St.dieđ. nr. 43 (2008-2009)

Sámedikki 2008 doaimma birra

Sisdollui

2 Ašši 26/08 Sámedikki raporta ILO:i áigodagas gitta 2008 miessemánu rádjai

Daid dieđuid vuođul maid ILO oaččui jagi 1994 Sámedikki ja Norgga ráđđehusa gaskasaš šiehtadusa birra, geigii sihke Sámediggi ja ráđđehus sierra raporttaid, ja dat buvttii oidnosii ipmárduserohusaid das mo ILO-konvenšuvdna nr. 169 čađahuvvo Norggas.

Sámediggi háliida deattuhit man dehálaš dat raportenvuohki lea mii lea ásahuvvon Norgga ráđđehusa ja Sámedikki gaskii. Sámedikki oaidnu lea ahte dušše rabas ja čielga gulahallama bokte sáhttit gávdnat daid čovdosiid maid mii dárbbašit eanemusat, ja dán proseassas lea ILO rolla bures dohkkehuvvon ja árvvusadnojuvvon. ILO kritihkalaš mearkkašumit ráđđehusa álgovuolggalaš finnmárkkuláhkaevttohussii váikkuhii sakka dasa ahte láhkaevttohus rievdaduvvui ja ahte sohppojuvvui dakkár čoavddus maid Sámediggi sáhtii dohkkehit.

Sámedikki ovddit raporta lei ollásit ráđđehusa finnmárkkuláhkaevttohusa birra. Danne berre dát ášši leat hui oahpis ILOi, ja Sámediggái lea lunddolaš oanehaččat ja visogovalaččat válddahallat deháleamos rievdadusaid láhkaevttohusas. Sámediggi áigu maiddái čatnat muhtun mearrakšumiid daidda eavttuide ja vuordámušaide maid Sámediggi bijai go mearrideimmet miehtat divoduvvon finnmárkkuláhkaevttohussii, ja dasa mo Norgga eiseválddit dán rádjai leat čuovvolan dáid eavttuid ja vuordámušaid.

Sámediggi háliida maiddái buktit ovdan moadde mearkkašumi dan »Šiehtadussii konsultašuvdnaprosedyraid birra Sámedikki ja stáhta eiseválddiid gaskkas» maid ođđa finnmárkkuláhka buvttihii, ja min vásáhusaid finnmárkkulága čađahemiin. Viidáseappot áigut namuhit ráđđehusa minerálaláhkaevttohusa ja Sámedikki oainnu dasa ahte lea go dárbu ásahit sierra álgoálbmotbuhtadusa ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkkala 15 nr. 2 vuođul. Raporta namuha maiddá ođđa plánalága oanehaččat.

Máŋgga suorggis dulkojit Norgga eiseválddit ja Sámediggi ILO-konvenšuvnna nr. 169 iešguđet láhkai sihke viidodaga ja ávnnaslaš sisdoalu dáfus. Danne áigu Sámediggi čalmmustahttit erenoamážit eanavuoigatvuođakapihttala mearrádusaid ja erenoamážit artihkkaliid 13 rájes 15 rádjai.

Loahpas áigu Sámediggi buktit mearkkašumiid ILO-konvenšuvnna nr. 169 siskkáldahttimii Norggas.

ILO-konvenšuvnna nr. 169 eará gažaldagaid oktavuođas háliida Sámediggi oppalaččat čujuhit ovddeš raporttaide ja máhccat daidda boahtte raporttain.

2.1 Finnmárkkuláhka (Erenoamážit ILO-konvenšuvnna nr. 169 eanavuoigatvuođakapihtal)

Stuorradiggi dohkkehii Finnmárkkulága miessemánus 2005 ja dat bođii fápmui 01.07.2006 (Lága kapihtal 5 dálá vuoigatvuođaid kártema ja dohkkeheami birra bođii fápmui njukčamánu 14. b. 2008.) Ovdal Stuorradiggemearrádusa mieđai Sámedikki dievasčoahkkin ovttajienalaččat láhkaevttohussii miessemánus 2005. Finnmárkkuláhka lea vuosttaš dehálaš lávki sámiid eana- ja resursavuoigatvuođaid dohkkehanproseassas.

Ráđđehusa álgoevttohus lea rievdaduvvon hui ollu ja vuđolaččat. Láhkaevttohusa vuoigŋa ja prinsihpat leat rievdaduvvon čalmmustahttimis álbmotvuoigatvuođaid Finnmárkku luondduriggodagaide dasa ahte nannet dan ahte lága bajimus ulbmil lea erenoamážit sihkkarastit sámi kultuvrra, oktan boazodoaluin, meahcceávkkástallamiin, ealáhusdoaimmahemiin ja servodateallimiin.

Dát mearkkaša ahte lága mearrádusaid ferte dulkot ulbmilmearrádusa vuođul ja dan vuođđooainnu ja daid deastagiid vuođul mat ulbmilmearrádusa mielde galget deattuhuvvot erenoamážit. Dat mearkkaša maiddái ahte dat vuođđooaidnu masa Sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohusat leat vuođđuduvvon, dál leat váldojuvvon láhkii.

Dát lea leamaš okta Sámedikki váldogáibádusain, seamma láhkai go dat gáibádus ahte álbmotriekti galgá oažžut guovddáš saji láhkaevttohussii. Sámedikkis lea leamaš stuorra ovttamielalašvuohta das ahte ILO-konvenšuvdna galggai čađahuvvot Norgga rievttis dainna lágiin ahte dat siskkáldahttojuvvo lágaide ja galgá gustot ovddabeallái Norgga lágaid. Justiisalávdegotti evttohus mearkkaša belohahkii siskkáldahttima dahje konvenšuvnna čađaheami lága doaibmaguovllus. Konvenšuvdna ii šatta doaibmat ovddabeallái Norgga lágaid, nu mo dat konvenšuvnnat mat namuhuvvojit Olmmošvuoigatvuođalágas. Muhto evttohus mearkkaša dattetge ahte Justiisalávdegoddi lea miehtan Sámedikki siskkáldahttingáibádussii dainna lágiin ahte álgoálbmotkonvenšuvdna galgá leat gievrrat go finnmárkkulága mearrádusat jus duopmostuolut gávnnahit ahte lága mearrádusat rihkkot konvenšuvnna. Dan lassin čuovvu lága mearkkašumiin ahte konvenšuvdna lea deaŧalaš riektegáldu go láhka dulkojuvvo.

Finnmárkkulágas eai leat mielde mearrádusat ođasmuvvi mariidnaresurssaid birra. Sámediggi ii ožžon dohkkehuvvot konkrehta mearrádusaid mearrasámiid vuoigatvuođaid birra guolásteapmái ja eará ođasmuvvi resurssaide. Justiisalávdegotti mearkkašumit finnmárkkuláhkii mearkkašit dattetge dan dohkkeheami ahte guolástus lea sámi kultuvrra dehálaš oassi, ja stuorradiggemearrádusas lei gohčus ráđđehussii ahte dat galgá johtilit čielggadišgoahtit vuoigatvuođadili Finnmárkku rittus.

Finnmárkkuláhka lea Sámediggái šaddan dakkár veahkkeneavvun mainna sáhttá váikkuhit fylkka areálahálddašeampmái mii Sámedikkis ii leat leamaš ovdal. Vaikke vel mearrádus Sámedikki njuolggadusaid birra min mielas ii berrešii sisttisdoallat departemeantta bearráigeahču, de mii atnit dán Sámedikki rolla dohkkeheapmin sámi beroštusaid ja árvvuid hálddašeaddjin. Doppe leat eará sajit ge lágas main ii lean berret leat stáhta bearráigeahčču. Sámediggi lea oppa áiggi eaktudan ahte orgána berre leat iehčanas ii ge stáhta stivrejumi vuollásaš. Sámediggi ii leat nagodan oažžut čađahuvvot buot min evttohusaid dán oktavuođas.

Resurssaid dáfus leat finnmárkkulágas muhtun rievdadusat mat leat Sámedikki miela mielde. Báikegottit ja daid olbmuid resursageavaheapmi lea dohkkehuvvon sierra vejolašvuođa bokte beassat ávkkástallat báikegottiid árbevirolaš guovlluid ođasmuvvi resurssaiguin. Dát mearrádus ja mearrádus dákkár resurssaid báikkálaš hálddašeami birra sáhttet leat mielde sihkkarastimin ahte olbmot ain ásset giliin. Sámediggi háliidivččii gal ahte sámiid boares vierut livčče buorebut báidnán láhkaevttohusa ja ahte das livččii sámiid geavaheami kollektiiva bealli čielgasit dohkkehuvvon. Go dat lea daddjojuvvon, de oaivvilda Sámediggi ahte lágas leat ollu positiivva buorádusat, erenoamážit álbmoga vejolašvuođa oktavuođas beassat ávkkástallat resurssaiguin. Ráđđehusa evttohusas lei mearrádus álbmoga vuoigatvuođa birra beassat ávkkástallat Finnmárkku resurssaiguin. Láhkaevttohus lea rievdaduvvon álbmoga vuoigatvuođaid válddahallamis dakkár cealkimii ahte álbmot beassá ávkkástallat resurssaiguin, Finnmárkkuopmodaga lobi vuođul. Dalle go leat uhccán resurssat, de sáhttet báikkálaš olbmot oažžut ovdavuoigatvuođa, ja dat lea ge rivttes ja dehálaš aiddostus.

Finnmárkkuopmodaga vuođđudeapmi mearkkaša historjjálaš earu das mo Finnmárkku eatnamat ja resurssat hálddašuvvojit. Sápmelaččaide sihkkarastojuvvo lága bokte ahte sii besset leat mielde hálddašeamen eatnamiid ja resurssaid, ahte eanaeaiggátvuoigatvuohta dohkkehuvvo go sápmelaččat eai čađat leat unnitlogus ja besset leat mielde mearrideamen guđe doaibmabijut dárbbašuvvojit sihkkarastit boahttevaš sámi buolvvaid boahtteáiggi.

Statskog SFa hálddašeamis lei maid gávpeáigumuš ii ge das lean ulbmil nannet báikegotteálbmogiid válddi iežaset resurssaid hárrái. Finnmárkkuláhka eastada ahte dat vuoitu mii Statskog SFii bođii jahkásaččat, jávkkai Finnmárkkus. Finnmárkkuopmodat galgá fuolahit resursahálddašeami ja oažžut vuoittu oaggun- ja bivdinkorttaid vuovdimis. Seammá gusto daidda minerálaide maid eanaeaiggát oamasta. Lága fápmui boahtima rájes dát gullet Finnmárkkuopmodahkii, mii addá lobiid minerálaiskkademiide ja minerálaresurssaid ávkkástallamiidda.

Minerálaid oktavuođas mearkkaša finnmárkkuláhkaevttohus viidáseappot ahte stuorra deaddu galgá biddjojuvvot sámi kultuvrra vuhtiiváldimii oktan boazodoaluin, meahcceávkkástallamiin, ealáhusaiguin ja servodateallimiin. Dat mearkkaša ahte Sámedikki guhkes rahčan oččodit dakkár njuolggadusa mii erenoamážit deattuha sámi deastagiid minerálaávkkástallanáššiin, viimmat lea buvttihan bohtosiid. Dattetge dát ii guoskka olles sámi guvlui, muhto dušše Finnmárkku fylkii.

Finnmárkkuláhkaáššis leat ollu dehálaš prinsihppačielggadeamit. Dás duohko ii šat sorjá sámi beroštusaid árvvoštallan dakkár áššiin mat gusket meahcceávkkástallamii, das ahte dovdá go áššemeannudeaddji sámi deastagiid vai ii ja ahte lea go sus dáhttu árvvoštallat daid vai ii.

Finnmárkkukommišuvnna ja sierraduopmostuolu evttohus lea hui dehálaš ovdáneapmi. Dat lea vuođđuduvvon oahpes prinsihpaide. Eai buot positiiva bealit boađe njuolgga ovdan láhkateavsttas. Kommišuvdna galgá nannet vuođđuduvvon vuoigatvuođaid § 29 gustojeaddji nationála rievtti vuođul, ja go lohká mearkkašumiid, de namuhuvvojit sámi dološ vierut erenoamážit oassin kommišuvnna mearrádusaid vuođus.

Sámediggi háliidivččii dieđusge ahte sámi virolašvuohta báinnášii láhkaevttohusa ain eanet ja ahte láhkaevttohus čielgaseappot dohkkehivččii sámiid geavaheami kollektiivva beali.

Finnmárkkuláhka ii leat epmolaš, go leat ain ollu gažaldagat maid stáhta eiseválddit fertejit čuovvolit. Finnmárkkulága stuorámus ráddjejupmi dáidá leat ahte dat dušše gusto oassái árbevirolaš sámi guvlui Norggas. Finnmárkkuláhka čuovvu dán raportta 1. mielddusin.

2.2 Sámedikki eavttut ja čuovvoleapmi finnmárkkulága oktavuoađas

Sámediggi dagai čuovvovaš ovttajienalaš mearrádusa ovdalgo Stuorradiggi dohkkehii finnmárkkulága:

«Sámediggi čujuha Justiisalávdegotti evttohan árvalussii O.nr. 80 (2004 – 2005) láhka eatnamiid ja luondduresurssaid riektediliid ja hálddašeami birra Finnmárkku fylkkas (Finnmárkkuláhka) miessemánu 9. b. 2005.

