3 Masa dus lea riekti?

Oanehaččat muitaluvvon

Dán kapihttalis beasat lohkat doaimmashehttejuvvon olbmuid vuoigatvuođaid birra:

• Buohkain lea riekti stivret iežaset eallima ja oahppat ja bargat.
• Buohkain lea riekti ássat gos háliidit ja astoáiggedoaimmaide.
• Eai buohkat oaččo vuoigatvuođaideaset.
• Ráđđehus háliida ahte buohkat ožžot vuoigatvuođaideaset.

Riekti stivret iežas eallima ja iežas dearvvašvuođa

Buohkain lea riekti mearridit iežas eallima badjel. Buohkain lea maiddái riekti beassat diehtit iežas dearvvašvuođa birra.

Riekti oažžut veahki mearridit iežas eallima badjel

Doaimmashehttejuvvon olbmot dárbbašit dávjá veahki eallit iešheanalaččat ja searvat masa háliidit. Lágas gohčoduvvo dát veahkki persovnnalaš veahkkin.

Dus lea gáibádus oažžut persovnnalaš veahki gos ihkinassii ásažat. Soapmásiin sáhttá leat riekti oažžut BPA («BPA» er brukerstyrt personlig assistanse) («GPV» geavaheaddjistivrejuvvon persovnnalaš veahkki). Sii geat ožžot BPA (GPV), sáhttet mearridit goas ja movt veahkki galgá addot.

Riekti dearvvašvuođaveahkkái

Olmmošvuoigatvuođat dadjet ahte ii oktage galgga vealahuvvot go ožžot dearvvašvuođafálaldaga. Buohkain lea riekti oažžut dan dearvvašvuođaveahki maid dárbbašit, ja fálaldagat galget leat ruovttu lahka. Olmmošvuoigatvuođat dadjet ahte ii oktage galgga vealahuvvot go ožžot dearvvašvuođafálaldaga. Ii galgga leat sierra vuogádat dušše doaimmashehttejuvvon olbmuide.

Doaimmashehttejuvvon olbmot sáhttet dárbbašit veahki iešguđet sivaid geažil. Danne dárbbašit sii ahte buohkat, geat galget veahkehit, barget ovttas. Sii geat veahkehit, fertejit dovdat olbmo, gii oažžu dearvvašvuođaveahki. Ráđđehus áigu ollašuhttit dan.

Láhka dadjá ahte buohkain lea riekti lohkat juo dahje ii dearvvašvuođaveahkkái jus sii

• ipmirdit maid gaskkas galget válljet
• áddejit maid molssaeavttut mearkkašit sidjiide.

Láhka dadjá maiddái ahte buohkain lea riekti dadjat movt sii háliidit oažžut veahki ovdal go ožžot veahki. Jus dárbbašat olu veahki iešguđet veahkeheddjiin guhkes áiggi, lea dus maiddái riekti oažžut sierra plána veahkkái. Dát gohčoduvvo individuála plánan.

Riekti diehtit iežas dearvvašvuođa birra

Buohkain lea riekti beassat diehtit iežas dearvvašvuođa birra, vai sáhttet mearridit guđelágan veahki háliidit.

Dearvvašvuođabargit galget leat fuolalaččat go muitalit soapmásii dearvvašvuođa birra. Ja sii galget muitalit dakkár vugiin mii

• heive su ahkái gii gullá dan
• lea álki ipmirdit sutnje gii gullá dan
• heive dasa man olu son gii gullá dan, diehtá ovdalaččas

Dearvvašvuođabargit galget dasa lassin muitalit dakkár gillii maid son, gii gullá dan, ipmirda.

Bearašlahtut sáhttet maiddái beassat diehtit muhtuma dearvvašvuođa birra. Dat lea ortnegis jus

• olmmoš lohká dat lea ortnegis
• olmmoš dárbbaša veahki mearridit ieš

Lea váttis árvvoštallat psyhkalaš dearvvašvuođa

Buohkain lea psyhkalaš dearvvašvuohta. Dat guoská jurdagiidda, ja dovdduide ja movt du dilli lea. Doaimmashehttejuvvon olbmuin leat dávjjibut, go earáin, dávddat čadnon jurdagiidda ja dovdduide (dat gohčoduvvojit psyhkalaš gillámuššan). Ovdamearkkat dakkár dávddaide leat deprešuvdna ja áŧestus (ballu).

