehus áigu 2009 stáhtabušeahtas evttohit lasihit easta­deaddji doaibmabijuid jahkásaččat 40 milj. ruvnnuin.

Ráđđehus lea nannen dialoga ja ovttasbarggu Sámedikkiin dan láhkai ahte Sámediggi lea ožžon njuolga nammadanválddi regionála boraspirelávdegottiide daid guovlluide gos leat sámi beroštumit. Sámedikkis ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvvis lea vel fásta áirras Bora­spirehálddašeami oktavuohtalávdegottis. Geahča Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 4.5.

20.2.7.1 Boazomassin

Manne bohccuid massá leat máŋga siva, sáhttet leat heajos dálkkit ja guohtumat, dávddat, lihkohisvuođat ja suoládeapmi. Boraspiret dat datte dolvot viehka stuorra oasi ollislaš massimiin. Váldosivvan dasa ahte boazodilis massojit erenomáš ollu bora­spiriide, lea ahte boazu lea áidna guohtonealli mii guohtu mehciin birra jagi. Dát mearkkaša ahte doaibmavuohki iešalddes lasiha massinvejolašvuođa, ja dan geažil lea boazodoallu erenomáš rašši jus boraspirenálli laská. Boazodilis lea eanaš massin miesseguoddima oktavuođas ja dálvit. Boazodollui eai leat máŋga massineastadeaddji doaimma ávkkálaččat. Doaibmabijut mat geavahuvvojit leat ee. miesseguoddin gárddiid siste, biebman, liigegeahčču ja johtin guovlluide gos eai leat boraspiret. Doaibmabijut leat sihke bargo- ja gollogáibideaddjit, ja dat šaddet dávjá vuostálaga boazodili árbevirolaš doaibmavugiiguin. Danne lea dehálaš ahte boahttevuođa boraspirehálddašeapmi maiddái láhčá dili doalahit ceavzilis boazodoalu mii lea ealáhusa árbevirolaš doaibmavugiid vuođul.

Massimat ráfáiduhtton boraspiriid geažil leat lassánan olles boazodilis, ja dilli lea muhtin guovl­luin erenomáš váttis. Stuorra massimat boraspirii-de čuohcá ealáhusa buvttadussii. Váikkuhus lea ee. ahte njiedjá njuovvan, go ii sáhte systemáhtalaččat válljet maid njuovvá ja optimaliseret sohkabealle- ja ahkečoakkádusa seammaláhkai go ovdal. Dat stuorra erohus gaskal ohccojuvvon ja buhtaduvvon boraspiremassima lea lasihan vuostálasvuođa gaskal eiseválddiid ja ealáhusa. Danne dárbbaša giddet fuomášumi massimiid duođaštanrahčamusaide. Seammás dárbbaša dárkilat čielggadit regionála/guovllu mielde erohusaid massinsivaid hárrái. Dan ektui go muhtin sajiin Finnmárkkus, de ii leat Davvi-Trøndelágas, Nordlánddas ja Romssas guorbadeapmi váttis­vuohtan. Vaikke ná lea, de leat sakka massimat mat čuhcet ealáhusa buvttadussii. 2008 mielde álggahuvvojit viiddis dutkamat duođaštit dáid guovlluid buvttadusa ja massimiid.

20.2.7.2 Strategiijat ja doaibmabijut – boraspiret
  • Ráđđehus áigu láhčit dili dakkár boraspirehálddašeapmái mii ii heađuš ahte bisuhuvvo árbevirolaš boazodoallu.

  • Lea álggahuvvon máŋggajagáš dutkan duođašit buvttadusa ja massimiid ja lassi bijus vai buorebut diehtá nállelogu birra ja mo ráfáiduhtton boraspiret gozihuvvojit.

  • Ráđđehus áigu joatkit dialogain boazoealáhusain jahkásaš čoahkkimiiguin gaskal Birasgáhttendepartemeantta ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvvi.

  • Ráđđehus áigu 2009 stáhtabušeahtas evttohit lasihit eastadeaddji doaibmabijuid rahčamuša jahkásaččat 40 miljovnna ruvnnuin.

  • Norgga gustojeaddji boraspirepolitihka rámmaid siskkobealde áigu ráđđehus láhčit dili nu ahte sáhttá goddit getkkiid daid guovlluin gos dábálaš goddinlohpi ii leat njeaidán geatkenáli nállemihtidemiid ektui. Dasto galgá boraspiriid, daid guovlluin gos dat soitet vahágahttit guohtonealliid dahje gos guohtoneallit leat vuoruhuvvon, jođánit sáhttit daid jávkadit earrebivdima, goddinlobiin dahje liigedoaibmabijuid bokte. Eaktun ná beassat goddit lea ahte eai leat eará dohkálaš čovdosat, ja ahte jus ná goddá, de dat ii vahágahte náli ceavzima.

20.2.8 Ođđa minerálaláhka

Oažžut áigái ođđa minerálalága lea oassin ráđđehusa doaibmilis ealáhus- ja guovllupolitihkkii, mas láhčit dili árvoháhkamii mii lea guovllu iežas báikkálaš resurssaid vuođul, nu ahte šaddet bargosajit doppe gos olbmot ásset. Ođđa láhka lea dehálaš láhčit dili nu ahte riikka minerálariggodagat dohkálaččat hálddašuvvojit servodaga ektui. Ođđa lágat fertejit servodaga ektui doarvái dárkkistit olles minerálasuorggi ja mineráladoaimmain áimmahuššat servodaga dárbbuid ja sámi beroštumiid ja maiddái ealáhusaid ja eanaeaiggádiid beroštumiid.

Ráđđehus dáhttu ahte ođđa minerálaláhka galgá leat veahkkin lasihit mineráladoaimmaid davviguovlluinge, ja láhka lea laktásuvvon ráđđehusa davviguovllustrategiijii. Lea dehálaš ahte eiseválddit lágaid bokte ožžot sadjái rámmaid mat áimmahuššet sihke ealáhusberoštumiid ja sámi beroštumiid. Dát sáhtášii bidjat vuođu buori ealáhusovdánahttimii daid guovlluide gos leat sámi beroštumit.

Lágat galget deavdit Norgga álbmotriektegeatnegasvuođaid. Dát vástida daid nuppástusaide mat leat jo čađahuvvon gustojeaddji báktedoai­bmaláhkii Finnmárkui. Mineráladoaimmain sajáiduvvon boazodoalloguovlluin áigu ráđđehus leat veahkkin láhčit dili nu ahte boazodoallu ja minerálaiskkadeamit sáhttet heivehit doaimmaset nubbi nubbái. Ođđa lágas galgá leat dialoga gaskal eiseválddiid, ealáhusa ja boazodili hovden- ja hálddašanorgánain, sihkarastin dihtii boazodili beroštumiid áimmahuššama. Eiseválddit sáhttet biehttalit mineráladoaimma jus erenlossa sámi beroštumit dan bearihit.

Sámedikki mielas dárbbašuvvo ođđa minerálaláhka. Go láhka sáhttá váikkuhit sámi kultuvrra ávnnaslaš kulturvuođu, de berošta Sámediggi das mo ođđa láhka hábmejuvvo. Ealáhus- ja gávpedepartemeanta čađaha ráđđádallamiid Sámedikkiin ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikaservviin nu go galgá stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallanšiehtadusa mielde. Maŋŋil go ráđđádallamat leat loahpahuvvon, áigu departemeanta ovddidit láhkaevttohusa Stuorradiggái.

20.2.9 Energiijahuksemat

Ráđđehusas lea ulbmilin láhčit dili lassi bieggafápmohuksemiidda Norggas. Ođđa bieggafápmorusttegat galget huksejuvvot ceavzilis vuogi mielde, ja ollislaš perspektiivvas mas maiddái eará biras- ja servodatdeasttat áimmahuššojit buoremus lági mielde. Máŋga daid plánejuvvon bieggafápmorusttegiin leat jurddašuvvon ceggejuvvot Trøndelágas davásguvlui. Dát mearkkaša ahte rusttegiid ceggemat soitet šaddat vuostálaga sámi beroštumiid, erenoamážit dán guovllu boazodoalu. Bieggafápmoprošeavttat soitet dasto váikkuhit eanet boazoorohagaid go daidda maidda dát njuolga guoská. Dát lea danne go boazodoalus lea johtti doaibmavuoh-ki, sii johtet jahkodagaid mielde daid guohtumiid-da. Datte lea eahpevissis man stuorra negatiivva váikkuhusat bieggamillopárkkaid ceggemis lea bohccuide ja boazodollui. Dál eai leat vuos nu máŋga iskkadeami dán hárrái, ja iskkademiin mat leat čađahuvvon leat iešguđetlágan loahppabohtosat. Danne lea dehálaš ahte juohke áššis iskkaduvvojit váikkuhusat bures.

Dusten dihtii muhtin hástalusaid bieggafápmorusttegiid ceggemis boazodoalloguovlluin, lea Boazodoallohálddahus ovttas NVE:in almmuhan raportta. Raportii lea čohkkejuvvon dat dutkan mii dássážii lea dahkkon, ja boazodoallu rávvejuvvo mo galgá dahkat huksejeaddjiid ja almmolaš proseassaid ektui, ja huksejeaddjit rávvejuvvojit mo sáhttet garvit dárbbašmeahttun stuorra vahágiid boazodollui.

Vai bieggafápmorusttegiid hárrái šattašii ollislaččabut plánen, lea Oljo- ja energiijadepartemeanta ja Birasgáhttendepartemeanta ovttas álggahan guokte gaskaoami. 2005 rájes lea čađahuvvon fáddálaš riidoárvvoštallan visot dieđihuvvon ja ohccojuvvon bieggafápmoprošeavttain, main boazodoallu lea okta riidofáttáin. Dán barggus lei vel Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta fárus. 2007 dohkkehuvvojedje nationála njuolggadusat bieggafápmorusttegiid plánemii ja báikki válljemii. Njuolggadusat máinnašit dehálaš deasttaid maid galgá áimmahuššat plánedettiin, nugo boazodoalu, eará sámi ealáhusberoštumiid ja sámi kulturmuittuid ja -birrasiid. Bieggafápmohuksemis berrešii gal cegget stuorát rusttegiid, dohko gos leat doarvái ja heivvolaš biekkat, ávkkálaš infrastruktuvra ja gos vuostálasvuohta eará deasttaiguin dohkkehuvvo. Njuolggadusaid mildosis máinnašuvvojit meannudanprosedyrat bieggafápmoáššiide sámi guovlluin.

Njuolggadusat aiddostahttet ahte galgá geahččalit bures mielváikkuhit plána- ja konsešunproseassain go galgá čielggadit čuozahusaid, gávnnahan dihtii dakkár huksenguovlluid maid dohkkehit earret eará sámi beroštumit. Gos leat garra huksenberoštumit rávvejuvvojit fylkkagielddat ráhkadit regionála bieggafápmoplánaid, vai guoskevaš guovllut árvvoštallojit ollislaččat ja plána- ja konsešunmeannudeapmi nannejuvvo. Lassin lea vel Oljo- ja energiijadepartemeanta ja Birasgáhttendepartemeanta ráhkadan oaivadeami mii čiekŋuda mo regionála plánabargu sáhttá čađahuvvot. Oaivadeamis lea biddjon nu ahte bieggafámu regionála plánaid plánavuđđui gullá ahte galgá kártet daid guovlluid mat leat dehálaččat boazodollui.

Smávit čáhefápmorusttegiid huksen lea maŋimuš jagiid sakka lassánan. Dan oktavuođas lea Oljo- ja energiijadepartemeanta ovttasráđiid Birasgáhttendepartemeanttain mearridan njuolggadusaid smávit čáhcefápmorusttegiidda. Njuolggadusain leat oaivadeamit daidda fylkkagielddaide mat áigot ráhkadit regionála plánaid smávit čáhcefápmorusttegiidda, muhto Norgga čázádat- ja energidirektoráhttage galgá daid atnit konsešunmean­nudeamis. Fylkkagielddat ávžžuhuvvojit njuolggadusaid bokte vuoruhit ráhkadit plánaid dakkár guovlluid várás, gosa máŋggas áiggošedje hukset ja dakkár guovlluid várás, gos huksemat dáidet šaddat vuostálaga eará deasttaiguin. Boazodoalloguovlluin ávžžuhuvvo ahte dán ealáhusa deasttat leat plánain mielde sierra čielggadanfáddán. Kulturmuittut ja kulturbiras, maiddái sámi, leat eará ávžžuhuvvon čielggadanfáttát. Ovttaskas áššiid konsešunmeannudemiin galget árvvoštallanvuđđui gullat boazodoallu, sámi kulturmuittut ja eará sámi beroštumit.

Geahča maiddái Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 4.6.

20.3 Boazodoallu

Dál doaimmahuvvo sámi boazodoallu várre- ja meahcceguovlluin Finnmárkkus, Romssas, Nordlánddas ja Davvi-Trøndelágas, ja Møre og Romsdal, Mátta-Trøndelága ja Hedmárkku osiin.

Boazodoallu doaimmahuvvo oktiibuot riikka lagabui 140 gielddas, ja areálas mii buohkanassii lea sullii 40 pst. Norgga eananareálas dahje sullii 140 000 km2. Muđui leat Norgga boazodoallit hálddašan guohtumiid Ruoŧas Norgga ja Ruoŧa gaskasaš guovvamánu 9. b. 1972 guohtonkonvenšuvnna mielde. Vástideaddji leat ruoŧa boazodoallit hálddašan guohtumiid Norggas. Dát konvenšuvdna loahpahuvvui cuoŋománu 30. b. 2005, ja dál leat Ruoŧain šiehtadallamat ođđa guohtonkonvenšuvnna hárrái. Čujuhuvvo muđui dáidda Od.prp. nr. 75 (2004 – 2005) ja árv. O.nr. 98 (2004 – 2005).

Sámi boazodoallu lea hálddahuslaččat juhkkon 6 boazoguvlui, mat fas leat juhkkon boazoorohagaide, oktiibuot 82. Juohke orohagas doaimmahuvvo boazodoallu ovtta dahje máŋgga siiddas. Siiddat siskkildit ovtta dahje moadde siidaoasi. Juoh­ke siidaoasis leat dávjjimusat máŋga boazoeaig­gáda ja juohkehaččas boazomearka. Ealáhusas ledje oktiibuot 556 siidaoasi njukčamánu 31. b. 2007. Badjelaš 2850 olbmo gullet dáid siidaosiide. Sámi boazodoalu eanaš oassi lea Finnmárkkus, gos leat 398 siidaoasi ja vádjit 2100 olbmo. Cuoŋománu 1. b. 2007 lei boazolohku giđđaealus (ovdal miesseguoddima) sámi boazoguovlluin sullii 229 000.

Boazodoallu geavvá arktalaš buvttadansystemas mas ávkkástallá bohcco heiveheami davvi taigai ja tundrai. Boazu lea fysiologalaččat ja luonddus heivehuvvon dan luonddubirrasii, sihke go johtilit šaddá oanehis ja garra geassejahkodagas, ja geahpeduvvon doaimmas ja energimassimis dálvvi mielde. Doaimmaheaddjit ávkkástallet vel bohcco heivehemiid go jahkodagaid johtet ealuiguin guohtumiid gaskka. Bohcco lunddolaš johtin ja dan johtti doaibmavuohki lea dáid guovlluid optimála buvttadeami geađgejuolgečorgi ja boazodoallokultuvrra vuođđu, nu go dan birra dál diehtit.

Boazodoalus ealáhussan leat máŋga buori beali. Dat ovddasta álgoálggus buori ja jierpmálaš resursaávkkástallama marginála várre- ja meahcceguovlluin. Dat lea oassin ealáhuslaš girjáivuhtii, ja dat lea sámi kultuvrra guovddáš guoddin. Boazodoallu ealáhussan, kultuvran ja eallinvuohkin lea máŋggaláhkai áibbas erenomáš sihke nationála ja riikkaidgaskasaš oktavuođas. Danne dat ánssáša buori fuomášumi ja guovdilastima dahkkár doaimmain mat sáhttet sihkarastit, ovddidit ja nannet ealáhusa. Lassin lea vel dehálaš leat dihtomielas dan buorrevuhtii mii boazodoalus lea, go bisuha ealáhusaid ja almmolaš bálvalusaid boaittobeal Norggas. Máŋgga sajis lea boazodoallu ealli giliide dat guovddáš váikkuheaddjin .

20.3.1 Boazodoallopolitihka bajimus ulbmilat ja váikkuhangaskaoamit

Dat ulbmilat ja rávvagat mat leat vuođđun boazo­doallopolitihkkii leat mielde Sd.dieđ. nr. 28:s (1991 – 1992) Nana bissovaš boazodoallu,ja dat muddemat ja ođđa momeanttat mat leat deattuhuvvon Stuorradikki meannudettiin jahkásaš boazodoallošiehtadusproposišuvnnaid ja jahkásaš stáhtabušeahta meannudettiin. Váldostrategiija lea ásahit ceavzilat boazodoalu. Dáinna oaivvilduvvo dakkár boazo­doalu mas lea ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš ceavzilvuohta. Dát golbma mihtu leat gaskaneaset oktavuođas: Ekologalaš ceavzilvuohta bidjá vuođu ekonomalaš ceavzilvuhtii ja ekologalaš ja ekonomalaš ceavzilvuohta ovttas dahket vejolažžan ovddidit kultuvrralaš ceavzilvuođa.

