Ohcan
Čájeha 1-20 oktiibuot 791 bohtosis.
Sirre: Beaivi Buoremus deaivamat Čále ohcansáni vai sirre buoremus deaivamiid
-
Mats Renander daan jaepien noere båatsoealmetje / Mats Renander lea dán jagi nuorra boazodoalli
12.06.2026 Ođas Eanadoallo- ja biebmodepartemeantaMats Renander, 26 jaepien båeries, Trollheimen Sïjteste lea Daan jaepien noere båatsoealmetje 2026.
-
8,5 millijardh kråvnah spååreme Nöörjenåasine voestes njealjehtsjaepesne 2026
04.06.2026 Preassadieđáhus EnergiijadepartemeantaTsïengelen, goevten jïh njoktjen ryöknemh vuesiehtieh almetjh leah spååreme vielie goh 8,5 millijardh kråvnah Nöörjenåasine jis spotåasine viertiestidh.
-
Energiijaministtar vuostáiválddii Atomafápmolávdegotti raportta
04.06.2026 Preassadieđáhus EnergiijadepartemeantaEnergiijaministtar Terje Aasland vuostáiválddii raportta maid Atomafápmolávdegoddi geigii. Raporttas ovdanboahtá movt atomafápmu sáhttá leat vejolaš energiijagáldun Norggas.
-
Sámi vuoigatvuođalávdegotti 2 čielggadeami čuovvuleapmi
01.06.2026 Artihkal Gielda- ja guovlodepartemeantaSámi vuoigatvuođalávdegoddi 2 ovdanbuvttii iežaset čielggadeami juovlamánu 2007 (NOU 2007: 13 ja NOU 2007: 14).
-
Ráđđehus bivdá buohcciviesuid ja suohkaniid ođastit dearvvašvuođasuorggi gearggusvuođaplánaid
27.05.2026 Ođas Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta, SuodjalusdepartemeantaRáđđehus gohčču regiovnnalaš dearvvašvuođadoaimmahagaid ovttasráđiid suohkaniiguin ođastit dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggi gearggusvuođaplánaid. Plánat fertejit nannejuvvot nagodan dihte dustet soađi ja soahtelágan dilálašvuođaid. Vuođđun galgá
-
Álbmotoaju vuođđosupmi ja penšuvnnaid mudden
20.05.2026 Artihkal Bargo- ja searvadahttindepartemeantaÁlbmotoaju vuođđosupmi dáhtonis miessemánu 1.b. 2026 lea 136 549 ruvnno. Vuođđosupmi adno álbmotoaju penšuvnnaid meroštallamii, ja muddejuvvo juohke jagi.
-
Dál lea bohccuin guottetáigi / Suehpede daelie
19.05.2026 Ođas Eanadoallo- ja biebmodepartemeantaBohccuin lea dábálaččat guottetáigi cuoŋománu loahpageahčen gitta geassemánu álggogeahčai. Guottetáiggis leat geográfalaš variašuvnnat,dálkkádaga ja guohtuma mielde.
-
Bioteknologiija – oahpisteapmi
13.05.2026 Artihkal Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeantaBioteknologiija definerejuvvo «buot teknologiija mii geavaha mikroorganismmaid, šaddo-, ealle- ja humána seallaid». Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttas lea ovddasvástádus dan oassái bioteknologiijas mii guoská humána seallaide ja maiddái
-
2026/2027 Boazodoallošiehtadus vuoruha oahppan- ja fuolahusvuđot bálvalusaid áŋgiruššama – Duoddarii/Ut på vidda
13.05.2026 Ođas Eanadoallo- ja biebmodepartemeantaŠiehtadanbealit, stáhta ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR), vuoruhit áŋgiruššat oahppan- ja fuolahusvuđot bálvalusaid boazodoalus 3 miljon ruvdnosaš liigudemiin 2026/2027 Boazodoallošiehtadusa bokte.
-
Reviderejuvvon nationálabušeahtta: Sihkkarastá Norgii buori vuolggasaji ráfehis máilmmis
12.05.2026 Preassadieđáhus RuhtadandepartemeantaJagi 2026 reviderejuvvon nationála bušeahtas sihkkarastá ráđđehus riikka, searvevuođa ja olbmuid ekonomiija. Bušeahtta bisuha Norgga buori vuolggasaji ráfehis máilmmis.