Lea dávjá váttis gávnnahit movt doaimmashehttejuvvon olbmo psyhkalaš dearvvašvuohta lea. Doaimmashehttejuvvon olbmuide sáhttá leat váttis muitalit maid sii jurddašit ja dovdet. Sáhttá maiddái leat váttis áddet manne áššit orrot leame earáláganat go muđui.

Sivat manne dearvvašvuođafálaldagat leat beare heittohat

Doaimmashehttejuvvon olbmot eai oaččo álo dan veahki maid dárbbašit. Dát njeallje deháleamos siva dasa leat:

1. Fálaldagat eai heive buohkaide.
2. Ii jerrojuvvo olbmos, gii oažžut veahki, maid son háliida.
3. Dearvvašvuođafálaldagaid bargit eai dieđe doarvái.
4. Gielddat eai iskka leat go dearvvašvuođafálaldagat doarvái buorit.

Dál galgat geahččat dan njeallje siva dárkileappot.

1. Dearvvašvuođafálaldagat eai heive buohkaide

Lea hirbmat vealla man olu veahki doaimmashehttejuvvon olbmot dárbbašit. Lea maiddái erohus guđelágan veahki sii háliidit. Muhto iešguđetlágan olbmot, geat leat doaimmashehttejuvvon, ožžot dávjá veahki measta seamma láhkái. Dát dagaha ahte veahkki ii heive buohkaide.

Ráđđehus háliida ahte fálaldagat galget heivet buohkaide, geat ožžot daid. Dalle ožžot buohkat dan veahki maid dárbbašit, ja dan veahki maid háliidit.

2. Ii jerrojuvvo olbmos, gii oažžu veahki, maid son háliida

Dávjá muitalit dearvvašvuođabargit beare unnán veahki birra maid addet. Dávjá muitalit sii maiddái beare unnán dan olbmo dearvvašvuođa birra, gii oažžu veahki. De šaddá váttis sutnje dahje bearašlahtuide gávnnahit guđelágan veahkkái galget lohkat juo dahje ii.

Buohkain lea riekti dadjat guđelágan veahki áigot. Det sáhttá buoridit fálaldaga.

Persovnnalaš veahkki lea veahkki maid soames oažžu beaivválaš doaimmaide ja bargguide. Dat dahká ahte son sáhttá oassálastit doaimmaide ja bargguide ja ieš mearridit eambbo iežas eallima badjel. Dalle ferte son maiddái beassat leat fárus mearrideame movt veahkki galgá addot sutnje .

Ráđđehus háliida ahte olbmot, geat ožžot veahki, galget ieža beassat leat fárus mearrideame, ja ahte sii besset diehtit iežaset dearvvašvuođa birra.

3. Dearvvašvuođafálaldagaid bargit eai dieđe doarvái

Sii geat addet veahki, fertejit dovdat su, guhte oažžu veahki. Muđui eai dieđe maid son dárbbaša, dahje maid son háliida.

Dearvvašvuođafálaldagaid bargit fertejit diehtit olu doaimmashehttehusaid birra. Dasa lassin fertejit sii diehtit movt galgá bargat olbmuiguin geat leat doaimmashehttejuvvon.

Fálaldagaid bargit fertejit diehtit mii čuožžu lágas. Sii fertejit maiddái váttis dilálašvuođain leat čeahpit gávnnahit mii lea riekta ja boastut.

Okta golmma dearvvašvuođabálvalusa bargiin eai leat vázzán doarvái guhká skuvlla oahppat dan maid dárbbašit. Ráđđehus háliida ahte sii, geat addet veahki, ožžot oahpu vai fálaldagat buorránit.