Dat guokte guovddáš gaskaoami mainna galggašii juksat boazodoallopolitihkalaš mihtuid leat boazodoalloláhka ja boazodoallošiehtadus. Ođđajagimánus 2007 ovddidii ráđđehus ođđa boazodoalloláhkaevttohusa. Stuorradiggi dohkkehii lága ja dat bođii fápmui suoidnemánu 1. b. 2007 rájes. Ođđa lága ferte geahččat ráđđehusa ja Stuorradikki ceavzilis boazodoalu mihtu oktavuođas. Dat ođđa láhka lea dehálaš veahkkin ollislaš boazodoallopolitihka barggus, mas visot gažaldagat árvvoštallojit ovttas. Láhka lea vuođđuduvvon dasa ahte boazodoallu lea biologalaš resurssaid duohken, ja ahte dáid atnin ferte leat ceavzil guhkitáiggi perspektiivvas. Boazodoallu lea ealáhus, seammás go das lea guovddáš mearkkašupmi sámi kultuvrii. Dál lea láhččon ahte ealáhusas sáhttá leat eanet siskkáldas hovden. Seammás leat hábmejuvvon ráŋggáštanregelat mat addet eiseválddiide láhkavuođu čuovvolit, daid háviid go siskkáldas iešstivrejupmi ii doaimma, dahje go dat dárbbášuvvo resursavuođu dahje eará servodatberoštumiid dihtii.

Dál bargojuvvo diehtojuohkimiin boazodoalu ektui, man áigumuššan lea ahte ealáhusas ohppet lága mearrádusaid birra, nu ahte dat ođđa gaska­oamit bohtet sadjái nu johtilit ja beaktilit go vejolaš. Erenomáš dehálaččat leat geavahanregeliid mearrádusat, ja boazodoalliide galgá bures čilget mo geavahanregelat ráhkaduvvojit. Dohkkehuvvon geavahanregelat šaddet resursahálddašeami vuođđun ovddasguvlui, ja leat eaktun dasa ahte lágas galget máŋga mearrádusa muđui geavahuvvot, masa gullet mearrádusat oalgeordnejuvvon rekrutterenoasi ođđaásaheami ja ásaheami birra. Dán diehtojuohkimis leat sihke čálalaš dieđut, diehtojuohkinčoahkkimat ja njuolga oaivadeapmi.

Boazodoallošiehtadus lea boazodoallolága bálddas dat dehálamos gaskaoapmi juksat boazodoallopolitihka mihtuid. 2007/2008 boazo­doallošiehtadusas lea dábálaš rámma 97 milj. ruvnno. Dát lea 4,5 milj. ruvnno lasáhus 2006/2007 boazodoallošiehtadusa ektui. Boazodoallošiehtadusa dehálamos mihttun lea láhčit dili bohcco­bierggu lassi johtui, ja oalgguhit ealáhusa eanemus vejolaš njuovvamii ja árvoháhkamii dihto rámmaid siskkobealde. Dat doaimmat mat leat 2007/2008 boazodoallošiehtadusas, masa maid gullá joatkit sierra árvoháhkanprográmmain boazodili várás, nannejit dan joraheami mii lea maŋimuš jagiid leamaš boazodoallošiehtadusa gaskaomiin, namalassii eanet ealáhusguvlui, ja heiveheapmi daid boazodoalliide guđiin lea boazodoallu váldo­ealáhussan. Dál lea ođđa boazodoallošiehtadus sohppojuvvon 2008 – 2009 šiehtadusjahkái, mas gaskaomiid geavaheapmi jotkojuvvo dáinna hálttiin. Stuorradiggi eaktuduvvo dábálaš láhkai meannudit proposišuvnna ovdal geasi.

Jahkásaš boazodoallošiehtadallamiid oktavuođas lea Sámedikkis áicisajádat, ja čuovvu šiehtadallamiid. Ovdal šiehtadusšiehtadallamiid meannuda Sámediggi iežas árvalusaid boahttevaš šiehtadallamiidda. Dán árvalusa vuođul, dollo čoahkkin gaskal Sámedikki ja Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta politihkalaš jođihangotti ovdal go Stáhta ovddida fálaldagas. Geahča maiddái Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 10.5.

20.3.2 Hástalusat

Boazodoalu hástalusat leat ollu ja seagážat. Ain lea muhtin sajiin Finnmárkkus viehka stuorra hástalus gaskavuođas gaskal dan maid guohtumat girdet ja resursavuođu. Dasto váilot dán guovddáš boazo­doalloguovllus moanat rámmaeavttut boazodoalu hárrái. Stáđis rámmaeavttut boazoealáhussii lea dárbbašlaš eaktun jus galggaš sáhttit ásahit oadjebasvuođa ja einnostanvuođa boazodilis, ja juridih­kalaš gaskaomiide beaktilis čuovvoleami. Dán oktavuođas gullet rámmaeavttut guovllu-, orohat- ja siidarájáide, guohtonáiggiide ja boazolohkui. Romssa boazoguvlui lea váldohástalussan unnán dálveguohtun, stuorra massimat boraspiriid geažil ja oppalaš heajos ekonomiija. Nordlándda ja Davvi-Trøndelága boazoguovlluide lea váldohástalussan sihkarastit areálaid ja go leat stuorra massimat boraspiriid geažil. Mátta-Trøndelága/Hedmárkku boazoguvlui lea váldohástalussan sihkarastit buriid doaibmalaš diliid, ja doarvái areálaid maŋŋil go boazodoallu máŋggaid vuoigatvuođanákkuid čađa eanaeaiggádiiguin, lea guovllus massán guohton­eatnamiid. Dasto lea visot guovlluid hástalussan ealáhusdoalliide lasihit árvoháhkama ja buoridit buvttadan- ja gálvojohtolađđasiid gaskasaš oktiiordnema.

Sihkarastit, ovddidit ja nannet boazoealáhusa mearkkaša gáibideaddji hástalusaid sihke ealáhussii ja hálddašeapmái. Resurssalaš hástalusaid ferte johtilit čoavdit. Dán barggus lea iešguđet doaimmaheaddjiid gaskasaš oktasaš duohtavuohtaáddejupmi ja ovttasdoaibma mearrideaddji eaktun. Dát gáibida nana diehtodási politihkkáriid ja eiseválddiid gaskkas, boazodoalu iešguđet beliid birra ja nuppástuhttinproseassaid ja sivvadilálašvuođaid ektui. Dušše oktasaš rahčamušaid ja ovttasbarggu bokte lea vejolašvuohta juksat daid mihtuid mat leat biddjon.

20.3.3 Boazodoalu rámmaeavttuid mearrideapmi

Čielga rámmaeavttut boazoealáhussii lea eaktun juksat ceavzilis boazodoalu mihtu. Eiseválddiide lea danne vuoruhuvvon doaibman mearridit váilevaš rámmaeavttuid. Dát guoská mearridit rájáid gaskal boazoguovlluid, orohagaid, siiddaid, ja guohtonáiggiid ja boazologu.

Ráđđehus lea erenomážit gidden fuomášumi mearridit dárbbašlaš rámmaeavttuid ođđa boazodoallolága implementerema oktavuođas, ja sierra doarjagiid bokte lea láhččon nu ahte orohagat johtilit ožžot ráhkaduvvot geavahanregeliid, maiddái guohtongeavahanregeliid ja siiddaid bajimuš boazologu.

20.3.4 Boazodoalu areálat

Boazodoallu lea ealáhus mii lea areálaid duohken, sihke marginála guohtoneatnamiid ja bohcco dárbbus máŋggalágan jahkodatguohtoneatna­miidda ja daid gaskasaš johtolagaid geažil. Olmmošlaš doaibma boazoguohtumiin boahtá lassin dan muosehuhttima mii lea luonddus, earret eará boraspiriid geažil, mat álo leat leamaš doppe gos bohccot leat.

Boksa 21.1 Lulli-Trøndelága várreguovlluid oktasaš politihkka

Sámediggi, Eanandoallo- ja biebmodeparte­meanta, Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ja Birasgáhttendepartemeanta leat mielde čađaheamen prošeavtta Bedre dialog mellom kommunene og reindriftsnæringen/forvaltingen – Felles politikk for fjellområdene.Prošeavtta jođiha fylkkamánni, ja boazodoallohálddahus ja boazodoalu guovllustivra leat dehálaš oassálastit.

Prošeavtta duogáš lea ahte Mátta-Trøndelága várreguovlluin, mat leat Essand, Riast-Hyllingen ja Femund boazoorohagaid oassin, leat riiddut areálageavaheami dáfus, vuosttažettiin bartahuksema ja meahccejohtolaga oktavuođas. Boazoealáhus dovdá iežas duvdojuvvon eret go lea dađis eanet doaibma boazoguohtoneatnamiin ja daid lahka. Eanaeaiggádat dovdet ahte sin vejolašvuođat ealáhusovdánahttimis meahcis/várreguovlluin gáržžiduvvojit sámi ealáhus­doaimma geažil. Areálageavahanriiddut leat belohahkii bistán máŋggaid buolvvaid, muhtin riiddut leat čovdojuvvon, earát leat fas ihtán áiggi mielde. Boazodoallu ja eanadoallu leat dán guovl­lus guokte lobálaš ealáhusa, main goappašiin leat stuorra hástalusat rašonaliserema, ođđajurddašeami ja molssaevttolaš ealáhusovdánahttima gáibádusaid hárrái. Dákkár perspektiivvas lea fylkkamánni čujuhan ahte dál lea dehálabbo go goassige ovdal ahte sierranas beroštumit ságastallagohtet ja gávdnet oktasaš vuođu mo ovttas eallit ja ovttas bargat. Ovttasbargoprošeavttas leat mielde moanat doaimmahead­djit ealáhusain, hálddašeamis ja politihkas. Vuolggasadjin lea dáhttu ovddidit oktasaš áddejumi daid riidduide mat leat regiovnnas ja ásahit oktavuođa ja dialoga iešguđet beroštumiid gaskka.

Prošeavtta vuosttaš muttus galget boazo­guovllus daid maŋimuš 30 – 40 jagiid teknalaš duohtadeamit kártejuvvot ja guorahallot mo dát leat váikkuhan boazodillái. Guoskevaš dutkan geavahuvvo, ja dan oktasaš deaivvavuođu vuođul galgá digaštallan jotkojuvvot. Dialogakonferánsa dollojuvvui njukčamánus 2007. Máŋga raportta galget čállojuvvot prošeavtta barggadettiin, ja loahpparaporttas galgá gávnnahit ávkkálaš doaimmaid riidduid čoavdimii. Prošeavtta galggašii sáhttit geavahit dakkár guovlluinge riikkas gos leat sullasaš riiddut.

Visot boazoguovlluide lea oktasaš dat ahte eai leat ollu bohccot (boazolohku juohke km2) hui stuor­ra areálain. Vaikke eai leat ollu bohccut orohat­dásis, de sáhttet duohtadeamit boazoguohtumiin liikká leat viehka mearkkašahttin boazodollui. Boazodoallu geavvá gávcci sierranas jahkodatguohtumiin. Juohke jahkodagas leat ráddjejuvvon areálat maid sáhttá atnit guohtumii, ja sáhttá šaddat nu ahte olles eallu ferte čohkkejuvvot uhca guvlložii. Dát lea áinnas giđđadálvvi go eanaš guohtun ii leat olámuttus go lea muohttaga ja jieŋa vuolde. Dalle leat viehka ollu bohccot daid areálain gos lea guohtun, ja dát kapasitehta lea mearrideaddjin dasa galle bohcco orohagas sáhttet leat guohtumiin jagi botta.

Boazoguohtumiin leat maŋimuš logenearjagi sakka lassánan duohtadeamit ja muosehuhttimat. Njuolga váikkuhusat duohtademiin ja muosehuhttimiin sáhttet leat ahte massá oalát daid guohtumiid maidda huksejuvvo dahje gilvojuvvo, ja ahte bohtet hehttehusat bohccuid johtolagain. Eahpe­njuolga váikkuhusat sáhttet leat boddosaš massimat dahje guohtumiid das birra ii sáhte nu bures geavahit, ja lassibargi boazodoallái ja hušša bohccuide. Máŋga smávit duohtadeami ja muosehuhttima ollislaš beaktu lea dávjá stuorát go oktiibuot buot duohtadeamit galggašedje bearihit. Dát lea danne go guohtumat biđgejuvvojit bihtáide, maid lea váttis ovttastahttit bohcco dárbbuide go galget leat maŋŋálas «rabas guovllut» ja johtolagat. Boazo­guohtumiid ná fragmenteren lea leamaš, ja veadjá ain leat, okta daid duođalamos áitagiid dálá boazodollui.

Stuorra hástalussan lea oažžut áddejumi boazodili areáladárbui ja mo iešguđet doaimmat váikkuhit boazodoalu. Buoret áddejupmi šaddá ee. go gulahallá guoskevaš beroštumiiguin, ležžet dal almmolaš dahje priváhta beroštumit. Boazodilli ferte ieš leat doaibmi dán barggus ja searvat daid arenain gos areálaatnima eavttut digaštallojit ja mearriduvvojit. Dasto lea dehálaš ahte boazodoalu areálaatnin boahtá oidnosii buvttadeaddji ja doaibmi boazodoalu bokte.

Sihkarastin dihtii boahttevaš birgennávccalaš boazodoalu, dárbbašuvvo buorebut sihkarastit boazodoalu areálaid, ja áinnas daid areálaid mat dárbbašuvvojit ceavzilis boazodollui. Vai dán oažžu áigái, de lea Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta nugo boazodili ovddasvástideaddji fágadeparte­meantan, oaidnán dárbbašlažžan nannet departemeanttaidgaskasaš ovttasbarggu, ja dan bokte láhčit dili nu ahte sámi boazoguovlluin eanet jurddaša ollislašvuođa areálahálddašeami dáfus. Bargu lea lágiduvvon prošeaktan. Prošeavtta hovde stivren­joavku mas guoskevaš departemeanttat leat mielde, nugo Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta, Birasgáhttehdepartemeanta, Gielda- ja guovlo­departemeanta, Bargo- ja searvadahttindepartemeanta, Oljo- ja energiijadepartemeanta, Suodjalus­departemeanta ja Justiisadepartemeanta. Stivren­joavkku jođiha Eanandoallo- ja biebmodeparte­meanta. Joavku ovddasvástida oainnusin oažžut ja konkretiseret dárbbuid ja vejolašvuođaid, ja juoh­kit ovddasvástádusa daid doaibmasurggiid čuovvoleami ektui maid stivrenjoavku dáhttu dárkilat čielggadit ja árvvoštallat. Dás eaktuduvvo ahte dan čuovvolit ovddasvástideaddji departemeanttat, dahje jo departemeanttaidgaskasaš bargojoavkkut mat addon mandáhta ja áigemeari siste, raporterejit stivrenjovkui. Dáid raporttaid vuođul sáhttá stivrenjoavku ovddidit konkrehta doaibmaevttohusaid ovddasvástideaddji departementii. Evttohusat sáhttet ee. guoskat gustojeaddji regeliid nuppástusaide, ja evttohusaide mat láhčet dili buoret dialogii ja ovttasdoibmii gaskal boazodili ja eará meahccegeavaheaddjiberoštumiid. Earret dan ahte evttohusat sáhttet leat veahkkin juksat prošeavtta mihtuid, de galget evttohusat vel leat veahkkin deavdit nationála ja riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid sámi boazodili ektui.

20.3.4.1 Areálahálddašeapmi boazoguohtuneatnamiin

Plána- ja huksenláhka lea guovddáš láhka boazo­guohtoneatnamiid areálahálddašeamis. Boazo­doalu guovllustivrrat leat gulaskuddanásahus ja vuosttušeiseváldi gielddaplána areálaoasi ja muddenplánaid ektui, ja dat sáhttet váidit sierralohpemearrádusaid. Guđege boazoguohtonguovlluid boazodoallohálddahus lea dáid áššiide fágalaš ráđđeaddi orohatstivrraide ja guovllustivrraide, ja guovllustivrraid čállingoddi.

Ráđđehus lea Plánaláhkalávdegotti evttohusa vuođul ovddidan Od.prp. mas lea plána- ja huksenlága ođđa plánaoassái evttohus, gč. 7.6 ja 20.2.1 kap. Láhkaevttohusas lea ráđđehusa mielas leamaš dehálaš láhčit dili nu ahte boazodoalu areáladilli sáhttá buoriduvvot, dan bokte ahte plánat garrasabbot galget oainnusin oažžut boazodili dárbbu ja beroštumiid. Seammás láhččo dilli nu ahte boazodili beroštumit galget áimmahuššot iešguđet plánaproseassain. Evttohus sisttisdoallá ee. ahte lága mielde galget plánat sihkarastit sámi ealáhusaid luondduvuođu, ja leat veahkkin čađahit riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid lága ovddasvástádus­suorggi siskkobealde. Dán oktavuođas čujuhuvvo ahte eamiálbmogiid vuoigatvuođaid suodjaleamis areála- ja plánaoktavuođas lea ON-konvenšuvdna 1966 siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid hárrái 27 artihkal hui guovddážis. Dát guoská vel 1992 konvenšuvdnii biologalaš máŋggabealátvuođa birra, ja ILO-konvenšuvdnii nr. 169 eamiálbmotvuoigatvuođaid birra.

Dasto láhččo láhkaevttohusas dilli nu ahte galget leat oktasaš plánenbarggut daid guovlluin main stáhta, regionála plánaeiseválddit ja gielddat ovttas ovddásvástidit čoavdit dakkár plánabargguid main lea regionála dahje nationála mearkkašupmi. Plánat mat sihkarastet boazodoalloareálaid sáhttá leat dakkár guovlu. Regionála plánaid sáhttá ráhkadit dakkár áššiide mat gusket máŋgga gildii. Dákkár plána dárbbu galgá fylkkadiggi (regionála plánaeiseváldi) mearridit, ovttasráđiin guoski gielddaiguin ja orgánaiguin, ja mearridettiin regionála plánastrategiija. Dákkár plánii sáhttá dohkkehuvvot plánamearrádus mii sáhttá gieldit álggahit dárkilat čilgejuvvon huksen- ja rusttetdoaimmaid. Ráđđehus čujuha ahte boazodoalu ektui dárbbaša rasttildit máŋgga gieldda rájáid, go bohccot dárbbašit máŋggalágan ealáhaga jagi botta, mii fas dávjá mearkkaša ahte rasttilduvvojit gielddaráját ja fylkkaráját.

