Departemeantta birra

Almmustahttináigodat

Almmustahtti: Ruhtadandepartemeanta

Leat ruhtadanministara ovddasvástádussuorggit ráđđehusas mat leat mearrideaddjin dasa makkár bargguid Ruhtadandepartemeanta galgá doaimmahit. Daid rámmaid siskkobealde maid ráđđehus ja Stuoradiggi mearridit, galgá Ruhtadandepartemeanta:

• plánet ja bidjat johtui ekonomalaš politihka
• oktiiheivehit stáhtabušeahta bargguid
• bearráigeahččat ahte almmolašvuhtii máksojuvvojit vearut ja divvagat
• gozihit ja ráhkadit njuolggadusaid ruhtamárkaniidda

Ruhtadandepartemeanta lea ruhtadanministara čállingoddi. Departemeanta ráhkada dokumeanttaid Stuoradiggái, ja ráhkada duogášmateriálaid main leat fágalaš rávvagat ráđđehussii, nugo ovdamearkkadihte ekonomalaš politihkas ja vearropolitihkas. Dasa lassin leat departemeanttas dehálaš hálddašandoaimmat. Dat mearkkaša ahte departemeanta bidja doibmii politihkalaš mearrádusaid ja stivre olggut etáhtaid doaimmaid, nugo ovdamearkkadihte vearro- ja divatetáhtaid.

Ekonomalaš politihkka

Ruhtadanministara ovddasvástádus ráđđehusas lea ráhkadit ja oktiiheivehit ekonomalaš politihka. Leat politihkalaš eiseválddit – ráđđehus ja Stuoradiggi – mat dahket mearrádusaid, muhto Ruhtadandepartemeanta galgá addit fágalaš rávvagiid ovdal go mearrádusat dahkkojuvvojit ja galgá maid čuovvolit mearrádusaid mat dahkkojuvvojit.

Ráđđehus ovddida iežas plánaid ja evttohusaid Stuoradiggái juohke čavčča našunálbušeahtas ja stáhtabušeahtas, ja juohke giđa divvojuvvon našunálbušeahtas. Ovdal go bušeahtat ovddiduvvojit, de rávve Ruhtadandepartemeanta man stuorrát stáhta golut sáhttet leat, man ollu vearru dietnasis galgá leat ja makkár divvagiid berre gáibidit vai stáhta nagoda gokčat goluidis.

Ekonomiijaossodat goziha ja analysere ekonomalaš ovdáneami Norggas ja olgoriikkain. Muhtun dehálaš gozihansuorggit leat buvttadeapmi, geavaheapmi ja investeremat, hattit ja bálkkát, bargomárkan ja olgorit gávppašeapmi. Ekonomiijaossodagas lea ovddasvástádus oktiiheivehit ekonomalaš politihka, dasa gullá maid ruhtadanpolitihkka ja ruhta-ja valuhtapolitihkka.

Ruhtadandepartemeanta galgá maid analyseret makkár váikkuhusat jahkásaš bargomárkana bálkášiehtadallamiin ja bálkálogudahkamis leat riikka ja stáhta ekonomiijai. Eará dehálaš oassi barggus lea ruhtafievrredeapmi stáhtas suohkaniidda.  Našunálbušeahta oktiiheivehanbarggut dáhpáhuvvet Ekonomiijaossodagas. Stáhta Olgorit penšunfoandda ja Stáhta Norgga penšunfoandda (Álbmotoadjofoandda) njuolggadusat leat maid dán ossodaga ovddasvástádus.

Ekonomiijaossodaga ovddasvástus lea váldit stáhta ovddas loanaid ja hálddašit daid loanaid sihke olgoriikkain ja riikka siskkobealde, ja gozihit stáhta ruhtahivvodaga ja nugohčoduvvon oanehitáiggi bearramiid, mat eanas leat ruđat mat leat Norgga Báŋkkus.