Sámediggi konstatere ahte Finnmárkkuláhka lea deaŧalaš lávki ovddosguvlui sámiid vuoigatvuođaid sihkkarastimis ja dohkkeheamis eatnamiidda ja čáziide siskkáldas rievtti ja álbmotrievtti mielde.

Finnmárkkuláhka laktá oktii sámiid ovddešáiggi, dalááiggi ja boahtteáiggi. Láhka lea vuođđuduvvon dasa ahte lea dárbu soabadit stáhta ja sámiid gaskka ovddeš áiggi eahperievtti geažil, ja lea dárbu sihkkarastit ahte sámiid šláddjás kultuvra ja eallinvuohki galgá bissut maiddái boahtteáiggis.

Deattuhuvvo ahte Finnmárkkuláhka čalmmusta historjjálaš ráji mii guoská daidda prinsihpaide maidda eatnamiid ja resurssaid hálddašeapmi Finnmárkkus galgá vuođđuduvvot. Finnmárkkulága vuođđooaidnu lea dat ahte eatnamiid ja luondduresurssaid hálddašeapmi Finnmárkkus erenoamážit galgá sihkkarastit sámi kultuvrra, boazodoalu, meahccegeavaheami, ealahusbarggu ja servodateallima. Dat vuođđooaidnu ja sámiid vuoigatvuođaid prinsihpalaččat dohkkeheapmi, leat vuođđun Finnmárkkulágas, ja doaivumis addá dat vaikkuhusaid vástesaš proseassaide sámiid ja eará eamiálbmogiid vuoigatvuođaid oktavuođas eará guovlluin ja eará riikkain.

Mii konstateret ahte láhkaevttohus dohkkeha ahte sámit dološ áiggiid rajes geavaheami bokte leat ásahan vuoigatvuođaid eatnamiidda ja resurssaide Finnmárkkus, ja ahte dat vuoigatvuođat bissot ja galget kártejuvvot ja sihkkarastojuvvot sierra proseassaid bokte. Arbevirolaš sámi meahccegeavaheapmi lea dán lágas vuosttaš gearddi dohkkehuvvon lága bokte, mas lea leamaš stuorra mearkkašupmi Sámediggái.

Sámediggi háliida deattuhit ahte Finnmárkkukomišuvdna ja sierraduopmostuollu galget vuođđudit iežaset mearrádusaid gustovaš riektái, ja oaidná positiivan dan go sámi boares vierut ja riekteáddejumit ja álbmotriekti dohkkehuvvojit deaŧaleamos riektegáldun. Sámi vieruiduvvan geavahusa dainna lágiin dohkkeheapmi váikkuha dan ahte boahtte sohkabuolvva sámiide sihkkarastojuvvo oadjebas boahtteáigi nu ahte sii besset geavahit árbevirolaš guovlluid nugo sin máttut leat dahkan.

Sámediggi háliida deattuhit dan positiiva beali ahte láhka addá ILO-konvenšuvdnii nr. 169 eamiálbmogiid vuoigatvuođaid birra ovdamuni Finnmárkkulaga ovddabealde dalle jos lága mearrádusat eai soaba oktii konvenšuvnnain. Finnmárkkuláhka mearkkaša dalle dan ahte Norga addá konvenšuvdnii muhtun muddui dan stáhtusa mii eamiálbmogiid olmmošvuoigatvuođain berre leat riikka láhkaaddimis.

Sámediggi haliida deattuhit ahte das go stáhta sirdá giddodatvuođu ja eatnamiid ja resurssaid hálddašeami ođđa iešheanalis orgánii, man oktavuođas Sámediggi lea dássásaš beallálaš, lea deaŧalaš mearkkašupmi.

Sámediggi konstatere ahte láhka buori muddui mearkkaša Sámedikki dohkkeheami sámi árvvuid hálddašeaddjin go Sámediggi galgá ráhkadit njuolggadusaid daid deasttaid oktavuođas, maid sihke stáhta, fylkkagieldda ja gieldda eiseválddit galget atnit go rievdadit meahccegeavaheami. Go árvvoštallojuvvo galgá go suovvat ávkkastallat ozolaš mineralaiguin Finnmárkkus, de galgá biddjojuvvot mearkkašahtti deaddu sámi kultuvrra vuhtiiváldimii oktan ealahusaiguin ja meahccegeavahemiin.

Sámediggi konstatere ahte daid guovlluid sápmelaččain ja álbmogis muđui leat vuoigatvuođat guolástussii ja eará ođasmuvvi resurssaide riddolagaš guovlluin. árbevirolaš riddo- ja vuotnabivddu ferte sihkkarastit. Danne deattuhuvvo erenoamáš deaŧalažžan fargga čielggadit bivdovuoigatvuođaid mearas olggobealde Finnmárkku, ja čuovvolit láhkanannejuvvon vuoigatvuođaiguin ja Finnmárkkukommišuvnna mándahta viiddidemiin maiddái dasa ahte identifiseret vuoigatvuođaid ávkkastallat mearraresurssaiguin.

Deattastuvvo ahte sámi vuoigatvuođaid sihkkarastin, siskkaldasrievtti ja álbmotrievtti vuođul, nuortasámi guovlluin ja mearraguovlluin, lea boahtte lávki vuoigatvuođabarggus Finnmárkkus. Viidaseappot deattuha Sámediggi ahte bargu daiguin aššiiguin ferte álggahuvvot fargga ja vuoruhuvvot.

Mii vuordit ahte norgalaš láhkaaddin ovdána viidaseappot positiivvalaččat. Sámediggi vuordá ahte guoskevaš lágat ollislaččat geahčaduvvojit nu ahte maiddái dat davistišgohtet

álbmotriektái ja Finnmárkkuláhkii.

Sámediggi deattuha ahte Stuorradiggi lea duođas váldán Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid ráđđádallat sámi albmogiin Finnmárkkuláhkabarggus, ja ahte dat lea ođas riikka konstitušuvnna ektui. Viidáseappot deattuha Sámediggi ahte ráđđádallamat leat leamaš ávkkálaččat dan barggus ahte hábmet dakkár evttohusa, maid Sámediggi sahttá dohkkehit.

Dán vuođul sáhttá Sámediggi miehtat dasa ahte Justiisalávdegotti eanetlohkoevttohus ovddiduvvo Stuorradiggái dálá hámis, ja rávve Stuorradikki dohkkehit evttohusa.»

Mearrádusa ii sáhte geahččat bođuid ja das leat ollu eavttut dasa guđe čuovvolandoaibmabijuid stáhta eiseválddit fertejit čađahit konsultašuvnnaid bokte Sámedikkiin. Sámediggi áigu dás buktit muhtun mearkkašumiid daidda čuovvolemiide mat duođaid leat čađahuvvon maŋŋá finnmárkkulága dohkkeheami jagi 2005.

2.3 Stáhta čuovvoleapmi, lohpádusat/mii duođaid lea čađahuvvon

Mariidna resurssat /guolásteapmi mearas

Stuorradiggi dagai čuovvovš mearrádusa finnmárkkulága dohkkeheami oktavuođas:

«Stortinget ber Regjeringen snarest mulig foreta en utredning av samer og andres rett til fiske i havet utenfor Finnmark, herunder minimumskvote for båter under ti meter, og fremme en oppfølgende sak om dette for Stortinget.»

(Stuorradiggi bivdá Ráđđehusa farggamusat čielggadit sámiid ja earáid guolástanvuoigatvuođa mearas Finnmárkku olggobealde, dás maiddái daid fatnasiid uhcimuseriid mat leat oanehat go 10 mehtera, ja čuovvolit dan áššin Stuorradiggái.)

Ráđđehus bivddii Guolástus- ja riddodepartemeantta fuolahit ahte Stuorradikki ávžžuhusmearrádus čuovvoluvvo. Sámedikki ja Stáhta eiseválddiid gaskasaš konsultašuvdnabargovugiid vuođul dollojuvvojedje ođđajagimánu rájes geassemánu rádjai 2006 golbma konsultašuvdnačoahkkima, main Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lei dárkojeaddjin, gaskal Sámedikki ja Guolástus- ja riddodepartemeantta. Fáddán lei dan áššedovdilávdegotti bargomearrádus, mii galggai čielggadit sápmelaččaid ja earáid guolástanvuoigatvuođa Finnmárkku olggobealde. Konsultašuvdna­oasehasat sohpe bargomearrádusa ja lávdegoddi nammaduvvui stáhtaráđis geassemánu 30. b. 2006. áššedovdilávdegoddi válljii nama Riddoguolástuslávdegoddi ja jođiheaddjin šattai ovddeš alimus­riektejustitiárius Carsten Smith.

Riddoguolástuslávdegotti iežas bargu válbmanii loahpageahčen juovlamánu 2007. Evttohus geigejuvvui guovvamánu 18. b. 2008 ja almmuhuvvui čielggadeapmin NOU 2008:5 Retten til fiske i havet utenfor Finnmark (guolástanvuoigatvuohta mearas Finnmárkku olggobealde). Evttohus sáddejuvvui gulaskuddamii cuoŋománu gaskkamuttus 2008.

Riddoguolástuslávdegoddi lea iežas barggu oktavuođas doallan rabas gulaskuddančoahkkimiid buot Finnmárkku riddogielddain. Gulaskuddančoahkkimiid ulbmil lei háhkat dieđuid báikkálaččat vai besse gullat báikkálaš guolástanárbevieruid ja virolašvuođaid, ja gullat ássiid oainnu gustojeaddji guolástusmuddemiidda ja dálá guolástusdoaimmaid birra. Lávdegoddi háliidii maiddái oažžut evttohusaid mo dáid muddemiid sáhtášii rievdadit.

Riddoguolástuslávdegotti evttohus ja eará stuorát áššit guolástussuorggis biddjojuvvojit ovdan sierra oassin raportta 10. kapihttalii mas erenoamážit čalmmustuhttojuvvojit Sámedikki ja Norgga eiseválddiid ILO-konvenšuvnna nr. 169 sierranas dulkomat.

Guolásteapmi Deanus ja Njávdámis

Finnmárkkulága § 28 čájeha ahte láhkaásahusa bokte sáhttá addit dárkilet njuolggadusaid mo guolásteapmi Deanu ja Njávdáma čázádagain galgá hálddašuvvot báikkálaš vuoigatvuođaid vuođul. Sámediggi ja Birasgáhttendepartemeanta leat konsultašuvnnaid bokte soahpan dan lávdegotti bargomearrádusa, mii galgá ođasmahttit Deanujoga guolásteami njuolggadusaid. Departemeanta lea konsultašuvdnaproseassas dovddahan ahte lávdegoddi ii galgga árvvoštallat vuoigatvuođaášši, juoga maid Sámediggi lea biehtadan čujuhettiin dasa ahte juohke evttohus ásahit ođđa njuolggadusaid dakkár guolástushálddašeapmái, mii lea vuođđuduvvon vuoigatvuođaide, ferte dahkkojuvvot dainna jáhkuin ahte vuoigatvuođat gávdnojit, amaset ođđa njuolggadusat hehttet vuoigatvuođadilálašvuođaid mat leat vuođus.

Sámediggi lea ohcalan ahte sullasaš barggu galggašii čađahit Njávdánčázádaga oktavuođas, juoga mii dán rádjai ii leat dáhpáhuvvan.

Nuortalaččat

Nuortalaččat (maiddái gohčoduvvon golttát) lea álbmotjoavku man árbevirolaš ássanguovllut leat leamaš Suoma, Ruošša ja Norgga rádjeguovlluin – ja vuosttažettiin Lotta, Duolláma, Notta, Beahcáma, Báhčaveaji ja Njávdáma johkagáttiin. Njávdáma nuortalaččat gullet árbevirolaččat Njávdáma siidii, guovlu maid riikkarájit dál juogadit. Nuortalaččaid guovlohálden ja -ávkkástallan dahkkojuvvui álgoálgosaš vuollásteami vuođul, ja rájit gránnjásiiddaide leat leamaš oalle bisovaččat.

Nuortalaččaid árbevirolaš eallinvuogi vuođđu lei guovllu resursaávkkástallan masa gulai luossabivdu Njávdánjogas ja Uvdojogas, mearraguolásteapmi, bivdu, jeagildeapmi ja boazodoallu. Ruošša-ortodoksa girku jorgalii nuortalaččaid risttalašvuhtii 1500-logus, ja uhca searvegottáš Njávdámis ain dovddasta iežas dán oskui. Nuortalaččaid giella lea okta sámi váldosuopmaniin, ja lea guhkkin eret davvisámegielas.

Nuortalaččaid kultuvra ja dilli lea uhkiduvvon. Oanehis áiggis sii šadde unnitlohkun iežaset guovlluin, main ovdal ledje eanetlogus, earret eará dan nationála politihkalaš mearkkašumi geažil mii rádjeguovlluin lei. Nuortalaččaid kultuvra lea garra oktiisuddadanpolitihka ja vealaheami geažil jávkamin. Dan dáfus leat nuortalaččat Norgga sápmelaččaid rašimus joavku, ja sin lohku lea dál hui uhcci. Dan geažil árvvoštalai Sámi vuoigatvuođalávdegotti máŋga sierradoaibmabiju nuortalaččaid várás. Sámediggi čujuha dasa ahte positiiva sierradoaibmabijuin lea nana doarjja álbmotrievttis ja nationála rievttis. Dán oktavuođas čujuhuvvo earret eará dasa ahte ovddeš alimusriektejustitiárius Carsten Smith lea čohkken sámerievttálaš dili 13 tesan nu mo son oaidná Norgga nationála ja riikkaidgaskasaš rievttálaš geatnegasvuođaid sápmelaččaid ektui. 8. čuoggás dadjá:

«Om særtiltak. Samene har krav på positive særtiltak i forhold til den øvrige befolkning i landet, i den grad slike særtiltak er påkrevd for kultursikring og kulturutvikling.»

