Corona-dilli

Mii čohkket buot dehálaš dieđuid doaibmabijuid ja rávvagiid birra maid ráđđehus ja departemeanttat addet álbmogii.

Ruhtadandepartemeanta

Jan Tore Sanner (H)

Ruhtadanministtar

Ruhtadandepartemeantta ovddasvástádus lea plánet ja ollašuhttit ekonomiijapolitihka, gozihit ruhtamárkaniid ja bálddalastit stáhtabušeahttabarggu.
Illustrasjonsbilde for revidert statsbudsjett 2020

Jagi 2020 reviderejuvvon nationálabušeahtta

Bušeahtta mii veahkeha min birgehit iežamet árgabeaivvi

Norgga ekonomiija ii leat ráfiáiggis leamaš nu rašes dilis go dál. Seammás ráđđehus bidjá buot návccaid dasa ahte ráhkadit ekonomalaš vuođu vai beassat eret roassodilis.

Illustrasjonsbilde. Foto: Colourbox

Jagi 2019 reviderejuvvon nationálabušeahtta:

Lassiárvodivatluvven elektronalaš áigeállagiin ja girjjiin

Ráđđehus evttoha heaittihit lassiárvodivada elektronalaš áigeállagiidda ja girjiide suoidnemánu 1.b.2019 rájes. – Luvven sihkkarastá ahte prentejuvvon- ja elektronalaš áigeállagat ja girjjit meannuduvvojit ovtta láhkai, ja čuovvu servodaga digitála ovdáneami, dadjá ruhtadanministtar Siv Jensen (OvB).

Illustrasjonsbilde. Foto: Colourbox

Nationálabušeahta 2019:

Vuoliduvvon opmodatvearru viesuide ja ástoáiggeopmodagaide

Ráđđehus evttoha geahpedit opmodatvearu bajimus máksomeari viesuin ja ásttoáiggeopmodagain 7 promillas 5 promillii jagi 2020 rájes. Ráđđehus evttoha maid ahte opmodagaid vearuhanvuođđu ii galgga leat eanet go 70 proseantta márkanárvvus.

Dokumeanttat

Departemeanttas áigeguovdil

Illustrasjonsbilde for revidert statsbudsjett 2020

Jagi 2020 reviderejuvvon nationálabušeahtta

Bušeahtta mii veahkeha min birgehit iežamet árgabeaivvi

12.05.2020: Norgga ekonomiija ii leat ráfiáiggis leamaš nu rašes dilis go dál. Seammás ráđđehus bidjá buot návccaid dasa ahte ráhkadit ekonomalaš vuođu vai beassat eret roassodilis.

Illustrasjonsbilde for revidert statsbudsjett 2020

Jagi 2020 reviderejuvvon nationálabušeahtta

Opšuvdnavearroortnet viiddiduvvo smávva áiddo álggahuvvon fitnodagaide

12.05.2020: Ráđđehus háliida viiddidit ortnega man mielde vearuhit opšuvnnaid smávva áiddo álggahuvvon fitnodagain. Ođđa ortnet mearkkaša ahte šaddá álkit háhkat ja bisuhit bargiid, ja dan ahte stuorit fitnodagat ja eanet bargit sáhttet searvat ortnegii.