Sámediggeráđđi ja Ráđđehus leat soahpan hábmet oktasaš plána sámi luossabivdokultuvrra seailluheapmái. Plána duogážin lea ahte luossabivdu lea maŋimus jagiid njiedjan garrasit sihke jogain ja mearas, ja das leat váikkuhusat árbevirolaš sámi luossabivdokultuvrra doaimmaheapmái ja sihke giela ja árbedieđu gaskkusteapmái boahtte bulvii. Sámediggi ja Dálkkádat- ja birasdepartemeanta háliidit dál cealkámušaid plánabargui.

– Luossabivdu lea sámi kultuvrra ja giela dehálaš guoddi, ja lea dehálaš oassi sámi kultuvrra luondduvuđđosis. Dál go luossabivdu lea garra deattu vuolde, de mii háliidit čađahit ođđa doaibmabijuid mat seailluhit dán dehálaš luossabivdokultuvrra. Dán bargui dárbbašit gulahallat singuin geain lea máhttu – namalassii sámi kulturdoaimmaheddjiiguin. Danne sávvat ollu cealkámušaid sis, dadjá sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR). 

Cealkámušaid sáhttá addit sihke čálalaččat ja njálmmálaččat, ja sihke sámegillii ja dárogillii.

Okta plána doaibmabijuin lea ásahit ráđi mii galgá seailluhit ja geavahit árbedieđu Deanučázádaga hálddašeamis. Sámedikkis lea váldoovddasvástádus dakkár ráđi ásaheamis, ja galgá čavčča mielde háhkat cealkámušaid dán ráđi mandáhtii ja organiseremii.

– Min luossamáddodagat leat duođalaš dilis, ja ollu máddodagat sáhttet boatkanit oalát. Das leat stuorra váikkuhusat dehálaš sámi luossabivdui. Mii fertet buot návccaiguin gádjut luođuluosa ja seammás sihkkarastit sámi luossabivdokultuvrra vuođu. Ráđđi váikkuha vearditmeahttun máhtuin dán bargui, dadjá dálkkádat- ja birasministtar Andreas Bjelland Eriksen. (AP)

Plána vuolggasadji

Plána vuolggasadjin lea dárbu hálddašit luossamáddodaga guoddevaš vuogi mielde ja dat áddejupmi ahte luossabivdu lea dehálaš oassi sámi kultuvrra luondduvuđđosis. Sámi luossabivdu lea dehálaš oassi olbmuid biebmohivvodagas ja luondduruovttudoalus. Luossabivdu lea oktasaš doaibma mii stivre olbmuid sosiála eallima ja fierpmádagaid, ja váikkuha ássanmoktii ja loaktimii sámi guovlluin. Sámi luossabivdokultuvrras lea lagas čatnaseapmi árbedihtui, ja dasa gullet earret eará gielladoahpagat luosa ja luossabivddu birra, teknihkalaš bivdingálggaid, vugiid ja oahpahanvugiid birra, máhttu luosa, joga ja luonddu ja jagiáigodagaid birra, birgejumi, duoji, biebmovieruid, báikkálaš historjjá, njálmmálaš máinnastanvieruid ja luđiid birra. 

Mo sáddet cealkámušaid?

Cealkámušaid sáhttá sáddet čálalaččat Sámedikki neahttasiidduid bokte: Sametinget – Aktive høringer

Oktanaga čálalaš gulaskuddamiin lágiduvvojit 2025 čavčča mielde álbmotčoahkkimat gos háhkat njálmmálaš cealkámušaid. Álbmotčoahkkimat dollojit iešguđet báikkiin Sámis, dan sávaldaga vuođul ahte háhkat cealkámušaid iešguđet guovlluin gos lea ja lea leamaš sámi luossabivdokultuvra. Álbmotčoahkkimiid áiggit ja báikkit almmuhuvvojit ovddalgihtii.