(Sierradoaibmabijuid birra. Sámiin lea vuoigatvuohta oažžut positiiva sierradoaibmabijuid riikka álbmoga ektui muđui, nu guhká go dakkár sierradoaibmbijut dárbbašuvvojit kultursihkkarastimii ja kulturovddideapmái.)

Sámediggi evttohii finnmárkkuláhkaproseassas čujuhettiin Sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohussii ahte dat láhkamearrádusat maid vuođul sierradoaibmabijut čáđahuvvojit ja mat erenoamážit suodjalit nuortalaččaid kultuvrra, nuortalaččaid mearraluossabivdosajiid ja nuortalaččaid johkaguolásteami Njávdámis, galge váldojuvvot mielde Finnmárkkuláhkii (Finnmárkkuopmodaga várás) ja sámeláhkii (Norgga eiseválddiid várás). Ii Ráđđehus ii ge Stuorradiggi leat vástidan dáidda evttohusaide.

Sámediggi nannii danne mieđáhusastis finnmárkkuláhkii miessemánus 2005 ahte sámi vuoigatvuođaid sihkkarastin, siskkáldas rievtti ja álbmotrievtti vuođul, nuortalaččaid guovlluin, lea boahtte lávki vuoigatvuođabarggus Finnmárkkus, ja deattuhii seammás ahte bargu dáid gažaldagaiguin ferte álggahuvvot fargga ja vuoruhuvvot.

Ráđđehus ii leat vel dán rádjai čuovvolan doaibmabijuid sihkkarastit ja nannet nuortalaččaid ávnnaslaš kulturvuđđosa, nu mo Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ja Sámediggi leat evttohan.

Ráđđehus lea mearridan ahte Nuortasámi musea galgá huksejuvvot. Musea lea dál huksejuvvomin ja doaibmaruđat leat sirdojuvvon ásahussii. Nubbi positiiva kultuvrralaš/vuoiŋŋalaš ovdáneapmi, gč. ILO art 5 b, lea ahte Oslo universitehta lea dohkkehan gáibádusa máhcahit 94 indiviidda dákteriggeosiid ođđasis hávdádeapmái nuortalaš ortodoksalaš hávdeeatnamii Njávdámii, Mátta-Várjjaga gildii. Sámediggi, geas maiddái lea váldi sámi dákteriggeosiid máhcahangažaldagain, doarjjui gáibádusa. Sámediggi lea dál luvvemin hávdesaji sekundára doaimmaide, mii gáibida ahte ferte oastit eatnama. Stáhta eiseválddiin dat ferte leat ovddasvástádus veahkehit ruhtadit dakkár oastima, gč. ILO 169 art 6 c.

Minerálat

Finnmárkkulága mearridemiin mearriduvvojedje muhtun nuppástusat minerálalágain mii rievtti mielde lei ráddjejuvvon Finnmárkui. Earret eará addojuvvojedje njuolggadusat dasa ahte lea vejolaš lasihit eanaeaiggátdivada Finnmárkkuopmodahkii ja njuolggadusat sámi deastagiid birra maid fertejedje vuhtiiváldit almmolašrievttálaš hálddašeamis. Finnmárkkuláhkaproseassa áiggi ii lean minerálalágaid ollislaš geahčadeapmi sierra fáddá, ja vaikko vel minerálalágaid nuppástuhttimat leat positiiva lávkkit, de lea Sámediggi čielgasit dovddahan ahte lea dárbu daid minerálalágaid ollislaččat geahčadit mat gustojit olles sámi guvlui ja mat ollašuhttet ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkkala 15 nr. 2 njuolggadusaid.

Sámediggi lea ođđajagimánu 2007 rájes leamaš konsultašuvdnaproseassas ođđa minerálalága birra Ealáhus- ja gávpedepartemeanttain. áigodagas suoidnemánus 2007 cuoŋománnui 2008 ii leat dáhpáhuvvan dán áššis mihkkege. Dán raporttas gieđahallojuvvo dát ášši lagabut 11. kapihttalis.

Guovllut Finnmárkku lulábealde

Sámi vuoigatvuođalávdegoddi geigii skábmamánus 2007 iežas evttohusa Finnmárkku lulábeallásaš guovlluid birra. Evttohus lea sáddejuvvon dábálaš gulaskuddamii ja gulaskuddanáigi lea jagi. Sámediggi ii leat vel formálalaččat meannudan ášši, muhto atná vuođđun ahte lágaide guoski doaibmabijut Finnmárkku lulábealde fertejit čielgasit leat álbmotrievttálaš rámmaid siskkobealde ja dat ollislaš čoavddus mii válljejuvvo, ii galgga leat heajut go dat mii válljejuvvui Finnmárkui Finnmárkkulága geažil.

Hástalus Sámi vuoigatvuođalávdegotti 2 loahppajurdagiid ektui orru leamen iehčanas geatnegasvuođa dohkkeheapmi mii čuovvu ILO-konvenšuvnna nr.169 artihkkalis 14 nr., guktuin molssaeavttuiguin, go lea áigumuš válljet eanastivrenmálle daidda guovlluide mat galget dovdáhuvvot artihkkala 14 nr. 2 vuođul. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha stivrenmálliid mat galget dovdáhuvvot artihkkala 14 nr. 2 vuođul, main sámit álot leat unnitlogus. Dasto orru leamen hástalus ollašuhttit vuoigatvuođa searvat almmolašrievttálaš hálddašeapmái artihkkala 17 ja artihkkala 15 nr. 1 vuođul dain guovlluin main sámiid ovddasteaddji orgánain ii leat vuoigatvuohta nammadit stivraovddasteaddjiid. Raporta gieđahallá dan lagabut 17. kapihttalis.

Sámediggi atná dehálažžan ahte dál čađahuvvo vuđolaš ja ulbmillaš bargu man áigumuš lea lágain sihkkarastit sámi oamastan-, geavahan- ja oassálastinvoigatvuođaid eatnamiidda ja resurssaide.

Sámi vuoigatvuođalávdegoddi 2 lea evttohan golbma ođđa lága. Dát leat kárten- ja dohkkehanláhka, hålogalánddaálmennetlága (daid guovlluid eanastivren mat galget dovdáhuvvot Romssa fylkkas ja Nordlándda fylkkas) ja áššemeannudan- ja konsultašuvdnaláhka. Dan lassin evttoha Sámi vuoigatvuođalávdegoddi rievdadusaid meahcceláhkii (allmennetgeavaheami vuogatvuhtii Lulli-Norggas), bákteláhkii, luonddugáhttenláhkii, plána- ja huksenláhkii, boazodoalloláhkii ja olggustallanláhkii. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea maiddái árvvoštallan dárbbu mearridit láhkanuppástusaid rittu ja vuotnabivddu várás, muhto diktá riddoguolástuslávdegotti evttohit konkrehta doaibmabijuid dán suorggis.

Iešguđet láhkaproseassaid buohkanas boađus bálddastahttojuvvon Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođaiguin dat mearridit fuolahuvvojit go sámi vuoigatvuođat doarvái bures. Danne atná Sámediggi dehálažžan ahte iešguđet láhkaevttohusat gieđahallojuvvojit ollisvuohtan, ja ahte sámevuoigatvuođalaš bealit ollásit fuolahuvvojit olles árbevirolaš sámi guovllu várás dain mearridanproseassain mat leat jođus.

Eanavuoigatvuođaid dováheapmi ja dohkkeheapmi

Finnmárkkulága § 29 vuođul galgá ásahuvvot sierra Finnmárkkukommišuvdna mii galgá dovdáhit ja dohkkehit oamastan- ja geavahanvuoigatvuođaid Finnmárkkus.

Sámediggi lea čađahan konsultašuvnnaid Justiisa- ja politiijadeparetemeanttain ja soahpan láhkaásahusa Finnmárkkukommišuvnna birra ja Finnmárkku meahcceduopmostuolu birra. Láhkaásahus ollista njuolggadusaid mat leat finnmárkkulága kapihttalis dálá vuoigatvuođaid kártema ja dohkkeheami birra. Lága 5. kapihttala doibmiibidjan mii gieđahallá dálá vuoigatvuođaid kártema ja dohkkeheami, lea dattetge maŋŋonan. Finnmárkkukommišuvdna ásahuvvui formálalaččat njukčamánu 14. b. 2008. Finnmárkkuduopmostuollu ii leat vel ásahuvvon.

Sámediggi deattuha ahte Finnmárkkukommišuvdna ja sierraduopmostuollu galget dahkat iežaset mearrádusaid dálá rievtti vuođul, ja atná buorrin ahte sámi virolašvuođat ja riekteáddejumit ja álbmotriekti dohkkehuvvojit dehálaš riektegáldun finnmárkkuláhkii. Dološ virolaš geavaheami dohkkeheapmi váikkuha dasa ahte sámiid boahttevaš buolvvaide sihkkarastojuvvo oadjebas boahtteáigi sin máddariid árbevirolaš guovlluid geavaheami vuođul. Sámediggi atná vuođđun ahte dát berre váikkuhit eará duopmostuoluid dábálaš riektegeavaheapmái.

Ođđa plánaláhka

Sámi kultuvrra, ealáhusdoaimmaheami ja servodateallima ala geavvá Norgga stuorraservodat máŋgga láhkai. Danne dárbbašuvvojit njuolggadusat mat sihkkarastet ja fuolahit sámi kultuvrra, ealáhuseallima ja servodateallima gielddaid ja fylkkaid plánemis.

Areálavuođđu lea dehálaš sámi ealáhusaide ja ássamii, kultuvrralaš gullevašvuhtii, ja servodateallima bisuheapmái ja ovddideapmái. árbevirolaš sámi ealáhusvuogit eaktudit stuorra eanaviidodagaid viiddis geavaheami. Guokte ášši mearridit birrasa ja areálaid hálddašeami ja ávkkástallama. Nubbi lea vuoigatvuohta eatnamii, ja nubbi lea biras- ja resursahálddašeami lágat.

Biras- ja resursahálddašeapmi stivre viehka muddui guovlluid geavaheami. Danne lea Sámediggi bidjan ollu návccaid oaččohan dihtii eiseválddiid sihkkarastit sámi beroštumiid ođđa plána- ja huksenlágas. Sámediggi lea soahpan Birasgáhttendepartemeanttain ahte ráhkaduvvo ođđa plánaoassi plána- ja huksenláhkii. Das galgá areálaplánema ulbmil sihkkarastit sámi kultuvrra, ealáhusaid ja servodateallima luondduvuođu. Sámediggi oažžu vuosteákkastanválddi áššiin mat eai soaba ulbmilii. Dát láhkarievdadus lea sámi meahcceealáhusaid dehálaš dohkkeheapmi.

Ráđđehus ovddidii guovvamánus 2008 ođđa plána- ja huksenláhkii evttohusa man gohčodii Plánemii ja huksenáššiide guoski meannudeami (plána- ja huksenláhka) (plánaoasi).

Mearriduvvon lea ahte lea vejolaš ovddidit vuosteákkaid jus plána váikkuha:

«mearkkašahtti láhkai sámi kultuvrii ja ealáhusdoaimmaheapmái».

Eiseválddit leat maiddái vuhtiiváldán Sámi áššiid vuđolaš deasttan lága geavaheamis, mii mielddisbuktá ahte lága plánamearrádusat galget dulkojuvvot dan ektui. Láhka ásaha buori vuođu sihkkarastit sámi ávnnaslaš vuođu areálaplánemii. Jus láhka galggaš mielddisbuktit beaktilis čuovvoleami masa sámit duođas servet, ferte Sámediggi maiddái oažžut dasa doaibmagaskaomiid ja resurssaid ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkkala 6 1 b ja 1 c mielde. Ráđđehus ii leat iežas láhkaovddideamis čájehan áigumuša dan dahkat.

Sámedikki njuolggadusat meahci rievdan geavaheami birra

Finnmárkkulága § 4 vuođul lea Sámedikkis vuoigatvuohta ráhkadit njuolggadusaid Finnmárkku fylkka mehciid nuppástuvvan geavaheami várás. Departemeanta áigu formálalaččat dohkkehit dáid árvvoštaladettiin lobálašvuođadárkkistemiin ahte sohpet go dat finnmárkkuláhkii.

Sámediggi mearridii njuolggadusaid miessemánus 2007 Finnmárkku fylkka mehciid nuppástuvvan geavaheami várás. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta dohkkehii njuolggadusaid geassemánu 11. beaivvi 2007. Sámediggeráđđi hábmii njuolggadusaid dan prinsihpa vuođul mii dál boahtá ovdan ONa álgoálbmotjulggaštusas go dat cealká ahte nuppástusat dahje sisabahkkemat sáhttet čađahuvvot dušše bures čuvgejuvvon eaktodáhtolaš miehtama vuođul ja sohppojuvvon eavttuid vuođul.

