Sisdoallu:

1. Álggahus 

Nationála morašáigodat, maiddái gohčoduvvon riikkamorašin, lea almmolaš morašáigodat, man eiseválddit gulahit. Ráđđehus lea gulahan almmolaš morašáigodaga dan beaivvi rájes go Gonagas Harald jámii ja gitta dassážii go lea hávdáduvvon.

Dán láidehusas čilgejuvvo dárkileappot mii nationála morašáigodat lea ja movt ráđđehus ja stáhta ásahusat áigot čalmmustahttit áigodaga. Dasto leat vel muhtin rávvagat dasa movt ássit, organisašuvnnat, fitnodagat, suohkanat ja fylkkasuohkanat sáhttet čalmmustahttit nationála morašáigodaga.

2. Movt ráđđehus ja stáhta ásahusat čalmmustahttet nationála morašáigodaga

Ráđđehus ja stáhta ásahusat čalmmustahttet nationála morašáigodaga máŋgga ládje. Gonagaslaš resideanssain, stáhtalaš viesuin ja militeara orrunbáikkiin levgejuvvo beallestákkus.

Fágalaš doaimmat ja lágideamit čađahuvvojit nu go plánejuvvon, muhto deattuhuvvo ahte lágidemiin dán áigodagas galgá leat ávddalaš rámma ja ahte čalmmustahttojuvvo ahte riika lea morrašis. Ávddalaš rámma sáhttá ovdamearkka dihte leat ahte jápmin muittašuvvo jaskatvuođain, ahte Gonagas Haralda govva lea oidnosis ja/dahje ahte gintalat cahkkehuvvojit. Buot sosiála lágideamit, mat eai gula bargodoaimmaide, šluhttejuvvojit dahje maŋiduvvojit.

3. Nationála morašáigodaga čalmmustahttin muđui

Earret dasa mii guoská ráđđehussii ja stáhtalaš doaimmaide, de eai leat mearriduvvon dárkilis njuolggadusat nationála morašáigodaga hárrái.

Dát láidehus čuvge ássiide, ásahusaide, organisašuvnnaide, fitnodagaide, suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda mii nationála morašáigodat lea, ja addá rávvagiid das movt nationála morašáigodat sáhttá čalmmustahttojuvvot. Suohkanat ja fylkkasuohkanat sáhttet, jus háliidit, čalmmustahttit nationála morašáigodaga seamma ládje go ráđđehus ja stáhta ásahusat, geahča 2. čuoggá.

Vaikko dás addojuvvojit muhtin rávvagat, de lea liikká deaŧalaš muittuhit ahte moraš lea persovnnalaš, ja ahte sáhttet leat iešguđetlágan dárbbut ja sávaldagat das movt čalmmustahttit ahte Gonagas Harald lea jápmán. Eai leat makkárge vuordámušat das maid olbmot dahje ásahusat galget dahkat dahje movt gárvodit morašáigodagas. Juohke okta mis – ovttaskas olbmot, bearrašat, báikkálaš servodagat, bargosajit, organisašuvnnat ja riika – fertejit iežaset vuogi mielde dovddahit morraša ja oassádallama.

Oslo suohkan almmuha dieđuid hávdádusbeaivvi birra iežaset neahttasiidduin. Das váldojuvvojit vuhtii erenoamáš bealit, maid ulbmil lea sihke praktihkalaš dilálašvuođaid ja árvvolaš hávdádusmeanuid áimmahuššan. 

4. Ealáhusdoaimmat ja almmolaš bálvalusat 

Nationála morašáigodagas doaibmá servodat nu go dábálaččat. Eai leat makkárge gáibádusat dasa ahte fitnodagat dahje organisašuvnnat galget bissehit doaimmaideaset dán áigodagas. Almmolaš bálvalusat joatkašuvvet nu go dábálaččat.

Dan duohken makkár doaibma lea, gos dat lea ja mii plánejuvvon lágideami sisdoallu lea, sáhttá lágideaddji árvvoštallat giddet, šluhttet dahje maŋidit dan. Dan mearrida guoskevaš lágideaddji.

Sáhttá leat lunddolaš ahte fitnodagat ja almmolaš bálvalusat čalmmustahttet morašáigodaga, ovdamearkka dihte dollet minuhta jaskes bottu, oidnosii bidjet Gonagas Haralda gova dahje čahkkehit gintaliid.

