Lihkku máilmmi eamiálbmogiid beivviin!

– Sávan lihkku beivviin iežamet eamiálbmogii, sápmelaččaide, ja buot máilmmi eamiálbmogiidda. Dán beaivvi loktet mii oidnosii eamiálbmogiid kultuvrra ja dan girjáivuođa maid sii ovddastit, dadjá kommunála- ja guovloministtar Bjørnar Skjæran.

Dán jagáš fáddá máilmmi eamiálbmogiid beaivái lea “eamiálbmogiid jorttamorat”. Jorttamorat dahje čalbmeeatnit, geain lea eamiálbmotduogáš barget áhpehisvuođa-, riegádahttin- ja mánnáseaŋgafuolahusain, mat leat vuođđuduvvon eamiálbmogiid máhttui, árbevieruide, gillii ja kultuvrralaš vieruide.

Jorttamorat, geain lea eamiálbmotduogáš, ovddastit ja viidásetfievrredit mávssolaš máhtu go fuolahit riegádahttiid eamiálbmotservodagain miehtá máilmmi. Kultuvrralaččat heivehuvvon modeallat áhpehisvuođa, riegádahttin- ja mánnáseaŋgafuolahusas sáhttet leat veahkkin oččodit buoret luohttevašvuođa dearvvašvuođabálvalusaide, buoret jotkkolašvuođa čuovvuleapmái ja buoret dearvvašvuođa sihke eadnái ja mánnái.

• Loga eambbo ON eamiálbmotbeaivvi birra dáppe: International Day of the World's Indigenous Peoples | United Nations

Seammaárvosaš bálvalusat sámi álbmogii

Dán jagáš eamiálbmotbeaivvi fáddá deattuha dearvvašvuođabálvalusaid mearkkašumi mat vuhtiiváldet giela, kultuvrra ja árbevieruid.

Ráđđehus bargá dan guvlui ahte sihkkarastit seammaárvosaš dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid sámi álbmogii Norggas, mas earenoamážiid deattuhuvvo gielalaš ja kultuvrralaš heiveheapmi.

– Vai galgat lihkostuvvat, de lea dehálaš ahte lea dehálaš háhkat eambbo gelbbolašvuođa bálvalusaide, ja nannet sámi iešmearrideami ja mielváikkuheami. Gelbbolašvuohta sámegielas ja sámi kultuvrras mearrida sáhttit go fállat álbmogii seammaárvosaš alla dásat bálvalusaid juohke dáfus, dadjá Skjæran.

Sámi allaskuvla ja UiT Norgga árktalaš universitehta fállet searválaga sámi buohccidivššároahpu. Oahpus deattuhuvvo sámi kultuvra- ja giellaipmárdus, ja oahppu lea dan dáfus láhčime buoret dearvvašvuođabálvalusaid sámi álbmogii. Buohccidivššárat sáhttet váldit joatkkaoahpu máŋgga fágasuorggis, nugo maiddái jorttamoraoahpahusas. Maiddái jorttamorafágas lea dehálaš ahte lea máhttu sámegielas, sámi kultuvrras ja árbevieruin go galgat sáhttit fállat oadjebas ja heivehuvvon čuovvuleami áhpehisvuođas, riegádahttimis ja mánnáseaŋgaáigodagas.

----------------------------------------------------------------------------------------

Vuorbbe værálda iemeálmmukbiejvijn!

Uddni, bårggemáno 9. biejve, ávvudallap værálda iemeálmmugijt. Dát biejvve galggá iemeálmmugij rievtesvuodajt, kultuvrav ja moattebelakvuodav tjalmostahttet ja dåhkkidit. Dat galggá aj mijáv ienebut diedulattjan dahkat gåktu iemeálmmugijt nuppástuvvi ja ålgoduvvi.

– Sidáv vuorbev sávvat mijá iehtjama iemeálmmugij, sámijda, ja divna værálda iemeálmmugijda dájna biejvijn. Dát la dakkár biejvve gå álggoálmmugij kultuvrav låpptip ja dav moattebelakvuodav majt sij åvdåsti, javllá suohkanij ja smáv bájkij ministar Bjørnar Skjæran.

Dán jage værálda álggoálmmukbiejve tiebmá l iemeálmmugij tsaggeiedne. Iemeálmmugij tsaggeiedne adni iemeálmmugij gielav ja kultuvrav gå nissunijt viehkedi iesselisvuodan, riegádahttema bále ja njuoraga sujton.

Iemeálmmugij tsaggeiedne bukti ja gaskosti ájnas máhtov riegádimij birra iemeálmmugij sebrudagájn væráldav miehtáj. Iesselisvuoda, riegádahttema ja áttjak riegadime hukso mij la hiebaduvvam kultuvrraj, máhttá vájkkudit váj ulmutja oadtju ienep luohtádusáv varresvuodadievnastusájda. Dat máhttá aj vaddet buorep oatsodimev ja buorep varresvuodav æddnáj ja mánnáj.

• Lågå ienebut AN iemeálmmugij biejve birra dánna: International Day of the World's Indigenous Peoples | United Nations

Avtaárvulasj dievnastusá sáme álmmugij

Dán jage iemeálmmukbiejve tiebmá vuoset mav ájnas la varresvuodadievnastusá gielav, kultuvrav ja árbbedábijt vieledi.