2.4 Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid gaskasaš konsultašuvnnaid bargovuogit, ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkal 6

Sámiin lea álgoálbmogin vuoigatvuohta jerrojuvvot áššiin mat gusket sidjiide njuolga. Dát vuoigatvuohta lea čállojuvvon ILO-konvenšuvdnii nr. 169 6. artihkkalii. ILO lea cealkán:

«the spirit of consultation and participation constitutes the cornerstone of Convention No. 169 on šhich all its provision are based»

Maŋŋá finnmárkkulága proseassa, mas Sáme­dikkis ledje konsultašuvnnat njuolga Stuorradikkiin, ja ráđđehus ii leat ollašuhttán iežas konsultašuvdnageatnegasvuođa, ledje Gielda- ja guovlodepartemeanta ja Sámediggi ovttaoaivilis ahte eai veahket maidege digaštallamat dađistaga das mo galge dulkot álbmotrievttálaš mearrádusaid konsultašuvnnaid birra ja oassálastima birra. Go ásaha ráđđehusa ja Sámedikki gaskasaš ovttasdoaibmanortnegiid ja -vugiid, de lea vejolaš garvit dakkár digaštallamiid boahtteáiggi mat bohciidedje finnmárkkulága ovddideami oktavuođas, ja ođđa dilli lea ávkin sihke ráđđehussii ja Sámediggái. Konsultašuvdnaortnegat veahkehit maiddái olbmuid áddet sámi servodagaid dili ja ovdánanmearkkaid.

Danne nammaduvvui jagi 2004 bargojoavku mas leat Sámedikki ja Ráđđehusa oassálastit, geat galge evttohit konsultašuvdnabargovugiid. Stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš prosedyraid vuolláičálle gielda- ja guovloministtar ja sámediggepresideanta miessemánu 11. b. 2005. Sámediggi dohkkehii konsultašuvdnašiehtadusa geassemánu 1. b. 2005 ja dat mearriduvvui gonagaslaš resolušuvnnain suoidnemánu 1. b. 2005. Konsultašuvdnabargovuogit leat dehálaš lávki čielggasmahttit Sámedikki sajádaga riikka stivrenvuogádagas ja áigumuš dainna lea earret eará sihkkarastit ILO-konvenšuvnna nr. 169 geavatlaš čađaheami, soahpat ja oažžut oktasaš áddejumi sámi servodagaid dárbbuin.

Luondduguovlluid suodjalanplánabarggu várás sohpe birasgáhttenministtar ja sámediggepresideanta šiehtadusa ođđajagimánu 31. b. 2007 suodjalanplánanjuolggadusaid birra sámi guovlluide luonddugáhttenlága vuođul. Sámediggi dohkkehii njuolggadusaid njukčamánu 1. b. 2007. Njuolggadusat leat konsultašuvdnabargovugiid konkrehten ja heiveheapmi ráddjejuvvon áššesuorgái. Njuolggadusat sihkkarastet, konsultašuvnnaid lassin Sámedikkiin suodjalanevttohusaid birra, ahte sámi báikegottit ja áššáiguoskevaš sámit besset leat mielde konsultašuvnnaide.

Konsultašuvdnabargovugiid sisdoallu

Konsultašuvdnabargovuogit leat láidesteaddjit. Dát mielddisbuktá ahte stáhtalaš eiseválddit ja Sámediggi ovttasráđiid sáhttet, jus háliidit, garvit prosedyraid dain áššesurggiin maidda leat ásahuvvon sierra njuolggadusat mat sihke departemeantta ja Sámedikki oaivila mielde fuolahit álgoálbmotberoštumiid seamma bures go konsultašuvdnabargovuogit dagašedje. Dattetge eai sáhte stáhtalaš eiseválddit okto mearridit ahte sii eai čuovo bargovugiid.

Konsultašuvdnabargovugiid doaibmasuorgi lea sihke dábálaš áššit nu mo láhkaevttohusat ja láhkaásahusat, ja mearrádusat bođu áššiin mat «váikkuhit sámi beroštusaide njuolga». áššiin main lea eahpečielggas váikkuhuvvojit go sámit njuolga, lea lunddolaš deattastit Sámedikki árvvoštallama das maid njuolga váikkuhus mearkkaša ja háliida go Sámediggi konsultašuvnnaid. Prosedyrat gustojit stáhtalaš eiseválddiide, dat mearkkaša ráđđehussii, departemeanttaide ja vuolit stáhta orgánaide. Konsultašuvdnageatnegasvuohta guoská buotlágan ideála ja ávnnaslaš sámi kultuvrii.

Konsultašuvdnageatnegasvuohta čájeha ahte stáhtalaš eiseválddit buori jáhkuin duođaid geahččalit soahpat Sámedikkiin. Prosedyrat leat dehálaš bargoneavvu mat veahkehit sihkkarastit ahte mearrádusat dahkkojuvvojit sámi álbmoga legitimitehtain sin álbmotválljen orgána bokte. Dát mielddisbuktá ahte Sámedikkis galgá leat duohta vejolašvuohta váikkuhit prosessii ja bohtosii. Dan geažil leat addojuvvon mearrádusat mat gáibidit ahte Sámediggi oažžu buot dieđuid proseassa buot muttuin, ja vel ahte Sámedikki oaidnu galgá čuovvut ášši viidáseappot.

Konsultašuvdnašiehtadus lea olles hámis mielddustuvvon dán raportii 2. mielddusin.

Konsultašuvdnabargovugiid geavaheapmi

Mii guoská šiehtadusa geavaheapmái ja ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkkala 6 geavaheapmái, de lea Sámediggi čađahan konsultašuvnnaid stáhtalaš eiseválddiiguin máŋgga áššis. Konsultašuvnnaid vuođus lea Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid searvevuođaperspektiiva. Vai Sámediggi duođaid sáhttá doaibmat ovttadássásaš oasehassan konsultašuvnnain, de fertejit Sámedikki váikkuhangaskaoamit (means) ja resurssat (resources) artihkkala 6 nr. 1 b ja c vuođul nanosmahttojuvvot. Dakkár nanosmahttin mii addá Sámediggái sámiid álbmotválljen orgánan dievaslaččat oassálastit nu mo álbmot muđui ja buot mearridandásiin, ii leat vel ollašuvvan maŋŋágo konsultašuvdnašiehtadus vuolláičállojuvvui.

Sámedikki sajádat lea nanosmuvvan dábálaš dásis dan láhkai ahte eanet departemeanttat leat šaddan diđoleabbun siskkáldahttit Sámedikki dehálaš proseassaide. Sámedikkis leat leamaš máŋga buori konsultašuvdnaproseassa ja máŋga departemeantta leat konsultašuvdnašiehtadusa maŋŋá dovddastan ahte Sámediggi ferte jerrojuvvot vai lea vejolaš soahpat. Konsultašuvdnaproseassa Birasgáhttendepartemeanttain ođđa plána- ja huksenlága olis lea buorre ovdamearka dasa mo konsultašuvnnaid lea vejolaš čađahit olles diehtojuohkimiin buot dásiin ja mo guktuid oasehasaid buriin dáhtuin lea vejolaš šaddat ovttaoaivilii.

Dađe bahábut eai leat ođđa plána- ja huksenlága konsultašuvnnat leamaš dakkárat go konsultašuvnnat muđuid. Sámediggi lea vásihan ahte stáhtalaš eiseválddit máŋgii rihkko sihke konsultašuvdnašiehtadusa ja konsultašuvdnageatnegasvuođaid mat leat ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkkalis 6. Ráđđehus válljii loahpahit konsultašuvnnaid guolástanfatnasiid struktuvradoaibmabijuid birra vaikko vel oasehasain ii lean lotnolas áddejupmi das ahte ii lean dárbu viidáseappot ráđđádallat, vaikko vel departemeanta ii lean addán buot dieđuid buot áššáigullevaš dilálašvuođaid birra áššemeannudeami buot muttuin, ja vaikko vel buot guovdilis doaibmabijuid váikkuhusat sámi guolástusaide ledje árvvoštallojuvvon álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid ektui. Nu dáhpáhuvai vaikko vel stáhtaráđđi lohpidii čállit notáhta mas čilgejuvvo mo guovdilis evttohus sáhttá váikkuhit sámi beroštusaide álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid ektui (gč. 26.02.07 mannosaš čoahkkima beavdegirjji). Ráđđehus válljii maiddái ovddidit ođđa boazodoallolága evttohusa vaikko vel konsultašuvnnat Sámedikkiin eai lean loahpahuvvon ja vaikko vel Sámediggi ii lean ožžon buot dieđuid ráđđehusa árvvoštallamiid birra ja das mo ráđđehus áddii evttohuvvon láhkarievdademiid.

Dasto lea Sámediggi vásihan ahte eai dollojuvvon konsultašuvnnat earret eará riikkalaš dearvvašvuođaplána birra ja Baretntsábi hálddašanplána birra.

Sámediggi lea vásihan hástalusaid dan oktavuođas ahte stáhta lea addán uhccán dahje ii ollenge vejošvuođaid čađahit duohta konsultašuvnnaid muhtun oktavuođain dan láhaki ahte ráđđehus duohtavuođas lei jo dahkan mearrádusaid. Sámediggi sáhttá áddet ahte lea váttis šaddat ovttaoaivilii siskkáldasat ráđđehusas stuorra ja váttis áššiin. Sámediggi oaivvilda ahte dan geažil dattetge eai galgga čađahuvvot duohta konsultašuvnnat.

Dábálaš váttisvuohta máŋgga stuorát resursaláhkaáššis lea leamaš dat ahte stáhtalaš eiseválddit aktiivvalaččat leat geahččalan ráddjet álgoálbmotvuoigatvuođaid čujuhettiin bálddalas ja maŋŋelaš sierraproseassaide, mii duohtadilis mearkkaša ahte bođu departemeanttain ii leat ovddasvástádus ja stáhtalaš eiseválddit eai čuovo daid geatnegasvuođaid mat stáhtas leat sámiid ektui álgoálbmogin álbmotrievtti vuođul.

2.5 Bušeahttakonsultašuvnnaid bargovuogit, ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkal 7 (ja 6)

Konsultašuvdnabargovugiid šiehtadus ii siskkil bušeahttamearrádusa. Lea ráđđehusa ja Sámedikki oktasaš áddejupmi ahte bušeahttamearrideami prosedyrat mat mearridit Sámedikki bušeahta, galget čielggaduvvot sierra proseassas. Jagi 2006 nammaduvvui departemeanttaidgaskasaš bargojoavku mas ledje fágadepartemeanttaid ja Sámedikki lahtut ja mii galggai geahčadit Sámedikki formála sajádaga ja árvalit bušeahttabargovugiid. Bargojoavku geigii iežas evttohusa njukčamánus 2007.

Bargojoavku árvvoštalai iežas raporttas iešguđetlágan bušeahttaprosedyramálliid:

«Modell 1 tar utgangspunkt i dagens budsjettrutiner og konsultasjonsprosedyrene. Modellen innebærer at det etableres nærmere regler for gjennomføring av konsultasjoner om budsjettet til samiske formål. Modellen innebærer videre at det om våren legges fram en egen stortingsmelding om situasjonen og utviklingsbehov i det samiske samfunnet, der regjeringen vil kunne gi Sametinget mer forpliktende signaler om hvordan regjeringen ser for seg oppfølgingen av bl.a. Sametingets budsjettbehov, tiltak angitt i Faglig analysegruppes rapport og enighetspunkter mellom Sametinget og regjeringer fra ulike konsultasjonsmøter siste år. Den endelige fordelingen av bevilgninger til samiske formål presenteres imidlertid når statsbudsjettet legges fram i oktober.

Arbeidsgruppens medlemmer fra Sametinget mener at denne modellen ikke kan anses å være innenfor de folkerettslige krav som stilles for konsultasjoner av tiltak av direkte betydning for samene og for Sametingets rett til å fremme og kontrollere egen økonomisk, sosial og kulturelle utvikling.

Modell 2 tar utgangspunkt i at det overføres til Sametinget en viss prosentandel av statsbudsjettet til samiske formål. Modellen bygger på forutsetningene om at samene har rett til selvbestemmelse og rett til å prioritere over sin egen økonomiske, sosiale og kulturelle utvikling.

Arbeidgruppens medlemmer fra departementene mener at en slik modell ikke er realisitisk å få til.

Modell 3 tar utgangspunkt i forholdet til kommuner og fylkeskommuner i budsjettsammenheng, samt i kjente årlige hovedforhandlinger mellom staten og næringsorganisasjoner innen jordbruket og reindriften. Modellen vektlegger også at staten og Sametinget er likeverdigepartnere, jf. konsultasjonsprosedyrene. Modellen innebærer at det i likhet med for eksempel kommuneopplegget og reindriftsforhandlingene legges fram en stortingsproposisjon om våren, og legger således til rette for at de budsjettmessige rammene til samiske formål er avklart i god tid før en går over i nytt budsjettår. Dette medfører at det også aktivt legges til rette for bedre saksbehandling i Sametinget, at Sametinget kan føre gode prosesser i forhold til de institusjonene de har ansvaret for og for øvrig i det sivile samiske samfunnet om prioriteringer innenfor de økonomiske rammene.