Jus dárbbašlaš, de addojuvvojit dárkilet láidehusat das jus lea mihkke maid berre vuhtii váldit hávdádusbeaivve. Dat soaitá guoskat erenoamážit Oslo gávpogii.

5. Priváhta lágideamit

Priváhta lágideamit nugo riegádanbeaivedoalut, gástadoalut, ristejaččat, nammafeasttat, konfirmašuvnnat, heajat ja hávdádeamit sáhttet čađahuvvot nu go dábálaččat, jus lágideaddji ieš ii háliit eará.

6. Kultur- ja valáštallanlágideamit jna.

Kultur- ja valáštallanlágideamit sáhttet čađahuvvot nu go leat plánejuvvon, ja guoimmuhanarenat sáhttet leat rabas, jus lágideaddji dahje eaiggát ieš ii háliit šluhttet, maŋidit dahje giddet.

Sáhttá datte leat lunddolaš ahte lágideaddji čalmmustahttá nationála morašáigodaga; ovdamearkka dihte doallat minuhta jaskes bottu, čuojahit nationálalávlaga doaluid rahpamis ja/dahje ahte oasseváldit atnet čáhppes bátti gieđa birra. 

Ieš hávdádusbeaivve sáhttet lágideaddjit válljet šluhttet dahje maŋidit lágideami dahje giddet guoimmuhanarenaid. Dakkár mearrádusa ferte juohke organisašuvdna ieš dahkat. Jus kultur- dahje valáštallanlágideapmi dahje eará lágideapmi deaivá leat hávdádusbeaivve, de sáhttá lágideaddji maiddái árvvoštallat sirdit diibmomeari, nu ahte ii šatta oktanaga hávdádusmeanuiguin ja gullevaš prosešuvnnaiguin.

Lágideaddjit Oslos soitet fertet vuhtii váldit erenoamáš beliid hávdádusbeaivve, sihke praktihkalaš sivaid geažil ja maiddái gudnejahttin dihte hávdádusdilálašvuođa.

7. Muittašandilálašvuođat

Lea vejolašvuohta čájehit gudni dan bokte ahte oahppaladdá Gonagas Haralda gisttu šloahta kapeallas, mii lea Gonagaslaš šloahtas. Beivviid ja diibmomeriid oaidná www.kongehuset.no neahttasiidduin.

Norgga girku doallá morašipmilbálvalusaid miehtá riikka vuosttaš sotnabeaivve dahje gaskavahkku maŋŋel jápmima, gosa buohkat leat bures boahtin. Eará oskkuservodagat, organisašuvnnat, oahppoásahusat ja eará ásahusat sáhttet maiddái lágidemiid bokte muittašit Gonagas Haralda ja su doaimma Norgga ovddas.

8. Levgen beallestákkus

Gonagaslaš resideanssain, stáhtalaš viesuin ja militeara orrunbáikkiin levgejuvvo beallestákkus.

Earát geat háliidit gudnijahttit beallestákkus levgemiin, sáhttet čuovvut rávvagiid mat gávdnojit www.regjeringen.no neahttasiiddus.

9. Lieđit ja gintalat

Oallugat háliidit dovddahit morraša liđiid doalvumiin ja gintaliid čahkkehemiin. Liđiid dahje eará dearvuođaid sáhttá Šloahta šilljui buktit. Du suohkanis soaitá leat vuogas sadji, ovdamearkka dihte suohkanviesu dahje muitobácci luhtte, dahje párkkas, gosa ássit sáhttet doalvut liđiid dahje eará dearvuođaid Gonagas Haralda gudnin. Eambbo dieđuid gávnnat iežat suohkana neahttasiidduin. Ráđđehus ja Gonagasviessu bivdet vuollegaččat ahte eai sáddejuvvo lieđit gonagaslaš resideanssaide, departemeanttaide, eai ge Stáhtaministara kantuvrii. Bivdojuvvo maid áddejupmi dasa ahte lea ráddjejuvvon vejolašvuohta sáddet kránssaid hávdádeapmái.

10. Kondolánsadearvuođat

Don sáhtát čállit elektrovnnalaš kondolánsadearvuođaid www.kongehuset.no  siidduin. Suohkaniin lea maid vejolaš čállit dearvuođaid fysalaš kondolánsagirjái.