Ossodat doaimmaha maid eará guhkesáiggi analysaid ja čielggademiid, mat earet eará gusket álbmotovdáneapmái, dietnasii ja eallindillái, birasoktavuhtii, bargomárkana ovdáneapmái ja penšuvnnaide ja almmolaš bálvalusaide. Diekkár analysat galget leat mielde almmolaš čielggademiin, stuoradiggedieđáhusain dahje jahkásaš bušeahttadokumenttain. Ekonomiijaossodagas lea maid earenoamáš ovddasvástádus metodagažaldagaide mat gusket ekonomalaš ovdáneapmái ja politihkkii. Dán barggus doalaha departemeanta lagas oktavuođa universitehtaiguin ja dutkanbáikkiid fágabirrasiiguin..
 

Bušeahttabargu

Ruhtadandepartemeanta lea ráđđehusa bušeahttačállingoddi, ja danin dat galgá oktiiheivehit bušeahttabarggu maid ráđđehus ovddida Stuoradiggái.  Dat mearkkaša ahte lea Ruhtadandepartemeanta mii ráhkada našunálbušeahta, stáhtabušeahta ja ráđđehusa njeallje jagi guhkesáiggeprográmma – ovttasráđiid eará departemeanttaiguin.

Eará departemeanttat galget Ruhtadandepartementii ovddidit buot áššiid mat sáhttet váikkuhit stáhtabušeahta dahje Norgga ekonomiija goluide dahje dietnasiidda.  Dat galgá dahkkot ovdal ráđđehus meannuda daid áššiid, earet eará evttohusat stuoradiggedieđáhusaide, stuoradiggeproposišuvnnaide ja láhkaárvalusaide (Odeldikki proposišuvnnaide) mat galget Stuoradiggái.

Stáhtabušeahta golut lea sullii 622 milliarder ruvnno dan bušeahtas maid Stuoradiggi lea mearridan jahkái 2004.  Danin lea stáhtabušeahta dietnasiid ja goluid oktiiheiveheamis stuora mearkkašupmi norgga servodaga árvoháhkamii ja dasa movt ásahuvvon árvvut juogaduvvojit.
Lea Ruhtadandepartemeanta mii oktiiheiveha stáhtabušeahta bargguid.

Ráđđehusa bargu stáhtabušeahtain lea huksejuvvon rámmabušeahtta jurdagii. Dat mearkkaša ahte ráđđehus vuoruha surggiid, mearrida oktasaš bušeahttarámma ja juohká dan mielde ruđa daid iešguđet departemeanttaide. Stáhtaráđiin lea oalle stuora friddjavuohta geavahit juolluduvvon ruđaid dáhtuset mielde. Galgá vuhtiiváldit máŋga váldoulbmila: galgá leat buorre bearráigeahčču masa stáhta ruđat dađistaga golahuvvojit, galgá leat nanu politihkalaš stivren mii guoská daid bargguide maid stáhta doaimmaha ja dat ruđat maid stáhtahálddahus hálddaša galget bures geavahuvvot ávkin.

Ráđđehusa stáhtabušeahttaevttohus boahttevaš jahkái ovddiduvvo Stuoradiggái čakčat, dasa gullet máŋga dokumentta. Stuoradiggedieđáhus nr. 1 lea našunálbušeahtta mas ráđđehus ákkastallá iežas vuoruhemiid ja bušeahttaevttohus ja mas stáhtabušeahtta gieđahallojuvvo ovttas norgga ekonomiija ovdánemiin. Stuoradiggeproposišuvdna nr. 1, "Fiskes girji", sisttisdoallá oktasaš čállosa mii čilge ráđđehusa bušeahttaevttohus mearrádusa. Das juogaduvvo olles stáhtabušeahtta kapihttaliidda ja boasttaide, departemeanttaid mielde. Bušeahttaevttohusa dárkilit čilgen boahtá daid báhpiriiguin maid gohčodit ”fágaproposišuvnnat”, mat bohtet juohke departementtas, ja mat maid gohčoduvvojit stuoradiggeproposišuvdna nr. 1.