4. Gielddat eai iskka leat go dearvvašvuođabálvalusat doarvái buorit

Gielddat sáhttet ieža mearridit movt organiserejit bálvalusaid olbmuide, geat leat doaimmashehttejuvvon. Sii geat mearridit gielddain, fertejit gozihit ahte fálaldagat leat doarvái buorit. Muhto sii eai daga dan doarvái dávjá. Danne sii eai sáhte rievdaditge daid fálaldagaid, mat leat heittohat.

Ráđđehus háliida ahte gielddain galget leat buoret vuogádagat gozihit ahte olbmot, geat leat doaimmashehttejuvvon, ožžot buriid bálvalusaid. Dan áigot sii olahit dainna lágiin ahte oahpahit hoavddaid diehtit ahte sii fertejit leat áicileappot.

Maid áigu ráđđehus bargat?

Ráđđehus háliida

• ahte fálaldagat galget heivet sutnje gii oažžu daid
• ahte olbmot, geat ožžot veahki, galget beassat leat fárus mearrideame, ja ahte sii besset diehtit iežaset dearvvašvuođa birra
• ahte sii, geat veahkehit, ožžot oahpu vai fálaldagat buorránit
• ahte gielddain galgá leat buoret vuogádat gozihit ahte doaimmashehttejuvvon olbmot ožžot buriid fálaldagaid

Ráđđehusa mihttomearri lea ahte buohkat galget eallit iešheanalaš eallimiid. Dasa lassin galget buohkat diehtit ahte almmolašvuohta ávjá sin go sii dárbbašit dan.

Bággen

Ráđđehus oaivvilda ahte buohkat galget beassat mearridit ieža. Sii, geat dárbbašit dan, galget maiddái oažžut dárbbašlaš veahki iešmearrideapmái. Muhtun háviid ferte almmatge soames mearridit earáid badjel, ovdamearkka dihte vai eai vaháguhte iežaset. Dat gohčoduvvo bággemin.

Bággen lea maŋemus čoavddus

Bálvalusa bargit sáhttet bágget olbmuid eastadan dihte sin vaháguhttit iežaset, dahje earáid. Čuožžu lágas ahte bágget sáhttá duššefal dallego lea geahččalan eará álggos. Sis, geat mearridit goas galgá bágget, ferte maiddái leat oahppu mearridit dan. Dasa lassin ferte dat leat mearriduvvon mearrádusain.

Beassat mearridit ieš sáhttá dahkat bággema dárbbašmeahttumin

Muhtun olbmot sáhttet vaháguhttit iežaset dahje earáid jus dovdet ahte eai beasa mearridit ieža. Dalle sáhttá olmmoš dárbbašit veahki mearridit eambbo. Jus olmmoš oažžu ruovttoluotta dovddu ahte beassá válljet ja mearridit, de soaitá gártat unnit dárbu bágget.

Garvin dihte bággema dadjá láhka ahte fertejit:

• leat buorit olbmot barggus
• leat buorit hoavddat
• leat bálvalusat mat čuvvot buot lágaid

Bággema sáhttá váidit

Jus muhtun bágge, de dan sáhttá váidit. Sáhtát maiddái oažžut veahki čállit maid áiggut váidit. Bággen geavahuvvo dávjá doaimmashehttejuvvon olbmuid vuostá. Muhto doaimmashehttejuvvon olbmot eai báljo goassege váidde.

Muhtun sajiin riikkas geavahuvvo eambbo bággen go eará sajiin.

Ođđa láhka bággema birra

2016:s diŋgui ráđđehus raportta, mii galggai muitalit berreš go rievdadit lágaid dan birra goas lea lohpi geavahit bággema. Raporta geahčai maiddái mii ON-konvenšuvnnas CRPD daddjo bággema birra.

2019:s ilmmai raporta. Das evttohuvvui ođđa láhka bággema birra. Okta dain deháleamos evttohusain lei ahte olbmot galge beassat mearridit eambbo ieža. Diagnosain ii galgan leat mearkkašupmi bággema geavaheapmái. Bágget sáhtii dušše jus olmmoš duođaid dárbbašii veahki, muhto ii ieš ádden doarvái dadjat juo dahje ii veahkkái.