På bakgrunn av denne samlede vurderingen av modellene mener arbeidsgruppen at modell 3 (forhandlinger) best ivaretar de hensyn som arbeidsgruppen har lagt vekt på i utformingen av nye budsjettprosedyrer. «

(1. málle vuolggasadji lea dálá bušeahttadagaldumit ja konsultašuvnnaid bargovuogit. Modealla mielddisbuktá athe ásahuvvojit dárkilet njuolggadusat dasa mo galggašii čađahit bušeahttakonsultašuvnnaid sámi ulbmiliid oktavuođas. Málle mielddisbuktá viidáseappot ahte giđđat ovddiduvvo sierra stuorradiggedieđáhus sámi servodaga dili ja ovddidandárbbuid birra, mas ráđđehus sáhttá Sámediggái addit eanet geatnegahtti signálaid das mo ráđđehus oaidná ee. Sámedikki bušeahttadárbbu čuovvoleami, Fágalaš guorahallanjoavkku raportta čuovvoleami ja daid čuoggáid čuovvoleami, main Sámedikkis ja ráđđehusas lei ovttamielalašvuohta maŋimus jagi iešguđet konsultašuvdnačoahkkimiin. Juolludemiid loahpalaš juogadeapmi sámi ulbmiliidda biddjojuvvo dattetge ovdan go stáhtabušeahtta ovddiduvvo golggotmánus.

Bargojoavkku lahtut Sámedikkis oaivvildit ahte dát málle ii sáhte adnojuvvot leat daid álbmotrievttálaš gáibádusaid siskkobealde, mat leat biddjojuvvon dakkár konsultašuvnnaide mat gieđahallet doaibmabijuid main lea njuolgga mearkkašupmi sámiide ja Sámedikki vuoigatvuhtii ovddidit ja hálddašit iežas ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami.

2. málle vuolggasadji lea dat ahte stáhtabušeahtas sirdojuvvo vissis proseantaoassi Sámediggái sámi ulbmiliidda. Málle vuođđuduvvo daidda eavttuide ahte sámiin lea iešmearridanvuoigatvuohta ja vuoigatvuohta vuoruhit iežas ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami.

Departemeanttaid lahtut bargojoavkkus oaivvildit ahte málle ii leat čađahahtti.

3. málle vuolggasadji lea oktavuohta gielddaide ja fylkkagielddaide bušeahttaoktavuođas, ja dat váldošiehtadallamat maid mii diehtit čađahuvvojit juohke jagi gaskal stáhta ja eanadoalu ja boazodoalu ealáhusorganisašuvnnaid. Málle deattuha maiddái ahte stáhta ja Sámediggi leat ovttaárvosaš oasehasat, gč. konsultašuvdnabargovugiid. Málle mearkkaša ahte seamma láhkai go ovdamearkka dihtii gielddaid ja boazodoallošiehtadallamiid oktavuođas, de ovddiduvvo stuorradiggeproposišuvdna giđđat, ja dainna lágiin láhčá dilálašvuođaid dasa ahte bušeahta dáfus rámmát sámi ulbmiliidda leat čielgasat buori áiggis ovdalgo ođđa bušeahttajahki álgá. Dát mielddisbuktá ahte maiddái árjjalaččat láhččojuvvo buoret áššemeannudeapmái Sámedikkis, ahte Sámediggi sáhttá čađahit buriid proseassaid daid ásahusaid ektui main sis lea ovddasvástádus ja muđui siviila sámi servodagas vuoruhemiid birra ekonomalaš rámmaid siskkobealde.

Go ollislaččat lea árvvoštallan dáid málliid, de oaivvilda bargojoavku ahte 3. málle (šiehtadallamat) fuolaha buoremusat daid deastagiid maid bargojoavku lea atnán dehálažžan ođđa bušeahttabargovugiid hábmemis.)

3. málle lagat ákkastallamis daddjojuvvo viidáseappot bargojoavkoraporttas:

«Hele arbeidsgruppen er enig om at modell 3 først og fremst legger vekt på praktiske løsninger som oppfyller forpliktelsene til konsultasjoner i henhold til ILO-KONVENSJON NR. 169 artikkel 6, og hvor artikkel 7 gir supplerende støtte til slike prosedyrer.»

(Olles bargojoavku lea ovttamielas das ahte 3. málle vuosttažettiin deattuha daid geavatlaš čovdosiid mat ollašuhttet ILO-konvenšuvnna nr. 169 6. artihkkala konsultašuvdna-geatnegasvuođaid, ja mas 7. artihkal addá lassi doarjaga dakkár bargovugiide.)

Ii leat vel leamaš bušeahttabargovugiid evttohusa čuovvoleapmi konsultašuvnnaiguin. Sámediggepresideantta ja sámi áššiid ovddasvástideaddji stáhtaráđi jahkebeallásaš konsultašuvdnačoahkkimis ođđajagimánu 12. beaivvi 2007 dovddahii dattetge stáhtaráđđi ahte ráđđehusa prinsihppadieđáhusas sámepolitihka birra mii lea ráhkaduvvomin, de čuovvola ráđđehus čovdosa man vuođus lea 1. málle. Dán birra eai leat leamaš konsultašuvnnat Sámedikkiin. Sámediggi lea hilgon dán čovdosa čujuhettiin dasa ahte Sámedikki oaivvila mielde dat ii leat daid rámmaid siskkobealde mat čuvvot ILO-konvenšuvnnas nr. 169 artihkkaliin 6 ja 7. Sámediggi ádde proseassa bargojoavkku nammadeami rájes bargojoavkku evttohusa rádjai ja loahpalaš bušeahttabargovugiid šiehtadusa rádjai oktan konsultašuvdnaproseassan, mas ráđđehus proseassa áiggi okto ii sáhte mearridit makkár čovdosa birra galget leat konsultašuvnnat.

2.6 Oassálastin almmolašrievttálaš hálddašeapmái, ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkal 15

Go professorat Geir Ulfstein ja Hans Petter Graver árvvoštalaiga álbmotrievttálaččat ráđđehusa álgovuolggalaš finnmárkkuláhkaevttohusa, de soai čujuheigga dasa ahte ILO-konvenšuvdna 169 artihkal 15 mielddisbuktá vuoigatvuođa sápmelaččaide oassálastit almmolašrievttálaš resursahálddašeapmái iežaset guovlluin earret eará čujuhettiin dasa ahte jus artihkal 15 ii mearkkaš eará go dan mii čuvošii dohkkehuvvon eaiggátvuođas ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkal 14 nr. 1 vuođul, de artihkkala 15 njuolggadusas livččii uhccán iehčanas mearkkašupmi. Vuoigatvuohta beassat oassálastit almmolašrievttálaš hálddašeapmái gusto maiddái dalle go sápmelaččain lea geavahanvuoigatvuohta artihkal 14 nr. 1 nuppi molssaeavttu vuođul.

«Artikkel 15 krever at samenes rett til ressurser på de områder de befolker skal være den samme som den rett til ressurser en eier generelt har etter norsk rett, samt at de skal sikres innflytelse og deltakelse over beslutninger som treffes av myndighetene med hensyn til ressursutnyttelsen.» […] «....Skal loven oppfylle artikkel 15 må dessuten samene sikres deltakelse i offentlige beslutninger om offentligrettslige avgjørelser som berører deres rettigheter.»

(Artihkal 15 gáibida ahte sámiid resursavuoigatvuohta dain guovlluin main sii ásset, galgá leat seammá go dat resursavuoigatvuohta mii eaiggádis oppalaččat lea Norgga rievtti vuođul, ja ahte galgá sihkkarastojuvvot mielváikkuhanváldi ja oassálastin daidda mearrádusaide maid eiseválddit dahket resursaávkkástallama ektui. ....jus láhka galggaš ollašuhttit 15. artihkkala, de ferte maiddái sámiide sihkkarastojuvvot oassálastin almmolaš mearrádusaide almmolašrievttálaš mearrádusaid birra mat gusket sin vuoigatvuođaide.)

Viddáseappot daddjojuvvo:

« Deltakelsesrettighetene som må tilstås er sterkere enn alminnelige partsrettigheter i forvaltningsloven. Dette følger av at bestemmelsen direkte taler om «participate in the use» i motsetning til for eksempel artikkel 15 nr. 2 som taler om «consult these peoples» og artikkel 6 som taler om «consult the peoples concerned». Etter ordlyden er det nærliggende å legge til grunn at urfolket må være representert i de organer som treffer vedtak og forestår forvaltningen av ressurser på urfolkets områder».

(Dat oassálastinvuoigatvuođat mat addojuvvojit, leat nannoset go hálddašanlága dábálaš oasehasvuoigatvuođat. Dát čuovvu das go mearrádus dadjá njuolgga ahte «participate in the use» vuostálasat dasa maid ovdamearkka dihtii artihkal 15 nr. 2 gohčoda «consult these peoples» ja artihkal 6 fas «consult the peoples concerned». Hámuheami vuođul lea lunddolaš atnit vuođđun ahte álgoálbmogat galget leat ovddastuvvon dain orgánain mat mearridit ja evttohit álgoálmoga guovlluid resursahálddašeami.)

Sámediggi doarju dán ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkkala 15 dulkoma. Norgga eiseválddit eai leat vuos njuolgga árvvoštallan dán dulkoma eai ge leat vástidan njuolgga Sámedikki evttohussii ahte galggašii árvvoštallat 15. artihkkala njuolggadusa. Dát guoská earret eará sámi suodjaluvvon guovlluid hálddašangažaldahkii, mas Sámediggi lea bivdán ásahit sierra hálddašanstivrraid mearriduvvon suodjalanmearrádusaid hálddašeapmái ja mas Sámediggi maiddái nammada stivraovddasteaddjiid.

Vaikke vel Norgga eiseválddit eai leat mearridan oaivila ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkkala 7 nr. 1 ja 15 nr. 1 dulkomii, de leat dattetge ovdamearkkat mat čájehit ahte dakkár hálddašanortnegat leat čađahuvvon, mat sihkkarastet sámi oassálastima almmolašrievttálaš hálddašeapmái. Dat guoská Sámedikki njuolggadusaide meahcceeatnamiid rievdaduvvon ávkkástallanvugiid oktavuodas finnmárkkulágas. Eará ovdamearkkat leat Sámedikki vuosteákkastanvuoigatvuohta ođđa plánalága vuođul ja Sámedikki ovddasteaddjinammadeapmi daidda regionála boraspirenammagottiide, mat hálddašit boraspirepolitihka. Riddoguolástuslávdegotti evttohus ásahit regionála guolástushálddašanorgána Finnmárkui livččii maiddá 15. artihkkala ollašuhttin.

Sámedikki oaidnu lea muđui dat ahte vaikke vel konsultašuvnnat ILO-konvenšuvnna nr. 169 6. ja 15. artihkkala nr. 2 vuođul guoskkahivčče almmolašrievttálaš beliid, de ii várra sáhte dadjat ahte konsultašuvnnat fuolahit geatnegasvuođaid 15. artihkkala nr. 1 vuođul beassat oassálastit luondduresurssaid almmolašrievttálaš hálddašeapmái, eai ge dan eanet oppalaš geatnegasvuođa 7. artihkkala nr. 1 vuođul beassat oassálastit nationála ja regionála ovddidanplánaid ja prográmmaid siskkáldahttimii, čađaheapmái ja árvvoštallamii.

2.7 Sámi vuoigatvuođaid dovdáheapmi ja dohkkeheapmi, ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkal 14 nr. 2

Dakkár kommišuvnna ja duopmostuolu ásaheapmi Finnmárkui, mii galgá dovdáhit oamastan- ja geavahanvuoigatvuođaid, lei dehálaš ággan Sámediggái finnmárkkuláhkaproseassas. Dat mearkkaša ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkkala 14 nr. 2 njuolggadusa historjjálaš sisaváldima Norgga riektái. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi 2 lea evttohusastis čuovvolan dán ovdáneami ja evttohan sullasaš njuolggadusaid guovlluide Finnmárkku lulábealde. Sámediggái lea áibbas dehálaš ahte dát čuovvoluvvo konkrehta lágalaš doaibmabijuiguin.

ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkal 14 nr. 2 lea iehčanas geatnegasvuohta stáhta eiseválddiide mii galgá mielddisbuktit ahte eaiggátvuoigatvuođat suodjaluvvojit ja sihkkarastojuvvojit beaktilit. Hálddašanortnegiid sámi oassálastin ii čoavdde dán geatnegasvuođas mii ferte heivehuvvot maŋŋá dovdáheami go gávnnahuvvo ahte lea oamastanvuoigatvuohta.

Čuolbmačilgehus masa Sámediggi čađat máhccá, lea ahte stáhta eiseválddit sisabahkkejit dakkár guovlluide, main vuoigatvuođat eai leat dovdáhuvvon. Sámedikkis leat garra prinsihpalaš vuostehágut dakkár divvomeahttun sisabahkkemiid vuostá nu mo daid bággolotnumiid vuostá, mat leat čađahuvvon dakkár guovlluin main vuoigatvuođat eai leat čielggaduvvon. Dat ja vel ahte ahte čielggadeamit ádjánit guhkes áiggi, vásihuvvo noađđin vuoigatvuođalaččaide. Danne Norgga eiseválddit garrasit ávžžuhit oččodit buriid dovdáhanortnegiid olles sámi guvlui ja geavahit várrugasvuođa almmolašrievttálaš hálddašeamis, erenoamážit eanaduhtademiid oktavuođas.

2.8 Sámi geavahan- ja oamastanvuoigatvuođaid dohkkeheapmi, ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkal 14

Opmodagaid ja geavahanvuoigatvuođaid dohkkeheapmi ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkkala 14 nr. 1 vuođul lea stáhta eiseválddiid iehčanas geatnegasvuohta.

Artihkal 14. nr. 1 válddahallá álgoálbmogiid oamastanvuoigatvuođa ja geavahanvuoigatvuođaid daidda guovlluide, maid sii jogo leat geavahan ovttas earáiguin dahje main sii leat ássan dahje maid sii leat geavahan hálddašeaddji vugiin.