Sámediggi ja Dálkkádat- ja birasdepartemeanta ávžžuhit buohkaid geain leat guoskevaš vásáhusat, dárbbut dahje doaibmabidjoevttohusat searvat prosessii. Ávžžuhit maiddái sáddet dieđu álbmotčoahkkimiid ja gulaskuddama birra eará organisašuvnnaide, ásahusaide dahje ovttaskasolbmuide geain sáhttá leat beroštupmi searvat.

Gulaskuddanáigemearri lea juovlamánu 31. b. 2025.

Masa háliidit Sámediggi ja Dálkkádat- ja birasdepartemeanta vástádusaid?

Sámediggi ja Dálkkádat- ja birasdepartemeanta háliidit vástádusaid dáidda gažaldagaide:

  1. Mo berre seailluhit, nannet ja joatkit sámi luossabivdokultuvrra, dás maiddái:
    1. luossabivddu árbevirolaš doaimmaheami, dás maiddái teknihkalaš gálggaid, vugiid, árbevieruid, dábiid ja oahpahanvugiid?
    2. árbedieđu luosa, luossabivddu ja luosa eallinguovlluid birra?
    3. sámegieldoahpagiid luosa ja luossabivddu birra, oktan báikenamaiguin ja luonddu ja jagiáiggiid válddahemiiguin?
    4. vuoiŋŋalaš doaimmaid luossabivddu oktavuođas, ovdamearkka dihtii bálvvosbáikkiid árvvusatnima ja geavaheami?
    5. báikkálaš historjjá, máidnasiid, njálmmálaš máinnastanvieruid ja luđiid mat čatnasit luossabivdui?
    6. duoji, borramušvieruid ja eará kultuvrralaš geavadiid ja ealáhusaid mat vulget luossabivddus?
    7. eará árvvuid, geavadiid dahje árbevieruid mat gullet birgejupmái daid guovlluin gos lea ja leamaš sámi luossabivdu?
  2. Mo berre buhttet daid negatiiva váikkuhusaid maid luossabivddu njiedjan lea dagahan olbmuid ekonomalaš dillái, sosiála eallimii, fierpmádagaide ja ássanmoktii daid sámi guovlluin gos luossabivdu lea leamaš vuođđun ássamii?

 

Sïjhtebe raeriestimmieh åadtjodh guktie saemien loesegöölemekultuvrem vaarjelidh

Dej minngemes jaepiej loesegööleme jaevrine jïh johkine gaaje unnebe sjïdteme. Daelie Saemiedigkie jïh Klæjma- jïh byjresedepartemente saemien seabradahkem, dotkijebyjresidie jïh jeatjabidie böörieh raeriestimmieh vedtedh guktie maahta saemien loesegöölemekultuvrem vaarjelidh.

Saemiedigkieraerie jïh Reerenasse leah sïemes ektie-soejkesjem darjodh guktie saemien loesegöölemekultuvrem vaarjelidh. Soejkesjen duekie lea loesegööleme gaaje unnebe sjïdteme dovne johkine jïh jaevrine dej minngemes jaepiej, jïh daate konsekvensh åådtje barkose tradisjonelle saemien loesegöölemekultuvrine, jïh aaj guktie gïelem jïh aerpiemaahtoem (ålkoeålmegi tradisjonelle maahtoeh) båetije boelvese juhtieh. Saemiedigkie jïh Klæjma- jïh byjresedepartemete sijhtieh raeriestimmieh soejkesjen barkose åadtjodh.

– Loesegööleme lea vihkeles guedtije saemien kultuvreste jïh gïeleste, jïh lea stoerre stuhtje materielle våaroemistie saemien kultuvrese. Boelhken gosse loesegööleme stoerre leavloem damta, mijjieh sïjhtebe orre råajvarimmieh darjodh guktie vihkeles loesegöölemekultuvrem vaarjelidh. Daennie barkosne mijjieh daarpesjibie goltelidh dejstie gïeh maahtoem utnieh – dejtie saemien kultuvrebarkijijstie. Mijjieh håhkesjibie gellie almetjh sijhtieh raeriestimmieh mijjese vedtedh, Saemiedigkiepresidente Silje Karine Muotka (NSR) jeahta.