Raportta namma lei NOU 2019: 14 Bággoráddjenláhka – Evttohus oktasaš njuolggadusaide mieđitkeahtes bággema ja sisabahkkemiid birra dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusas. Sii geat ráhkadedje dan, gohčoduvvo Bággoláhkalávdegoddin.

Riekti oahppat

Buohkain lea riekti oahppat. Ja buohkain galgá leat buorre dilli skuvllas.

Buohkat galget leat searvvis mánáidgárddis ja skuvllas

Buot mánát ja nuorat galget dovdat oktiigullevašvuođa earáiguin. Sii galget dovdat iežaset searvadahtton ja dovdat ahte sis lea árvu. Ii oktage galgga vealahuvvot.

Mánáidgárddis ja skuvllas lea ovddasvástádus dasa ahte buohkat sáhttet leat fárus. Ii oktage galgga dovdat iežas olgguštuvvon.

Buot mánát ja oahppit galget leat fárus mearrideamen movt sis galgá leat mánáidgárddis ja skuvllas. Sii galget dovdat ahte sin guldalit. Ja sii galget dovdat ahte sii sáhttet váikkuhit dasa mii guoská sidjiide.

Oahppit, geat leat doaimmashehttejuvvon, soitet dárbbašit earenoamáš veahki, vai sáhttet leat fárus mearrideame. Dan veahki lea sis riekti oažžut.

Mánáid galgá ráhkkanahttit rávisolbmoeallimii

Okta skuvlla mihttomeriin lea ahte buohkat galget leat ráhkkanan oassálastit bargui ja oktavuhtii servodagas, vai sáhttet eallit buriid eallimiid rávisolmmožin.

Nubbi mihttomearri lea ahte buohkat galget nagodit leat fárus mearrideame servodagas ollesolmmožin. Dasa sáhttá oažžut earenoamáš veahki bajásšaddadettiin, vai dan nákce .

Mánáin, geat dárbbašit earenoamáš veahki ovdalgo álget skuvlii, lea riekti earenoamáš veahkkái. Sis lea riekti oažžut dan ležžet dál mánáidgárddis dahje eai. Dakkár veahkki gohčoduvvo earenoamášpedagogalaš veahkkin.

Buohkat galget leat searvadahtton skuvllas

Buohkain lea riekti vázzit skuvlla ránnjágottis. Skuvllas galget doaimmashehttejuvvon olbmot vázzit seamma luohkás go eará mánát. Sii galget oažžut dan láhčima, maid dárbbašit, vai searvadahttojuvvojit.

Riekti vázzit joatkkaskuvllas maŋŋil nuoraidskuvlla

Buohkain, geat leat geargan nuoraidskuvllas, lea riekti álgit joatkkaskuvlii. Dalle sáhttá ohcat iešguđetge oahppoprográmmaide, ja muitalit masa lea eanemus miella álgit.

Biddjojuvvo ráidovuogádat mearrida gii beassá sisa gosa. Sis, geain lea riekti earenoamášoahpahussii ja heiveheapmái, leat vuosttažin ráiddus. Dát gohčoduvvo vuosttašriektin.

Muhtun skuvllat eai atte ohppiide dan masa sis lea riekti

Leat olu mánáidgárddit, skuvllat, ja SÁO:t mat addet mánáide dan masa sis lea riekti. Muhto leat maiddái oallugat mat eai daga dan.

Olu mánát fertejit vuordit guhká oažžut dan veahki maid sii dárbbašit. Oallugat eaige beasa oahppat buot maid sii dárbbašit. Muhtun háviid danne go skuvla jáhkká ahte sii eai nagot oahppat dan. Oallugat nagodit oahppat jus skuvla láhčá ja addá sidjiide dan vejolašvuođa.

Lea dehálaš leat searvadahtton skuvlabirrasis

Máŋgasa, geat ožžot erenoamášoahpahusa, váldet eret luohkálanjas. Sii sáhttet dalle dovdat iežaset olgguštuvvon.

Lea dehálaš ahte buot oahppit leat searvadahtton skuvlabirrasis ja dovdet ahte sii gullet jovkui.

