Dálkkádat- ja birasdepartemeanta lea boraspirehálddašeami bajimus stivrenváldi, mas lea váldoovddasvástádus čuovvolit dan maid Stuoradiggi ja ráđđehus mearridit.

Mat leat boraspiret ja man ollu dat galget leat Norggas:

Sullii čuođi jagi áigi ledje dát njeallje boraspirešlája gosii jávkan Norggas, danne go dalle háliidedje jávkadit daid, daid náhkiin lea alla árvu ja olbmot ožžo stuora ruđaid go daid báhče.

Stuoradiggi lea mearridan loguid dasa galle bessoša mis galget leat guđege šlájas. Boraspirelohku lea vuollegaš vuhtiiváldin dihte guohtunelliid.

Norggas galget juohke jagi leat

  • 65 albbasbessoša
  • 39 geatkebessoša
  • 13 guovžabessoša
  • 4–6 gumpebessoša. Dain galget leat 3 ráinnas Norgga bessoša. Rádjebessošat rehkenastojit dasa mielde, 0,5 fáktoriin  
  • 850–1200 bessejeaddji gonagasgoaskinbára

Albbas, geatki, guovža ja gumpe leat áitojuvvon šlájat.

Dat mearkkaša ahte lea stuora várra ahte dat jávket Norgga luonddus. Geatki, guovža ja gumpe leat dasa lassin ráfáidahtton šlájat.

Gonagasgoaskin lea ráfáidahtton, muhto ii áitojuvvon šládja.

Geas lea ovddasvástádus boraspiriin ja boraelliin?

Dálkkádat- ja birasdepartemeanta lea boraspirehálddašeami bajimus stivrenváldi. Departemeanttas lea váldoovddasvástádus bušeahtas, njuolggadusain ja dasa ahte Stuoradikki ja ráđđehusa mearrádusat čuovvoluvvojit.

Birasdirektoráhtas lea fágalaš ovddasvástádus riikka dási boraspirehálddašeamis.

Statens naturoppsyn (SNO) (Stáhta luonddubearráigeahčču) lea oassi Birasdirektoráhtas, ja birashálddašeami fealtaorgána.  

Regiovnnalaš boraspirelávdegottiin lea váldoovddasvástádus sin gullevaš boraspireguovllu boraspirehálddašeamis. Leat gávcci lávdegotti ja guovllu. Boraspirelávdegottit leat stáhtalaš hálddašanorgánat, gos leat fylkapolitihkkarat maid Dálkkádat- ja birasdepartemeanta lea nammadan, ja áirasat maid Sámediggi lea nammadan.  

Stáhtahálddašeaddjis lea regionála ovddasvástádus meannudit ovttaskasohcamiid earret eará eastadeaddji ja riidováidudeaddji doaimmaid, šibihiid ja bohccuid vahátbuhtadusaid ja suodjalusbivddu ovddas. Lassin sis lea hálddahuslaš ovddasvástádus boraspiriid bivdimis ja goddimis fylkkas. Stáhtahálddašeaddjis lea ráđđeaddi doaibma ja doaibmá boraspirelávdegottiid čállingoddin.

Geat logahallet boraspiriid?

Rovdata háhká jahkásaččat boraspireloguid Norggas. Rovdata lea sorjjasmeahttun boraspireeiseválddiin ja gullá Norsk institutt for naturforskningii (Norgga luonddudutkaninstituhttii).

Norga gullá daid riikkaide máilmmis, mat buoremusat nagodit gozihit boraspiriid. Dat lea erenoamáš mávssolaš, daningo mii leat mearridan nu čielga máddodatloguid guđege boraspirešládjii.

Báikkálaš oassálastin ja mielváikkuheapmi boraspiriid kártemis ja goziheamis lea hui mávssolaš. Rovdata neahttabáikkis gávnnat eanet dieđuid das movt sáhtát oassálastit.

Mis galget leat sihke boraspiret ja guohtuneallit Norggas

Dat ahte háliidit sihke boraspiriid ja guohtunelliid Norggas, dan gohčodit dávjá guovttesuorat mihttomearrin.