Boazodoalloberoštumit bohtet vel dasto čielgasabbot ovdan láhkaevttohusas, go leat evttohuvvon ođđa regelat areálaulbmiliid, deastaavádagaid ja mearrádusaid hárrái. Namuhuvvon nuppástus­evttohusat oktan sierralohpemearrádusa gáržžidemiin ja go boazodili vuosttušlohpi iešguđet plánaide joatkkašuvvo, leat Ráđđehusa árvvoštallamiid mielde dehálaččat go galgá sihkarastit boahtteáiggi areálavuođu ceavzilis boazodollui. Evttohuvvo vel ahte Sámediggi oažžu vuoigatvuohta ovddidit vusttuša plánaide daid áššiin mat leat sakka mearkkašahttin sámi kultuvrii ja ealáhus­doaimmaheapmái. Go leat vuostálasvuođat boazodoalloberoštumiin, de galget guovllustivrrat čilget ealáhuslaš árvvoštallamiid, ja Sámediggi galgá fas čilget eanet oppalaš politihkalaš árvvoštallamiid.

20.3.4.2 Boazodoalloareálaid árvoluohkádeapmi

Gieldda ja regionála areálahálddašeamis lea hástalussan ahte ii leat makkárge árvoklassifiseren boazodoalu areálaatnima hárrái. Boazodoallohálddahusas lea vuoruhuvvon bargun ráhkadit vuogi mo lokaliseret daid areálaid mat leat dehálaččat sihkarastit ceavzilis boazodoalu. Vuohki galgá vuolggahuvvot dálá areálageavahankárttaid árvoklassifiseremis. Areálageavahankárttat leat orohagaid mielde digitála kárttat, ja gokčet visot boazoguohtoneatnamiid Norggas.

Ráđđehus čujuha leat dehálažžan ahte boazo­doallu oassálastá árvoklassifiserema ráhkadeami oktavuođas. Kárttat leat dehálaš veahkkin gieldda ja fylkkagieldda plánaproseassaide, go dat čalmmustahttet boazodoalu areálaatnima, ja soitet sáhttit stivret dárbbašlaš doaimmaid dakkár guovlluide mat eai nu garrasit váikkut boazodoalu. Dát ii mearkkaš ahte maŋimuš namuhuvvon guovllut adnojit luvvejuvvon boazodoaluss dahje eai leat dasa mávssolaččat.

20.3.4.3 Váikkuhusčielggademiid láhkaásahusat

Váikkuhusčielggademiid láhkaásahusat leat dehálaččat veahkkin kártet iešguđetlágan plánaid ja doaibmabijuid vejolaš váikkuhusaid boazodollui. Gustojeaddji láhkaásahus váikkuhusčielggademiid birra plána- ja huksenlága vuođul, bođii fápmui cuoŋománu 1.b. 2005. Dan ektui go ovdalis láhkaásahus, dagaha ođđa láhkaásahus ahte dárkilat definerejuvvon doaibmabijuid ja plánaid geažil, soaitá fertet čielggadit váikkuhusaid jus dain soitet leat váikkuhusat boazodollui. Dasa lassin deattuhuvvo ahte doaibmabiju dahje plána váikkuhusaid árvvoštallamis, de galgá árvvoštallat doaibmabiju kumulatiivva mihtilmasvuođa eará čađahuvvon ja plánejuvvon doaibmabijuid ektui dan doaibmabiju váikkuhanguovllus. Doppe gos boazodoalloberoštumiide dát čuohcá, galget plánaid ja doai­bmabijuid ollislaš beavttut árvvoštallot juohke boazoorohagas. Dasto lea boazoáiddi guhkkodat oaniduvvon 50 km:s 30 km:i go galgá árvvoštallot galgá go das čielggadit váikkuhusaid.

20.3.4.4 Boazodoalu bággolonistanohcamat Lulli-Trøndelágas/Hedmárkkus

Boazodoallovuoigatvuođa geográfalaš duhkodat lea dakkár fáddá mii maŋimuš jagiid lea leamaš guovddáš áššin. Fuomášupmi lea sakka leamaš Alimusrievtti mearrádusa vuođul 1988 Korssjøfjell-áššis. Alimusriekti gávnnahii ahte dihto dárkilat čilgejuvvon guovllus boazoguovlluid hálddašanrájáid siskkobealde, ii lean ásahuvvon boazodoallovuoigatvuohta dološ áiggi rájes geavaheami vuođul. Dán duomu rádjai ledje sihke ealáhusa ja hálddašeami beales bidjan vuođđun ahte boazoguovlluin lei vuoigatvuohta boazodollui. Sd.dieđ. nr. 28:i (1991 – 92) Nana bissovaš boazo­doallu, giddejuvvui dán dilálašvuođas sakka fuomášupmi, ja evttohuvvojedje nuppástusat boazodoalloláhkii. Vai galggai čoavdit boazodoallo­vuoigatvuođa geográfalaš duhkodatgažaldaga, de nuppástuhttui boazodoalloláhka 1996:s nu ahte lágas boahtá njuolga ovdan ahte boazosápmelaččaid vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat gustojit sámi boazoguovlluid dálá rájáid siskko­bealde, earret jus eará ii čuovo sierra riektediliid. Lassin vel nuppástuhttui boazodoallolága bággo­lonistanvuođđu nu, ahte stáhta sáhttá addit lobi bággolonistit boazodoallovuoigatvuođa vejolaš areálaid sámi boazoguovlluin, ja dalle go duopmo­stuolut leat gávnnahan ahte boazodoallovuoigat­vuohta ii gusto.

Alimusriekti celkkii duomu 1997:s Aursundenáššis. Alimusriekti gávnnahii ahte ovtta guovl­lus sámi boazoguovllud hálddašanrájáid siskko­bealde, ii lean ásahuvvon boazodoallovuoigatvuohta. 1998/1999 šiehtadusa boazodoallošiehtadallamiid oktavuođas ovddidii Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvi (NBR) gáibádusa ahte eiseválddit galget dárkilat čielggadit mo áigot čuovvolit dan dili mii lea čuožžilan máttasámi guovlluin maŋŋil Alimusrievtti duomu Aursundenáššis. Dalá Ráđđehusas bođii čielga dáhttu ahte galgá sihkarastit máttasámi boazodoalu ealáhusvuođu, ja eaktuduvvui ahte dát sihkarastin vuosttažettin galggai leat láigošiehtadusaid bokte. Čujuhuvvo Sd.prp. nr. 49:i (1997 – 98) ja Sd.dieđ. nr. 18:i (1997 – 98). 1998 gáibidii Riast-Hylling boazoorohat boazodoallolága § 31 vuođul bággolonistit boazoealáhaga daid guovlluin mat siskkilduvvojit Alimusrievtti 1897 ja 1997 mearrádusaide, sullii 121 njealljadaskilomeh­tera areála. Dasto sáddii Femunden boazoorohat 1999:s bággolonistangáibádusa boazoealáhahkii sullii 260 njealljadaskilomehtera areála Korssjøfjelletis ja dan birrasiin.

Bággolonistanohcama vuođul nammadii Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta šiehtadal­lanlávdegotti man mandáhtan lei ráhkadit guhkesáiggi guohtonšiehtadusevttohusa Aursundenguvlui. Stáhta šiehtadallanlávdegoddi lágidii šiehtadallamiid ja soabai boazoguohtonšiehtadusa nammaduvvon eanaeaiggátlávdegottiin mii ovddastii eanaš eanaeaiggádiid. Boazoguohtonšiehtadus mearkkašii ee. sullii 40 km maŋŋálas rádjaáiddi ceggama. Maŋit áiggis čájehuvvui ahte dušše 38 pst. eanaeaiggádiin dáhtto guorrasit sohppojuvvon šiehtadussii. Dasto muitalii Riast-Hylling boazoorohat ahte eai sáhttán dohkkehit šiehtadusa, ja doalahedje bággolonistanohcamušaset.

Maŋŋil máŋga oktavuođačoahkkima sáddejuvvui 2003 čavčča ođastuvvon šiehtadus vuolláičállimii guoski eanaeaiggádiidda Aursunden davá­bealde. Eanaš eanaeaiggádat guorrasedje dán šiehta­dussii. Sámediggi, boazodoallu, dan stivrenorgánat ja luonddugáhttenberoštumit eai datte dorjon šiehtadusa sisdoalu. Vaikke nu lei, de sáddii Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta ohcama Plassje gildii oažžut lobi cegget áiddi plána- ja huksenlága mearrádusaid mielde. Plasssje gielddastivra hilggui ohcama. Hilgun váidui, ja sáddejuvvui Mátta-Trøndelága fylkkamánnii loahpalaš mearrideapmái. Guovvamánus 2006 meannudii fylkkamánni departemeantta váidaga dainna bohtosiin ahte Plassje gieldda hilgun doalahuvvui.

Plassjeguovllus leat guhká leamaš riiddut gaskal eanadoalu ja boazodoalu. Riidduid mahtodat lea molsašuvvan. Vaikke leat leamaš máŋggalágan čoavddavuogit daid riidduide mat leat leamaš, de leat eanaš riiddut čovdojuvvon go leat soahpan dáhtolaš šiehtadusaid. Alimusrievtti mearrádus Aursundenáššis ja Korssjøfjelletis ii leat dagahan ahte riiddut dán guovllus leat geahpeduvvon. Dása lea sivvan ahte bohccot ain bahkkejit dáid guovllui-de ja ahte dat guhtot gittiidge. Eanaeaiggádat čujuhit váilevaš guođoheapmái ja čuovvoleapmái boazoeaiggádiid beales Alimusriekteduomu dáfus. Boazoeaiggádat fas bealisteaset čujuhit dasa ahte duopmu lea ásahan lobálaš boazodollui rájá maid lea veadjemeahttun doallat, ja ahte eanaeaiggádat fertejit sihkarastit gittiideaset áiddiiguin.

Ráđđehus áiggošii gávdnat čovdosa dán bistilis riidui, čovdosa mii sihke sihkarastá máttasámi boazodoalu buori vuogi mielde ja dán guovllu doaibmi eanadoalliid. áiggan lea olahit dáhtolaš čovdo­siidda eanaeaiggádiiguin. Dan oktavuođas lea Ráđđehus Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta bokte láhčán dili ođđa boazoguohtonšiehtadusaid šiehtadallamiidda Aursundenguvlui. Dáid šiehtadallamiid mandáhta lea Stáhta beales ahte galgá šiehtadallat guhkesáiggi boazoguohtonšiehtadusaid, mat sihkarastet sihke guovllu boazodoalu ja doaibmi eanadoalliid ealáhusvuođu. Muhtin guovl­luin eaktuda dát ahte ceggejuvvojit áiddit. áiddiid ággan lea heađuštit bohccuid vahágahttit eanadoalloareálaid, sihkarastit doarvái guohtuma doaibmi oapmedoaluide, ja buoridit doaibmadilálašvuođaid sihke eanadoallái ja boazodollui. Muđui galget áiddit ceggejuvvot nu ahte dat eai leat nu sakka vahágin guovllu fuođđuide ja olgunastindoaimmaide. Jahkemolsašumis sohpe Stáhta šiehtadallanlávdegoddi ja eanaeaiggádiidlávdegoddi davábeal Aursundena ođđa boazoguohtonšiehtadusa. Korsjøfjelletisge leat maŋimuš áiggiid leamaš šiehtadallamat, ja dáppege leat šiehtadallanlávdegottit boahtán ovttaide šiehtadusa hárrái. Dan duhkodah­kii go ovttaskas eanaeaiggádat eai guorras šiehtadusbohtosii mii lea šiehtadallon, soaitá ráđđehus fertet árvvoštallat guohtunvuoigatvuođaid bággolonistit.

20.3.4.5 Konsultašuvnnat

Stuorát huksendoaimmain ja gáhttenevttohusain (gč. 20.2 kap.) ferte ráđđádallat boazodoaluin. Dákkár áššiin ii leat doarvái dušše ráđđádallat Sáme­dikkiin. Lea dehálaš ahte lágiduvvo buriid proseassaide mat čuvvot ráđđádallanortnega ulbmila, ja galggašii gal juohke boazoorohagain ráđđádallat.

20.3.5 Boazodoalu vearut ja divadat

Jahkásaš boazodoallošiehtadallamiid oktavuođas lea Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvi (NBR) máŋgii ovddidan gáibádusa vearuide ja divadiid hárrái boazodoalus, maŋimuš 2007/2008 boazo­doallošiehtadusa šiehtadallamiin. 2006/2007 boazo­doallošiehtadusa šiehtadallamiin čielggaduvvui politihkalaš dásis ahte galgá nammaduvvot bargojoavku mii galgá árvvoštallat mađđása go 1982:s jorai divatluvven nu ahte šattai lassi doarjagin. Dás čujuhuvvo Sd.prp. nr. 64 (2005 – 2006) 2006/2007 boazodoallošiehtadusa birra 4.8 kapihttala máinnašeapmái. 2006 čavčča nammaduvvui bargojoavku mas ledje Finánsadepartemeantta áirasat ja Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta golbma olbmo. Bargojoavku ovddidii raporttastis skábmamánu 2006.

NBR ovddidii 2007/2008 boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid oktavuođas dievas buhtadus-/luvvengáibádusa divadiidda dan anu ja oastima ovddas mii boazodoalus lea doallofievrruid oktavuođas. Sámediggi lea dievasčoahkkimisttis, go meannudii jagi 2007/2008 boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid, ovddidan árvalusa mii vástida NBRa gáibádussii oažžut olles buhtadusa/beassama divadiin. Maiddái dainge šiehtadallamiin, mat leat jagi 2008/2009 boazodoallošiehtadusa olis, lea NBR gáibidan olles buhtadusa/beassama divadiin.

ášši máinnašuvvo boazodoalloproposišuvnnas mii ovdanbiddjo 2008 giđa.

20.3.6 Strategiijat ja doaibmabijut

  • Ráđđehus áigu vuoruhit rámmaeavttuid barggu, ja dása giddejuvvo fuomášupmi ođđa boazodoallolága implementerema oktavuođas. 2008 bušeahtas lea juolludeapmi mii láhčá dili nu ahte sáhttá dohkkehit dárbbašlaš rámma­eavttuid.

  • Ođđa boazodoallolága implementeremis, lea geavahanregeliid hábmen dehálaš. Lága mearrádusaid mielde geavahanregeliid birra, lea boahtán reaidu resursahálddašeapmái mas boazodoalus alddes lea guovddáš sajádat, muhto mas eiseválddit máŋggaláhkai leat láhčán ja áigot láhčit dili dasa ahte dát šaddá buorre proseassan.

  • Ráđđehus lea álggahan prošeavtta man ulbmilin lea nannet departemeanttaidgaskasaš ovttasbarggu vai lasihuvvošii fuomášupmi areálahálddašeami ja boazodoalu birra, ja láhčit dili vai buorebut sihkarastojuvvojit boazo­doalloareálat. Prošeavtta jođiha Eanan­doallo- ja biebmodepartemeanta. Visot guoski departemeanttat oassálastet barggus.

  • Ráđđehus lea Od.prp. plána- ja huksenlága ođđa plánaoasi birra ovddidan nuppástusevttohusa mii buorida lága vai lea buorebut reaidun, mii fas nannosabbot oainnusin oažžu boazo­doalu dárbbuid ja beroštumiid, ja seammás láhčá dili dasa ahte boazodoalu beroštumit áimmahuššojit iešguđet plánaproseassain.

  • Barggadettiin oainnusin oažžut boazodoalu areálaanu, galgá boazodoalu areálain ráhkaduvvot árvoklassifiseren. Dát árvoklassifiseren galgá leat guovddáš reaidun gieldda ja regionála plánemis.

  • Guoski departemeanttat galget ain doaibmilit searvat Mátta-Trøndelága fylkkamánni prošeavttas «En felles politikk for fjellområdene i Sør-Trøndelag». Go prošeakta gárvána, de galgá prošeavtta sáhttit geavahit dakkár guovlluinge riikkas gos leat sullasaš riiddut.

  • Ráđđehus áiggošii gávdnat čovdosa daid bistilis riidduide Plassjeguovllus, sihkarastin dihtii máttasámi boazodoalu buori láhkai. Maŋŋil šiehtadallamiid orrot dál šaddamin dáhtolaš čovdosat, muhto dan duhkodahkii go ovttaskas eanaeaiggádat eai guorras šiehtadusbohtosii mii lea šiehtadallon, soaitá ráđđáhus fertet árvvoštallat guohtunvuoigatvuođaid bággolonistit.

  • Go leat stuorát doaibmabijut boazoguovlluin, ja maiddái stuorát gáhttenguovlluid ja huksen­doaimmaid evttohusaid oktavuođas, de galgá boazodoalu beroštumiiguin ráđđádallat. áigumuššan lea dákkár áššiin hábmet dárkilat njuolggadusaid ráđđádallanprosessii.

20.4 Guolástus- ja áhpedoalloealáhus

Soria Moria-julggaštus dieđiha ođđa ollislaš riddopolitihka. Soria Moria-julggaštus deattuha dasto mearrasuorggi leat ovtta daid viđa vuoruhansurggiin main Norggas leat erenoamáš ovdamunit.

