Stáhtabušeahtta 2024

Ráđđehus áigu ásahit vuođđoreantovearu gáddevuđot bieggafápmui 2024 rájes

Odne ovddida ráđđehus divoduvvon láhkaárvalusa gáddevuđot bieggafámu vuođđoreantovearu birra 2024 rájes. Evttohus galgá sihkkarastit ahte servodat oažžu stuorát oasi bieggafápmoealáhusa árvvuin. Dát boahtá doallosuohkaniidda eambbo ávkin. Álgoáiggis leat stáhtas dušše marginála sisaboađut, earret eará viiddis nuppástuhttinortnegiid geažil ealáhusa várás.

– Norggas lea guhká leamaš vuogas árbevierrun fuolahit ahte árvvut mat šaddet min oktasaš resurssain, bohtet maiddái servodahkii buorrin. Dát árbevierru lea leamaš hui ávkkálaš min riikii. Danne oaivvilda ráđđehus ahte lea riekta ásahit vuođđoreantovearu gáddevuđot bieggafápmui, dadjá stáhtaministtar Jonas Gahr Støre (Bb)

– Norggas leat Eurohpá buoremus bieggaresurssat. Hurdal-julggaštusas dadjá ráđđehus čielgasit ahte báikegottit ja servodat berrejit oažžut govttolaš oasi dain árvvuin mat šaddet go geavaha searvevuođa luondduriggodagaid. Dálá hattiid ja goluid geažil leat Norgga bieggaresurssat mávssolaččat boahttevaš jagiid. Dál lea áigi láddan dasa ahte ásahit vuođđoreantovearu bieggafápmui ja seammás sihkkarastit ahte doallosuohkanat ožžot lasi ja dássedis dietnasiid, cealká finánsaministtar Trygve Slagsvold Vedum (Gb).

Ráđđehus oaivvilda ahte lea jierpmálaš boahtteáiggi ođasmuvvi energiija investeremiid hárrái ásahit vuođđoreantovearu dál, mas leat viiddis gaskaboddasaš ortnegat dálá bieggafápmorusttegiid várás. Dát addá ealáhussii einnostahtti rámmaeavttuid ja láhčá dili hukset gánnáhahtti bieggafámu boahttevaš jagiid. Investeremat mat leat gánnáhahttit ovdal vuođđoreantovearu, leat gánnáhahttit maiddái vuođđoreantovearuin, seammás go servodat oažžu stuorát oasi árvvuin.

Norga lea vearuhan čáhcefámu konsešuvdnaortnegiiguin jagi 1911 rájes ja vuođđoreantovearru bođii 1997:s. Petroleuma sierravearru ásahuvvui 1975:s ja lea leamaš mielde hukseme Stáhta penšunfoandda. Ráđđehus lea maiddái ásahan vuođđoreantovearu mearradoalloealáhussii dán jagi rájes.

Unnimustá bealli dietnasis galgá mannat suohkaniidda

Ráđđehus árvala 35 proseantta beaktilis vearromeari ja hábmet vearu ruhtaboahtovearrun ja čállit investerengoluid olggosgollun dakkaviđe. Vuođđoreantovearru doaibmagoahtá ođđajagimánu 1. beaivve 2024 rájes.

Fápmobuvttadeami dietnasat čuvvot dábálaččat spotmárkanhatti. Šiehtadusaid dáfus mat leat šihttojuvvon ovdal čakčamánu 28. b. 2022, biddjojuvvo soahpamušhaddi vuođđun. Ásahuvvo maiddái gaskaboddosaš spiehkastat dábálaš fástahaddešiehtadusaide, lassin ođđa prošeavttaid fápmosoahpamušaide mat šihttojuvvojit áigodagas 2024-2030.

Unnimustá bealli dietnasis galgá mannat suohkaniidda. Dan lea vejolaš joksat go buvttadandivat lasihuvvo ja liigejuolludus juolluduvvo daid jagiid go lea alla vuođđoreantu.

– Vuđolaš gulaskuddama maŋŋel leat mii soahpan buori vuođđoreantovearu. Ráđđehus lea guldalan árvalusaid mat leat boahtán, ja mii evttohit unnit vearromeari ja viiddit gaskaboddasaš ortnegiid rusttegiidda mat leat juo huksejuvvon. Ráđđehus deattuha maiddái ahte doallosuohkanat galget oažžut govttolaš oasi vuođđoreanttus go láhčet dilálašvuođaid bieggafápmui, dadjá Vedum.

Suohkaniidda ja báikegottiide galgá báhcit eambbo

Evttohus mielddisbuktá ahte lágideaddji suohkanat ožžot eambbo go maid dál ožžot. Buvttadandivada lassin galgá liigedoarjja dakkár jagiid go lea alla vuođđoreantu fuolahit ahte suohkanat ožžot beali bruttosisaboađus. Doallosuohkaniin lea maiddái vejolašvuohta gáibidit opmodatvearu bieggafápmorusttegiin.

Ráđđehus oaivvilda maiddái ahte bieggafápmobuvttadeapmi berre boahtit buorrin berošteddjiide maidda bieggafápmohuksen čuohcá negatiivvalaččat. Ráđđehusa áigumuš lea ahte 0,2 evrre/kWh bieggafápmobuvttadeamis várrejuvvo báikkálaš ulbmiliidda nugo lundui, boazodollui ja vejolaččat eará ulbmiliidda maidda areálageavaheapmi guoská njuolga. Lea dárbu čielggadit ortnega dárkileappot. Ferte earret eará árvvoštallat lagabui makkár konkrehta ulbmiliidda galgá boahtit buorrin ja movt ruđat galget juogaduvvot. Ráđđehus buktá evttohusa ja dárkilis mearrádusaid RNB 2024 oktavuođas.

