Dán siiddu vuolimusas gávnnat don eanet dieđut kalkuláhtora ruvttuid birra. Kalkuláhtorii leat devdon standárdaárvvut maid ieš fertet heivehit. Neahttalohkki čađaha buot meroštallamiid nu ahte du dieđut eai juogaduvvo earáide.

Lassi dieđut kalkuláhtora ruvttuid birra

Jus don orut ovttas eará rávesolbmuin, de seasttašeidde ruđa go ásaiduvvabeahtti doaibmabidjoguvlui. Kalkuláhtor čájeha dutnuide man ollu doai seasttašeidde oktiibuot jus merkebeahtti ruvtto.

Don sáhtát oažžu sihkkojuvvot 20 000 jahkásaččat iežat Loatnakássavealggis go leat geargan oahpuin jus don barggat gelbbolaš oahpaheaddjin vuođđoskuvllas doaibmabidjoguovllus. Dan ozat don juohke jagi go leat leamaš 12 mánu barggus. Dát boahtá lassin oahppoloana dábálaš sihkkunortnegii doaibmabidjoguovllus (geahča bovssa Loatnakássa loana birra). Dus sáhttá maiddái leat vuoigatvuohta eará vealgesihkkunortnegiidda oahpaheddjiid várás. Geahča eanet ovdamearkkaid das man ollu oahpaheaddji sáhttá oažžut sihkkojuvvot Loatnakássa neahttasiidduin.

Jus nubbi rávis olmmoš galgá bargat oahpaheaddjin vuođđoskuvllas, gustojit seamma ovddut go bajábealde bovssas.

Personsisabohtui gullet bálkádienas, penšundienas ja ealáhusdienas ja dat lea vuođđun meroštallat oadjodivada ja ceahkkevearu. Finnmárkkus ja Davvi-Romssas lea dábálaš sisaboađu vearromearri 3,5 proseanta unnit go muđui riikkas, ja lea vel 45 000 ruvdnosaš liige dienasgeasus ("Finnmárkogeasus") ovdal dábálaš sisaboahtu meroštallojuvvo. Dábálaš dietnasis lea vealla personboađus danin go das leat gesson gessosat ja dasa leat lasihan eará sisaboađuid. Don gávnnat eanet dieđuid juste man ollu vearu seasttát go geavahat Vearroetáhta iežas vearrokalkuláhtora.

Geahča fáktábovssa bajábealde.

Ođđajagimánu 1. beaivvi 2026 rájes sáhttet buohkat geat leat orron ja bargan Finnmárkkus ja Davvi-Romssas 12 mánu, ohcat sihkkojuvvot oahppoloana 60 000 ruvdnosaš dássásaš máksomeriin. Oahppoloatna lea buot Loatnakássa loatna, ovdamearkka dihte alit ohppui, fágaskuvlaohppui, álbmotallaskuvlaohppui, ohppui olgoriikkas ja joatkkaskuvla- ja vuođđoskuvlaohppui. Don fertet leat orron ja bargan doaibmabidjoguovllus 12 mánu maŋŋálaga jus dus galgá leat vuoigatvuohta oažžut loana sihkkojuvvot. Reanttut ja divadat eai sihkkojuvvo. Don gávnnat eanet dieđuid orruma ja bargama birra Finnmárkkus ja Davvi-Romssas Loatnakássa neahttasiidduin.

Geahča fáktábovssa bajábealde.

15 000 kWh lea dábálaš elfápmogeavahus ráidoviesuin/guovtteolbmoviesuin Norggas, muhto geavahus lea sorjavaš guđelágan viessu lea, man stuoris viessu lea, ja dálkkádagas. Finnmárkkus ja Davvi-Romssas ii dárbbaš máksit el-divada, iige lassiárvodivada elfámus. Namuhuvvon ovdu eaktuda ahte fárre Lulli-Norggas danin go olles Davvi-Norga luvvejuvvon elfámu lassiárvodivadis. Don gávnnat eanet dieđuid Vearroetáhta neahttasiidduin.

Addojuvvo liige lasáhus mánáidodjui juohke máná ovddas gii lea vuollel 18 jagi. Lasáhus lea 512 ruvnno mánus/6 144 ruvnno jahkásaččat. Lasáhus máksojuvvo gitta dán mánnui ovdal go mánná deavdá 18 jagi. Don gávnnat eanet dieđuid NÁČ neahttasiidduin.

Finnmárkkus ja Davvi-Romssas ii leat váhnenmáksu mánáidgárdesajiin. Ovdu nuvttá mánáidgárdesajis lea unnit jus fárre boaittobealsuohkanis gos juo lea vuoliduvvon váhnenmáksu, go buohtastahttá eará báikkiiguin riikkas. Mánáidgárdi lea nuvttá goalmmát máná rájes ja váhnemiidda geain leat máŋga máná mánáidgárddis oktanaga. Dieđihuvvon ovdu eaktuda ahte fárre guovlluin main lea olles mánáidgárdehaddi, ja ahte báikedoalu obbalaš sisaboahtu lea badjel 669 050 ruvnno. Don gávnnat eanet dieđuid Oahppodirektoráhta neahttasiidduin.