Maahta dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh raeriestimmieh seedtedh, dovne saemiengïelesne jïh daaroengïelesne.

Akte råajvarimmie soejkesjisnie lea raeriem tseegkedh guktie aerpiemaahtoem vaarjelidh jïh provhkedh Tana-jaevrien reeremisnie. Saemiedigkien lea åejviedïedte daam raeriem tseegkedh, jïh daan tjaktjen sæjhta raeriestimmieh mandaatese jïh öörniemasse daan raaran åadtjodh.

– Loesemierien tsiehkie lea aalvere, jïh gellie loesh dallahmasten gaarvenieh. Daate vihkeles saemien loesegöölemekultuvrem dæjpa. Mijjieh tjoerebe darjodh dam maam mijjieh maehtebe guktie loesh gorredidh jïh seammasïenten darjodh guktie saemien loesegöölemekultuvren våarome joske. Raerie sæjhta sjïere ålkoeåålmegi maahtoem daan barkose vedtedh, klæjma- jïh byjreseministere Andreas Bjelland Eriksen (Bb) jeahta.

Soejkesjen aalkoetsiehkie

Soejkesje aalkoetsiehkiem åtna lea daerpies loesh nænnoeslaakan stuvredh jïh guarkedh loesegööleme lea vihkeles boelhke eatnemevåaroemistie saemien kultuvrese. Saemien loesegööleme lea vihkeles boelhke almetji beapmoejearsoesvoeteste jïh gåetie-gunteste. Loesegööleme lea ektie-dåajme mij sosijaale jielemem jïh nehteviermiem almetji gaskese nænnoste, jïh viehkehte darjodh guktie almetjh sijhtieh jïh tryjjedieh saemien dajvine årrodh. Saemien loesegöölemekultuvre lea joekoen lïhke aerpiemaahtose (ålkoeåålmegi tradisjonelle maahtoeh), jïh leah dovne gïeleldh termh loesen jïh loesegöölemen bïjre, guktie gööledh teknihke maahtaldahkigujmie, barkoevuekieh jïh learoevuekieh, maahtoeh loesen, johken jïh eatnemen jïh jaepieboelhki bïjre, guktie bïerkenidh, duedtieh, beapmoetradisjovnh, voenges histovrije, njaalmeldh soptsestimmievuekie jïh vuelieh.

Guktie raeriestimmieh vedtedh?

Maahta raeriestimmiem seedtedh goh tjaaleldh govlehtimmie Saemiedigkien nehtesæjrosne: Sametinget – Aktive høringer.

Tjaktjen 2025 almetjetjåanghkoeh öörnesuvvieh guktie njaalmeldh raeriestimmieh åadtjodh, seammasïenten goh tjaaleldh govlehtimmine. Almetjetjåanghkoeh ovmessie sijjine Saepmesne öörnesuvvieh, duekine veeljesovveme juktie sïjhtebe raeriestimmieh åadtjodh ovmessie dajvijste saemien loesegöölemekultuvrine, dovne dejpeli jïh daelie. Mijjieh åvteli saarnobe gåessie jïh gusnie daah almetjetjåanghkoeh öörnesuvvieh.

Saemiedigkie jïh Klæjma- jïh byjresedepartemente gaajhkide raeriestieh prosessesne dåeriedidh, mah sjïehteles dååjrehtimmieh, daarpoeh jallh raeriestimmieh utnieh. Mijjieh aaj raeriestibie bïevnesh almetjetjåanghkoej jïh govlehtimmien bïjre jeatjah organisasjovnide, institusjovnide jallh almetjidie seedtedh, mah kaanne sijhtieh dåeriedidh.

Minngemes biejjien maahta raeriestimmieh seedtedh lea goeven 31. biejjien 2025.

Maam Saemiedigkie jïh Klæjma- jïh byjresedepaetemente sijhtieh daejredh?