-
Reviderejuvvon nationálabušeahtta 2026: Jagi 2026 reviderejuvvon guovddášlogut
12.05.2026 Preassadieđáhus RuhtadandepartemeantaVai beassanláhki makroekonomalaš loguide mat sáhttet leat márkansensitiiva lea seammalágan, almmuha Ruhtadandepartemeanta muhtun guovddášloguid ovdal go reviderejuvvon nationálabušeahtta biddjojuvvo ovdan dii. 11:45. Eanet dárkilet meroštallamat
-
Spealloruđaid juogadeapmi valáštallanulbmiliidda (Váldojuogadeapmi)
07.05.2026 Artihkal Kultur- ja dásseárvodepartemeantaNorsk Tipping speallobadjebáza juhkkojuvvo ná: Álggos juhkkojuvvo 6,4 proseanta dearvvašvuođa- ja návccaiduhttinulbmiliidda. Dasto juhkkojuvvo loahppa badjebáza 64 proseanttain valáštallanulbmiliidda, 18 proseanta kulturulbmiliidda ja 18 proseanta
-
TFO 2026 almmuheapmi
05.05.2026 Preassadieđáhus Stáhtaministara kantuvra, EnergiijadepartemeantaOdne almmuha energiijadepartemeanta jahkásaš petroleumkonsešunvuoru norgga nannánjuolggis, TFO 2026. TFO-guovlu viiddiduvvo oktiibuot 70 ođđa blohkain Davvemearas, Norggaábis ja Barentsmearas.
-
Dán jagáš boazosuvdin lea álgán
28.04.2026 Ođas Eanadoallo- ja biebmodepartemeantaJuohke giđa ja čavčča fievrreduvvojit birrasii 8000 bohcco sulluide Romssa ja Finnmárkku rittus. Boazosuvdimii atnet suodjalusa ovddeš suvdinfatnasa.
-
Lissiehtamme evtiedimmie båatsoen fealadimmiejieliemasse / Eanet áŋgiruššan boazodoallovuđot mátkeealáhusain
24.04.2026 Ođas Eanadoallo- ja biebmodepartemeantaBåatsoe vielie jïh vielie åtnasåvva goh bielie Nöörjen maarhnabïevnesisnie goh turistelaante. Daate gihtjedimmiem båatsoen fealadimmien bïjre lissehte.
-
Båatsoeburrien noeri evtiedimmiem nænnoste / Nanne áŋgiruššama boazodoallonuoraiguin
21.04.2026 Ođas Eanadoallo- ja biebmodepartemeantaBåatsoeburrien noerh leah jarngesne daan jaepien båatsoelatjkosne. Båatsoelatjkoe 2026/2027 dle dah latjkoeguejmieh, staate jïh Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesiebrie NBR, råajvarimmieh prioriteereme mah dåårrehtimmiem, maahtoem jïh nuepieh noeride
-
Eurohpálaš kulturovttasbargu
15.04.2026 Artihkal Kultur- ja dásseárvodepartemeanta, OlgoriikadepartemeantaNorga ovttasbargá Eurohpáin kultuvrrain ja mediaiguin EU kultur- ja mediaprográmma bokte, EEO-ruđaid ja Eurohpáráđi bokte.
-
Boazodoallošiehtadus 2026/2027 nanne boazodoalu čálgoortnegiid
15.04.2026 Ođas Eanadoallo- ja biebmodepartemeantaMaŋemus jagiid boazodoallošiehtadusain leat boazodoalu čálgoortnegat nannejuvvon. Boazodoallošiehtadusas 2026/2027 leat šiehtadusbealit, Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR) soahpan ásahit sierra
-
Ođđa áššedovdijoavku galgá nannet sámi mánáidgárdefálaldaga
09.04.2026 Ođas MáhttodepartemeantaMáhttodepartemeanta lea Sámedikki evttohusa vuođul ja ovttasbarggus Sámedikkiin nammadan áššedovdijoavkku mii galgá árvvoštallat mo sáhttá buoridit mánáidgárdefálaldaga sámi mánáide. Ulbmilin lea sihkkarastit buoret ja eambbo olahahtti fálaldaga
-
Bohccobiergu beassážiidda
30.03.2026 Ođas Eanadoallo- ja biebmodepartemeantaBeassážiid áigi lea máŋgassiidda dat áigi goas herskostallat, ovttastallat ja bisuhit árbevieruid - leažžat dal mii meahcis, mearragáttes, gávpogis dahje gilis basiid áigge. Bohccobiergu gullá nannosit sámi kultuvrii, meahccái ja duoddarii.