Vuođđoreantovearu sisaboađut

Vuođđoreantovearu ásaheapmi láhčá dili dasa ahte servodat oažžu oasi vuođđoreanttus mii duohtandahkko go hukse gánnáhahtti bieggafámu gáddái. Vuođđoreanttu ovdamunni lea ahte dat automáhtalaččat čuovvu rusttegiid badjebáhcaga dási. Dakkár jagiid go leat alla fápmohattit ja alla vuođđoreantu, de šaddet alla vearrosisaboađut. Dakkár jagiid go vuođđoreantu lea vuollin, de šaddet vearrosisaboađut unnit. Vearrosisaboađut rievddadit danne jagis jahkái.

Árvaluvvon vuođđoreantovearu bruttoproveny meroštallojuvvo sullii 300 mill. ruvdnui čoggon 2024:s. Nettoproveny, maŋŋel go buvttadandivat lea gessojuvvon eret, meroštallojuvvo sullii 150 mill. ruvdnui čoggon 2024:s. Proveny girjejuvvo jahkái 2025. Meroštallamat leat eahpesihkkarat.

Ráđđehusa evttohusa váldoáššit

Vuođđoreantovearu hábmen:

  • Vearru hábmejuvvo ruhtaboahtovearrun mas investerengolut gessojuvvojit dakkaviđe.
  • Beaktilis vearromearri biddjojuvvo 35 prosentii, mii lea unnit go gulaskuddanevttohusa 40 proseanta.
  • Investeremiidda mat leat čađahuvvon ovdal ođđajagimánu 1. beaivvi 2024 oažžu gessosa álgoárvvu vuolidahttima bokte, lassin buhtadussii (vuordinreantu) go vuolidahttimat juohkásit áiggi badjel. Álgoárvu rehkenastojuvvo buot dálá bieggafápmorusttegiid dábálaš sáldovuolidahttinnjuolggadusaid mielde.
  • Váldonjuolggadus lea ahte fápmorusttega jahkásaš buvttadeami árvu atná spotmárkanhattiid vuođđun. Dattetge spiehkastuvvo váldonjuolggadusas daid fápmošiehtadusaid dáfus mat leat šihttojuvvon ovdal čakčamánu 28. b. 2022. Evttohuvvo maiddái gaskaboddosaš spiehkastat dábálaš fástahaddešiehtadusaid dáfus (seamma ládje go čáhcefámu spiehkastat) lassin ođđa prošeavttaid guhkesáiggi, fysalaš fápmošiehtadusaide mat šihttojuvvojit jagiid 2024-2030.
  • Negatiiva vuođđoreantosisaboahtu ovddiduvvo reantolasáhusain, ja go doaibma heaittihuvvo, de máksojuvvo negatiiva vuođđoreantosisaboađu vearroárvu.

Sisaboađuid juogadeapmi gaskal stáhta ja suohkansektora:

  • Buvttadandivat mearriduvvo 2, 3 evrii/kWh ja meroštallojuvvo sullii 390 mill. ruvdnui čoggon 2024:s. Sisaboađut máhcahuvvojit doallosuohkaniidda ja addet dássedis sisaboađuid. Buvttadandivada sáhttá geassit mearriduvvon vuođđoreantovearus ruvnnuid mielde. Luondduresursavearru ii evttohuvvo.
  • Suohkanat ožžot liigejuolludusa daid jagiid go lea alla vuođđoreantu.

Tabealla: Bajilgovva evttohusa ovttaskas beliin main loahpalaš evttohus spiehkasta gulaskuddanevttohusas

  Gulaskuddanevttohus Loahpalaš evttohus
  Vuođđoreantovearu hábmen
Máksomearri (beaktilis)  40 proseantta 35 proseantta
Haddemero-štallan  Váldonjuolggadussan
biddjo árvu spotmárkanhatti mielde. Spiehkasteamit:

Fápmošiehtadusat šihttojuvvon ovdal
čakčamánu 28. b. 2022

Dábálaš fástahadde-šiehtadusat (nu go čáhcefápmu dáfus)

Nugo gulaskuddanevttohusas, dáinna lasáhusain:

Spiehkastagat guhkesáiggi, fysalaš fápmosoahpamušaide sorjjasmeahttun beliid gaskasaš prošeavttaide mat álggahuvvojit áigodagas 2024-2030

Historjjálaš
investeremiid
gessosat 
Báhcán vearuhanárvvuid sáldovuolidahttin (maiddái doallobiergasat maidda gusket johtilis árvovuolidahttinn-juolggadusat)

Álgoárvvu sáldovuolidahttimat. Álgoárvu meroštallojuvvo buot dálá bieggafápmorusttegiid dábálaš sáldovuolidahttin- njuolggadusaid mielde

Dasa lassin addojuvvo buhtadus (vuordinreantu) go vuolidahttimat juohkásit áiggi badjel  

  Sisaboađuid juogadeapmi
Buvttadandivat  2 evrre guđege kWt nammii 2,3 evrre guđege kWt nammii
Luondduresursa-vearru  1,3 evrre guđege kWt nammii Ii ásahuvvo
Liigejuolludus daid
jagiid go lea alla vuođđoreanttu (sihkkarastin
dihte suohkaniidda
unnimustá 50
proseantta vuođđoreanto-sisaboađus)
Juo Juo