Maid áigu ráđđehus bargat?

Ráđđehus áigu oahpahit sin geat barget mánáiguin ja ohppiiguin

Ráđđehus háliida ahte mánáidgárddiid, skuvllaid ja PP-bálvalusa bargit galget máhttit eambbo. Mánáidgárdi, skuvla, SÁO ja dat earát geat veahkehit, galget ovttasbargat buorebut.

Ráđđehus áigu buoridit skuvlamolsuma

Ráđđehus áigu gávnnahit lea go vejolaš buoridit molsuma mánáidskuvllas nuoraidskuvlii. Ja go molsot nuoraidskuvllas joatkkaskuvlii. Sáhttá leat ahte skuvllat sáhttet muitalit eanet ohppiid birra guhtet guoibmáseaset, vai dat ođđa skuvla lea buorebut ráhkkanan.

Ráđđehus áigu maiddái gávnnahit movt nuoraidskuvla ja joatkkaskuvla sáhttet ovttasbargat buorebut.

Ráđđehus háliida ahte SÁO galgá searvadahttit buohkaid

Ráđđehus háliida ahte oahppit, geat dárbbašit láhčima, galget oažžut seamma fálaldaga go earát SÁO:s. Dalle ferte SÁO searvadahttit mánáid seamma láhkái go skuvllat fertejit.

Ráđđehus háliida ahte eanebut galget fuomášit ahte mánát dárbbašit veahki

Ráđđehus háliida eanet rávisolbmuid mánáidgárddis ja skuvllas geat sáhttet fuomášit ahte mánát dárbbašit láhčima. Dat galgá dagahit ahte mánát ožžot dan veahki maid dárbbašit johtileappot, almmá ozakeahttá.

Dát liigeolbmot galget leat earenoamášpedagogat. Sii šaddet oassin das mii gohčoduvvo árra veahkki mánáidgárddis ja skuvllas.

Riekti bargat

Buohkat geat sáhttet ja háliidit bargat, galget oažžut vejolašvuođa dahkat dan. Doaimmashehttejuvvon olbmot sáhttet dárbbašit láhčima iežaset barggus. Jus sidjiide láhččojuvvo, de sáhttet eanebut bargat go sii geat barget odne.

Láhčin barggus

Buohkat fertejit váldit ovddasvástádusa dasa ahte eanebut galget beassat bargat. Olbmot barget iešguđet láhkái. Doaimmashehttejuvvon olbmuin lea riekti dasa ahte soames árvvoštallá sin vejolašvuođaid oažžut barggu.

Soapmásiidda sáhttá heivet buoremusat bargat bargosajis, gos olles bargosadji lea láhččojuvvon. Dakkár bargosajit gohčoduvvojit ovdagihtii dohkkehuvvon doaibmafitnodahkan dahje bargosearvadahttinfitnodahkan. Dát mearkkaša ahte fitnodagat galget searvadahttit olbmuid, geat muđui eai oaččo barggu eará sajis. Dat gohčoduvvojit maiddái dávjá suddjejuvvon fitnodahkan.

Buorre láhčin lea dehálaš vai sii, geat háliidit bargat, sáhttet bargat. Láhčin ferte buorránit. Iešguđetge fálaldagat fertejit maiddái ovttasbargat.

VTA (BHB) ii doaimma oallugiidda

Eatnasat, geat leat doaimmashehttejuvvon, barget VTA:s (BHB) («VTA (BHB) mearkkaša bistevaččat láhččojuvvon bargu). BHB gávdno eanemusat suddjejuvvon fitnodagain. Muhto BHB gávdno maiddái dábálaš fitnodagain. Jus buohkat, geat háliidit saji BHB:i, galget oažžut barggu, dárbbašuvvojit olu ođđa BHB-sajit.

Sirdin skuvllas bargui lea dehálaš

Máŋggas, geat leat doaimmashehttejuvvon, eai oaččo barggu go leat geargan skuvllas. Lea dehálaš ahte láhčin doaibmá bures go soames heaitá skuvllas ja galgá bargagoahtit. Jus olbmot leat barggu haga guhká maŋŋil go leat heaitán skuvllas, de lea váddáset bargagoahtit maŋŋil.

