Goh laanteburrie- jïh beapmoeministere sïjhtem båatsoem lutnjedh goh saemien kultuvreguedtije. Båatsoe goh jieleme jïh kultuvre lea gelliej vuekine sjïere dovne nasjonaale jïh gaskenasjonaale ektiedimmesne. Båatsoe hijven vierhtienuhtemem åtna marginaale vaerie- jïh miehtjiesdajvine. Dïhte viehkehte gelliesåarhts jieliemassem sjugniedidh, jïh lea vihkeles riejriesvoeteaktööre, jïh joekoen dejnie noerhte dajvine. Men båatsoe lea vielie goh dïhte - båatsoe lea aaj vihkeles juktie saemien gïelem, kultuvrem jïh sïebredahkem gorredidh.

Saemien aerpievuekien maahtoe daajroem vadta maam maahta nuhteligs årrodh monnehke båatsose. Saemien beapmoeaerpievuekieh, goh beapmoe bovtseste, muerjijste, guelijste jïh dorjesistie eatnemen jielieminie, lea vihkeles bielie dehtie kulturelle beapmoevuekeste, jïh ahkedh stuerebe våajnoesvoete jïh jååhkesjimmie åådtje.

Bovtsenbearkoe dovne smaahkoen jïh healsoen mietie posisjoneereme. Daate navradahke maam maahta jïjnjh beapmoevuekine nuhtjedh. Mejtie sïjhth varke jïh aelhkie beapmoeh, jallh sïjhth aktem buerebe hearskoestallemem fuelhkide jïh voelpide öörnedh. Daan biejjien  joekoen sjïehteles biejjie gosse maahtah bovtsebearkoem jurjiehtidh.

Fïerhten jaepien Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesiebrie jïh staate Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeentine, båatsoelatjkoen bïjre rååresjieh. Reerenasse Støre lea ulmine åtneme båatsoelatjkoem eadtjohkelaakan nåhtadidh juktie mierietsiehkide båatsose nænnoestehtedh. Båatsoelatjkoe gellie öörnegh åtna. Åejvieprioriteeremh leah dej minngemes jaepiej leah ryöktesth dåarjegh, vaarjelimmie båatsoen aarealijste, raeriestimmie, jïh klæjmasjïehtedimmie jïh riejriesvoete.

Daamtaj dle fokusem åtna dan ekonomeles mierien bïjre Båatsoelatjkosne, mij lea iemie, jïh vihkeles bielie latjkoste, men mij aaj jïjnjem jeatjah feerhmie. Latjkoe nuepiem vadta maahtoem veedtjedh salkehtimmiej tjïrrh, mah leah meatan jielemem evtiedidh. Maarhnaråajvarimmieh mah viehkiehtieh positijve tsåatskelesvoetem båatsoen jïh bovtsen bearkoe bïjre sjugniedidh. HMS-dïenesje båatsosne mij viehkehte båatsoesaemiej aarkebiejjiem jearsoesåbpoe darjodh. Jïh jïjtse båatsoehealsoedïenesje. Juktie maam akt neebnedh.

Daan jaepien båatsoelatjkoe 50 jaepieh. Dïhte sjïere tsiehkie båatsoe åtna, guktie maahta staatine dan ekonomeles mierien bïjre raarastalledh, lea gaskenasjovnaale sjïere vuekie. Sæjhta jiehtedh rååresjidh jïh raerieh gaavnedh ektesne ij leah ajve dan bïjre seamadidh - men aaj guktie edtja dohkoe båetedh. Raarastallemen mietie jearsoesvoetem sjugnede,  goltelimmien, goerkesadtemen jïh sjïehtedimmien tjïrrh. Naemhtie dorje guktie ij ajve dam aktegs dåeriesmoerem luetieh, men aaj våaromem beaja buerebe laavenjostose båetijen aejkien. Dan åvteste tuhtjem vihkeles båatsoem goh institusjovne heevehtidh, jïh mijjen 50-jaepien heevehtimmiem lutnjedh.

Vaajtelem gaajhkesh hijven mïerhkesjimmiem saemiej åålmegebiejjeste åadtjoeh!