Ruhtadandepartemeanta álgá stáhtabušeahtain bargat sullii jagi ovdal go dat galgá ovddiduvvot Stuoradiggái.  Sullii jahkebeali ovdal bušeahta ovddideami lea ráđđehusas su vuosttaš konferánsa bušeahttaevttohusa birra. Ráđđehusas leat oktiibuot golbma dákkár konferánssa.  Dasto barget bušeahtain gitta čakčii. Dakkaviđe go Stuoradiggi čoahkkana čakčat, bidjá ruhtadanministtar ovdan bušeahttaevttohusa ja doallá ruhtadansáhkavuoru Stuoradikkis. Dasto meannuda Stuoradiggi bušeahttaevttohusa gitta juovlamánnui. Golggotmánus ja skábmamánus gieđahallá ruhtadanlávdegoddi ráđđehusa bušeahttaevttohusa.  Lávdegoddi ovddida dasto evttohusa mii guoská oppanassii goluide ja dietnasiidda.. Seammás evttohuvvo ahte golut juogaduvvojit rámmaide. Stuoradiggi meannuda daid evttohusaid dievasčoahkkimis ja mearrida guđege rámmii juolludemiid. Dan vuođul gieđahallet Stuoradikki fágalávdegoddit bušeahtaid ja árvalit movt rámmagolut galget juogaduvvojit iešguđet ulbmiliidda. Fágalávdegottiid evttohusaid vuođul dohkkeha Stuoradiggi  juovlamánus stáhtabušeahta mii doaibmagoahtá 1. beaivi ođđajagis maŋit jagi.

Dábálaččat bohtet oalle ollu divodeamit stáhtabušehttii dan jagis masa bušeahtta lea mearriduvvon. Stuorámus rievdadeamit dáhpáhuvvet rievdaduvvon stáhtabušeahta gieđahallamiin giđđat ja stáhtabušeahta ”ođđasalderemiin" juovlamánus. Lassin daid rievdadusaide maid Stuoradiggi dahká, de lea maiddái ráđđehusas fápmudus dahkat smávit rievdadusaid bušehttii.  Go bušeahttajahki lea nohkan, ráhkada Ruhtadandepartemeantta stáhtarehketdoalu. Dat ovddiduvvo nuppi giđa, maŋŋá bušeahttajagi, stuoradiggedieđáhussan nr. 3. Das čilgejuvvo movt juolludeamit leat adnojuvvon.
Lea Ruhtadanossodat mii eanemusat bargá stáhtabušeahtain (Fiskes girji), lagas ovttasbargguin eará departemeanttaiguin. Ruhtadanossodaga ovddasvástádus lea maid ráhkadit njuolggadusevttohusaid ráđđehus bušeahttabargui ja stáhta ekonomiijahálddašeapmái.

Vearut ja divvagat

Stuorámus oassi almmolašvuođa; stáhta, suohkaniid ja fylkasuohkaniid dietnasiin leat vearut ja divvagat.  Dietnasat adnojit ruhtadit ollu almmolaš doaimmaid nugo dearvvašvuođabálvalusaid ja buohcciviesuid jođiheami, oahpu ja luoddaráhkademiid.

Vearro- ja divatmáksimat galget sihkkarastit almmolaš suorgái doarvái dietnasiid. Seammás lea dehálaš gozihit ahte lea govttolaš ja vuoiggalaš vearuheapmi. Dasa lassin geavahuvvojit maid divvagat váikkuhangaskaoapmin geahpedit dakkár biergasiid geavaheami mat leat vahágin dearvvašvuhtii ja birrasii.
Ruhtadandepartemeantta Vearroláhkaossodat, čilge ja hálddaša njuolggadusaid mat earet eará gusket dienas- ja opmodatvearuheapmái, petroleumverrui, álbmotoadjodivvagii, oamastanverrui, árbendivvagii, lassiárvodivvagii, dullui ja iešguđetlágan sierradivvagiidda. Dehálaš bargu lea buoridit lágaid ja láhkaásahusaid dađi mielde go servodat rievdá. Njuolggadusat ja soahpamušat galget maid heivet lassáneaddji riikkaidgaskasaš ovttasbargguide.  Ossodagas lea ovddasvástádus čuovvut ahte vearroetáhtta ja duollo-ja divatetáhtta gáibidit vearuid ja divvagiid nu beaktilit go vejolaš. Dasa lassin lea ossodaga ovddasvástádus oktiiheivehit riikkaidgaskasaš gažaldagaid mat gusket vearuide ja divvagiidda.