Saemiedigkie jïh Klæjma- jïh byjresedepartemente sæjhta raeriestimmieh daan bïjre åadtjodh:

  1. Maam byöroe darjodh saemien loesegöölemekultuvrem vaarjelidh, nænnoestidh jïh båetije biejjide jåerhkedh, goh:
    1. Tradisjovnelle barkoe loesegöölemistie, goh teknihke maahtaldahkh, barkoevuekieh, tradisjovnh, vuekieh jïh learoevuekieh?
    2. aerpiemaahtoeh/tradisjovnelle maahtoeh loesen, loesegöölemen jïh loesen veasoej bïjre?
    3. saemiengïeleldh termh loesen jïh loesegöölemen bïjre, jïh aaj sijjienommh jïh buerkiestimmieh eatnamistie jïh jaepieboelhkijste?
    4. loesegöölemen voejkenes barkoevuekieh, goh aejlies sijjide seahkaridh jïh provhkedh?
    5. voenges histovrije, vaajesh, njaalmeldh soptsestimmievuekieh jïh vuelieh loesegööleminie?
    6. duedtieh, beapmoetradisjovnh jïh jeatjah kulturelle barkoevuekieh jïh jieliemassh loesegöölemistie?
    7. jeatjah aarvoeh, barkoevuekieh jallh tradisjovnh guktie bïerkenidh dajvine saemien loesegööleminie dejpeli jïh daelie?
  1. Maam byöroe darjodh guktie dejtie negatijve konsekvenside unniedidh, goh guktie loesegöölemen unniedimmie almetji ekonomijem, sosijaale jieledem jïh nehteviermiem dæjpa, jïh aaj guktie dæjpa jis almetjh sijhtieh saemien dajvesne årrodh, gusnie loesegööleme årromen våaromem orreme?

Sihti gullat gåktu máhttá sáme luossaguollimkultuvrav bisodit  

Luossaguollim la viek binnum maŋemus jagijt sihke jågån ja nuoren. Dálla Sámedigge, Dálkádak- ja birásdepartemænnta gåhttju sáme sebrudagáv, dutkambirrasijt ja iehtjádijt vuojnosa buvtátjit gåktu máhttá sáme luossaguollimkultuvrra bisoduvvat.

Sámedigge ja Ráddidus li sjiehtadam dahkat aktisasj plánav sáme luossaguollimkultuvra bisodime hárráj. Sivvan dasi la luossaguollim la viek binnum maŋemus jagijt sihke jågån ja nuoren, ja dat vájkkut ieme sáme luossaguollimkultuvrraj ja sihke giela ja árbbediedo doalvvomij boahtte buolvajda. Sámedigge ja Dálkádak- ja birásdepartemænnta dálla ánodi vuojnojt dán plána birra. 

– Luossaguollim la sáme kultuvra ja gielaj ájnas guodde, ja le ájnas oassen sáme kultuvra vuodos. Dálla gå luossaguollim le viek dætto vuolen de sihtap dåjmajt jåhtuj biedjat váj ájnas luossaguollimkultuvrav bisodip. Dán bargon dárbahip gullat sijájs gudi máhtti – namálattjat sáme kultuvrraguodde. Danen sávvap moattes javlli majt miejnniji, javllá Sámedikke presidænnta Silje Karine Muotka (VSR). 

Bæssá vuojnosa buktet sihke tjálalattjat ja njálmálattjat, ja sihke sámegiellaj ja dárogiellaj.  

Akta dåjmajs plánan la ásadit rádev mij galggá bærrájgæhttjat gåktu Dænotjátjádagá háldadimen máhttá árbbediedov adnet ja bisodit. Sámedikke duogen sjaddá dákkir rádev ásadit, ja tjavtja nalluj ájggop guládallat makkir mandáhtta danna galggá ja gåktu máhttá dáv rádev organisierit. 