Doaimmashehttejuvvon olbmot leat dávjjibut barggu haga go earát

Mii eat dieđe juste galle doaimmashehttejuvvon olbmo leat barggus. Muhto mii diehtit ahte doaimmashehttejuvvon olbmot dávjjibut leat barggu haga go olbmot, geat eai leat doaimmashehttejuvvon.

Oallugat doivot ahte doaimmashehttejuvvon olbmot eai hálddaš nu olu. Dat sáhttá dagahit ahte sii eai oaččo barggu.

Muhto maiddái skuvla ja bearaš sáhttá doaivut ahte son ii máhte nu olu. Dat sáhttá dagahit ahte son ii beasa oahppat doarvái áššiid. Sáhttá dávjá leat váttis fidnet barggu, jus eai leat báhpirat das maid lea oahppan.

Maid áigu ráđđehus bargat?

Ráđđehus háliida ahte buohkat sáhttet bargat nu olu go nagodit

Ráđđehus háliida ahte buohkat servodagas veahkehit láhčit nu ahte buohkat sáhttet bargat. Ráđđehus háliida maiddai ahte eanebut galget oahppat ođđa áššiid rávisolmmožin.

Ráđđehusa mielas lea dehálaš ahte olbmot, geat ožžot oadjoruđa, galget sáhttit bargat seammás. Buohkat galget dovdat iežaset searvadahtton servodahkii barggu bokte.

Ráđđehus háliida dahkat iskkadeami bargoráhkkaneaddji hárjehallamis

Ráđđehus háliida oaidnit doaibmá go AFT (BRH) (AFT (BRH) merkkaša bargoráhkkaneaddji hárjehallan). BRH lea fálaldat sidjiide, geat dárbbašit bargat láhččojuvvon bargosajis, ovdalgo álget bargohárjehallamii dábálaš fitnodagas.

Ráđđehus háliida ovdánahttit BHB

Ráđđehus háliida gávnnahit movt bistevaš láhččojuvvon bargu sáhttá doaibmat buorebut. Ráđđehus háliida geahččalit leago ávkkálaš go oažžu eambbo veahki BHB:s. Dan áigot geahččalit muhtun fylkkain.

Riekti orrut nugo háliida

Dehálaš oassi iežas eallima mearrideamis lea mearridit gos háliida orrut. Buori ásodagas sáhttá nagodit eanet veahki haga. Dat addá maiddái eambbo friddjavuođa.

Go doaimmashehttejuvvon olbmot šaddet rávisolmmožin, de galget sii sáhttit fárret ruovttus eret ja ásodahkii maid ieža leat válljen. Ráđđehus háliida ahte buohkat galget beassat bures ja oadjebasat orrut, ja ahte eanebut galget eaiggáduššat ásodaga mas ásset. Ráđđehus háliida maiddái ahte sidjiide, geat eai eaiggáduša ásodaga, galgá leat buorre láigohit.

Eanas doaimmashehttejuvvon olbmot ásset okto

Olbmot, geat leat doaimmashehttejuvvon, háliidit eallit seammalágan eallima go earát. Sii háliidit ráhkkása, bearraša, ja vejolaččat mánáid.

Dattetge orrot eanas okto eaige ovttas ráhkkásiin. Dan sadjái orrot njealjis viđadis sis, geat eai leat doaimmashehttejuvvon, ovttas soapmásiin.

Lea váttis fárret oktii. Lea maiddái váttis gávdnat soapmása geainna fárre oktii. Dat leat guokte siva manne eanas doaimmashehttejuvvon olbmot orrot okto.

Doaimmashehttejuvvon olbmuin eai leat nu dávjá nu olu olbmot geaidda lea lagas oktavuohta. Dasa lassin orrot oallugat ássansearvevuođas. Dalle lea váttis leat priváhta ja gávdnat ráhkkása.