Vearroekonomalaš ossodat árvvoštallá vearro- ja divatvuogádaga servodatekonomalaš beliid.  Ossodat analysere movt vearro- ja divatnjuolggadusat váikkuhit earet eará geavahaninvesteremiidda, bargofálaldagaide, dienasjuohkimiidda ja vearrodietnasiidda, ja das lea maid ovddasvástádus jahkásaš vearro- ja divatplánaide bušeahttabargguid oktavuođas. Dasa lassin lea ossodagas ovddasvástádus koordineret strukturpolitihka ja petroleumsuorggi.

Ruhtadanmárkanat

Ruhtadandepartemeantta bargohivvodahkii gullet maid ollu doaimmat mat gusket ruhtadanmárkaniidda. Norgga ruhtadanmárkan lea 1980 – logu álggu rájes vásihan stuora nuppástuvvamiid.

Ovdáneami dovdomearkan leamaš dereguleren, eanet friddja rámmaeavttut ja garrasit ovdáneapmi man leat čuvvon stuora táhpat ja roasut ruhtahoiden systemas.  Leat dáhpáhuvvan stuora struktuvrralaš nuppástusat, earet eará dan guvlui ahte iešguđetlágan institušuvnnat ruhtadanealáhusa siskkobealde gilvalit seamma kundariid alde. Seammás leat ruhtadanmárkanat doaibmagoahtán mihá eanet olgoriikkain go ovdal leat dahkan. Dát nuppástuvvamat leat dagahan miha stuorát dárbbu heivehit ruhtadanealáhusa rámmaeavttuide, mat huksejuvvojit lágaide ja láhkaásahusaide, seammás go maid galgá vuhtiiváldit ahte bearráigeahččan, sihkarvuođa ja nanusvuođa gáibádusaid leat nugo galget leat.

Váldoulbmil rámmaeavttuiguin lea ráhkadit dássedis nanu ja beaktilis systema movt máksit ja hálddašit kapitála.  Nanu ja beaktilis ruhtadaninstitušuvnnat leat eaktun dasa ahte joksat ekonomalaš politihka bajitdási ulbmiliid.

Ruhtandanmárkanossodat áimmakuššá ollu departemeantta bargguin mat gusket ruhtadanmárkaniidda. Ossodat bargá earet eará ruhtadanmárkaniid struktuvra- ja láhkaadditgažaldagaiguin, gažaldagaiguin mat gusket børsadoibmii, árvobábergávppašeapmái, rehketdollui ja revišuvdnii. Ossodat searvá maid riikkaidgaskasaš ovttasbargguide.

Ruhtandanmárkanossodat ráhkkanahttá láhkaárvalusaid ja gárvvista láhkaásahusaid ja meannuda maid ollu eaŋkiláššiid. Dat sáhttet leat konsešuvdnaohcamat dahje sierralobi ohcamat beassat garvit lágaid ja láhkaásahusaid mat leat fámus.  Norgga Báŋku ja Kredihttabearráigeahču Lágat ja njuolggadusat meannuduvvpjit dán ossodagas. 

Departemeantta ruhtadanmárkaniidda gullevaš bargguid sáhttá juohkit čuovvovaš váldosurggiide:
• Reguleret guovddáš lágaid mearrádusaid vuođul
• Hoidet vearroeiseválddi doaimmaid