Buohkat geat háliidit, sáhttet ásahit iežaset kondolánsagirjji. Ii leat dihto mearri dasa makkár kondolánsagirji galgá leat. Sáhttá ovdamearkka dihte ordnejuvvot guhkolaš beavdi mas lea vilges beavdeliidni, lieđđegihppu ja rámmejuvvon portreahttagovva. Dat sáhttá leat almmolaš portreahtta dahje govva mii lea govvejuvvon ovddeš gonagaslaš oahppaladdanmátkkis. Gudnijahttima mearkan sáhttá maid biddjojuvvot čáhppes báddi govvarámma bajit olgeš čiega birra (morašbáddi).

Jus háliida, de sáhttet kondolánsagirjjit sáddejuvvot Šlohttii. Suohkanat ja ásahusat sáhttet iežaset kondolánsagirjji lágidit báikkálaš stáhtahálddašeaddjái, gii dasto oktanis sádde buot iežas fylkka kondolánsagirjjid Šlohttii.

11. Neahttasiiddut ja sosiála mediat

Digitála gulahallankanálat sáhttet maid geavahuvvot muittašit Gonagas Haralda. Organisašuvnnat sáhttet čalmmustahttit morašáigodaga iežaset neahttasiiddus, ovdamearkka dihte čáhppes rámmain dahje čáhppes banneriiguin.

Organisašuvnnat ja ovttaskas olbmot soitet maid háliidit juogadit iežaset muittuid Gonagas Haralda birra neahtas. Ii leat dihto mearriduvvon vuohki movt dan galgá dahkat sosiála mediain. Organisašuvnnat sáhtáše árvvoštallat sisdoalu mii lea plánejuvvon almmuhuvvot sin siidduin guoskevaš áigodagas.

Vejolaš rievdadusat neahttasiidduin dahje sosiála mediain berrejit vuhtii váldit oaidno- dahje gullovádjit olbmuid vejolašvuođa olahit dieđuid.

12. Mátkkoštandieđut

Miehtá nationála morašáigodaga, erenoamážit daid beivviid go leat seremoniijalaš lágideamit ja gitta hávdádusbeaivái, sáhttá kollektiivajohtolat Oslo gávpoga guovddážis leat erenoamáš huššái, ja mátkkoštemiin soaitá ádjánit guhkit go dábálaččat.

Johtolatdoaimmahagat, guoskevaš suohkanat ja politiijat addet eambbo dieđuid, ja don berret iskat guoskevaš mátkkoštandieđuid ovdal go vuolggát.

13. Hávdádeapmi

Hávdádusbeaivi ii leat almmolaš friddjabeaivi, muhto juohke skuvla, oahppobáiki ja bargoaddi sáhttá árvvoštallat lea go vejolaš diktit ohppiid, studeanttaid ja bargiid čuovvut hávdádeami TV-sáddagiid bokte. Lea lunddolaš dán beaivvi meanuid váldit vuhtii. Ovdamearkka dihte berre árvvoštallat bissehit rieddjás bargguid hávdádeami áigge.

Gonagas Olava hávdádusbeaivi ođđajagemánu 30. beaivi 1991 ii lean almmolaš friddjabeaivi, muhto oallugat ožžo liikká friddja dahje virgelobi. Hui oallugat min riikkas čuvvo hávdádeami TV bokte.

Hávdádusbeaivve muittašuvvo Gonagas Harald miehtá riikka minuhta jaskatvuođain dii. 13.00 rájes dii. 13.01 rádjái. Jaskes bottu álggahit golbma bielločuodjama buot girkuin riikkas. Go minuhtta lea gollan, de čudjet fas girkobiellut golmma geardde.

14. Eambbo dieđut

Eambbo dieđuid gávnnat dáppe www.regjeringen.no dahje www.kongehuset.no.

Suohkanat, fylkkasuohkanat, ásahusat, organisašuvnnat dahje ássit geain leat eanet gažaldagat, sáhttet daid jearrat iežaset báikkálaš stáhtahálddašeaddjis, gč. www.statsforvalteren.no. Buot jearaldagaid galgá sáddet stáhtahálddašeaddjái, beroškeahttá das guđe suorgái dat gusket.