Galget sáhttit orrut dábálaš ásodagain

Olbmot, geat leat doaimmashehttejuvvon, galget sáhttit orrut dábálaš ásodagain dahje viesuin dábálaš ásodatguovlluin. Doppe galget sii sáhttit eallit iešheanalaččat, nugo buohkat earátge.

Doaimmashehttejuvvon olbmuid ásodagat eai berre sulastahttit institušuvnnaid. Sii geat ásset doppe, fertejit beassat leat fárus mearrideame.

Eai berre leat beare olu ásodagat olbmuide, geat leat doaimmashehttejuvvon, ovtta sajis. Dat sáhttá dagahit ahte sii, geat ásset doppe, eai fátmmastuvvo servodahkii. Lea maiddá dehálaš ahte olbmot, geat dárbbašit iešguđetlágan veahki, eai oro guhtet guimmiideaset lahka dainna lágiin ahte doaibmá hejot.

Ráđđehusa mihttomearri ásodagaide

Ráđđehus háliida ahte buohkat galget orrut bures ja oadjebasat. Sii háliidit ahte

1. eanebut galget eaiggáduššat iežaset ásodaga
2. ássanbirrasat galget buorránit
3. galget huksejuvvot eanet ásodagat
4. ođđa visttit galget huksejuvvot dálkkádatseasti láhkái

Lea vejolaš ohcat álggahanloanan

Viessobáŋkku fállá juoidá mii gohčoduvvo Álggahanloatnan. Dalle lone Viessobáŋkku ruđa gielddaide, mii lone olbmuide geain lea heittot ráđđi. Sáhttá atnit loana oastit ásodaga dahje oažžut doarvái ruđa doalahit ásodaga mas ássá.

Eanas gielddat fállet álggahanloana. Muhto álggahanloanat doaimmashehttejuvvon olbmuide eai geavahuvvo buot gielddain.

Olu báikkiin leat doaimmashehttejuvvon olbmot ja sin bearrašat oasttán ásodaga ovttas earáiguin. Muhtumin leat sii ovttasbargan láhčit ásodatsearvvi, nu ahte leat eanet ásodagat olbmuide, geat leat doaimmashehttejuvvon.

Dát sáhttá leat buorre vuohki doaimmashehttejuvvon olbmuide eaiggáduššat iežaset ásodaga. Muhto dát sáhttá maiddái dagahit ahte sii, geat ásset doppe, eai searvadahttojuvvo servodahkii.

Maid áigu ráđđehus dahkat?

Ráđđehus áigu

• čielggasmahttit gielddaid ovddasvástádusa veahkehit sin, geain lea váttisvuođat ásodatmárkanis
• veahkehit dainna lágiin ahte eanet doaimmashehttejuvvon olbmot sáhttet oastit ásodaga dan sadjái go láigohit
• diehtit eambbo movt doaimmashehttejuvvon olbmot ásset

Riekti astoáiggedoaimmaide

Buohkain lea riekti

• doaimmahit kultuvrra
• astoáiggedoaimmaide
• leat fárus festiválain ja leairrain
• doaimmahit valáštallama
• leat mielde doaimmain mat gullet religiovdnii dahje oskui

Astoáiggedoaimmat fertejit leat láhččojuvvon ja plánejuvvon nu ahte buohkat besset leat fárus. Ferte leat álki oažžut veahki leat fárus doaimmain mat leat religiovnna ja oskku birra. Veahkki oassálastit dakkár doaimmaide galgá leat oassi fálaldagas buohtalaga eará doaimmaiguin.

Ráđđehus háliida ahte mánát galget beassat leat fárus unnimusat ovtta astoáiggedoaimmas ovttas earáiguin. Ja sii háliidit álkidahttit doaimmashehttejuvvon olbmuide leat fárus.

Manne lea dehálaš leat mielde astoáiggedoaimmain astoáiggis?

Kultuvrra doaimmaheapmi ja searvan valáštallamii dahká ahte dovdá iežas fátmmastuvvon. Dat dahká ahte astoáigi orru ulbmilaš. Lea maiddái vuohki oažžut ustibiid.