Riddo- ja guolástuspolitihkka galgá leat veahkkin guhkitáigásaš ja birrasa dáfus dohkálaš árvoháhkamii olles servodahkii, ja seammás dagahit vuoiggalaš riggodatjuogadeami. Ráđđehusa višuvdnan lea ahte miehtá rittu galgá leat vejolaš doalahit nana servodagaid. Dárbu lea ražastit vai galgá olahit ođasteami ja ovdánahttima, seammás go áimmahuššá báikkálaš servodagaid main leat stuorra nuppástuhttinhástalusat.

Boksa 21.2 Sámi guolástusdutkanfierpmádat «Fávllis»

«Fávllis» lea ovttasbargu máŋggalágan dutkanásahusa ja gealboguovddáža gaskkas, mat iešguđetláhkai barget daid resursahálddašemiiguin, vuoigatvuođaáššiiguin ja ekonomalaš ja kultuvrralaš diliin, mat mearrasámi ássanguovlluin leat. Fierpmádat lea ásahuvvon Romssa Universitehta sámi dutkamiid guovddáža vuolgagiin. Mihttomearrin lea ovdanbuktit ođđa áššáiguoski dieđu dáža ja sámi hálddašeapmái, leat mielde máŋggafágat ovttasbarggus gaskal áigeguovdilis fágabirrasiiguin Norggas ja eará riikkain, ja leat mielde guhkitáiggi dutkiidrekrutteremis sámi guolástusdutkama fáttáide.

Dan barggu jođiha bargojoavku mas lea luonddudieđalaš, juridihkalaš ja servodatdieđalaš gealbu, ja mas Sámediggige lea ovddastuvvon guolástusfágalaš gealbbuin. Fierpmádat lea ovddemustá vuotnavuogádagaid ekologalaš diliid ektui, ja hálddašanguos-ki fáttáid ektui (mas vuoigatvuođaáššit, árbeviro­laš máhttu ja mielmearrideapmi deattuhuvvojit). Máŋga oasseprošeavtta galget ráhkaduvvot, masa gullet case-iskamat Ivggu, Porsáŋggu ja Deanu vuonain. Dáid vuonaid oktavuođas lea dán plánemis dán rádjái ásahuvvon oktavuohta njeallji máhttoinstitušuvnnain: Várjjat sámi musea, ája sámi guovddáš Gáivuonas, Mearrasámi diehto­guovddáš Porsáŋggus ja Sámi Ealáhus- ja Guorahallanguovddáš Deanus. Fierpmádaga váldomihttomearrin lea viiddidit diehtovuođu guolástusa seailluheamis ja nannemis, nugo deahálaš vuođđun sámi guovlluid bargui, árvoháhkamii ja ássamii.

Fávllis sáhttá mearkkašit čiekŋalasas, čázi vuolde dahje leat guhkin mearas.

Ollislaš riddopolitihkka eaktuda dáhttu ja máhttu oaidnit oktavuođaid ja beavttuid iešguđetlágan suorgepolitihkalaš doaimmain. Guolástuspolitihkalaš barggut, eanadoallopolitihkka, gealboloktendoaimmat, gaskaoamit ealáhus- ja guovlluovdánahttimis, johtolat ja áinnas biras- ja sosial-politihkalaš doaimmat mearkkašit buot eanemusat go dat laktásuvvojit stuorát, servodatlaš oktavuhtii. Dien ollisvuođa meannudanmearkkašupmi deattuhuvvo ráđđehusa moanaid strategalaš dokumeanttain, ovdamearkka dihtii stuoradiggedieđáhusas guovllu- ja regionálapolitihka birra, Sd.dieđ. nr. 21 (2005 – 2006) Hjarte for hele landet.

Guolástus- ja áhpedoalloealáhusas leat máŋgga dáfus ovttaláganvuođat beroškeahttá regionála dahje báikkálaš sajiin, seammás go leat regionála iešvuođat máŋggalágan potensiálain. Nuppi dáfus mearkkaša ealáhus hui ollu máŋgga báikegotti ovdánahttimii. Ja nuppi dáfus ferte dat gierdat garra riikkaidgaskasaš gilvvu ja máilmmeviidosaš ovdánahttinvieruid. Diet dilli sáhttá orrot gáržžideaddjin, seammás go das bohtet ođđa hástalusat ja vejolašvuođat. Ealáhus ferte nagodit dustet nuppástusaid ja leat dynamalaš, ja das ferte leat dáhttu duššadit stirdon vieruid ja buvttadanproseassaid.

Guolástus- ja áhpedoallohálddašeamis leat nationála hábmemat ja bajitdási strategiija vuođđun, mas geađgejuolgin leat ceavzilis bivdimat guhkitáiggi perspektiivvas. Dien dáfus lea ealáhus riikkaidgaskasašge, go Norgga guollebivdu ovddemustá lea dain guovlluin gos Norggas lea juogaduvvon hálddašanovddasvástádus eará našuvnnaiguin. Dat eaktuda riikkaidgaskasaš šiehtadusaid ja daid mielde čuvvot sihke geatnegasvuođat ja vuoigatvuođat. Ovttasbargu riikkarájáid badjel gártá leat dehálažžan dakkár surggiin go hivvodatdutkan, guolledearvvasvuohta, doaimmat mat váikkuhit vuostá lobihisvuođaid guolástusas ja jođus, márkaniidda beassan ja kvalitehtadárkkisteapmi sihkarastin dihtii geavaheaddjiide oadjebas ja buori mearrabiepmu.

Govvideaddji ovdamearkan dása lea dat ollu lobihis dorskebivdu Davvi-Atlanteris. Dat ovddasta stuorra hálddahuslaš hástalusa danne go dat hedjo­nahttá vejolašvuođa ovddidit ceavzilis hálddašanpolitihka. Guollenáli ahtanuššamii čuohcá go bivdu bistá guhká ja ollu bivdojuvvo, mas fas leat sosioekonomalaš váikkuhusat, erenomážit davviguovlluin. Ráđđehus lea ovdanbuktán oaivilis daidda riikkaidgaskasaš rahčamušaide, vai bissehivččii dien lobihis bivddu, sihke bivdodárkkistandoaimmaid lasihemiin ja hápmandárkkisteami šiehtadusaiguin go gáddái buktá guliid. Soria Moria-julggaštusa eará doaimmat mat leat jurddašuvvon nannet guliid doalvuma daidda guovlluide mat eai birge guolástusa haga, lea čavget buktingeatnegasvuođavugiid ja fas álggahit guovllu earreortnega.

Guollebivdu mearkkaša hui ollu máŋgga sámi báikkis, ja dávjá lotnolasat eará ealáhusaiguin. Dien lea gielddalávdegotti eanetlohkuge deattuhan (gč. árv. S. nr. 110 (2002 – 2003)). Stáhta áigu, danne go lea guolleresurssaide hálddašeaddjin, váldit vuhtii dan mii leažžá buoremus searvevuhtii ja eará geatnegasvuođaid mat stáhtas ležžet, earret eará nu ahte váldá vuhtii ahte hálddašandoaimmat leat mielde sihkarastimiin sámi kultuvrra ávnnas­laš vuođu.

Sámi guollebivdu lea ovddemustá vuotna- ja riddobivdu. árbevirolaš mearrasámi ássanguovllut leat eanaš riddo- ja vuotnaguovlluin Nordlándda davviguovlluin, Romssa bokte ja Finnmárkkus gitta Ruošša rájá rádjai.

Go guolástusas lea hirbmat dehálaš mearkkašupmi sámi kultuvrra ávnnaslaš vuđđui, de gullet moanat guolástusášši Sámedikki ja Ráđđehusa gaskasaš ráđđádallanšiehtadussii. Geahča maiddái Sámedikki jahkedieđáhusa čuoggá 10.4.

20.4.1 Guolástanláivadaga vuogádatlaš váikkuhangaskaoamit

Ráđđehus bijai cuoŋománu 16. b. 2007 ovdan strukturdieđáhusa guollefatnasiidda strukturpolitihka birra (Sd.dieđ. nr. 21 (2006 – 2007)). Dat lea vuođđuduvvon Strukturlávdegotti árvalussii (NOU 2006:16) mii geigejuvvui borgemánu 19. b. 2006 ja dan gulaskuddamiid cealkámušaide. Dieđáhusas evttohuvvui earret eará ahte strukturearit galget juolluduvvot ain 20 jahkái (25 jahkái daid struktur­eriide mat jo leat juolluduvvon). Dasto evttohuvvui viiddidit strukturearreortnega nu ahte dat guoská vel gaskal 11 ja 15 mehtera fatnasiidda, ja riddo­guolástanfatnasiid eari alimus mearri evttohuvvui vuoliduvvot. Ráđđehusa evttohus dohkkehuvvui Stuoradikkis geassemánu 5. b. 2007, ja bođii fápmui gonagaslaš resolušuvnna bokte geassemánu 8. b. 2007.

Finnmárkku riddoguolástanlávdegotti árvalusa (gč. 20.1.3 kap.) meannudeapmi veadjá šaddat mearkkašahttin strukturgaskaomiid hábmemiid-da.

20.4.2 Ođđa áhperesursaláhka

Ođđa áhperesursalága bargu lea vuođđuduvvon áhperesursaláhkalávdegotti čielggadeapmái (NOU 2005: 10 Lov om forvaltning av viltlevende marine ressurser). Sámediggi lei dán lávdegottis ovddastuvvon. Daid áššiid gaskkas maid lávdegoddi galggai čielggadit ja árvvoštallat, lei mearrádusaid laktin daid álbmotrievttalaš geatnagasvuođaid ektui maid Norga lea váldán badjelasas eamiálbmogiid hárrái. Guolástus- ja riddodepartemeanta lea bargan lávdegotti evttohusa čuovvolemiin, ja lea bidjan ovdan odeldiggeproposišuvnna ođđa áhperesursalága birra (Od.prp. nr. 20 (2007 – 2008)). Dan oktavuođas leat leamaš ráđđádallamat Sáme­dikkiin, sihke politihkalaš ja hálddahuslaš dásis.

20.4.3 Stuoradiggedieđáhus gonagasreappáid hálddašeamis

Guolástus- ja riddodepartemeanta lea ovddidan stuoradiggedieđáhusa gonagasreabbá hálddašeami birra, Sd.dieđ. nr. 40 (2006 – 2007). Dieđáhusa barggu álgu lei rabas čoahkkin Buođggáhis borgemánus 2006. Guolástus- ja riddoministtar oassálasttii ja son dat bivddii čoahkkima. Čoahkkimis beasai departemeanta gullat oaiviliid ja evttohusaid mat de leat váldon mielde stuoradiggedieđáhusa barggus. Departementii bohte maid eará evttohusat maid dat lea geahčadan ja guorahallan.

Ulbmilin stuorradiggedieđáhusain gonagas­reabbá birra lei čájehit mo gonagasreabbá lea boahtán Norgga áhpeguovlluide ja mo gonagas­reabbá lea hálddašuvvon dán rádjái, ja daid bokte ráhkadit oktasaš vuođu nationála strategiijai mo boahttevuođas hálddašit gonagasreabbá.

Dat guovllut gos gongagasreabbá lea, ja ná gusket gonagasreabbápolitihkkiige, leat maiddái guovddáš mearrasámi guovllut. Ráđđehusa prin­sihppa lea ahte sii geaidda gonagasreabbá lea eanemus vahágin, sis galgá leat vuosttašvuoigatvuohta ávkkástallat dainna resurssain. Stuoradiggedieđáhusas gonagasreabbáhálddašeami birra evttohuvvojit čovdosat mat atnet dán deastta beroškeahttá čearddalašvuođas.

Finnmárkku riddoguolástanlávdegotti árvalusa meannudeapmi veadjá šaddat mearkkašahttin gonagasreabbáhálddašeami hábmemii.

20.4.4 Guovloeriid ortnet

Ráđđehus álggahii 2006 čavčča guovlluearreortnegiin dego geahččalanortnegin Nordlánddas, Romssas ja Finnmárkkus. áiggan lei heivehit dili nu ahte sáhttá varas guoli buktit reidenindustriijai dakkár guovlluide mat eai birge dan haga, ja dakko bokte lea daid guovlluin sihkarastimin doaimma, barggaheami ja árvoháhkama. 2006:s biddjui 3 pst. dorskejoavkoeriin dorskefeastonuohttefanasjovkui ja guovlluearreortnegii gis biddjojedje gaskal 15 ja 21 mehtera ja gaskal 21 ja 28 mehtera konvenšuvdna ealla riddofatnasat. Ollislaš oassi mii biddjui guovlluearrái lei 3 484 tonna oppalaš Norgga earis, mii lea 212 700 tonna dorski.

Guolástusdutkama árvvoštallanraporta mii lea geahččalanortnega birra geigejuvvui Guolástus- ja riddodepartementii njukčamánus 2007. Raporta čájeha earret eará ahte ortnega beaktu lea dan duoh­ken ahte guovllueriid geažil šaddá eará guolle­juohku go dábálaš guollebivddus, ja ahte dábálaš guollebivddu ovdánahttin mearkkašii ollu guovl­luearreortnegii. Dasto leat raporttas moanat rávvagat mo ortnet galggašii heivehuvvot vai sihkarastá ahte politihkalaš mihttomeriid juksá, ja eará gaskaoamit guorahallojit seamma mihttomeriid juksama ektui. Dán geažil muddejuvvui guovlluearri ja jotkojuvvui geahččalanortnegin jahkái 2007, seamma guollemeriiguin go 2006:s.

Ortnet lea leamaš gáibideaddji hálddahušlaččat ja 2006 ja 2007 vásáhusat eai leat nu buori beavttuin, go mii lei vurdojuvvon. Vejolaš sivvan lea ahte dat earri mii lei, lea juhkkojuvvon menddo máŋgga báikegoddái, nu ahte ii leat sáhttán ollu bivdit iešguđet rusttegiin.

Govus 21.2 Sállannuorri Finnmárkkus

Govus 21.2 Sállannuorri Finnmárkkus

Gáldu: Samfoto

2008:i lea guovlluearretortnet de heaittuhuvvon ja lea álggahuvvon dakkár molssaeaktu mas dorskeeari oassi lea várrejuvvon oalgebivdoortnegii. Dákkár ortnegis ii šatta njuolga geográfalaš vuođđuduvvon hovdenvejolašvuohta, muhto ná galggašii oalgguhit ahte earreoasis bivdojuvvo eará guolli go dorski (oktan sáiddiin ja divssuin). Dát livččii lasihan guollehivvodaga, ja nu maid leat buorrin máŋgga báikegoddái.

Nuppástusat leat ságaškuššon Sámedikkiin skábmamánu 26.b. 2007 ráđđádallamiin. Sámediggi válddii ášši vuhtii ja máhccá áššái maŋŋil go lea ožžon eanet dieđuid ortnega váikkuhusaid birra.

20.4.5 Akvakultuvra – luossa ja dápmot

Luosa ja dápmoha biebmanlobit juhkkojuvvojit juoh­kinvuoruid bokte, main dihto lohku almmuhuvvo dihto eavttuid mielde. 2002 rájes lea mákson dáid lobiid ovddas. Máksu lea leamaš ovdagihtii mearriduvvon 5 milj. ruvdnui juohke lobi ovddas olles riikkas, earret Finnmárkku fylkkas gos máksu lei biddjon 4 milj. ruvdnui. Vuolideapmi lei gilvvu heajut beliid árvvu mielde árvvostallama vuođul, go dáppe leat guhkes gaskkat márkaniidda ja guhkit buvttadanáigi go muđui riikkas.

2006 čavčča almmuhuvvojedje 10 ođđa lobi biebmat luosa ja dápmoha Finnmárkkus ja dalle giddejuvvon fálaldatvuoru bokte. Lobit leat logi jahkái dan gielddas gosa dat leat ásahuvvon ja čiežas dain biddjojedje Nuorta-Finnmárkui ja golmmas fas fylkka oarjeguovlluide.

Ráđđehussii lea leamaš dehálaš oalgguhit ođđa ealáhusdoaimmaide fylkka riddoguovlluin. Sámediggi lea dovddahan veahá balu danne go oalle ollu guolit besset luovus biebmanealáhusain ja lea deattuhan ahte biebman ii galgga šaddat áittan luondduguollenállái. Ráđđehus áiggošii geahpedit lovpema ja áigu čavget gáibádusaid biebmanrusttegiidda. Ortnegiid álggaheapmi mas nationála luossavuonat ja luossačázádagat lea dehálaš doai­bmabidju luondduluosa gáhttemii.

20.4.6 Luossalobit Moskái Divttasvutnii

2002 čavčča juhkkojuvvo nuvttá guokte luossabiebmanlobi, mat galge julevsámi gillái Moskái Divttasvuona suohkanis Nordlánddas. Ráđđehusa bealis atne dán leat guovllupolitihkalaš doaimma oassin, man álgun lei dáhttu ahte galggašedje bisuhit ássama hui unna ja hearkkes servodagažis. Nordlandsforskning lea árvvoštallan juohkima beavttu (NF-raporta 10/2005 Fjordfolk på kon­sesjonsjakt). Báikkálaš vuordámušat leat leamaš hui stuorrát dáid biebmanlobiid mávssolašvuhtii. Biebmanrusttegat leat duddjon muhtin bargosajiid, muhto dušše dat eai leat nagodan bissehit fárrema Moskeservodagas.

20.4.7 Guolástusaid davviguvllolaš doaibmabijut

Guolástuspolitihkka lea guovddážis Ráđđehusa davviguovllunannemis. Ollislaš resursahálddaš-eapmái gullá gáhttet eamiálbmogiid ealáhusaid luondduvuođu, masa gullá vel gáhttet dan birrasa mii lea riddoguovlluin ja vel árbevirolaš mearrabivddu ja luossabivddu. Ráđđehus áigu ovddidit dálá ja ođđa ealáhusaid vai lea sámi ássamii ja kultuvrii vuođđun.