Olahan dihte dán mihttomeari, juhket boraspirelávdegottit juohke boraspireregiovnna guovlun gos boraspiret vuoruhuvvojit, ja guovlun gos fas guohtuneallit vuoruhuvvojit. Lea dehálaš várret doarvái stuora guovlluid sihke boraspiriide ja guohtunelliide.  

Dain guovlluin, gos vuoruhit boraspiriid, galgá dábálaččat leat váddáset oažžut boraspiriid báhčinlobi, go guovlluin gos vuoruhit guohtunelliid. Dain guovlluin galget guohtunealáhusat heivehuvvot boraspirelogu mielde.

Guovlluin, gos guohtunelliid vuoruhit, lea dábálaččat álkit oažžut lobi báhčit boraspiriid mat sáhttet vahágahttit guohtunelliid.

Oažžu go báhčit boraspiriid?

Albasa dáfus lea earrebivdu. Albbas gullá šlájaide maid lea lohpi bivdit, nu go ovdamearkka dihte ealgga ja vuovderuoiggu. Albbas lea dattetge áitojuvvon, ja nuba ráddjejuvvoge albbasbivdu čavgadit. Juohke jagi ovdal go earrebivdu álgá guovvamánu 1. beaivvi mearriduvvo danin dihto lohku (earri), galle albasa lea lohpi bivdit.

Gumppe, geatkki ja guovžža ii leat lohpi bivdit. Daid beassá gal goddit sierralobiin, ja bivdi ferte leat registrerejuvvon liseansabivdin. Gumpe, geatki ja guovža leat ráfáidahttojuvvon, danin mearriduvvoge earri, mii ráddje galle ealli sáhttá báhčit.

Mihttun lea ahte earrebivdu ja sierralohpebivdu, maid dábálaš bivdit čađahit, leat váldovuogit reguleret albasa, guovžža ja gumppe nálliid.  

Suodjalusbivdu lea goalmmát lobálaš vuohki bivdit boraspiriid

Suodjalusbivddus sáhttá dušše ovttaskas boraspiriid báhčit, mat soitet vahágahttit šibihiid dahje bohccuid. Dat vuohki earrána earrebivddus ja sierralobibivddus dan dáfus, ahte suodjalusbivddu ii galgga geavahit boraspirenáliid muddemii.

Sihke liseansabivddus ja suodjalusbivddus eaktuduvvo ahte goddin ii áitte náli ceavzima ja ahte ulbmila ii sáhte olahit eará dohkálaš vugiin.

Earenoamáš dilálašvuođat

Muhtomin ferte earenoamáš oktavuođain goddit boraspiriid. Dakkár oktavuođat leat ovttaskas boraspire goddin dahje geatkebessoša jávkadeapmi, namalassii goddit njiŋŋelasa oktan čivggaiguin. Dakkár goddimiid čađaha SNO Birasdirektoráhta mearrádusa vuođul. Mihttun lea unnidit sávza- ja boazovahága.

Birasdirektoráhtta árvvoštallá ovttasráđiid boraspirelávdegottiiguin goas ferte čađahit sierragoddimiid. Árvvoštallan dahkko vuosttažettiin guohtunelliid vaháguvvanvára vuođul, ja guovllut gos sávzzat ja bohccot gilláje earenoamážit ovddit jagi, vuoruhuvvojit sierragoddimiin.  

Lágat ja njuolggadusat

Luonddušláddjivuođaláhka ja fuođđoláhka leat mávssoleamos lágat, maid vuođul hálddašit boraspiriid.

Norga lea maid vuolláičállán Bern-konvenšuvnna, mii lea riikkaidgaskasaččat geatnegahtti soahpamuš

Sihke Bern-konvenšuvnnas ja luonddušláddjiivuođalágas celkojuvvo ahte Norgga luonddus galget  boraspiret seailluhuvvot, muhto ahte galgá leat vejolaš goddit boraspiriid earret eará eastadan dihte duođalaš šibit- ja boazovahágiid.

Norggas lea Stuoradiggi mearridan guokte boraspirešiehtadusa (2004 ja 2011) mat čilgejit mot mii galgat dál hálddašit Norgga luonddu boraspiriid

Gumpepolitihkka árvvoštallojuvvui ođđasit ja rievdaduvvui  eanetlogu mearrádusa mielde gumppe nállemihtu ja gumpesona birra  Stuoradikkis 2016 giđa.