Ráddidus barggá vaj sáme álmmuk Vuonan galggá oadtjot sæmmi buorre varresvuoda- ja huksodievnastusájt gå iehtjáda.

– Ájnnasit dættodip dievnastusájt sáme giellaj ja kultuvrraj hiebadit. Jus galggap vuorbástuvvap, de hæhttuji sij gudi dievnastusájn barggi oahppat ienebut. Hæhttup aj sámijda vaddet ienep fámov mierredit ietja ja liehket fáron dievnastusájt hábbmimin. Máhtto sáme giela ja kultuvra birra l ájnas. Dalloj máhttep divna viesajdiddjijda fállat buorre ja alla dáse dievnastusájt, javllá Skjæran.

Sáme allaskåvllå ja UiT Vuona arktalasj universitiehtta barggi aktan sáme skihppijsujttaråhpujn. Oahppo dættot sáme kultuvrav ja giela dádjadusáv. Návti máhttá oahppo viehkken buorep varresvuodadievnastusájda sáme álmmugij. Skihppijsujttára bessi joarkkaåhpadusáv válldet moatten fáhkasuorgen, duola degu tsaggeieddneoahpov. Aj tsaggeiedne dárbahi máhtov sáme gielan, kultuvran ja árbbedábijn. Dalloj máhtti vaddet jasskis ja hiebaduvvam viehkev iesselisvuodan, riegádahttema bále ja riegádahttema maŋŋela.

-------------------------------------------------------------------------------------

Læhkoe veartenen aalkoealmetji biejjine!

Daan biejjien, mïetsken 9.b., veartenen aalkoealmetjh vïhtesjibie. Biejjie edtja aalkoealmetji reaktah, kultuvrem jïh gellievoetem våajnoes darjodh jïh jååhkesjidh, jïh viehkiehtidh guktie voerkes sjædta sïerredimmien jïh ålkoestimmien bïjre aalkoealmetjijstie.

– Manne mijjen aalkoealmetjem, saemieh, jïh gaajhkh veartenen aalkoealmetjh biejjine læhkohtem. Daate akte biejjie gosse mijjieh aalkoealmetji kultuvrem jïh dam gellievoetem heevehtibie maam dah vuesiehtieh, tjïelte- jïh dajveministere Bjørnar Skjæran jeahta.

Daan jaepien teemine veartenen aalkoealmetjebeajjan lea "aalkoealmetji tsegkietnieh". Aalkoealmetji tsegkietnieh såjhtojne berkieh gosse nyjsenæjjah nåajsan, guaktanieh jïh baersieldieh aalkoealmetji maahtoe, aerpievuekie, gïeleldh jïh kulturelle våaroeminie.

Aalkoealmetji tsegkietnieh vihkeles maahtoem vuesiehtieh jïh guhkiebasse vedtieh reakadimmiesåjhtojne aalkoealmetjesïebredahkine abpe veartanisnie. Kulturelle sjïehtedamme maallh guktie nyjsenæjjah såjhtoem vedtedh gosse nåajsan, guaktanidh jïh baersieldidh, maehtieh viehkiehtidh guktie stuerebe leajhtadimmie healsoedïenesjidie sjædta, buerebe kontinuiteete fulkesimmesne sjædta jïh buerebe healsoen illedahke sjædta dovne tjædtjan jïh maanese.

• Lohkh vielie EN:n aalkoealmetji biejjien bïjre daesnie: : International Day of the World's Indigenous Peoples | United Nations

Seammavyörtegs dïenesjh saemien årroejidie

Daan jaepien aalkoealmetjebiejjien teema tjïerteste man vihkeles healsoefaalenasse lea, mij gïelem, kultuvrem jïh aerpievuekieh krööhkeste.

Reerenasse barka seammavyörtegs healsoe- jïh hoksedïenesjh gorredidh saemien årroejidie Nöörjesne, joekoen gïeleldh jïh kulturelle sjïehtedamme hoksine.

– Juktie lyhkesidh dellie daerpies vielie maahtojne dïenesjinie, jïh saemien jïjtjenænnoestimmiem jïh meatanårromem nænnoestidh. Maahtoe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre lea eevre vihkeles juktie maehtedh seammavyörtegs jïh hijven dïenesjh faalehtidh gaajhkide årroejidie, Skjæran jeahta.

Saemien jïlleskuvle jïh UiT Nöörjen arktiske universiteete aktem saemien skïemtjesåjhtereööhpehtimmiem ektesne faalehtieh. Ööhpehtimmie saemien kultuvre- jïh gïelegoerkesen bïjre åtna, jïh sæjhta dan åvteste sjïehteladtedh guktie buerebe healsoe- jïh sosijaaledïenesjh saemien årroejidie åadtjoeh. Skïemtjesåjhterh maehtieh jåarhkeööhpehtimmiem vaeltedh gelline faagesuerkine, gaskem jeatjah tsegkietnieööhpehtimmie. Aaj skïemtjesåjhterefaagesne lea vihkeles daajroem utnedh saemien gïelen, kultuvren jïh aerpievuekiej bïjre, juktie maehtedh jearsoes jïh sjïehtedamme hoksem vedtedh nåajsan, guaktanimmien jïh baersieldimmiebaelien mietie.