Ealli marina resurssaid viežžan davvi áhpe­guovlluin ja vel ovdánahttin áhpedoallodoaimmaid ja dáid lassiváikkuhusaide birrasii, leat áibbas mearkkašahttin jus davimus fylkkaid báikkálaš servodagat galget ceavzit. Davvi áhpeguovlluid mearkkašahttin deattuhuvvo dainna ahte dehálamos guolešlájat Davvinuortaatlanteris ellet muhtin oasi dahje olles áiggi doppe.

Buhtis ja rikkis áhpi, guhkitáiggi nana ja ekosystemii vuođđuduvvon hálddašeapmi ja systemáhtalaš máhttolokten, leat dehálaš eavttut jus galggaš ávkki atnit ealli mearraresurssain, ja dán láhkai ollašuhttit árvoháhkanpotensiála davviguovl­luin. Go davviguovlluin lea allakvalitehta varas guolli lahka, de dagaha dat midjiide ovdamuniid gilvvu dáfus, maid ráđđehus deattuha ahte galgá geavahit. Ráđđehusa mihttomearrin lea ahte Norggaáhpi ja Barentsáhpi galget leat buot buoremus hálddašuvvon áhpeguovlluid gaskkas. Ealli mear­raresurssaid hálddašeapmi galgá leat vuođđuduvvon daid geatnagasvuođaide ja vuoigatvuođaide mat čuvvot áhpevuoigatvuođa, ja galgá dan bokte sáhttit resurssaid ávkkástallat nu ollu go vejolaš ceavzilis rámmaid siskkobealde. Ollislaš mearrabirrasa hálddašanplána mii guoská Barentsáhpái ja áhpeguovlluide olggobealde Lofuohta, čielggada daid bajitdási hálddašanprinsihpaid.

20.4.8 Mariidna árvoháhkanprográmma

Soria Moria-julggaštus cealká ahte min nationála guolleresurssat galget boahtit eanemusat ávkin daid riddoservodagaide mat eai birge guolástusa haga.

Guolástus- ja riddodepartemeanta ásahii Marina árvoháhkanprográmma 2007:s, joatkagin dan marina innovašunprográmmii mii bođii 2006:s. Prográmma áiggan lea nanosmahttit Norgga mearrabiebmoealáhusaid návccaid vai sáhttet ávkkástallat daid gilvoovdamuniin mat leat Norgga allakvalitehta varas guolis ja dan oppalaš alla gealbodásis mii lea Norggas. Prográmma ulbmiljoavkun leat marina fitnodagat mat áigot strategalaččat bargat máilmmeviidosaš ja Norgga mearrabiebmomárkaniid ektui, geatnegahtti ja márkanguvlui fierpmá­dagaid bokte.

Váldodoaibmabidju Marina árvoháhkanprográmmas lea fitnodatfierpmádat maid doarju muhtin gealboprográmma, traineeortnet, ja vel internationáliserendoaibmabijut ja ovdánahttindoaibmabijut. Prográmma lasihuvvui 2007:s dainna ulbmiliin ahte galgá nannet ovdánahttinbarggu dain nuppástuhttinguovlluin mat eai birge guolástusa haga. Dain guovlluin sáhttet sihke fierpmádagat ja ovttaskas fitnodagat oažžut doarjaga. Dat oassi prográmmas galgá ovttastahttojuvvot ráđđehusa oppalaš bargguin hearkkes riddoguovlluid ektui ja vel dan nannet.

20.4.9 Ráđđehusa varasguollestrategiija

Márkan jearrá miehtá jagi buori kvalitehta varasguollebuktagiid. Datte dahká guollenáli johtinminsttar mas leat stuorra jahkodatmolsašumit váttis bivdominstara, ja dán geažil hástala dat ahte eanet lihkostuvvá varasbuvttamárkaniin. Norga lea vel divrras riikka, mii gilvala máilmmeviidosaččat guoli ja guollebuktagiid gávppašeamis. Hálbbes riikkaid gilvaleami geažil, lea galmmihuvvon fileabuktagiid hattit njiedjan varasbuktagiid hattiid ektui. Jus ávkkástallat iežamet ovdamuniin, nugo fidnet varas guoli ja lagašvuođain márkaniidda, de sáhttit lasihit árvoháhkama riddoguovlluin.

Ráđđehusa varasguollestrategiijas, mii ovdanbiddjui borgemánus 2007, lea mihttun váikkuhit ahte:

  • galgá eanet ja jámmadit fidnet varas guoli miehtá jagi

  • ovddiduvvo allakvalitehta varas guolli ja dan buktagat mat fállojit márkaniidda

  • lasihuvvo ovttasbargu biebmanealáhusain ja guolástusain ja daid gaskkas.

20.4.10 Strategiijat ja doaibmabijut

  • Ráđđehus lea bidjan ovdan odeldiggeproposišuvnna ođđa áhperesursalága birra.

  • Ráđđehus lea ovddidan stuoradiggedieđáhusa gonagasreabbá birra, mii ee. nanne ahte sii geaidda gonagasreabbámárran čuohcá, galget ovddemustá beassat dan resurssa atnit.

  • Ráđđehus lea jahkái 2008 álggahan oalgebivdoortnega guovlluearreortnega sadjái.

  • Ráđđehus lea ožžon Finnmárkku riddo­guolástanlávdegotti árvalusa (NOU 2008:5 Retten til fiske i havet utenfor Finnmark), čielggadeapmi sápmelaččaid ja earáid vuoigatvuođain guolástit olggobealde Finnmárkku. árvalus galgá leat gulaskuddamii viehka ollu­siidda.

  • Ráđđehus áigu ain joatkit muddejuvvon strukturortnegiin.

  • Ráđđehus áigu deattuhit guolástuspolitihka ja eamiálbmotpolitihka davviguovllubarggustis.

  • Ráđđehus áigu joatkit marina árvoháhkanprográmmain.

  • Ráđđehus áigu láhčit dili vai buorebut sáhttá ávkkástallat min luondduviđá ovdamuniin – lagašvuohta dehálaš resurssaide ja oastingievrras, láddan márkanat – dakkár doaibmabijuid bokte mat leat čállon ráđđehusa varasguollestrategiijas.

20.5 Eanadoallu, meahcceealáhusat, duodji ja mátkeealáhusat

20.5.1 Eanadoallu

Ráđđehus áigu Soria Moria-julggaštusa mielde sihkarastit eanadoalliide boahtoovdánahttima ja sosiála eavttuid, seamma láhkai go eará joavkkuide. Dasto lea Soria Moria-julggaštusas deattuhuvvon ahte galgá sihkarastit miehtá riikka dakkár eana­doalu mas lea molsašuddi doallostruktuvra. Dán dahká go nanne strukturprofiilla ja joatká kanaliserenpolitihkain.

Jahkásaš eanadoallosálkemiin ee. lea ráđđehus deattuhan ahte vuoruha eanadoallodoaimmaid boahtobuorideami ja bieđgguid eanadoalu doai­bmabijuid. Dáinna vuoruhemiin bidjá ráđđehus sámi eanadolluige buorebut rámmaeavttuid. Sámi eanadoalu doaibmabijut čađahuvvojit ollislaš eanadoallopolitihka siskkobealde. Dát ii guoska dušše ekonomalaš gaskaomiide, muhto maiddái biras- ja resursapolitihka ektui, biebmopolitihkalaš doai­bmabijuid deattuhettiin, ealáhusovdánahttima ja opmodat- ja ássanpolitihka vuoruhettiin.

Eanadoalus Davvi-Norggas leat váttis luondduviđá dilit ee. go lea bieđggus buvttadeapmi ja bijusgálvvuide ja eanadoallobuktagiidda leat guhkes fievrridangaskkat. Oalgguhan dihtii doaibmi eanadoalu dán riikaoasis, ja dákko bokte sámi eanadoalu, lea groavvafuođđarvuođđuduvvon šibitbuvttadeamit kanaliserejuvvon Davvi-Norgii, ja heajos bealit dáid buvttademiin buhtaduvvojit máŋggalágan guovllusirrejuvvon gaskaomiid bokte. Dát váikkuha ollislaččat dan láhkai ahte bušeahttadoarjja juohke dollui lea gaska­mearálaččat sullii 100 000 ruvnno (2007) eanet Finn­márkkus go gaskamearálaččat riikkas. Ovdamearkan oažžu Vestlandetis šibitdoallu 0,34 ruvnno guovlludoarjagiin ovtta lihtera mielkki ovddas, ja Finnmárkkus ges lea doarjja 1,70 kr juohke mielkelihtera ovddas (gč. 2007 hattiid). Iige addo doarjja dušše ekonomalaš gaskaomiid bokte, mat njuolga dahket mađđása eanadoallodoaimmaide. Eará or­tnegatge vuoruhuvvojit, nugo fievrridandoarjja visot dehálaš buvttademiide eanadoalus, ja dat mearkkašit ollu davvi Norgga fylkkaide. Earret doarjjaortnegiid, vuoruhuvvo dán riikaoasi eana­doallu vel eará doaibmabijuid bokte. Ovdamearkka dihtii mearriduvvui 2006 eanadoallošiehtadallamiin várret 1 milj. lihtera mielkeeari eará guovlluin ja mii galgá juhkkojuvvot Finnmárkui.

Sámediggi lea jagiin 1995, 2001 ja 2007 ráhkadan dieđáhusaid sámi eanadoalu birra. Maŋimuš dieđáhus dohkkehuvvui skábmamánus 2007, ja dan váldomihttun lea sihkarastit ja ovddidit sámi eanadoalu. Sámedikki váldomihttun ealáhussii lea doalahit dan barggaheami ja doallostruktuvrra mii dál lea. Dieđáhusat válddahallet máŋggalágan vuoruhansurggiid, ja giddejit fuomášumi doalahit eanadoalu ja ođasteami eanadoalu oktavuođas.

Sámediggi dáhttu váikkuhanfámu Norgga ealáhuspolitihka hábmemis, go sámi guovlluid ealáhusovdánahttin lea ovddemustá guovddáš eiseválddiid politihka hálddus.

Ráđđehus áigu joatkit daid ásahuvvon proseassaiguin ahte Sámedikkis lea váikkuhanfápmu eanadoallopolitihka hábmemis, dan láhkai ahte Sáme­dikkis ja Eanandoallo- ja biebmodepartemeanttas lea dialoga ovdal daid jahkásaš eanadoallošiehtadallamiid. Dás vel deattuhuvvo ahte regionála dásis lea oktavuohta gaskal Sámedikki, fylkkamánni ja Innovašuvdna Norga, erenomážit ealáhusovdánaht­tima doaibmabijuid ektui eanadoalu oktavuođas.

Ealáhusovdánahttima 2007 – 2009 nationála strategiija eanadoalus ja dan oktavuođas «Ta landet i bruk!» guoská sámi guovlluidege. Strategiija váldosáhkan lea ahte galgá váldit atnui visot resurssaid mat leat sadjagasas vai šattašii gánnáhahtti ealáhusovdánahttin. Strategiija lea bajitdásis ja lea biddjon viehka ollu vejolašvuohta regionála hábmemii eanadollui ja dan oktavuođas daid fylkkaid mielde ealáhusovdánahttima strategiijaid bokte. Fylkkamánnit dat vddasvástidit ovddidit regionála strategiijaid ovttas regionála ovttasbargiiguin.

Oalgguhan dihtii ealáhusovdánahttimii eana­doalus ja dan oktavuođas, biddjojit máŋggalágan ekonomalaš gaskaoamit dan doibmii:

Fylkkaid mielde gilleovdánahttinruhta boahtá Eanadoalu ovdánahttinfoanddas (LUF) ja dat galgá láhčit dili ealáhusovdánahttimii mii bidjá vuođu guhkesáiggi, gánnáhahtti árvoháhkamii ja bieđggus ássamii, ja mii lea oppalaččat eanadoalu resurssaid ja erenomážit eanadoalloopmodaga vuođul. Ruhta sáhttá geavahuvvot doarjut máŋga muttu fitnodatásaheamis, gitta mobiliseremis ja plánemis, investeremiid ja fitnodatovdánahttima rádjai. Ruhta hálddašuvvo regionála dásis. Finnmárkku, Romssa, Nordlándda ja Namdalen guovl­lus ii leat makkárge bajimuš rádjá ohcat investerendoarjaga. Muđui riikkas lea bajimuš rádjá 600 000,- ru.

Biebmobuvttadeami árvoháhkanprográmmaollašuhttá prošeavttaid mat lasihit árvoháhkama vuođđobuvttadeaddjiide, ja nanne gilvogálgga smávit ja gaskasturrosaš biebmofitnodagaide. Prográmma lea oassin dan ollislaš strategiijas mii láhčá dili buvttadan- ja bálvalusbuvttadeapmái mii lea eanadoalu ollislaš resursavuođu vuođul.

Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta sirdá jahkásaččat Sámediggáiruđa, mii várrejuvvo eanadoallošiehtadallamiid oktavuođas .Ruhta, 2 milj. ruvnno 2008:s, galgá geavahuvvot sámi guovlluid erenomáš dárbbuid dustemii, ja doarjut sámi eanadoalu ovdánahttindoaibmabijuid. Sámediggái ja regionála ja nationála eiseválddiide lea oktasaš bargun buoridit dán ovttasdoaimma.

Ruoná mátkeealáhusa ovdánahttinprográmmaálggahuvvui 2007 ja galgá ovddidit daid resurssaid maid doallu ja gilli hálddaša mátkeealáhusa oktavuođas. Sáhttá addit doarjaga nationála ovdánahttinprošeavttaide ja báikkálaš ja regionála pilotprošeavttaide maid sáhttá geavahit eará sajis riikkas. Doaibmabijut maid sáhttá ruhtadit ovdánahttinprográmma bokte, leat buvtta- ja gealboovdánahttin, ja ovttasbargu, fierpmádat ja lihttoása­heapmi. Ovdánahttinprográmma bokte fállá Inno-vašuvdna Norga gillevuođđuduvvon mátkeealáhus-fitnodagaide nationála ja internationála profilerema ja márkanfievrrideami.

Sáivačáhceguollebivddu ovdánahttinprográmma(geahča vulobealde) lea 5-jagáš ovdánahttinprográmma sáivačáhceguollebivdui.

Ealáhusovdánahttin ja lotnolasealáhusat eanadoalu olmmošlaš ja ávnnaslaš resurssaid vuođul, lea Departemeanttas vuoruhansuorgin. Eanan­doallo- ja biebmodepartemeanta dáhtošii ahte vejolaš ođđa vuoruheamit árvoháhkamis ja/dahje lotnolas­ealáhusain galget gehččot ovttas daid prográmmaiguin ja ekonomalaš gaskaomiiguin mat jo gáv­dnojit. Dát soaitá leat ávkkálamos sámi álbmogii. Integrerenperspektiivvas lea dás stuorra meark-kašupmi go jo erenomáš gaskaoamit mat leat jurddašuvvon dihto álbmotjoavkkuide, sáhttet dagahit ahte dát joavkkut čuldojuvvojit stuorát prográmmain main lea sullasaš sisdoallu.

20.5.2 Meahcceealáhusat ja sáivaguollebivdu

Sámi guovlluid ealáhusstruktuvra lea dovdomearkan dasa ahte buvttadeapmi eanadoalus, guollebivddus, boazodoalus, meahccedoaimmas, duojis ja dáin lotnolasat, lea bidjan vuođu ássamii ja barggaheapmái. Máŋggalágan ealáhusat lotnolasat dahket vejolažžan sáhttet buorebut ávkkástallat resurssaid, dássidis boađu ja vejolašvuođaid lasihit boađu. Dát lea dakkár doaibma mii lea sámi kultuvrra ja identitehta ávnnaslaš vuođđu. Mo meahcceriggodagaid ávkkástallá ja mo vuođđoealáhusat atnet báikkálaš riggodagaid leat sámi kultuvrii dehálaš elementtat. Meahcásteapmi lea jahkodagaid molsašumiid duohken, ja dat doaimmahuvvo dábálaččat lotnolasat eará ealáhusaiguin.

Boksa 21.3 Doahpagat meahccebirgemis

Johtit meahcis, meahcásteapmi, lea álo leamaš sápmelaččaid eallinvuođu ja birgenlági oassin – birgejupmi.

Birgejumisleat golbma dimenšuvnna:

Ekonomalaš – ahte olmmoš birge ekonomalaččat árgabeaivvis.

Máhtu dáfus – olbmos lea dárbbašlaš máhtu ja áddejupmi bargguid, vieruid, dahkamušaid, eanadaga, dálkkádaga, dálkki birra ja hálddaša daid, nu ahte birge.

Sosiálalaččat – olmmoš sáhttá ovttas doai­bmat earáiguin sosiála oktavuođain ja juogada earáiguin, nugo verddevuođas.

Badjosatmearkkaša gili lagaš meahcci. Dás sáhttá olles bearaš searvat bargguide beaivemoh­kiin. Dát sáhttet leat dehálaš luomejeakkit, guolle­jávrrit, muorračuohpahagat ja vuovde­guovllut gos viežžá duodjeávdnasiid, rievssatbivdoguovllut nuoraide ja boarrásiidda, ja gitta 1960-lohkui vel niittut.

Meahcciálgá das gokko badjosatnohká. Dat gokčá guovlluid gos lea eanet rievssatbivdu, stuo­rát guollejávrrit ja luomejeakkit, ja dehálaš rievssatbivdoguovllut. Dáppe doaimmahit albmát iežaset ealáhusdoaimma, ja dáppe leat sii sáhttán orrut vahkkoviissaid. Sii orro bivdogođiin.Nissonatge, áinnas nieiddat ja biiggát, sáhtte leat dáid bargguin mielde.