Læhkoe biejjine!

Vuorbbe Sámij álmmukbiejvijn 

Sámij álmmukbiejvve ávvudaláduváj vuostasj bále jagen 1993, mujtton vuostasj sáme rijkkatjåhkanime birra Roandemin jagen 1917 Ednambarggo- ja biebbmodepartemænnta ávvudallá sámij álmmukbiejvev ja sáme kultuvrav ja histåvråv.

Ednambarggo- ja biebbmominisstarin sidáv boatsojæládusáv låpptit sáme kultuvrraguodden. Ællobarggo æládussan ja kultuvrran la moatte láhkáj sierralágásj nasjåvnålasj ja rijkajgasskasasj dásen. Boatsojæládus vuogas láhkáj ressursajt ávkástallá várre- ja miehttseguovlojn gånnå ietján binná sjaddá. Dat la oassen biebbmovaljesvuodas ja la ájnas gergasvuoda akterra, sierraláhkáj nuorttalin. Valla boatsojæládus la juojddá ienep – ællosujtto l ájnas sámegiellaj, kultuvrraj ja sebrudahkaj.

Sáme árbbediedos oahppap juojddá mij la árvulasj guoddelis ællosujttuj. Sáme biebbmodábe, boahttsubierggo, muorje, guole ja ietjá buktaga luondos, li ájnas oasse biebbmokultuvras, mij ájn vil ienebut vuojnnu ja dåhkkiduvvá.

Boahttsubierggo l dåbddusin sjaddam sihke njálga ja varres biebbmon. Boahttsubierggo l biebbmoábnas mav máhttá moatte biebmojda adnet. Lehkus dal jåhtelis ja álkkes mállása, jali jus sidá almma hærskojt guossodit familljaj ja rádnajda. Uddni hiehpá njálga biebmoj boahttsubiergoj guovdátjin.

Juohkka jage sjiehtadalli Vuona Ællosámij Rijkasiebrre ja stáhtta Ednambarggo- ja biebbmodepartementa baktu boatsojsujttosjiehtadusáv. Støre ráddidusá ulmme l læhkám boatsojsujttosjiehtadusáv dåjmalattjat adnet æládusá ævtojt nannitjit. Boatsojsujttosjiehtadusán li moadda årniga. Maŋemus jagijt lip åvdemusát vuorodam njuolgga doarjjagijt, ællosujto areálajt huksat, rádevaddem ja dálkádakhiebadallam ja gergasvuohta.

Álu li Boatsojsujttosjiehtadusá ruhtavidjura sáhkan, dát la ållu luondulasj ja ájnas oasse sjiehtadusás, valla danna li aj nav ållo ietján. Sjiehtadusá baktu bæssá guoradallamij baktu máhtov åttjudit, ja dát æládusáv åvddånahttá. Márnándåjma, ma viehkedi váj ællosujto ja boahttsubiergo birra sjaddá buorre sáhka.  Sierra HMS-dievnastus ællosujton váj ællobarggij árggabiejvve jaskadabbon sjaddá. Ja sierra varresvuoda dievnastus boahttsujda. Dá li dåssju nágin buojkulvisá.

Dán jage l boatsojsujttosjiehtadus 50 jage. Boatsojsujttoæládusá vejulasjvuohta njuolgga sjiehtadallat stáhtajn æládusá ruhtadile hárráj la ållu sierralágásj væráldin. Sjiehtadallat ja aktan tjoavddusijt gávnnat ij la dåssju guorrasime birra – ássje l aj gåktu dåhku bæssá. Sjiehtadaládijn luohtádus åvdeduvvá gå gulldal, dádjat ja duolli. Navti ep dåssju jur dav avtav tjuolmav tjoavde, ájnat láhtjá aj dilev buorep aktisasjbargguj boahtte ájgijda. Danen la muv mielas ájnas suoddjit boatsojsujttosjiehtadusáv institusjåvnnån ja låpptit mijá 50-jagágav.

Sávav gájkajda viek hávsskes álmmukbiejvev!