Danne lea artihkkalis 14 nr. 1 dehálaš erohus dakkár eatnamis maid álgoálbmot «traditionally occupy» ja dakkár eatnamis maid «not exclusively occupied by them». Professorat Ulfstein ja Graver celkkiiga go árvvoštalaiga ráđđehusa álgovuolggalaš finnmárkkuláhkaevttohusa ahte:

«Det er i den forbindelse grunn til å fremheve at begrepet occupy omfatter både det å bo i og det å utnytte et område. Det at også andre har utøvd en bruk i et område, vil derfor ikke i utgangspunktet medføre at befolkningen av området ikke har vært eksklusiv, med mindre de andre også har befolket området ved både å bo i og utnytte det.»

(Dan oktavuođas lea lunddolaš deattuhit ahte doaba occupy sisttisdoallá sihke ássama ja ávkkástallama guovlluin. Dat ahte earát ge ávkkástallan guovlluin, ii nappo iešalddis mearkkaš ahte guovllu álbmot ii leat leamaš áidnalunddot, muđui go dat earát ge leat ássan guovllus dainna lágiin ahte sii leat ássan doppe ja ávkkástallan guovlluin.)

Finnmárkkuláhkaproposišuvnnas lea nannejuvvon ahte Finnmárkkus leat sihke oamastan- ja geavahanvuoigatvuođat. Maŋŋá konsultašuvnnaid Sámedikkiin nannejuvvui čielgasit finnmárkkulága paragráfas 5 ahte sámi geavaheapmi addá vuoigatvuođaid, mii mearkkaša ahte vaikke vel stáhta lea ge dan ádden girdojuvvon geavaheapmin, de dat galgá leat vuođđu sihke oamastanvuoigatvuhtii ja geavahanvuoigatvuhtii. Dát vuoigatvuođat fertejit dál dovdáhuvvot. Dat čoavddus mii lea válljejuvvon finnmárkkulágas, mearkkaša danne Sámedikki oainnu mielde ahte dassážiigo dat lea dahkkojuvvon, de ferte sáhttit dadjat ahte sámit oamastit nu stuorra guovlluid fylkkas ahte sii eai sáhte álo leat unnitlogus eatnamiid hálddašeami oktavuođas.

2.9 Erenoamážit mariidna suorggi birra, ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkal 15 gč 13

Sámi guolásteapmi lea maŋimus jagiid garrasit vahágahttojuvvon lihkostuvakeahtes guolástushálddašeami geažil ja dan ekologalaš váikkuhusaid geažil. Go ledje sullii logi jagi beassan dadjat jo friija bivdit ollu sámi vuonain, de ásahedje eiseválddit nu gohčoduvvon fanaseriid 1989 čavčča. ággan geavahuvvui earret eará 1979 – 88 jagiid njurjoleavvan, gonagasreappá leavvan ja feastonuohttefatnasii badjelmeare bivdin. Odne lea duohta dilli ahte sámi guollebivdu lea áitojuvvon ja ahte dađistaga eanet sápmelaš guolásteaddjit leat massán ja dađistaga masset iežaset guolástanvuoigatvuođaid.

Sámi guolástusaid dilli lea maŋimus jagiid leamaš hui duođalaš. Geigedettiin Riddoguolástuslávdegotti evttohusa dajai lávdegotti jođiheaddji, ovddeš alimusriektejustitiárius Carsten Smith, ahte :

«Flere faktorer har frembrakt den nåværende kritiske situasjon for sjøsamene. Men vesentlig blant de kulturelt nedbrytende faktorer har vært en hundreårig fornorskningspolitikk, som rammet sjøsamene med særlig tyngde. Staten har nå en mulighet – og antakelig den siste sjansen – til å rette opp en del av skadevirkningene av denne politikken. «

(Máŋga beali leat buvttihan dálá váttis dili mearrasámiide. Muhto čuohtejagi dáruiduhttinpolitihkka lea leamaš dehálmeamos kultuvrralaččat bilideaddji, ja lea čuohcan mearrasámiide erenoamáš garrasit. Stáhtas lea dál vejolašvuohta – ja várra maŋimus vejolašvuohta – njulget oasi dán politihka vahátváikkuhusain.)

Konsultašuvnnat Riddoguolástuslávdegotti bargomearrádusa birra ja ovttasdoaibmanvugiid birra jahkásaš guolástusmuddemiin

Sámedikki ja Guolástus- ja riddodepartemeantta gaskasaš konsultašuvnnaid oktavuođas Riddoguolástuslávdegotti bargomearrádusa birra dollojuvvui hálddahuslaš konsultašuvdnačoahkkin jahkásaš guolástusmuddemiid ovttasdoaibmama prosedyraid birra. Dás bohte ovdan hui stuorra erohusat das guđe álbmotrievttálaš njuolggadusat adnojuvvojit relevántan mariidna suorgái. Departemeanta manai nu guhkás ahte čuoččuhii ahte ii mihkkege osiid ILO-konvenšuvnnas nr. 169 gusto mariidna suorgái. Sámediggi lea deattuhan ahte lea čielgasit boasttu áddejupmi mii lea vuođđu departemeantta oidnui. Dan lassin ahte konvenšuvnna vuosttaš oasi konsultašuvdnanjuolggadusat gustojit, čujuha Sámediggi maiddái dasa ahte stáhta eiseválddit ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkkala 13 nr. 1 vuođul leat geatnegahttojuvvon čájehit

«… respekt for den særlige betydning for vedkommende folks kultur og åndelige verdier av de landområder og/eller territorier der de lever eller bruker på annen måte, og spesielt de kollektive sidene av dette forholdet.»

(...árvvusatnit dan erenoamáš mearkkašumi mii dain eanaguovlluin ja/dahje territoriain lea, gos guoskevaš álbmot ássá dahje maid dat muđui geavaha, sin kultuvrii ja vuoiŋŋalaš árvvuide, ja erenoamážit dán oktavuođa kollektiiva beali.)

Dakkár árvvusatnin galgá earret eará boahtit ovdan dakko bokte ahte dohkkehuvvo álgoálbmogiid vuoigatvuohta beassat oassálastit almmolašrievttálaš resursahálddašeapmái ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkkala 15 nr. 1 vuođul. Vaikke vel čujuhuvvo ge «eatnamiidda» artihkkalis 15 nr. 1, de lea dattetge lunddolaš dulkot dán mearrádusa veaháš viidábun go dan mii čuožžu 14. artihkkalis. Sivvan dasa lea 13. artihkkala nr. 2 mas daddjojuvvo ahte

«Sániin «eatnamat» oaivvilduvvojit 15. artihkkalis maiddái guovllut, dl. olles dat biras mas dát álbmogat ásset dahje man dat muđui geavahit.»

Lea lunddolaš dulkot doahpaga «olles dat biras» maiddái sisttisdoallat mariidna guovlluid doppe gos dat leat lunddolaš oasit álgoálbmoga birgenguovlluin; ee. bivdima ja guolásteami bokte ja eará luondduresursaávkkástallama bokte. Nappo sisttisetdollet 15. artihkkala nr. 1 vuoigatvuođat eai dušše eanaguovlluid luodduresurssaid, muhto maiddái álgoálbmogiid árbevirolaš ávkkástallanguovlluid resurssaid. Sámi vuoigatvuođalávdegotti álbmotriektejoavku suokkardii dáid mearrádusaid vuđolaččat ja konkluderii dainna ahte

«… de beste grunner taler derfor for å legge til grunn at også sjøområder er omfattet av bestemmelsene i artikkel 15 og 16 …».

(... buoremus ákkat bealuštit danne dan vuđđuibidjama ahte maiddái mearraguovlluide gustojit artihkkaliid 15 ja 16 mearrádusat ...)

Geatnegasvuohta erenoamážit sihkkarastit álgoálbmogiidda vuoigatvuođaid 15. artihkkala geahča 13. artihkkala, bidjá maiddái ávnnaslaš gáibádusaid stáhtii dainna lágiin ahte go mearrida bivdoeari, juohká eriid ja mearrida eará muddemiid, de dat galgá váldit vuhtii álgoálbmoga beroštusaid.

Maiddái Riddoguolástuslávdegoddi lea gávnnahan loahppajurddan ahte ILO-konvenšuvdna nr. 169 gusto guolásteapmái Finnmárkku riddoguovlluin.

Bálddalas proseassat mariidna suorggis, Stuorradiggedieđáhusat struktuvraváikkuhangaskaomiid birra ja gonagasreappá birra

Dan botta go Riddoguolástuslávdegotti čielggadeapmi dahkkojuvvui, leat golbma stuorra bálddalas proseassa leamaš jođus mariidna suorggis Norggas. Ráđđehus lea geigen guokte Stuorradiggedieđáhusa, nubbi bivdofatnasiid struktuvraváikkuhangaskaomiid birra ja nubbi fas Gonagasreappá birra. Dan lassin lea ođđa Mearraresaláhka dohkkehuvvon. Sámediggi lea konsulterejuvvon buot golmma proseassas ja lea leamaš garrasit dan vuostá ahte ráđđehus lea duvdán ovddabeallái álgoálbmotgažaldaga buot golmma proseassas čujuhettiin Riddoguolástuslávdegoddái mas earret eará geográfalaččat lei mealgat gáržžit bargomearrádus. Sámedikki oaidnu lea čuvvon áššiid ja lea refererejuvvon dan golmma proseassa maŋimus proseassas, St.dieđ. nr. 40 (2006 – 2007) Gonagasreappá hálddašeapmi čuoggáš 5.3.2 mas daddjojuvvo:

«Sametinget har gitt uttrykk for at urfolksperspektivet skulle vært inkludert i meldingen, slik regjeringen, etter Sametingets syn, er forpliktet til etter nasjonal rett og folkeretten. Sametinget bemerker at selv om Kystfiskeutvalget er i gang med en utredning, er ikke alle aspekter ved urfolksrettigheter berørt der.

Sametinget kan ikke akseptere at urfolksspørsmålet skyves ut til parallelle og etterfølgende prosesser ved å avvente Kystfiskeutvalgets konklusjoner. Sametinget understreker at Kystfiskeutvalget springer ut av en annen lovprosess, og at utvalgets mandat gjelder samer og andres rett til fiske i havet utenfor Finnmark og inneholder ingen eksplisitt passus om uttak av kongekrabbe. Sametinget kjenner heller ikke til at Kystfiskeutvalget har fått informasjon om at enda et nytt saksområde skal skyves inn under utvalgets arbeid.

Sametinget har videre vist til at Fiskeri- og kystdepartementet i forbindelse med konsultasjonene om Kystfiskeutvalget var opptatt av å begrense utvalgets mandat i størst mulig grad, under henvisning til etterfølgende prosesser. Departementet var helt tydelig på at ordlyden i mandatet skulle være begrenset til fiske, og ikke til viltlevende marine ressurser. Sametinget bemerker at innenfor et kort tidsrom er dette den tredje oppfølgende prosess på rad der Fiskeri- og kystdepartementet ikke ønsker å drøfte urfolksperspektivet i tilknytning til ressursene i havet, men viser til at man avventer konklusjonene fra Kystfiskeutvalget. Både hver for seg og samlet utgjør dette etter Sametingets syn et bevisst brudd på folkeretten fra departementets side.»

(Sámediggi lea dovddaha ahte álgoálbmotoaidnu galggai leat mielde dieđáhusas, nu mo ráđđehus, Sámedikki oainnu mielde, lea geatnegahttojuvvon nationála rievtti ja álbmotrievtti vuođul. Sámediggi mearkkaša ahte vaikke vel Riddoguolástuslávdegoddi lea ge bargamin čielggademiin, de eai leat buot álgoálbmotvuoigatvuođat guoskkahuvvon das. Sámediggi ii sáhte dohkkehit ahte álgoálbmotgažaldat duvdojuvvo buohtalas ja maŋit proseassaide vuorddidettiin Riddoguolástuslávdegotti loahppajurdagiid. Sámediggi deattuha ahte Riddoguolástuslávdegoddi lea riegádan eará láhkaproseassas, ja ahte lávdegotti bargomearrádus gusto sámiid ja earáid guolástanvuoigatvuhtii mearas bivdit Finnmárkku olggobealde ii ge das daddjojuvvo čielgasit gonagasreappá bivdima birra. Ii ge Sámediggi dieđe das maidege ahte Riddoguolástuslávdegoddi lea ožžon dieđuid dan birra ahte vel okta ođđa áššesuorgi lea biddjojuvvon lávdegotti bargui. Sámediggi lea viidáseappot čujuhan dasa ahte Guolástus- ja riddodepartemeanta konsultašuvnnaid oktavuođas Riddoguolástuslávdegotti birra, háliidii ráddjet lávdegotti bargomearrádusa nu ollu go vejolaš, čujuhettiin čuovvu proseassaide. Departemeanta let áibbas čielggas das ahte bargomearrádusa hámuheapmi galggai ráddjejuvvot guolástussii, ii ge ealli mariidna resurssaide. Sámediggi mearkkaša ahte oanehis áiggis lea dát goalmmát čuovvolanproseassa mas Guolástus- ja riddodepartemeanta ii háliit ságaškuššat álgoálbmotperspektiivva mearraresurssaid oktavuođas, muhto čujuha dasa ahte sii leat vuordimin Riddoguolástuslávdegotti loahppajurdagiid. Sihke bođuid ja čoahkis dát lea Sámedikki oainnu mielde álbmotrievtti dihtomielalaš rihkkun departeantta bealis.)