– Mijá luossanálij dille l duodalasj, ja moatten sajen vargga gáhtomin. Dát viek vájkkut ájnas sáme luossaguollimij. Hæhttup dahkat majt máhttep váj luossanálle ja navti sáme luossaguollimkultuvra vuodo nanniduvvá. Ráde buktá viek árvulasj álggoálmmuga máhtov dán bargguj, javllá dálkádak- ja birásministar Andreas Bjelland Eriksen (Bb).  

Plána vuodo

Plána vuodo l luossanálev hæhttu guoddelit háldadit ja ájnas la låpptit luossaguollim la ájnas oasse sáme kultuvra luonndovuodos. Sáme luossaguollim la ájnas oasse ulmutjij bierggimis ja russtimis. Luossaguollim la aktisasj doajmma mij nanni sosiála iellemav ja værmádagáv ulmutjij gaskan, ja navti l viehkken årrommielav ja hávsskudallamav nannimin sáme guovlojn. Sáme luossaguollim le viek tjanáduvvam árbbediehtuj, ja dasi gullu duola dagu gielalasj terma luosa ja luossaguollima birra, gåktu guolli ja gåktu dav oahppá, máhtto luosa, jågå, luondo ja jábij birra, bierggim, duodje, biebbmodábe bájkálasj histåvrrå, subttsasa ja vuole.

Gåktu ietjat vuojnov buktet?

Besa ietjat vuojnov buktet tjálalattjat Sámedikke næhttabielijn: Sametinget – Aktive høringer

Tjálalasj guláskuddama buohta ájggop 2025 tjavtja nalluj ásadit álmmuktjåhkanimijt váj gullap majt ulmutja sihti. Álmmuktjåhkanime ásaduvvi duon dán bájken Sámen, válljiduvvam navti váj vuojnojt oadtjop duot dát guovlos gånnå l sáme luossaguollimkultuvrra dålusj rájes juo udnátjij. Gånnå ja goassa dá álmmuktjåhkanime ásaduvvi, diededip ájge bále.  

Sámedigge ja Dálkádak- ja birásdepartemænnta alodi juohkkahattjav gænna l guoskavasj vásádusá, dárbo jali oajvvadusá dåjmajda prosæssaj sebratjit. Alodip aj vijddásappot sáddit diedojt álmmuktjåhkanimij ja guláskuddama birra ietjá organisasjåvnåjda, institusjåvnåjda ja ájnegis ulmutjijda gudi ihkap sihti oassálasstet.  

Ájggemierre ietjas vuojnojt åvdedit la javllamáno 31. biejvve 2025. 

Majda Sámedigge ja Dálkádak- ja birásdepartemænnta ánodi vásstádusájt?

Sámedigge ja Dálkádak- ja birásdepartemænnta ánodi vásstádusájt dási:  

  1. Majt galggap dahkat váj ieme sáme luossaguollimkultuvrav bisodip, nannip ja joarkedip, dan vuolen:  
    1. dålusj luossaguollim, dan vuolen teknihkalasj tjehpudagá, vuoge, dábe ja oahppamvuoge?  
    2. árbbediehto luosa, luosaguollima ja dan iellemguovloj birra? 
    3. sámegielak terma luosa ja luossaguollima birra, aktan bájkkenamá ja luondo ja jábij gåvvidime?  
    4. luossaguollima vuojŋŋalasj práksisa, duola dagu gåktu ájlis sajijt la vieledam ja adnám?  
    5. bájkálasj histåvrrå, dijda, subttsasa ja juojga ma li luossaguollimij tjanáduvvam?  
    6. duodje, biebbmodábe ja ietjá kultuvralasj dábe ja æládusá ma luossaguollimis båhti? 
    7. ietjá árvo, práksisa jali dábe ma li oassen bierggimis sáme luossaguollimguovlojn åvdep ájgij ja dálla?  
  2.  Mij bierri dagáduvvat váj binnet luossaguollima binnoma negatijva vájkkudusájt ulmutjij ruhtadilláj, sosiála iellemij, værmádagájda ja årromij sáme guovlojn gånnå luossaguollim la læhkám årroma vuodon?