Sámegiel doaba «meahcci» jorgaluvvo dávjá synonymalaččat dárogiel sániin «utmark». Dárogiel terminologiijas lea «utmark» doaba «innmark» doahpaga ektui. Dát ii guoska sámegiel doahpagii «meahcci». Meahcásteapmi lei ollu ovdal go sámi guovlluin álge eanadoaluin. Meahc­ci iige leat «villmark». Meahcci lea juoga masa sápmelaččain lea leamaš gaskavuohta beaivválaš meahcásteamis, ja doppe gos olmmoš ásai lagaš ovttasdoaimmain mehciin. Meahcci lei vuođđočorgi olbmo birgejupmái. Meahcci lea máŋgasii seamma go ruoktu, dat govvida dan gosa gulat. Sámi árbevirolaš máhtu dehálaš oassin lea mo galgá meahci riggodagaid ávkkástallat. Meahcásteapmi lea vuođđuduvvon jurddašit ahte galgá bistit, go meahcci galgá leat birgejupmin – boahtteáiggisge.

Sápmelaččat leat áiggiid čađa geavahan meahcceriggodagaid, eallinvuogiset oassin. Sápmelaččat leat murjen, guolástan, duodjái viežžan ávdnasiid, jeagildan, murren, bivdán fuođđuid ja ealggaid. Meahcis ledje sis vel heargečorragat. Meahcci attii beaivválaš láibbi, ja maŋŋil vel ruđa dállodollui. Meahcásteapmi lea sámi árbevieruid ja identitehta oassin. Dán birra sii máhttet ollu, ja leat nana oaivilat dan geavaheapmái ja vuoigatvuođaide.

Eanaš ealáhusdoalliide lea guhkes gaska árbevirolaš meahcásteamis, gitta dáid buktagiid ráhkadeapmái, buvttadeapmái ja márkanfievrrideapmái vuovdima várás. Dása gáibiduvvo eará čehppodat.

Smávit fitnodagaide sámi guovlluin leat hástalusat iežaskapitála, gealbbu ja ođasteami, árvoháhkama ja ceavzilis eaŋkilfitnodagaid ja smávit báikkálaš fitnodagaid ovdánahttima hárrái. Fidno­guolástussii leat hástalusat das mo heivehit luonddubuktagiid jna. fievrrideami, vuostáiváldima ja vuovdima.

Sáivačáhceguollebivddus ja dan buvttadeamis lea ovdánahttinpotensiála, sihke fidnoguollebivddus ja turistaguovllebivddus mii sáhttá leat doaibma- ja vásihanturisma fálaldatásaheami oktavuođas.

Sámi meahcástanealáhusaide láhčit dili lassi árvoháhkamii, mearkkaša dan seamma go ahte meahcásteami galgá ovddidit ođđaáigásaš ealáhussan. Dása gáibiduvvo ovdánahttinbargu buvttadanhámiid, buvttaovdánahttima, vuovdaleami, infrastruktuvrra jna. ektui. Gealbolokten dárbbašuvvo seammás go árbevirolaš máhttu meahcis johtit ja dan ávkkástallat doalahuvvo ja ovdánahttojuvvo. Dán doaimma ii sáhte bidjat doaimmaheaddjiide ovttaskas olmmožin.

Sámediggi árvvoštallá iežas doarjjageavadis dakkár doaibmabijuid mat sáhttet sámi meah­cásteaddjiin lasihit gealbbu, ja dárbbu mielde veahkehit meahcásteaddjiid gokko dan dárbbašit. Sámedikki meahcástanealáhusaid ovdánahttima dieđáhus(dievasčoahkkinášši 65/07) válddahallá ee. hástalusaid mehciid iešguđet geavaheaddjiid ja geavaheaddjiidberoštumiid ektui. Dát čuovvoluvvo Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma doai­bmabijuiguin, gč. vulobealde.

2008 rájes álggahuvvo 5-jagáš sáivačáhceguollebivddu ovdánahttinprográmma,man áigumuššan lea ovddidit bures doaibmi ealáhusaid main leat vuovdemassii kvalitehtasihkaraston buktagat ealáhusguollebivddus, sáivačáhceguollebiebmamis ja guolleturismmas. Bargu galgá juogaduvvot dakkár prográmmas mas leat oktasaš doaimmat ja infrastruktuvra, ja ulbmillaš prošeaktadoarjja. Ul-bmilin galggašii leat dán barggu laktit lotnolas­ealáhusaid árvoháhkanprográmma bargguide.

20.5.3 Duodji

Duodji lea dehálaš sámi ealáhus, ja lea sierradilis kulturguoddi ealáhussan.

Sámediggi lea álggu rájes hálddašan doarjagiid duodjái. 2008 juohká Sámediggi 2,5 milj. ruvnno duodjeásahusaide Duodjeinstituhtta, Almmáivákki duodjesearvi, Unjárgga Sámiid Duodje ja Duojáriid Dállu OS.

Sámediggi lea ovttas duodjeservviiguin ráhkadan váldošiehtadusa duodjeealáhussii. Dás šiehtadallo jahkásaš ealáhusšiehtadus gaskal duodjeservviid ja Sámedikki. Šiehtadus várre ruđa doai­bmadoarjagii, čálgoortnegiidda, investeremiidda, ovdánahttindoaimmaide ja mearkagálvodoibmii jna. 2008 šiehtadus gártá oktiibuot 8,22 milj. ruvnno.

Sámediggi lea čállán raportta duodjeealáhusa ekonomalaš dili birra, mii ee. galgá leat guorahallanvuođđun daid doaimmaide mat šaddet ealáhusšiehtadusa bokte. Sámedikki mielas lea dehálaš ahte ealáhusšiehtadusa gaskaoamit bohtet doaimmaheaddjiide ávkin, ja ovddidit iežasdud­djon duoji.

Oktiibuot leat 59 duojára dohkkehuvvon daid eavttuid mielde maid šiehtadusbealit leat bidjan. Šiehtadusbealit leat ovttaoaivilis ahte ráhkaduvvo duodjeregistar. Dál lea proseassa dan muttus ahte Datatilsynet lea dan dohkkeheamen.

Sámediggi lea árvvoštallagoahtán duoji vuov­dinorganisašuvnnaid ja Duojáriid Dálu. áiggan lea ee. árvvoštallat dáid organisašuvnnaid ovdáneami, ja oaidnit makkár mearkkašupmi dain leat duojá­riidda ja báikegoddái.

Boazodoalu ja duoji oahppokantuvra Vuotnabađas lea ovddasvástidan oahpahalliortnega duojis guovtti jagáš prošeaktan 2004 rájes. Dát lea leamaš ovttas Romssa ja Finnmárkku fylkkagielddaiguin. Prošeavtta ulbmilin lea leamaš sihkarastit ahte ođđa oahppit álget duoji fágaohppui. Dál lea fidnen máŋga oahpahallišiehtadusa duojis, ja máŋggas sis leat váldán fágareivve. Fágareive eaktuda ahte čađaha fidnoteoriija. Vásáhusat leat ahte fidnoteoriija lea oahppanáiggis buoremus ávkin. Sámediggi ruhtada dán ortnega vai dainna sáhttá joatkit gitta dassá go visot oahpahallit leat loahpahan šiehtadusaideaset.

Sámediggi lea juolludan bargostipeanddaid duojáriidda guđet áigot ovddidit doaimmaideaset. Lea vel álggahuvvon álggaheaddjioahppu ja mearkagálvodoaimma bargu.

Sámediggi lea čállán raportta ahte duojárat eai galggašii dárbbašit máksit lassiárvodivada, vai ná buoridivččii gánnáheami duojis.

Geahča maiddái Sámedikki 2006 jahkedieđáhusa čuoggá 9.1 ja 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 10.1.

Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmmas leat doaibmabijut duoji várás.

Kultur- ja girkodepartemeantta gohččuma mielde lea árbevirolaš duodji čielggaduvvon, gč. 14.12.4 kap.

20.5.4 Mátkeealáhusaid ovddideapmi sámi guovlluin

Nationála mátkeealáhusstrategiija « Verdifulle opplevelser. Regjeringens reiselivsstrategi»nanne ahte bargu mátkeealáhusas galgá leat višuvnna guvlui «árvvolaš vásáhusat», ja dan bokte láhčit dili nu ahte mátkeealáhus galgá leat árvvolaš sihke galledeaddjiide, báikegottiide, fitnodagaide, bargiide ja birrasii. Dasa leat sárgojuvvon golbma váldomihtu:

  • Lassi árvoháhkan ja buvttadeapmi mátkeealáhusas

  • Birgennávccalaš guovllut go leat eanet birrajagi bargosajit mátkeealáhusas

  • Norga – ceavzilis mátkkoštanrádjá

Sámi mátkeealáhus lea dávjá jahkodagaid mielde ja jođihuvvo dávjá lotnolasat eará doaimmaiguin, áinnas vuođđoealáhusaiguin. Sámi mátkeealáhusa dovdomearkan lea ahte luondu, sámi kultuvra, sámi kulturvierut, sámi borramuš ja «sámi vásáhusat» gullet muhtin konseptii mii lea vuođđuduvvon kultuvrralaš ja ekologalaš ceavzilvuhtii.

Dađis lea lassánan jearru vásáhusbuktagiidda mat leat sámi eallinvuogi oktavuođas, ja masa gullá vel vuovdit borramuša ja duoji. Máŋggalágan doaimmat leat ásahuvvon dán jearu dihtii, dávjá uhcánmeari buvttadeaddji fitnodagat, lotnolasat eará doaimmain. Dát guoská sihke riddoguovlluide ja siseatnamii.

Sámi dáidagiid ja sámi ovdanbuktinvugiid máŋggalágan ráhkadanvuogit ásahit sámi guovllui-de bargosajiid nu ahte olbmot dohko bisánit. Dákkár buktagiin leat ain ollu vejolašvuođat.

Lea hui erenomáš go galgá «vuovdit» mátkeealáhusbuktagiid mat leat boazodoalu, sáiva­guollebivddu ja vuotnabivddu vuođul áibbas erenomáš vásáhusbuktagin turisttaide. Dát mátkeealáhusvuohki mearkkaša ahte juohke dállodoallu lea fárus, ja ahte árvoháhkan geavvá báikkálaččat, eaige luondduriggodagat goariduvvo dan bokte. Dát baicce bisuha ja nanne sámi kultuvrra ja identitehta. Leat ain ollu vejolašvuođat ovddidit dákkár báikkálaš doaibmavuogi.

Vuotnaguolástanturismmasleat sámi riddo- ja vuotnaguovlluin vejolašvuođat turistavásáhusaide mat molsašuddet jahkodagaid mielde. árbevirolaččat lea sámi ássanguovlluid guollebivdu leamaš dállodoallodásis lotnolasat eará ealáhusaiguin, nugo eanadoaluin, sávzadoaluin jna. Dákkár turismavuohki eaktuda ahte doaimmaheaddjit barget lotnolasat guollebivdduin, go jo lea guollebivdovásáhusčorggi maid áigot vuovdit. Dan geažil lea turistabuvtta áibbas erenomán, muhto dan iige sáhte jođihit eará go ráddjejuvvon mahtodagas. Vuotnaguolástanturisma lea geahččaluvvon muhtin báikegottiin.

Boazodoalloturismalea vuođđuduvvon dasa ahte sámi guovlluin lea Eurohpas dat boazodoallokultuvra mii lea eallisamos ja gosa álkimus beassá. Sámi boazodoalloturismma potensiála lea dál luonddu- ja kulturvuođđuduvvon mátkeealáhus, mas turisttaid ulbmilin lea vásihit luonddu ja kultuvrra, ja searvat boazodoalu doaimmaide. Vásáhusat molsašuddet jahkodagaid mielde, dan mielde go bohccot leat dálveorohagas dahje geasseorohagas. Dát lea dakkár turismavuohki mii lea vuođđuduvvon kultuvrralaš ja ekologalaš ceavzilvuhtii, ja mas ealli ja olbmo gaskavuohta lea guovddážis.

Sáivaguolástanturismmaslea stuorra potensiála. Eurohpas lea árvvu mielde 25 miljovnna guolásteaddji. Finnmárkku ektui, de sullii 60 000 uhcit ja stuorát jávrri ja čázádaga leat áidnalunddot guolleresursavuođu dán ulbmiljovkui. Dušše oasáš dáid guollevalljodagain leat dál geavahuvvon vuođđun báikkálaš árvoháhkamii mákteealáhusovdánahttima oktavuođas. Dás sáhttá oaidnit ahte dievas «guolleturismapáhkat» ovdánahttojit, masa gullet sáhttu, ofelastin, idjadeapmi ja borramuš sámi birrasa vuođul.

áinnas bearašturisttaide lea doalloturismadakkár doaibma maid sáhttá ráhkadahttit lotnolasat guolleturismmain oktan sihke sáivaguollebivd­duin, boazodoaluin, ja veadjá eanemus johkabivd­duin, nugo Deanuleagis. Doalloturisma sáhttá bures heivehuvvot borramušvieruid, dáidaga ja kultuvrra, ja viidát «turistapáhkaid» gaskkusteapmái.

Sámi borramušvieruin,mat leat báikkálaččat gullevaččat, lea potensiála ovddidit sihke báikkálaš ja regionála márkaniin. Sámi birrasiin leat stuorra erohusat sihke guoli, bohccobierggu ja sávzza­bierggu ráhkadeamis. Ii buvttaduvvo nu ollu borramuš ain oktanaga, ja leat vel stuorra hástalusat daid vuovdalit govttolaš ja beaktilis vuogi mielde. Dál leat álgigoahtán vuovdit náláštuhtton lábbá­bierggu ja bohccobierggu.

Oppalaččat dárbbašuvvo oalgguhit inno-vašuvdnii ja buvttaovdánahttimii sámi kultuvrra vuođul. Sámi designa galggašii sáhttit ovddidit, ja álggahit mearkagálvobargguin dakkár buktagiidda mat leat vuođđoealáhusaid vuođul, nu ahte datge sáhttet leat oasit uhcitlágan mátkeealáhusain. Hui stuorra hástalusat leat duodjeealáhusaovdánahttimis. Ealáhusas leat stuorra vejolašvuođat buvttadanovdánahttimis sámi kultuvrra vuođul.

Sámediggi, Duodjeinstituhtta ja sámi duodje­searvvit barget vai sáhttá ollašuhttit dan potensiála mii lea alladását duoji vuovdimis. Stuorra hástalussan lea gávdnat dujiide daid rivttes márkaniid ja rivttes vuovdinbáikkiid.

Boksa 21.4 Sámi kulturárbi mátkeealáhusovddideami vuođđun Divtasvuona suohkanis

Govus 21.3 Divtasvuona suohkan Nordlánddas

Govus 21.3 Divtasvuona suohkan Nordlánddas

árran julevsámi guovddáš lea ráhkadan pilotprošeavtta, man ulbmilin lea ahte sámi kultuvrra galgá sáhttit atnit resursan servodatovdánahttimis. Vuolggasadjin lea čohkket ja duođaštit báikkálaš árbevirolaš máhtu, ja mihttun lea ee. ovddidit máhttovuođđuduvvon mátkeealáhusa báikkálaš sámi kultuvrra vuođul. Prošeakta vuolgá mearas, ja nannánguovlluin, ja galgá duođaštit sámi sániid ja dadjanvugiid, ja árbevierročorggi ja árbevirolaš daguid čađaheami. Julevsámi guovllus galgá registreret, dokumenteret, ja publiseret dieđuid sámi árbevirolaš máhtus.

Mearra:Meara oktavuođas galggašii dokumenteret máŋggalágan guollesajiid, nugo sáidesajiid ja háhkasajiid, ja árbeávdnasiid mat gullet guolástussii. Ovdamearkkat lea máhtu čáhcerávgga ja máttu birra. Dát leat vierut mat dálge leat oahppásat sámi guovlluin. Máddu sáhttá ihtit jus menddo ollu bivdá, lea vuovdái, dahje guoli ii divššo nugo galgá. Čohkket dieđuid máŋggalágan guolástanvugiid birra lea dehálaš báikemáhttu, ja lea dehálaš dokumenteret sániid ja dadjanvugiid mat gullet guolástussii, ja guolástanvuohkái. Dát sáhttá mahkáš leat liinna atnit, dahje dokumenteret fierpmástallama, dahje čohkket daid dieđuid makkár guliid bivde, ja goas lei dábálaš daid bivdit.

Doallu ja várit: Prošeakta sisttisdoallá vel čohkket árbedieđuid mat gullet luonddugeavaheapmái vuovddis ja váris, ráddjejuvvon Vuotnabahtii. Dát lea máhttu das mo galggai leat luonddus, ja maid galggai vuhtii váldit go vánddardii vuovddis ja váriin. Prošektii gullá vel čohkket árbemáhtu vuoiŋŋalaš eanadagas, ja dokumenteret ja čohkket iešguđet resursasajiid maid sámi álbmot lea geavahan. Dát sáhttet leat gámasuoidnejeakkit dahje luomesajit. Dehálaččat leat maiddái kulturmuittut eanadaga árbevirolaš geavaheami oktavuođas.

Mihttun: Ceavzilis mátkeealáhusa ovdánahttin:árran dáhttu ee. ahte prošeakta galgá sáhttit láhčit dili dasa ahte árbevirolaš máhtu sáhttá báikkálaččat geavahit, nu ahte sáhttá ovddidit máhttovuođđuduvvon mátkeealáhusdoaimmaid báikkálaš sámi kultuvrra vuođul. Ulbmilin lea ovddidit ceavzilis mátkeealáhusa, mas ekonomalaš doaimmat ja diehtu mat gullet árbevirolaš máhttui, kulturmuittuide ja -birrasiidda, ovdánahttojit sámi árvvuid ja árbevieruid mielde, ja nu ahte sámi kultuvra lea vuođđun ja das leat vejolašvuođat árvoháhkamii.