Servodat ja demokratiija doaibmá dasa lassin buorebut go buohkat besset olggos ja háleštit áššiid birra, mat leat dehálaččat sidjiide.

Lea danne dehálaš ahte doaimmashehttejuvvon olbmot besset doaimmahit kultuvrra ja valáštallama ovttas earáiguin. Jus sii dušše ožžot sierra fálaldagaid, mat leat láhččojuvvon sidjiide, de sáhttá dat dagahit ahte sii eai searvadahttojuvvo

Oallugat eai beasa leat fárus dain doaimmain main háliidit

Olbmot, geat leat doaimmashehttejuvvon, eai álo beasa leat fárus dain doaimmain main háliidit. Dat seamma guoská mánáide, geain leat eará doaibmavádjitvuođat.

Dat sáhttá leat danne go earát doivot ahte sii eai hálddaš doaimmaid. Dat sáhttá maiddái leat danne go láhčin lea beare heitot. Ovdamearkka dihte ahte eai leat doarvái diimmut doarjjaolbmuin vuolgit doaimmaide. Dahje ahte eai beasa doaimmaide.

Lea dehálaš ahte doaimmashehttejuvvon olbmot besset leat fárus lihka olut go earát. Dalle sáhttet oažžut eanet skihpáriid. Sii sáhttet maiddái vealtat olu buozanvuođain danne go besset leat fárus lihkadandoaimmain.

Doarjjaolmmoš sáhttá váikkuhit eanet searvamii

Lea gieldda ovddasvástádus ahte buohkat sáhttet leat fárus doaimmain. Doaimmashehttejuvvon olbmot sáhttet dárbbašit veahki dasa. Sii sáhttet ovdamearkka dihte dárbbašit mieđušteaddji dahje doarjjaolbmo.

Doarjjaolmmoš sáhttá váikkuhit dasa ahte doaimmashehttejuvvon olmmoš beassá mearridit ieš masa háliida searvat. Gielda galgá fállat doarjjaolbmo.

Gávdnojit olu kultur- ja valáštallanfálaldagat

Doaimmashehttejuvvon olbmot leat fárus olu kulturdoaimmain. Ovdamearkka dihte musihkas, dánsumis ja govvadáidagis.

Maŋemus guoktelogi jagi leat gártan eanet valáštallandoaimmat doaimmashehttejuvvon olbmuide. Dat lea iešguđetge valáštallamiid organisašuvnnaid oainnu mielde buorre.

Eanas doaimmahehttejuvvon olbmot leat valáštallandoaimmain báikkálaš valáštallanservviin. Muhtun háviid leat sis sierra doaimmat.

Eai gávdno álo láhččojuvvon fálaldagat buot valáštallamiidda, dušše muhtumiidda. Dalle eai sáhte sii, geat leat doaimmashehttejuvvon, ieža válljet guđe valáštallama háliidit doaimmahit. Mánát sáhttet dasa lassin dovdat iežaset olggobealde, go eai beasa valáštallat ovttas luohkkáskihpáriiguin.

Maid áigu ráđđehus bargat?

Doaimmashehttejuvvon olbmot galget beassat leat fárus valáštallandoaimmain seamma láhkái go earátge.

Ráđđehus áigu

• áŋgiruššat ahte buohkat fátmmastuvvojit go doaimmahit dáidaga, kultuvrra, eaktodáhtolaš doaimmaid ja valáštallama
• fuolahit ahte mieđušteaddjiduođaštusat šaddet digitála, ja ahte lágideamit fállet bileahtaid mieđušteddjiide
• bargat dan ala ahte buot mánát galget sáhttit leat fárus unnimusat ovtta astoáiggedoaimmas ovttas earáiguin
• dahkat Norgga jietna- ja čalmmehemiidčállosiid girjerádjosa eanet dovddusin, nu ahte buohkaide leat girjjit olámuttus
• bargat dan ala ahte eanebut besset lohkat buriid girjjiid «Lohkki ohcá girjji» bokte
• joatkit barggu dan ala ahte olbmot besset searvat religiovdnii ja eará oskui buohcceviesuin ja eará dearvvašvuođafálaldagain.