Sámi boallobeavdi jierbmetelefovnnaide lea válmmas

Gieldda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner ja sámediggepresideanta Aili Keskitalo lohkaba ahte árgabeaivi šaddá álkit sámi álbmogii go oažžu sámi boallobeavddi jierbmetelefovnnaide. Odne almmuhuvvo boallobeavdi jierbmetelefovnnaide guđa sámegillii.

Gieldda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner ja sámediggepresideanta Aili Keskitalo lohkaba ahte árgabeaivi šaddá álkit sámi álbmogii go oažžu sámi boallobeavddi jierbmetelefovnnaide. Odne almmuhuvvo boallobeavdi jierbmetelefovnnaide guđa sámegillii.  

Dál dahká teknologiija álkibun olu olbmuide geavahit sámegiela beaivválaš giellan, ja mun sávan ahte erenoamážit nuorat váldet atnui ođđa boallobeavddi, lohká gieldda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner.

Sámegielas gávdnojit máŋga erenoamáš čállinmearkkat. Čállit sámegillii jierbmetelefovnnaiguin lea mielddisbuktán ahte ferte lonohallat máŋgga iešguđet lágan giellaboallobevddiid gaskka jus galggai gávdnat dáid iešguđet lágan sámegielbustávaid go čállá ovtta teavstta. Dát lea leamaš hui lossat.

Odne šaddet ođđa boallobeavddit olahanmuddui, mas leat sámegielbustávat, sihke Android- ja Iphonegeavaheddjiide. Boallobeavdi doarju buot sámegielaid mat leat anus Norggas odne, sihke davvisámegiela, lullisámegiela ja julevsámegiela. Dasa lassin sáhttá boallobeavddi geavahit go čállá nuortalašgillii, bihtánsámegillii ja anárašgillii. Boallobeavdi almmuhuvvo nuvttá Appan.

- Jierbmetelefovnnat šaddet ain deháleappot midjiide, sihke ruovttus ja barggus. Sámegiel boallobevddiin šaddá álkit gulahallat sámegillii. Dát lea buorre ovttaskas olbmui, ja sámi gielaid ovddideapmái, lohká sámediggepresideanta Aili Keskitalo.

Lea giellateknologalaš guovddáš Divvun Romssa universitehtas mii lea ráhkadan boallobeavddi. Sámi giellateknologiija guovddáš lea veahkehan ovdánahttinbargguin. Boallobeavddi sáhttet maid eará unnitlogugielagat geavahit. 

Divvun dahká hui dehálaš barggu ovddidit teknologalaš čovdosiid sámi gielaide, lohká Sanner.

Dieđut dan birra movt sáhtát viežžat boallobeavddi gávdnojit Divvuna neahttasiiddus.  [divvun.no]

Boallobeavddi Samisk tastatur sáhtát viežžat nuvttá Google Playas otná rájes, ja Appstoras. Dađistaga ođastuvvojit dát ođđa vejolašvuođaiguin – nu go sátnedivvumiin ja sániid ollásiidčállimiin.

Duogáš:

Divvun ovddida giellareaidduid nu go elektrovnnalaš lohkandárkkisteami, sátnedivvunreaiddu ja iešguđet lágan prográmmaid sámegielgeavaheddjiide. Fargga almmuha Divvun hállansyntesačovdosa davvisámegiela várás, mii dahká vejolažžan oažžut lohkkojuvvot sámegielteavsttaid neahttasiidduin. Divvun-prošeakta álggahuvvui 2004:s ja ovttasbargá lahka Sámi giellateknologiija guovddážiin Romssa universitehtas. Prošeavtta ruhtada Gieldda- ja ođasmahttindepartemeanta, ja eaiggádat leat Sámediggi ja departemeanta.

 

Saemien tastatuvre smarttellefovnide gaervies

Tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jïh saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jiehtieh aarkebiejjie aelhkebe sjædta saemien årroejidie gosse mijjieh saemien tastatuvrem smarttellefovnide åadtjobe. Daan biejjien tastatuvre smarttellefovnide båata govhte joekehts saemien gïelide.

 - Daejnie teknologijine dellie aelhkebe sjædta saemien nuhtjedh goh aarkebiejjien gïele jeenjesidie, jïh manne gegkestem joekoen noerh aelkieh daam tastatuvrem nuhtjedh, tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta.

Saemien gïelh jïjnjh sjïere væhtah utnieh. Juktie saemien tjaeledh smarttellefovnide meehti dejtie joekehts væhtide gaavnedh jis ovmessie gïeletastatuvri gaskem målsoeji gosse edtja aktem teekstem tjaeledh. Daate maa jïjnje barkoe.

Daan biejjien akte orre tastatuvre saemien væhtajgujmie båata dovne Android- jïh Iphone-nuhtjijidie. Tastatuvre gaajhkide saemien gïelide dåarjohte mah Nöörjesne åtnasuvvieh daan biejjien, dovne noerhtesaemien, åarjelsaemien jïh julevsaemien. Lissine skoltesaemien, pijtesaemien jïh enaresaemien nuhtjijh aaj maehtieh tastatuvrem nuhtjedh. Tastatuvre båata goh akte namhtah appe.

- Smarttellefovne sagke væjkalåbpoe sjædta mijjese dovne privaate jïh barkosne. Saemien tastatuvrine aelhkebe sjædta saemiengïelesne govlesadtedh. Daate hijven fïereguhtese jïh saemien gïelen evtiedimmien gaavhtan saemien, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.

Gïeleteknologijejarnge Divvun Tromsøen Universiteetesne mij lea tastatuvrem dorjeme. Saemien gïeleteknologijen jarnge lea viehkiehtamme evtiedimmiebarkosne. Jeatjah unnebelåhkoegïelh aaj maehtieh tastatuvrem nuhtjedh. 

Divvun  aktem joekoen vihkeles barkoem dorje juktie teknologeles vuekieh evtiedidh saemien gïelide, Sanner jeahta.

Bïevnesh guktie maahta tastatuvrem våålese leessedh lea Divvunen nedtesæjrojne. [divvun.no] 

Maahta tastatuvrem Samisk tastatur våålese leessedh namhtah Google Play’sne daan biejjien jïh Appstoresne. Mænngan sæjhta tastatuvrem orrestidh jienebh nuepiejgujmie – goh baakoestaeriedimmie jïh baakoegeervehtimmie.

Våarome:

Divvun gïeledïrregh evtede goh elektrovneles staavadimmie, staeriedimmiedïrregh jïh ovmessie programmevaaroeh saemien gïelide. Ånnetje Divvun aktem vuekiem buakta talesyntesese noerhtesaemien gïelese, mij nuepie vadta saemien teekstem goltelidh nedtesæjrojne. Divvun-prosjekte tseegkesovvi jaepien 2004, jïh lïhke laavenjostoe Saemien gïeleteknologijen jarngine UiT Nöörjen arktiske universiteetesne. tjïelte- jïh orrestimmiedepartemeente prosjektem maaksa, jïh aajhterh leah Saemiedigkie jïh departemeente.