Sihke mátkeealáhuspáhkaid ja fierpmádathuksema ektui leat hástalusat báikkálaš mátkeealáhusdoaimmaheaddjiid gaskkas.Máŋgga oktavuođas lea giddejuvvon fuomášupmi ahte dárbbašuvvo ovttasbargu báikkálaš mátkeealáhusdoaimmaheaddjiid gaskkas vai sámi guovlluin sihkarastá ollislaš «páhkaid» turisttaide. Lea daddjon ahte dál livččii áigi oažžut mielde oahppoásahusaid mat fállet ofelastinoahpu, vai sihkarastá ahte gaskkustuvvo kulturmáhttu ja luondduhálddašeapmi báikkálaš ja sámi árbevieruid mielde.

Boahtteáiggis lea dehálaš nannet ovttasbarggu ja fierpmádatceggemiid sámi mátkeealáhusdoaimmaheaddjiid gaskkas, ja dáid ja destinašunfitnodagaid, hoteallaid, girdibussefitnodagaid ja dámpafanasfitnodagaid gaskkas, vai šattašii buorre ovdá­neapmi. Seamma láhkai dárbbašuvvo lasihit gealbbu jođiheamis, rehketdoalus, vuovdaleamis, vuovdimis jna. mátkeealáhusovdánahttima oktavuođas.

Etihkas ja sámi kultuvrra gaskkusteamis leat hástalusat mátkeealáhusa oktavuođas.Sámediggi lea máŋgii aiddostahttán ahte leat hástalusat das ahte galgá gaskkustit sámi eallinvuogi ja buktagiid albma ja jáhkehahtti láhkai, ja mii sihkarastá ehtalaš dási. Dákkár ovdanbuktimat galget leat sámi beroštumiid, normmaid ja vieruid mielde.

Ii leat daddjon mo galgá sihkarastit ahte sámi kultuvra gaskkustuvvo dan láhkai ahte dat deavdá dáid eavttuid. Eaktun sáhttá ee. leat ahte sámi báikegottit dohkkehit dan sisdoalu ja ahte sámi beroštumit dat dan gaskkustit. Iešguđetlágan vásáhusturismafálaldagain lea báikegoddi dahje bearaščorgi dat «vásáhus», mii berrešii sihkarastit sierralágan ja áidnalunddot vásáhusa. Dátge lea dehálaš, go mátkkošteaddjit ja mátkeealáhus johtilit fuobmájit dolletgo buktagat dási.

Sámi mátkeealáhusa joatkkaovdánahttimii lea dehálaš ahte dat mii čájehuvvo sámi kultuvrras ja sámi butkagiin dollet kvalitehtalaš dási. Sápmelaččat leat čujuhan dasa ahte buktagat mat eará riikkain leat ráhkaduvvon, leat gohčoduvvon sámi kultuvrra oassin, ja leat vuvdon sámi buktagin. Dása livččii buvttamerken hástalussan.

Mátkeealáhus lea guhká geavahan sámi kultuvrra márkanfievrrideamis ja vuovdimis, áinnas Finnmárkku. Vuovdaleamis geardduhuvvojit nugo gávttehassápmelaččat, bohccot, sámeheajat ja muhtin muddui vel duodji. Lea dehálaš ahte vuovdaluvvo albma ja jáhkehahtti vuogi mielde ja ahte sámi servodagat dohkkehit dákkár guovdilastima, ja ahte sámi kultuvra ja ealáhusatge ožžot ávkki dákkár vuovdaleamis.

Sápmelaččaid beales lea cuiggoduvvon ahte eai leat lágat mat sáhttet gieldit dahje heađuštit sámi symbolárvvuid kommersialiserema. Dát guoská gávttiide, dujiide main lea sámi ornamentihkka, sámi mytologiijai, luohtái ja sullasaččaide. Sámi kulturosiid geavaheamis ja gaskkusteamis lea dehálaš ahte dan dahket dakkár olbmot ja ásahusat main lea kultuvrralaš máhttu ja báikediehtu.

Sámediggi lea doarjjageavadis bokte veahkkin ruhtadan kulturvuođđuduvvon ealáhusaid ja máŋga kommersiála mátkeealáhusfitnodaga, main vásáhusat leat guovddážis – ja mat sáhttet leat safari, sámi borramuš, vuotnabivdu ja idjadeapmi, sáivaguollebivdu, johkafanasmátkkit jna. Plánejuvvon árvoháhkanprográmma lotnolasealáhusai­dege galggašii nannet mátkeealáhusa sámi guovl­luin.

Ealáhus- ja gávpedepartemeanta lea bivdán Innovasjon Norge ovddidit gealboprográmmamii earret eará fuolaha vásáhusbuvttadeami, distribušuvnna ja páhkkema, ee. vai gidde fuomášumi alladását ollislaš buktagiidda. Dát gealboprográmma guoskkašii vel sámi mátkeealáhusbuvttadeaddjiide. Nationála mátkeealáhusstrategiijas nannejuvvo ahte ráđđehus bidjá garrasat gáibádusa dasa ahte prošeavttat mat ožžot doarjaga almmolašvuođas Innovašuvdna Norga bokte, leat ovttasbargo- ja/dahje fierpmádatprošeavttat, mii fas mearkkaša ahte vuoruhuvvojit prošeavttat main lea fierpmádatdimenšuvdna.

Mátkeealáhusbiras Finnmárkkus lea 2006:s álggahan golmmajagáš prošeavtta man áigumuššan lea nannet innovašuvnna ja gánnáheami luonddu- ja kulturvuođđuduvvon mátkeealáhusas Finnmárkkus.

ReiselivsArena Finnmark lea ovttasbargoboađus gaskal fylkka mátkeealáhusa, Finnmárkku allaskuvlla, Sámi allaskuvlla ja Norut NIBR Finnmark, Origo Nord, Finnmárkku fylkkagieldda ja Innovasjon Norge. Prográmmas lea sámi vuoruhansuorgi.

Geahča maiddái Sámedikki 2006 jahkedieđáhusa čuoggá 9.2 ja 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 10.2.

20.5.5 árvoháhkanprográmma lotnolasealáhusaide

Ráđđehus lea várren 6,5 milj. ruvnno jahkái 2008 álggahit árvoháhkanprográmma lotnolasealáhusaide, Soria Moria-julggaštusa mielde. Prográmma galgá vel Soria Moria-julggaštusa mihttomeriid dustet dan hárrái ahte vuoruhuvvo sámi mátkeealáhusovdánahttin, nu ahte ealáhusat sámi guovlluin sihkarastojit ja nannejuvvojit. Ráđđehusa váldomihttomearrin árvoháhkanprográmmain lea ovddidit birgejeaddji doaimmaid ja leat veahkkin ceavzilis ovdánahttimii sámi servodagain.

Prográmma sisdoallu ja ordnen lea leamaš fáddán ráđđádallamiin Sámedikkiin. Sámediggi doaimmaha prográmma. Dárkilat prográmmaválddahallama hábme Sámediggi ovttas eará ásahusaiguin ja etáhtaiguin.

Sámediggi meannudii árvoháhkanprográmma dievasčoahkkimis guovvamánu 27.b. 2008 (10/08 áššis). árvoháhkanprográmma mihttun lea lasihit árvoháhkama vuoruhettiin ja ovdánattimiin innovatiiva lotnolasealáhusaid ja sámi mátkeealáhusaid. Prográmma sisttisdoallá sihke poasttaid main sáhttá ohcat ruđa, ja prošeavttaid maid Sámediggi lea vuolggahan, dahje ovttas eará ásahusaiguin ja etáhtaiguin. Muhtin vuoruheamit Sámedikki dieđáhusas meahcceealáhusaid ovdánahttimii, mii meannuduvvui Sámedikki dievasčoahkkimis skábmamánus 2007 (65/07 ášši), leat váldon mielde árvoháhkanprográmmas. Sámediggi galgá doai­bmat prográmmastivran. Jahkásaččat galgá dollot stáhtusčoahkkin Sámediggeráđiin. Dán čoahkkimii galgá ráhkaduvvot stáhtusraporta dán áigebotta árvvoštallama vuođul, ja mii laktásuvvo Sámedikki bušehttii. Dása galgá ceggejuvvot Fágalaš Forum masa Innovasjon Norge, fylkkamánni Eanadoalloossodat, fylkkagielddat, Bioforsk, Sámi allaskuvla ja Bargo- ja searvadahttin­departemeanta eará guoskevaš departemeanttaiguin bovdejuvvojit searvat oktan Sámedikkiin. Forum galgá fágalaš árvalusaid ja máhcahemiid ovdan­bidjat prográmma čađaheami ektui. Dehálaš áiggan lea ahte forum galgá lonohallat dieđuid almmolaš doaimmaid ja prošeavttaid birra, mat soitet leat guoskevaččat árvoháhkanprográmmii. Sii galget vel beassat oaidnit Sámedikki stáhtusraportta. Foruma šaddá leat dehálaš go dat sihkarastá ahte prográmma sáhttá eará doaimmain ávkki atnit ja daidda heivehuvvot, ja vel digaštallat man guvlui prográmma galgá jođihuvvot. Ovdánahttinforum vel ceggejuvvo, masa sámi ealáhussearvvit nugo Goahtegerret, Sámi bivdo- ja meahcástansearvi, Duojáriid ealáhussearvi, Sámiid Duodji ja Bivdi bovdejuvvojit ee. gulahallan dihtii bušeahta ráhkadeamis ja prográmmaválddahallama stuorát nuppástusain. Dehálaš áigga Ovdánahttinforumain lea ovdánahttinbarggus sihkarastit sámi dimenšuvnna ja sámi luondduáddejumi. árvoháhkanprográmma ferte vel geahččat ráđđehusa mátkeealáhusstrategiija oktavuođas, ja áinnas dan barggu oktavuođas mii lea ReiselivsArena Finnmark olis. Prográmma galgá árvvoštallojuvvot golmma jagi geahčen.

Sámedikki dievasčoahkkin dohkkeha prográmma bušeahta ja vuoruhemiid (gč. 10/08 ášši). Sámediggi deattuha laktit prográmma ealáhussii ja gaskaomiide. Jahkái 2008 ja ovddasguvlui deattuha Sámediggi ee. gealboloktendoaibmabijuid álggaheaddjiide ja álggahuvvon doaimmaide, sihke fitnodatekonomalaš máhtu, uhcánmeari buktagiid kvalitehtasihkarastindoaibmabijuid, ja ođđa buktagiid ovdánahttima sámi kultuvrra vuođul. Sámediggi dáhtošii cegget oaivadan- ja buvttadanbájiid duodjái, mat galget báikkálaččat doaibmat, sihkarastit ođđa duojáriid ja veahkehit gealbo- ja kvalitehtaloktemis.

Duoji oahpahalliortnet, ee. ođđa duojáriid sihkarastit ealáhussii, lea dakkár doaibmabidju mii Sámedikki mielas lea dehálaš. Meahcceealáhusaid dáfus áigu Sámediggi buoridit ealáhusa rámma­eavttuid. Gealbolokten meahcceealáhusainge, ee. oahppodoaibmabijut, guolástanofelastimis ovdánahttin, murjjiid ja guliid náláštuhttin ja buvttaovdánahttin, leat oasit mat deattuhuvvojit árvoháhkanprográmmas. Geahča maiddái Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 10.6.

20.5.6 Strategiijat ja doaibmabijut

Ráđđehus lea várren 6,5 milj. ruvnno jahkái 2008 álggahit árvoháhkanprográmma lotnolas­ealáhusaide. Váldomihttomearrin lea ovddidit birgejeaddji doaimmaid ja leat veahkkin ceavzilis ovdánahttimis sámi servodagain. Prográmma ferte geahččat moanaid eará prográmmaid ja vuoruhemiid oktavuođas mat leat ealáhusovdánahttimis ja mátkeealáhusas.

Boksa 21.5 Lotnolasealáhusaid geavaheaddjiid iskkadeapmi

Sámi guovlluin leat máŋggas geahččalan boahtogáldun ja ealáhusláhkin bargat lotnolasat gaskal vuođđoealáhusdoaimma ja turismma. Moanat hástalusat leat dákkár lotnolasheivehemiid oktavuođas. Máŋggalágan sivat sáhttet leat dasa go buohkat eai lihkostuva. Dat sáhttet leat kursema dahje oahpu váili, váilevaš čuovvoleapmi dahje fierpmádat, giellaváttisvuođat, heajos infrastruktuvra, váttis ávdnasiid ja náláštuhttima meannudit, heajos márkkanfievrridanstrategiija, heajos gulahallamat gaskal doaimmaheaddjiid ja almmolaš «doarjjaleaddjiid» jna., dahje lea váttis heivehit mátkeealáhusa gáibádusa ealáhusaid bargosyklusaide.

Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea 2007:s álggahahttán geavaheaddjiiskkadeami mainna áiggošii gávnnahit gokko gahkká ja gokko lihkostuvvet ealáhusdoallit guđet sámi guovlluin lotnolasat doaimmahit vuođđoealáhusdoaimma ja turismma. áiggan lea leamaš čohkket oaiviliid ja evttohit doai­bmabijuid dáid lotnolasealáhusaid ovddideapmái, ja buoridit dán ealáhusdoallejoavkku dili.

Prográmma sisdoallu ja ordnen lea leamaš fáddán ráđđádallamiidda Sámedikkiin. Sámediggi doaimmaha prográmma. Dárkilat prográmmaválddahallama hábme Sámediggi ovttas eará ásahusaiguin ja etáhtaiguin.

Ráđđehus dáhttu dáid áŋgiruššamiid oktavuođas digaštallat Sámedikkiin guđe strategiijat galget leat sámi guovlluid meahcceealáhusaid ovdánahttimii ja mo buoridit rámmaeavttuid duodje­ealáhussii, ee. go áigu fidnet ođđa duojáriid.

árbevirolaš duoji čielggadeamis maid Kultur- ja girkodepartemeanta lea ožžon, leat doaibmabijut maid guhkit áigái berre geahččat daid dárbbuid ektui mat duodjeealáhusas leat. Čielggadeapmi lea gulaskuddamis geassemánu 2008 rádjai.

20.6 Ealáhuspolitihkalaš ja guovllupolitihkalaš doaimmat

20.6.1 Fylkkagielddat ja regionála ovddidanbargu

Fylkkagielddat ovddasvástidit eanaš regionála ovdánahttinbarggu ja regionála- ja guovllupolitih­kalaš gaskaomiid Gielda- ja guovlodepartemeantta bušeahtas. Fylkkagielddat sáhttet buori muddui ieža láhčit dili ja doarjut regionála ja báikkálaš ovdánahttima iežaset fylkkain dáid guovllupolitih­kalaš gaskaomiid olis. Gaskaoamit galget áinnas doarjut

  • árvoháhkama; šattu, barggaheami ja riikkaidgaskasaš gilvonávccalaš ealáhusaid ealáhusovdánahttima, innovašuvnna ja entreprenoravuođa bokte

  • Rámmaeavttuid: buriid báikkálaš ja regionála rámmaeavttuid ealáhusaide ja ássiide

  • Geasuhusat: ovddidit ássiide ja ealáhusaide geasuheaddji regiovnnaid ja guovddážiid.

Gielda- ja guovlodepartemeanttas leat vuordámušat dasa ahte fylkkagielddain lea doaibmi geavaheaddjifokus, ja bargá guoibmevuođa ovdánahttimiin, nu ahte ealáhusa áirasat, FoU-, universitehta-, ja allaskuvlabirrasat, gielddat ja eaktodáhtolaš searvvit sáhttet ovttasbargat gaskaomiid geavaheamis. Sámediggi ja sámi ealáhusorganisašuvnnat galget beassat searvái dán bargui, dalle go dat lea ávkin.

20.6.2 Innovašuvdna Norga

Innovašuvdna Norga ulbmilin lea miehtá riikka ovddidit fitnodat- ja servodatekonomalaš gánnáhahtti ealáhusovdánahttima, ja luvvet iešguđet regiovnnaid ealáhuslaš vejolašvuođaid innovašuvnna, internationáliserema ja profilerema bokte.

Stáhta, Ealáhus- ja gávpedepartemeantta bokte, lea Innovašuvdna Norga oamasteaddji. Fitnodat hálddaša ruđa mii boahtá Ealáhus- ja gávpedepartemeanttas, Gielda- ja guovlodepartemeanttas, Guolástus- ja riddodepartemeanttsa ja Eanan­doallo- ja biebmodepartemeanttas ja juohke fylkkagielddas ja fylkkamánnis. Earret váldokantuvrra mii lea Oslos, lea Innovašuvdna Norga kantuvrrat fylkkain ja badjel 30 riikkas.

Innovašuvdna Norga lea dehálaš veahkkin inno­vašuvdnii ja ealáhusovdánahttimii miehtá riikka. áinnas Davvi-Norggas lea Innovašuvdna Norga dehálaš sajádat. Davvin lea ealáhusvuođđu máŋgga sajis leamaš hui ovttabealat. Seammás leat ollu vejolašvuođat ja hirbmat buorre potensiála ealáhusovdánahttimii. Daid gaskaomiid maid Innovašuvdna Norga sáhttá fállat leat ruhtadeapmi, gealbu, profileren, fierpmádat ja ráddeaddin.