Mearraresaláhka

Mii guoská Mearraresaláhkii, de gulai álggos Mearraresalávdegotti mandáhtii váldit mielde álgoálbmogiid vuoigatvuođaid čielggadussii ja evttohussii. Lávdegotti eanetlohku hilggui dattetge dán geavadis, ja vaikke vel unnitlogus lei bures vuođđuduvvon votum, de eanetlohku ii vuosttaldan dan. Departemeanta ii čuovvolan unnitlogu evttohusa ii ge eanetlogu váilevaš mandáhtaollašuhttima, muhto čujuhii baicce dan čielggadeapmái maid Riddolávdegoddi lei dahkamin. Proposišuvnnas lei Sámedikki čuovvovaš mearkkašupmi kapihttalis 10.4:

«Sametinget har gjennom sin høringsuttalelse og gjennom hele konsultasjonsprosessen gjort det klart at havressursloven må være innenfor udiskutable folkerettslige rammer. For at staten Norge ikke skal bryte sine folkerettslige forpliktelser overfor samene som urfolk er det helt nødvendig at havressursloven anerkjenner og sikrer det samiske folks adgang til utnyttelsen av de fornybare marine ressurser, og at samene som urfolk gis adgang til deltagelse i forvaltningen av disse.

Sametinget gjorde det på et tidlig stadium i prosessen klart at statlige myndigheters forpliktelser overfor samene som urfolk er en sentral og viktig del av den helhet loven vil måtte utgjøre, noe som understøttes både av lovens virkeområde og av havressurslovutvalgets mandat. Sametinget har understreket at de samiske rettigheter til havressursene følger av grunnlov, av sedvane og av folkeretten og følgelig ikke kan marginaliseres. Sametinget har framhevet at de deler av havressurslovutvalgets mandat som ikke ble oppfylt hva gjelder samiske rettigheter til havressursene, måtte følges opp i departementets arbeid og konsultasjoner med Sametinget om lovforslaget. Sametinget har klart gitt uttrykk for at det ikke er tilstrekkelig at dette løses ved at man henviser til parallelle eller etterfølgende prosesser.

Sametinget er kritisk til at departementet likevel har valgt en behandlingsform der kun deler av loven skal fremmes, fordi det vil umuliggjøre en nødvendig helhetlig behandling. Sametinget understreker at en slik behandlingsform innebærer at departementet fremmer en proposisjon som er en videreføring av et forslag til en havressurslov som bygger på ufullstendige premisser og heller ikke er tilstrekkelig vurdert. Dette er et forhold som har gjort det svært vanskelig for partene å konsultere seg frem til enighet i denne saken.

Sametinget vil i tillegg understreke at når det gjelder Kystfiskeutvalgets utredning som departementet viser til og de forslag dette vil avstedkomme, ligger det her flere begrensninger i utvalgets mandat i forhold til det virkeområde en fremtidig havressurslov skal favne over. Det klareste eksempel på dette er de ulike geografiske virkeområder som ligger i forslaget til havressurslov og i Kystfiskeutvalgets mandat. Sametinget viser til at disse begrensingene var noe departementet selv insisterte på blant annet under henvisning til at det ville komme senere lovprosesser, som havressursloven. Departementets valgte behandlingsform av havressursloven vil dermed føre til at man likevel må gjøre oppfølgende lovarbeid både for de områder som omfattes og som ikke omfattes av Kystfiskeutvalgets mandat.

Sametinget har på denne bakgrunn vært helt tydelig på at når departementet likevel ønsker å avvente Kystfiskeutvalgets konklusjoner før disse grunnleggende forhold innarbeides i lovteksten vil det naturligste stadig være at man også avventer med å fremme proposisjonen som sådan, slik at urfolksrettighetene kan innarbeides slik statlige myndigheter er forpliktet til.

Sametingets subsidiære posisjon har innebåret at Sametinget ikke motsetter seg at loven fremmes nå, men at det i proposisjonen framkommer at og hvordan Regjeringen raskt forplikter seg til å følge opp urfolksdimensjonen.

Sametinget har funnet grunn til å presisere at en eventuell tilslutning til havressursloven som helhet bare kan gis når det foreligger et proposisjonsforslag på bakgrunn av Kystfiskeutvalgets utredning, og det nødvendige oppfølgende tilleggsarbeid utover Kystfiskeutvalgets nåværende mandat. Avgjørende for Sametingets endelige standpunkt vil her være hvorvidt lovens helhet da omsider vil være innefor udiskutable folkerettslige rammer. Sametinget legger til grunn at departementet i det oppfølgende arbeid snarest utarbeider et grunnlagsmateriale for reelle og substansielle konsultasjoner. Konkrete lovforslag må som et resultat av dette utarbeides og en snarlig og oppfølgende proposisjon må fremmes for Stortinget i inneværende stortingsperiode.»

(Sámediggi lea iežas gulaskuddancealkámušas ja olles konsultašuvdnaproseassas deattastan ahte mearraresursaláhka ferte leat čielgasit álmotrievttálaš rámmaid siskkobealde. Amas Norgga stáhta rihkkut iežas álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sápmelaččaide álgoálbmogin, de lea áibbas dárbbašlaš ahte mearraresursaláhka dohkkeha ja sihkkarastá sámi álbmoga vejolašvuođa beassat ávkkástallat ođasmuvvi mariidna resurssaiguin, ja ahte sámit álgoálbmogin besset oassálastit dáid hálddašeapmái.

Sámediggi deattuhii árrat proseassas ahte stáhta eiseválddiid geatnegasvuođat sápmelaččaide álgoálbmogin lea guovddáš ja dehálaš oassi dan ollisvuođas maid láhka ásaha, maid sihke lága doaibmguovlu ja mearraresursalávdegott bargomearrádus dorjot. Sámediggi lea deattuhan ahte sámi vuoigatvuođat mearraresurssaide čuovvu vuođđolágas, dološvieruin ja álbmotrievttis ja danne eai sáhte marginaliserjuvvot. Sámediggi lea deattuhan ahte dat oasit mearraresursaláhkalávdegotti bargomearrádusain, mat eai ollašuhttojuvvon sámi vuoigatvuođa ektui mearraresurssaide, fertejit čuovvoluvvot departemeantta barggus ja konsultašuvnnain Sámedikkiin láhkaevttohusa birra. Sámediggi lea čielgasit dovddahan ahte ii leat doarvái ahte dát čovdojuvvo čujuhettiin buohtalas dahje čuovvu proseassaide.

Sámediggi lea kritihkalaš dasa ahte departemeanta dattetge lea válljen dakkár meannudanvuogi mas dušše oasit lágas galget ovddiduvvot, danne go dat dahká veadjemeahttumin dárbbašlaš ollislaš meannudeami. Sámediggi deattuha ahte dakkár meannudanvuohki mearkkaša ahte departemeanta ovddida proposišuvnna dakkár mearraresursalága evttohusa joatkkan, mii lea vuođđuduvvon váilevaš eavttuide ii ge leat dohkálaččat árvvoštallojuvvon. Dát lea dagahan hui váttisin oasehasaide konsultašuvnnaid bokte soahpat dán áššis. Sámediggi háliida dan lassin deattuhit ahte mii guoská Riddoguolástuslávdegotti čielggadeapmái mas departemeant čujuha ja daidda evttohusaide mat bohtet dan vuođul, de leat dás máŋga gáržžideami lávdegotti bargomearrádussii dan doaibmaviidodaga ektui mii galgá gullat boahttevaš mearraresursaláhkii. Čielgaseamos ovdamearka dasa leat dat iešguđet geográfalaš doaibmaguovllut mat bohtet ovdan mearraresursalágas ja Riddoguolástuslávdegotti bargomearrádusas. Sámediggi čujuha dasa ahte dáid gáržžidusaid háliidii departemeanta ieš earret eará čujuhettiin dasa ahte bohte láhkaproseassat maŋŋá, nu mo mearraresursaláhka. Dat meannudanvuohki maid departemeanta válljii mearraresursalága oktavuođas, mielddisbuktá nappo ahte dattetge ferte čuovvolit láhkabargguin sihke daid guovlluide maidda Riddoguolástuslávdegotti bargomearrádus gusto ja daidda guovlluid maidda dat ii gusto. Dán vuođul lea Sámediggi leamaš áibbas čielggas das ahte go departemeanta dattetge hálliida vuordit Riddoguolástuslávdegotti loahppajurdagiid ovdalgo dát vuođđobealit siskkáldahttojuvvojit láhkatekstii, de livččii ain leat lunddoleamos vuordit proposišuvnna ovddidemiin vai sáhttet siskkáldahttit álgoálbmotvuoigatvuođaid nu mo stáhta eiseválddit leat geatnegasat dahkat.

Sámedikki subsidiára oaivil lea mielddisbuktán ahte Sámediggi ii vuosttal lága ovddideami dál, muhto ahte proposišuvnnas boahtá ovdan ahte ja mo Ráđđehus jođánit geatnegahttojuvvo čuovvolit álgoálbmotbeali.

Sámediggi lea gávnnahan siva aiddostahttit ahte vejolaš miehtan ollislaš mearraresursaláhkii dušše sáhttá dáhpáhuvvat go lea gárvvis dakkár proposišuvdnaevttohus mii ovddiduvvo Riddoguolástuslávdegotti čielggadusa vuođul, ja dakkár lassibarggu dárbbašlaš čuovvoleapmi mii fátmmasta viidábun go Riddoguolástuslávdegotti dálá bargomearrádus. Sámedikki loahpalaš oaivilii lea mearrideaddjin dat ahte ollislaš láhka dalle lea eahpitkeahttá álbmotrievttálaš rámmaid siskkobealde. Sámediggi bidjá vuođđun ahte departemeanta iežas čuovvolanbarggus fargga buvttada vuođđoávdnasiid duohta ja substensiála konsultašuvnnaide. Konkrehta láhkaevttohus ferte dán vuođul ráhkaduvvot ja proposišuvda ferte fargga ovddiduvvot Stuorradiggái dán stuorradiggeáigodagas.)

Riddoguolástuslávdegotti evttohus

Riddoguolástuslávdegotti evttohus geigejuvvui guovvamánu 18. b. 2008 ja almmuhuvvui čielggadussan NOU 2008: 5 Retten til fiske i havet utenfor Finnmark (guolástanvuoigatvuohta ábis Finnmárkku olggobealde). Lávdegoddi lea čohkken evttohusaidis 12 váldočuoggán:

  1. Nannejuvvo prinsihppan ahte álbmogis mii ássá Finnmárkku vuonain ja rittuin lea guolástanvuoigatvuohta ábis Finnmárkku olggobealde historjjálaš geavaheami vuođul ja álbmotrievtti njuolggadusaid vuođul álgoálbmogiid ja minoritehtaid birra.

  2. Dát guolástanvuoigatvuohta gusto buot álbmotjoavkkuide.

  3. Vuoigatvuhtii gullá vuoigatvuohta bivdit iežas atnui; dasto vuoigatvuohta álggahit guolástanealáhusa; ja viidáseappot vuoigatvuohta fidnoguolásteaddjin bivdit dan mađe ahte dat addá vuođu ruovttudollui, jogo ealáhusláhkin okto dahje ovttas eará ealáhusain. Dát lea vuoigatvuohta mii ovttaskas guolásteaddjis lea guolástuseiseválddiid ektui, ja mii ii gáibit ahte guolásteaddji ferte oastit eari.

  4. Vuoigatvuohta mearkkaša ahte lávdegoddi vástida positiivvalaččat gažaldahkii uhcimuseari birra. Uhcimusearri ii gusto dušše daidda fatnasiidda mat leat oaneheabbut go logi mehtera, muhto buot guolásteaddjiide geat ásset Finnmárkkus.

  5. Vuonain lea sierra guolástanvuoigatvuohta dain olbmuin mat ásset dan vuonas, lágas gohčoduvvon vuotnavuoigatvuohta. Regionála stivrenorgána sáhttá dárkilet árvvoštallama vuođul árvvoštallat earáide ge guolástanlobi.

  6. Vuonaid olggobealde lea guolásteaddjiin geat ásset olggobealde Finnmárkku, guolástanvuoigatvuohta seamma dásis go finnmárkkuguolásteaddjiin ge lea.

  7. Regionála stivrenorgána ásahuvvo, lágas gohčoduvvon Finnmark fiskeriforvaltning (Finnmárkku guolástushálddahus), man stivrii Finnmárkku fylkkadiggi ja Sámediggi válljeba golbma lahtu goabbáge. Dát stivrenorgána addá njuolggadusaid fanasturrodaga birra ja bivdosiid geavaheami birra ábis gitta njeallje mearramiilla rádjai olggobealde vuođđolinnjáid.

  8. Regionála stivrenorgána oažžu válddi vuostáiváldit ja juohkit eriid ja lobiid ja čađahit eará skihkidemiid buorrin Finnmárkku vuonaide ja riddoguolásteapmái. Dat earit mat juogaduvvojit dán láhkai, galget leat persovnnalaččat ii ge daiguin sáhte gávppašit.

  9. Stáhta oažžu lágalaš ovddasvástádusa lágidit regionála stivrenorgánii nu ollu resurssaid, kapitálan, earrin dahje bivdolohpin, ahte Finnmárkku mearrasámi kultuvrra ja eará riddokultuvrra ávnnaslaš vuođđu sihkkarastojuvvo.