Vuorbbe biejvijn!

Lihkku Sámi álbmotbeivviin 

Sámi álbmotbeaivi ávvuduvvui vuohččan 1993:s, vuosttaš sámi riikkačoahkkima muitun Troanddimis 1917:s. Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta ávvuda sámi álbmotbeaivvi ja sámi kultuvrra ja historjjá.

Eanadoallo- ja biebmoministtarin háliidan deattuhit ahte boazodoallu lea sámi kulturguoddi. Sihke ealáhussan ja kultuvran lea boazodoallu máŋggaládje earenoamáš nationála ja riikkaidgaskasaš oktavuođas. Boazodoallu ávkkástallá bures resursaid mat leat marginála várre- ja meahcceguovlluin. Dat váikkuha biebmovalljivuhtii ja lea dehálaš gearggusvuođabealli, earenoamážit davviguovlluin. Muhto boazodoallu lea eambbo – boazodoallu lea maid dehálaš sámegiela, sámi kultuvrra ja servodaga bisuheapmái.

Sámi árbediehtu buktá ipmárdusa mii lea mávssolaš ceavzilis boazodollui. Sámi biebmovierut, nugo bohccobierggu, murjjiid, guliid ja eará luonddubuktagiid ávkkástallan, lea dehálaš oassi biebmokultuvrras, mii dál oidnogoahtá ja gudnejahttojuvvo eanet ahte eanet.  

Bohccobiergu beaggá dál sihke dearvvašlažžan ja máisttolažžan. Bohccobierggu sáhttá atnit olu iešguđetlágan borramušain. Háliideaččat dal johtilis ja álkes mállásiid, dahje guossohit ávvumállásiid bearrašii ja olbmáide. Odne heive bures gohkket ávvumállásiid bohccobiergguin.

Juohke jagi šiehtadallet Norgga Boazosámiid Riikasearvi ja stáhta, Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta bokte, boazodoallošiehtadusa. Støre ráđđehusas lea leamaš mihttun árjjalaččat geavahit boazodoallošiehtadusa ja dan bokte nannet boazodoalu rámmaeavttuid. Boazodoallošiehtadusas leat máŋga ortnega. Maŋemus jagiid váldovuoruheamit leat čadnon njuolggodoarjagii, boazodoalloeatnamiid bajásdoallamii, ráđđeaddimii, ja dálkkádatheivehallamii ja gearggusvuhtii.  

Boazodoallošiehtadusa ekonomalaš rámma beaggá dávjá, ja dat lea áibbas lunddolaš, ja dehálaš oassi šiehtadusas, muhto das lea maid olu eará. Šiehtadus addá vejolašvuođa viežžat dieđuid čielggademiid bokte, mat veahkkin ovdánahttet ealáhusa. Márkanastindoaibmabijut, mat dagahit positiiva beaggima boazodollui ja bohccobirgui. HMS-bálvalus boazodoalus, man bokte boazobargi árgabeaivi šaddá eanet oadjebassan. Ja sierra boazodearvvašvuođabálvalus. Namuhan dihte muhtumiid.  

Dán jagi lea boazodoallošiehtadus 50 jagi. Boazodoalu vejolašvuohta beassat šiehtadallat stáhtain ealáhusa ekonomalaš rámmaid birra, lea earenoamáš riikkaidgaskasaš oktavuođas. Go ráđđádallá ja ovttas gávdná čovdosiid, de dat ii dahkkojuvvo dušše danne vai boahtá ovttaoaivilii  – muhto das lea maid sáhka movt dan olaha. Ráđđádallanproseassas guldalit, ipmirdit ja heivehallet, ja nu huksejuvvo luohttevašvuohta. Dalle eai dušše čoavdde ovttaskas čuolmmaid, muhto áššebealit dahket maiddái vuođu buoret ovttasbargui boahtteáigái. Danne lea mu mielas dehálaš várjalit boazodoallošiehtadusa ásahussan, ja ávvudit min 50-jahkásačča.   

Sávan buohkaide hui buori sámi álbmotbeaivvi ávvudeami!

Lihkku beivviin!