Juovlamánus 2006 almmuhii ráđđehus davvi­guovllustrategiija, gč. 1.4.7 kap. Mátkeealáhus lea davviguovlluin dađis eanet barggaheami ja árvoháhkama gáldun, gč. 20.5.4 kap. Buhtes ja rievddalmas luondu Davvi-Norggas geasuha ollu turisttaid ja lea buorre luondduvuođđuduvvon turismii. Davviguovllustrategiijas ovdanboahtá ahte ráđđehus áigu láhčit dili dasa ahte kulturvuođđuduvvon mátkeealáhusas leat buorit ovdánahttinvejolašvuođat Davvi-Norggas ja ahte riikaoassi galgá ovddiduvvot geasuheaddji mátkerádján dálvejahkebealisge, birrajagi bargosadjiid vuođul. 2008 stáhtabušeahtas várrejuvvo 5 milj. ruvnno čuovvolit davviguovllu­strategiijas dán čuoggá. Ruhta addo Innovašuvdna Norga bokte, ja galgá leat veahkkin lasihit máhtu Norgga mátkeealáhusbuktagiid birra ja dasa beroštumi, ja mátkeealáhusain lasihit doaimma ja gánnáheami. Go Norgga mátkeealáhusain nanne gealbbu, innovašuvnna, hutkama ja ovttasbarggu, de duste dat daid lassi gáibádusaid maid mátk-košteaddjit bidjet kvalitehtii, vásáhusaide ja buktagii.

Dat ollu kantuvrrat sihkarastet ahte Inno-vašuvdna Norga mearrádusaid sáhttá dahkat johtilit ja geavaheaddjiid lahka. Innovašovdna Norga Finnmárkkus leat sierra strategiijat dán bargui sámi geavaheaddjiid ektui Finnmárkkus. Go čoahkkáigeassá de bargojuvvo ná:

  • Ođđa bargosajiid ásaheapmi.Bargguin galgá ásahit bistevaš ođđa bargosajiid, ja nuppástuhttit dálá fitnodagaid. Nuppástuhttin galgá leat márkaniid mielde.

  • Innovašuvdna ja hutkan.Hutkandoaba galgá uhcimustá definerejuvvot regionála diliid vuođul.

  • Prošeavttat eai galgga doaibmat dárbbašmeahttun gilvobotnjilin. Regionála vejolašvuođaid ferte garrasit deattuhit báikkálaš dárbbuid ektuige.

  • Gielddaid mielde juohkin. Daid gielddain main leat hárvenaš prošeavttat galgá IN garrasit ražastit, iige dát galgga čuohcat daid kvalitehtagáibádusaide mat gustojit jus galggaš bohtosiid olahit.

  • Gaskaoamit maid galgá geavahit. Prošeavttat ruhtaduvvojit doarjagiid bokte. Dábálaš ruhta geavahuvvo daid prošeavttaide mat ruhtaduvvojit loanaiguin.

Vai galgá sáhttit oktiiordnet almmolaš bidjosa, ja kvalitehtasihkarastit dan barggu politihkalaš diŋgojumiid mielde, de ferte leat lagaš ovttasbargu Sámedikkiin, allaskuvllaiguin, ealáhusservviiguin ja gieldda ealáhusossodagaiguin/eanadoallokantuvrraiguin. Doaibmabijuid ovdamearkkat leat:

  • Lassi márkangealbu borramuša ektui. Bohccobiergobuvttadeaddjit servet borramušbuvttadeaddjiid gealboprográmmii. Mihttun lea ovddidit riikkaidgaskasaš gilvonávccalaš nisjabuktagiid.

  • Lassi gávpemáhttu easkaálgiide ja smávit fitnodagaide.

  • Gealboprográmma mas ásahuvvon ja smávit fitnodagat main lea báikkálaš márkan oalgguhuvvojit gilvalit regionála/riikkaidgaskasaš dásis.

  • Ovddidit ja kommersialiseret vásáhusfálaldagaid mat leat vuođđuvuvvon sieiva sámi kultuvrii. Ovttas mátkeealáhusain ráhkaduvvo prográmma mo sámi kultuvrra galgá ovddidit ja kommersialiseret vásáhusbuktagin.

  • Ođđaáigásaš fitnodagaid main leat vásáhusat, lávvobuvttadeapmi ja KIFT (máhttointensiiva gávppálaš bálvalusat) internationáliseret. Inno-vašuvdna Norga fierpmádaga geavahettiin olgoriikkas, sáhttá iskat márkaniid ja almmuhit buktagiid olgoriikkas daid sámi kundariidda guđet leat gergosat gilvalit riikkaidgaskasaččat.

Sierra strategiijaid ráhkadanbarggutge lea jođus sámi geavaheaddjiide eará fylkkain. IN Finnmárku ovddasvástida Sámedikkiin oažžut áigái nationála ovttasbargošiehtadusa ealáhusovdánahttimis. áiggan lea beavttalmahttit ja buoridit dan barggu mii lea sámi guovlluin. Šiehtadus vurdojuvvo boahtit fápmui 2008 čavčča. Sámi giella- ja kulturgealbu lea dehálaš, go lagaš gulahallan kundariiguin lea dehálaš bargovuohkin Innovasjon Norgii.

20.6.3 SIVA

SIVA – Selskapet for Industrivekst SF – lea veahkkin innovašuvnnas ja ealáhusovdánahttimis opmodatdoaimma ja nana báikkálaš ja regionála inno-vašun- ja árvoháhkanbirrasiid bokte. SIVA lea miehtá riikka doaibma, muhto das lea erenomáš ovddasvástádus veahkehit ovddidit návccaid boaittobeal guovlluin. SIVA innovašundoaimmat galget láhčit dili vai ceggejuvvojit nana báikkálaš ja regionála árvoháhkanbirrasat miehtá riika. 2007 ceggejuvvui ealáhusgárdi Deanus, Gáisá næringshage. Gáisá næringshage galgá šaddat hutki gealbobirrasin ja deaivvadanbáikin sidjiide guđet jerret, fállet ja gaskkustit gealbbu. Sámi ealáhus- ja guorahallanguovddáš, SEG, lea vuolggahan ealáhusgárddi Deanus. SEG oaivvilda leat mearrideaddjin ealáhusaide Deanus ja sámi guovlluide ahte oažžu sadjái lassi ja dynamalaččabut ealáhusaid, vai galgá sáhttit oažžut áigái nu ollu go vejolaš ráđđehusa strategalaš davviguovllubarggus.

Gáisá lea ovdánahttinfitnodat mii galgá leat duvddan Deanu gieldda ovdánahttimii. Dán barggu váimmusfaktorat leat ealáhusovdánahttin mas meahcci ja meahccevuođđuduvvon resurssat leat guovddážis, fierpmádathuksen miellahtuide ja prošeaktaovdánahttin surggiid ja giliid rastá. Gáissás lea buorre fierpmádat sámi birrasis ja dan mielas lea gealbbu sirdin/juohkin dehálaš oassin smávva sámi servodagažiid ealáhusovdánahttimis.

20.6.4 Govdafierbmi ja Høykom

Høykom lea gitta 1999 rájes leamaš IT-politihka strategalaš gaskaoapmin. Váldoguovdilastin lea leamaš veahkehit lávdadit govdafierpmi dan láhkai ahte doarju ruđalaččat ovdánahttinprošeavttaid mat leat almmolaš doaimmaid olis, ja gos govda­fierpmi galgá atnigoahtit. Su. 470 prošeavtta earret eará skuvla-, dearvvasvuođa-, teknalaš-, ja kultur­suorggis leat dorjojuvvon badjel 700 milj. ruvnnuin 1999 rájes. Høykomprošeavttat sisttisdollet nana iežasruhtadeami ja prográmma lea ollislaččat veahkehan oažžut áigái badjel 1,7 miljárdda ruvnno árvosaš prošeavttaid.

Guovlluid dahje joavkkuid vuoruheapmi Norggas lea eanaš leamaš nu ahte lea sirren gaskal Høykom dábálaš ja Høykom guovlu. Høykom guovlu lea gielddat mat leat guovllupolitihkalaš gaskaomiid doaibmaguovllus. Dat guovllut mat leat gaskaoapmebiiriin leat erenomážit vuoruhuvvon prošeaktaruđa juolludeamis. Sierra doarjjaortnet lea vel leamaš dán oahpposuorgái (Høykom skuvla). Ii leat addon eará geográfalaš vuoru­heapmi prošeaktadoarjaga juolludeamis, dahje vuor­uheamis eará eavttuid ektui. Prošeavttat main leat čuolmmat sámi diliid ektui, leat árvvoštallon seamma­láhkai go eará prošeavttat Høykom-pro-šeavttaid oppalaš eavttuid ektui.

Høykom lea earret eará addán doarjaga Kárášjoga gildii ovddidit skuvlaverráha sámegillii ja -kultuvrii. Dán prošeavtta bokte lea vuođđoskuvladássái ráhkaduvvon gáiddusoahppofálaldat davvisámegielas, ja dát lea lávkin dasa ahte sáhttá deavdit oktagaslaš vuoigatvuođa beassat oahpahuvvot sámegillii.

Høykom-prográmma oalgguhii álgojagiid govdafierbmelávddu eahpenjuolga,go oalgguhii ohcalit govdafierpmi. Dát ráđđehus lea fas dál botnjan Høykom- prográmma nu ahte dat njuolgadoarju ásahit govdafierbmeinfrastruktuvrra daid guovllui-de gos ii leat dát fálaldat. Dát lea vai doarju Soria Moria-julggaštusa mihtu ahte galgá leat govda­fierbmefálaldat miehtá riikka.

2007 várrejuvvui Gielda- ja guovlodeparte­meantta ja Ođasmahttin- ja hálddahusdepartemeantta bušeahtain oktiibuot 377 milj. ruvnno govdafier­bmehuksemii. Daid 155 milj. ruvnnuin mat juolluduvvo Gielda- ja guovlodepartemeantta bušeahtas govdafierbmehuksemii, oaččui Finnmárku 14,24 milj. ruvnno. Ruhta juolluduvvui fylkkagildii hukset fylkkas fievrridanneahta ja beassanneahta. Dál vurdojuvvo ahte 99 pst. dállodoaluin Norggas besset fásta govdafierbmái, go dát ruhta lea ollásit geavahuvvon. 2008 lea ráđđehus várren 188 milj. ruvnno govdafierbmegokčama buorideapmái. Dán supmis lea 158 milj. ruvnno biddjon fylkkagielddaid háldui. Daid fylkkain gos buohkat besset govdafierbmái man nu láhkai, sáhttá dán ruđa atnit eará infrastruktuvrii ja ealáhusdoaibmabijuide Gielda- ja guovlodepartemeantta šiehtadusa mielde. Dát ruhta dahká ahte govdafierbmefálaldaga mihttu miehtá riikii lea olámuttus.

20.6.5 Interreg

Interreg lea dat EO prográmma mii galgá ovddidit sosiála ja ekonomalaš integrašuvnna riikarájáid rastá regionála ovttasbarggu bokte. EO ođđa strukturfoandaáigodagas 2007 – 2013 lea EO territoriála ovttasbargu, Interreg, joatkkašuvvon sierra mihttoprográmman.

Regionálapolitihkka lea dakkar suorgi mas riikkaidgaskasaš elemeanta lea guovddážis. Eu-rohpas leat máŋgga regiovnnas seammalágan hástalusat. Ovttasbargu riikarájáid rastá regionálapolitihkalaš hástalusaid dáfus, sáhttá leat ávkkálaš oahpaheami, gealboovdánahttima, vásáhuslonohallama ja fierpmádathuksema dáfus. Norgga beale searvan sáhttá leat veahkkin regionála ovdánahttimii Norggas ja dássidis ovdánahttimii eurohpalaš kontinentii ja min lagašguovlluide go ovttasbargá riikarájáid rastá. Ovttasbargu sáhttá vel veahkehit ovddidit ollislaččabut, oktiiordnejuvvon ja doaibmi norgalaš eurohpapolitihka váikkuhan dihtii EU politihkkahábmema dakkár surggiin mat gusket Norgii nuolga.

Norga oassálastá njeallje rádjaregionála prográmmas (Interreg IVA), golbma transnationála prográmmas (Interreg IVB) ja interregionála prográmmas (Interreg IVC). Rádjaregionála prográmma Ruoššain joatkkašuvvo EU guoibmevuođaprográmma rámmaid siskkobealde, mii lea ovttasbargu ravdarájáin (ENPI). Earret dan oassálastá Norga dáin; URBACT II, ESPON ja Ineract. Stáhta oassi dán áigodagas šaddá sullii 730 milj. ruvnno, dainna eavttuin ahte Stuorradikki daid jahkásaččat juolluda.

Gielda- ja guovlodepartmeanta juohká jahkásaččat 2,1 milj. ruvnno čađahit sámi prográmma Interregas. Sámi prográmma, Sápmi, lea oasseprográmma Interreg IVA Nordas. Prográmma rasttildeaddji ulbmil lea lasihit regiovnna doaibmavuođa ja nanosvuođa ealáhusaid ja infra­stuktuvrra ovttsbarggu bokte ja ovddidit spesiála­gealbbu ja identitehtaásaheaddji barggu. Sámi oasse­prográmmii Sápmi lea erenomážit giddejuvvon fuomášupmi oažžut áigái máŋggalágan servodagaid sámi kultuvrra, ealáhusaid, árbevieruid, identitehta ja giela vuođul. Ruhta ruhtada rádjaregionála prográmmain dan stáhta oasi. Sámediggi lei sámi oasseprográmma čállingoddi 2006 rádjai. Čállingoddedoaibma juogaduvvo dál gaskal Romssa fylkkagieldda ja Davvi-Trøndelága fylkkagieldda.

21 Ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusat

Bargo- ja searvadahttindepartemeanttas lea stáhta sámepolitihka bajimus oktiiordnenovddasvástádus. Fágadepartemeanttain lea ovddasvástádus čuovvolit sámepolitihka čađaheami iežaset surggiin, ja dain lea ekonomalaš ja hálddahuslaš ovddasvástádus iežaset surggiid sámepolitihkalaš doaibmabijuin.

Dat doaibmabijut mat evttohuvvojit dieđáhusas, gusket máŋgga departementii. Dat mii lea oktasaš eanaš doaibmabijuin, lea ahte dat gieđahallojuvvojit Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid gaskasaš konsultašuvdnašiehtadusa vuođul. Sámedikki sajádat lea ahte buot doaibmabijut mat leat namuhuvvon stuorradiggedieđáhusas, galget váldojuvvot ovdan bođu konsultašuvnnain ovdalgo dat čađahuvvojit. Dát addá buori vuođu konkrehta konsultašuvnnaide juohke doaibmabiju hárrái ja mielddisbuktá ollislaš proseassaid juohke doai­bmabiju oktavuođas.

Válddi ja bargamušaid vejolaš sirdin departemeanttain Sámediggái mielddisbuktá ahte Sámediggi maiddái oažžu resurssaid juohke sirdojuvvon válddi ja bargamuša hálddahuslaš čuovvo­leapmái. Vaikko vel Sámediggi váldá badjelasas doarjjaortnega dahje ásahusa hálddašeami, ja nu oažžu mearrideaddji dadjamuša dain, de lea ain fágadepartemeanttain bajimus ovddasvástádus ortnegiin maid Sámediggi hálddaša. Departe­meanttat galget ásahit vugiid dasa mo konsultašuvn­nat Sámedikkiin galget čađahuvvot, láhčit dillid buori ja rabas gulahallamii, ja čuovvolit sirdojuvvon ortnegiid sihke fágalaččat ja bušeahta dáfus.

Evttohusat ja doaibmabijut mat leat válddahallojuvvon lagabut iešguđet kapihttaliin, sáhttet dagahit sihke dihto ekonomalaš ja dihto hálddahuslaš čuovvumušaid. Eaktuduvvo ahte muhtun evttohuvvon doaibmabijut ruhtaduvvojit gustojeaddji bušeahttarámmaid siskkobealde. Juohke evttohusa eanet konkrehta ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusat galget árvvoštallojuvvot lagabut. Dát bargu čađahuvvo evttohusaid konkretiserema oassin. Ráđđehus áigu árvvoštallat vejolaš bušeahtalaš váikkuhusaid jahkásaš bušeahttaevttohusaid oktavuođas.

Departemeanttat atnet vuođđun ahte doaibmabijut eai dagat mearkkašahtti rievdadusaid fylkkagielddaid ja gielddaid dássái.

Juolgenohta

1.

Gáldu: Oahpahusdirektoráhtta

2.

Gáldu: Bargojoavkku raporta: Stáhta sámi joatkkaskuvllat – boahtteáiggi hálddašanovddasvástádusa guorahallan. Geassemánnu 2007. Raporttas earuhit gaskal ollesáiggi kurssiid (195) ja oasseáiggi kurssiid ohppiid (26).

3.

Stáhta sámi joatkkaskuvllat – boahtteáiggi hálddašanovddasvástádusa guorahallan. Raporta bargojoavkkus mas ledje mielde lahtut Máhttodepartemeanttas, Sámedikkis ja Oahpahusdirektoráhtas. Geassemánnu 2007

4.

SOL lea Norgga Sámiid Riikkasearvvi oahppolihttu.

5.

Gáldu buot studeantaloguide lea Alit oahpu diehtovuođđu (DBH). Studeanttat dás eai leat olbmot, muhto leat visot rehkenaston ollesáiggeekvivaleantan.

6.

Sámi kulturráđđi heaittihuvvui 2000, geahča kap. 7.1.3.

7.

Duogáš: Mearrádus nr. 367 (2002-2003) Sd.dieđ. nr. 55 (2000-2001) ja Sd.dieđ. nr. 33 (2001-2002) meannudettiin, gč. árv. S nr. 110 (2002-2003).

Ovdasiidui