  10. Dan lassin deattuha lávdegoddi máŋga eaŋkildoaibmabiju mat maiddái váikkuhivčče nannet Finnmárkku vuotna- ja riddoguolásteami.

  11. Finnmárkkukommišuvdna galgá meannudit vejolaš gáibádusaid dohkkehit vuoigatvuođaid vuotna- ja riddoguovlluin olggobealde Finnmárkku.

  12. Lávdegotti evttohus mearkkaša buohkanassii sierra riddoguolástusavádaga Finnmárkui, lágas gohčoduvvon Finnmárkkuavádat.

Sámediggi lea dan rájes go dat ásahuvvui, geavahan vuođđun ahte sápmelaččain ja dáid guovlluid álbmogis muđui leat vuoigatvuođat guolástussii ja eará ođasmuvvi mariidna resurssaide riddolagaš guovlluin. Sámediggi lea atnán mearrideaddjin ahte šaddá dakkár guolástushálddašeapmi mii lea vuođđuduvvon lagašvuođa- ja sorjavašvuođaprinsihppii. Finnmárkkuláhkaproseassa rájes lea Sámediggi deattuhan ahte dát sáhttá dušše dahkkojuvvot go mearriduvvojit konkrehta láhkanjuolggadusat mat dohkkehit ja nannejit sápmelaččaid guolástanvuoigatvuođa, ja mat sihkkarastet sápmelaččaide vuoigatvuođa oassálastit almmolašrievttálaš resursahálddašeapmái.

Sámediggái lea áibbas mearrideaddji oažžut lága mii čielgasit lea álbmotrievttálaš rámmaid siskkobealde. Riddoguolástuslávdegotti evttohan finnmárkkuguolástusláhka mearkkaša lávkki rivttes guvlui. Sámediggi deattuha seammás ahte bargu finnmárkkuguolástuslágain maiddái ferte mielddisbuktit ahte fargga álggahuvvo bargu daid guovlluid várás mat leat lulábealde Finnmárkku, nu mo Sámediggi lea deattuhan dárbbašlažžan.

Sámedikki dievasčoahkkin lea miessemánus 2008 ollislaš árvvoštallama maŋŋá, mas eaktuduvvo ahte Riddoguolástuslávdegotti evttohus ii mielddisbuvtte viiddes rievdadusaid boahttevaš gulaskuddamiin ja konsultašuvdnaproseassas Sámedikkiin, mearridan rávvet Stuorradikki dohkkehit áššedovdijoavkku evttohusa nu mo dat lea dál.

2.10 álgoálbmotbuhtadus, ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkal 15 nr. 2

Sámedikkis leat dál konsultašuvnnat Ealáhus- ja gávpedepartemeanttain ođđa minerálalága birra. Sámediggái lea áibbaš dárbbašlaš ahte láhka galgá leat čielgasit álbmotrievttálaš rámmaid siskkobealde.

Sámediggi čujuha dasa ahte Sámi vuoigatvuođalávdegoddi juo NAČ 1994: 4 kapihttalis 8 evttohii konkrehta njuolggadusaid mat galge suodjalit sápmelaččaid ávnnaslaš kulturvuđđosa, dás maiddái njuolggadusaid ahte sámi beroštusat galge guldaluvvot ja deattuhuvvot, ja ahte galggai beassat gieldit sisabahkkema vissis áigái. Finnmárkkulága bokte evttohii dattetge Sámediggi daid njuolggadusaid mat maŋŋá váldojuvvojedje mielde bákteláhkii, oassin ollislaš finnmárkkuláhkabargui. Sámediggi lei dán barggus áibbas čielggas das ahte vuoigatvuođagažaldagat minerálaid ektui dattetge galget čovdojuvvot iehčanas ollislaš proseassas, mas earret eará finnmárkkulága geográfalaš ráddjejumit eai galgan jotkojuvvot.

Sámediggi oaivvilda ahte uhcimusčovdosa oassin ferte oažžut mielde láhkii mearrádusaid mat gáibidit ahte galgá sohppojuvvot ovttamielalašvuohta konsultašuvnnaid bokte Sámedikkiin minerálaid iskkademiid ja roggamiid oktavuođas go dat dahket váddáseabbon sápmelaččaide joatkit ávkkástallama guoskevaš guovlluiguin, ja go dát ávkkástallan mearkkaša hui ollu sámi kultuvrii. Dát maid ferte gehččojuvvot bággolotnunmearrádusaid ektui. Dakkár mearrádus livččii čielgaseamos vuohki sihkkarastit ahte láhka ii rihko ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkkaliid 6, 7 ja 15 geatnegasvuođaid ii ge SP artihkkala 27 geatnegasvuođaid, gč. 1. artihkkala.

ILO-konvenšuvnna artihkkala 15 nr. 2 vuođul lea stáhta geatnegahttojuvvon ásahit konsultašuvdnaortnegiid álgoálbmogiiguin vai lea vejolaš čielggadit sáhttet go ja man muddui sáhttet álgoálbmogiid beroštumit vahágahttojuvvot go sin eatnamiid eatnanvuloš resurssat dahje eará resurssat iskkaduvvojit dahje go daiguin ávkkástallojuvvo.

Artihkal 15 nr. 2 lea erenoamáš guovdil ozolaš minerálaid ja oljju ja gássa oktavuođas. Sivvan lea go stáhta čuoččuha oamastanvuoigatvuođa ozolaš minerálaide. Mearrádus lea maid erenoamáš guovdil báktelága báktefriijavuođa prinsihpa ektui mii oanehaččat dadjá ahte buohkain lea vuoigatvuohta šerpet, ohcat rogganreivve ja ohcat mihtiduvvot eatnama, gč. báktelága §§ 3 – 7 šerpema birra, §§ 8 – 22 mihtideami birra, ja §§ 23 – 39a rogganlobi birra. Lea maid vejolaš ahte artihkal 15 (2) sáhttá leat guovdil mearavuloš resurssaid ektui dakkár guovlluin dahje dakkár guovlluid olggobealde main doaimmahuvvo sámi riddo- ja vuotnaguolásteapmi.

ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkkala 15 (2) ráđđádallangeatnegasvuohta lea viidát go 6. artihkkala ráđđádallangeatnegasvuohta. ONa álgoálbmotjulggaštusa 32. artihkal nr. 2 cealká maiddái ahte dárbbašuvvojit konsultašuvnnat vai sáhttá fidnet friija dieđihuvvon mieđáhusa, erenoamážit minárálaid roggama ja daiguin ávkkástallama oktavuođas. Dan lassin lea artihkkalis 15 nr. 2 mearrádus álgoálbmotbuhtadusa birra mii lea leamaš dehálaš Sámediggái.

Nu mo báktelága § 42 mearrádus lea hámuhuvvon maŋŋágo finnmárkkuláhka dohkkehuvvui, de galgá bajiduvvon eanaeaiggátdivat dušše biddjojuvvot ruvkkiide mat leat Finnmárkkuopmodaga etanama alde. ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkkala 15 (2) vuođul ii leat mihkkege mii dadjá ahte sámi báikegottiin maidda lea addojuvvon oamastanvuoigatvuohta finnmárkkulága kapihtal 5 vuođul, ii leat maiddái vuoigatvuohta ovdduide ja buhtadussii ruvkedoaimmaid geažil daid báikegottiid guovlluin. ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkkala 14 (2) geatnegasvuođa oktavuođas dovdáhit álgoálbmogiid oamastan- ja geavahanvuoigatvuođaid, gč. finnmárkkulága kapihttala 5 dálá vuoigatvuođaid kártema ja dohkkeheami birra, livččii jearggaheapmin lágas bidjat bajiduvvon eanaeaiggátdivada go eana gullá Finnmárkkuopmodahkii, muhto ii fal dalle go eana sirdojuvvo dasa gii lea dovdáhuvvon rivttes eaiggádin nu go sámi gilisearvi. Artihkal 15 (2) ii bija maidege gáibádusaid dasa ahte álgoálbmot galgá leat mielde oamasteamen guovllu jus das maiddá galgá leat vuoigatvuohta ovdduide ja buhtadussii. Danne lea govttolaš ahte maiddái joavkkuin maidda leat dovddastuvvon geavahanvuoigatvuođat vissis meahcceávkkástallanvugiide, nu go ovdamearkka dihtii boazodoalus, maiddái lea vuoigatvuohta ovdduide ja buhtadussii. Ii ge leat daddjojuvvon mihkkege artihkkalis 15 (2), gč. artihkkala 13 (2), mii mearkkašivččii ahte dat geográfalaš doaibmaguovlu gosa dovddastuvvojit ovddut ja buhtadus, livččii gáržžit go dain eará osiin artihkkalis 15, mii ii leat ráddjejuvvon daidda guovlluide gos álgoálbmogiid eaiggáduššanvuoigatvuođat galget dohkkehuvvot, muhto maiddái gustojit daidda guovlluide gos geavahanvuoigatvuohta galgá sihkkarastojuvvot. Artihkal 15 (2) ovdduid ja buhtadusa birra gusto danne maiddái geavahanvuoigatvuođalaččaide, nu go boazodoalliide ja báikegottiide. Danne oaidná Sámediggi dárbun ahte mearrádus álgoálbmotbuhtadusa birra hámuhuvvo nu ahte dat guoská sihke eaiggádiidda ja geavahanvuoigatvuođalaččaide árbevirolaš sámi guovllus. Dan oktavuođas lea Sámedikki čielga oaidnu ahte ferte leat Sámediggi sámiid álbmotválljen orgánan mii hálddaša álgoálbmotbuhtadusa foandan dahje sullasažžan vai dat boahtá buorrin daidda sápmelaččaide ja báikegottiide geaidda dat guoská.

Departemeantta oaidnu lea uhccán rievdan dan rájes go konsultašuvdnaproseassa álggahuvvui. Dás lea erenoamážit sáhka dain mearrádusain main lea stuorra mearkkašupmi Sámediggái, nu go mieđihit ahte konsultašuvdnageatnegasvuohta galgá mearriduvvot lágain, ahte sámi deastagat galget vuhtiiváldojuvvot olggobealde Finnmárkku, ahte álgoálbmotbuhtadus galgá ásahuvvot ja ahte galgá leat vejolašvuohta oažžut mearriduvvot buhtaduseavttuid ja ILO-konvenšuvnna nr.169 siskkáldahttima. Ii ge leamaš olus ovdáneapmi diehtojuohkimis/gulahallamis ealáhusovddidanrámmaid birra ođasmuvakeahtes resurssaid oktavuođas, das maiddái minerálaid oktavuođas.

Nu mo ášši dál lea, rievdatkeahtes oaivilat ja vuordimis stuorra váilevašvuođat lágas sámi vuoigatvuođaid ja beroštumiid ektui, de ii sáhte Sámediggi mieđihit láhkaevttohussii.

2.11 ILO-konvenšuvnna nr. 169 siskkáldahttin

Sámediggi lea finnmárkkuláhkaproseassa rájes juohke áidna láhkabarggus oaivvildan ahte ILO-konvenšuvdna nr. 169 ferte siskkáldahttojuvvot ja ahte dasa ferte addojuvvot ovdasadji Norgga lága ovddabeallái seamma láhkai go konvenšuvnnat Siviila ja Politihkalaš vuoigarvuođaid birra ja maiddái Ekonomalaš Sosiála ja Kultuvrralaš vuoigatvuođat birra leat ožžon.

Norggas lea dualisttalaš riektevuogádat mii mearkkaš ahte álbmotrievttálaš geatnegasvuođat fertejit biddjojuvvot vuođđun erenoamáš čađahandoibmii rievdadeami dahje siskkáldahttima bokte. Norgga Alimusriekti lea geavadis bokte bidjan vuođđun dakkár navdinprinsihpa mii mearkkaša ahte Norgga riekti navdojuvvo čuovvut álbmotrievtti. Go vuostálasvuohta čuožžila de dattetge geavadis manná Norgga riektenjuolggadus ovddabeallái maiddái suorgemonoisttalaš suorggis dannego Alimusriekti nugohčoduvvon čielggasvuođaprinsihpa bokte lea čujuhan ahte čielgaseamos riektenjuolggadus ferte biddjojuvvot vuođđun. Ráđđehusa ágga dasa ahte ii siskkáldahttit ILO-konvenšuvnna nr. 169, lei dalle go dat maŋimusat árvvoštallojuvvui, ahte konvenšuvdna lei oalle ođas ja ahte dat lei uhccán geavahuvvon.

ILO-konvenšuvnna nr. 169 viiddes árvvoštallan mii lea dahkkojuvvon dan rájes go Norga dohkkehii konvenšuvnna jagi 1990, ja dán konvenšuvnna riikkaidgaskasaš geavat, ii berrešii Sámedikki oainnu mielde buktit váttisvuođaid dán konvenšuvnna siskkáldahttimii olmmošvuoigatvuođaláhkii. Ráđđehus lea álginjulggaštusastis dadjan ahte dat áigu siskkáldahttit nissonkonvenšuvnna olmmošvuoigatvuođaláhkii. Ráđđehus berre seammás fuolahit ahte ILO-konvenšuvdna nr. 169 váldojuvvo mielde. Nu sihkkarastojuvvošii deháleamos olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnaide seamma árvu ja nana suodjalus Norgga rievttis. Dakkár dahku gáibiduvvo maiddái eanet dál go Norga lea jienastan beali ONa álgoálbmotjulggaštussii.

"Áššemeannudeapmái/ovdasiidui"