– Máilmmis mii lea eanet ráfeheapme go goassege ovdal, de lea deaŧalaš jođihit politihka mii áimmahuššá demokratiija ja riektesihkarvuođa, ja dat guoská maiddái sámepolitihkkii, dadjá gielda- ja guovloministtar Bjørnar Skjæran.

Ráđđehus ovddida jahkásaččat boahtte áigái guoski dieđáhusa Stuorradiggái sámegiela, sámi kultuvrra ja servodateallima birra. Dieđáhus čilge ráđđehusa ulbmila sámepolitihkain, ja čilge rámmaeavttuid mat leat sámepolitihka vuođđun.

– Historjá čájeha ahte minoritehtaid vuoigatvuođat dávjá leat rašimusat ráfehis áiggiid. Danin leage dán jagi stuorradiggedieđáhus deaŧalaš dokumeanta. Seammás áiggun deattuhit ahte sámepolitihkka ii vuolgge dušše lágalaš geatnegasvuođain. Ráđđehus jođiha aktiiva sámepolitihka danin go dat lea deaŧalaš ja riekta. Mii háliidit láhčit dili nu ahte sámegielain ja sámi kultuvrras leat buorit eavttut. Dát lea deaŧalaš sápmelaččaide, muhto maiddái vai dat rikkis girjáivuohta masa Norga lea vuođđuduvvon seailu, lohká stáhtaráđđi.

Sámediggi lea leamaš mielde dieđáhusbarggus ja sin árvvoštallamat bohtet ovdan sierra cealkkaosiin dieđáhusas.

– Mis leat stuorra vuordámušat dasa ahte ráđđehus čuovvola ovddeš dieđáhusaid, ja duohtavuohta- ja soabahankommišuvnna raportta, erenoamážit go guoská sámi kultuvrra luondduvuođu sihkkarastimii, dadjá Maren Benedicte Nystad Storslett. 

----------------------------------------------------------------------------------------------------

Ráddidus ájggu buorep birástagájt sihkarasstet sámepolitihkkaj

Uddni biedjá ráddidus åvddån jahkásasj stuorradiggediedádusáv sáme gielaj, kultuvra ja sebrudakiellema hárráj. Diedádus tjoahkkájgæssá guovdásj prinsihpajt sámepolitihka hárráj ja sámepolitihka ájnnasamos dahkamusájt åvddålijguovlluj, daj gaskan Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnå rappårtå tjuovvolibme.

− Gå væráldin la ienep stuojmme gå gudik goassak de la ájnas tjadádit politihkav mij demokratijjav ja riektásihkarvuodav huksá, dat guosská sámepolitihkkaj aj, javllá suohkan- ja smáv bájkij ministar Bjørnar Skjæran.

Ráddidus biedjá juohkka jage åvddån stuorradiggediedádusáv sáme gielaj, kultuvra ja sebrudakiellema hárráj mij galggá åvddålijguovlluj gehtjadit. Diedádus gåvvit ráddidusá ulmijt sámepolitihkajn, ja gåvvit makkir ævto li sámepolitihka vuodon.

− Histåvrrå vuoset unneplågoj rievtesvuoda li álu ienemusát dætto vuolen gå la stuojmme. Jur dan diehti l dan jagásj stuorradiggediedádus ájnas dokumænnta. Sæmmi båttå sidáv dættodit sámepolitihkka ij dåssju juridihkalasj vælggogisvuodajs åvddåna. Ráddidusán la dåjmalasj sámepolitihkka danen gå dat la ájnas ja riekta. Ájggop dilev láhtjet váj sámegielajn ja sáme kultuvran li buorre ævto. Dát la sámijda viek ájnas, valla aj váj gáhttip dav boandás valjesvuodav man nali Vuonarijkka l tsieggiduvvam, javllá stáhttaráde.

Sámedigge l oassálasstám diedádusá bargguj ja sijá árvustallama åvddån båhti sierra tækstaåsijn diedádusá tjadá. 

− Miján li alla vuorddemusá dasi gåktu ráddidus dåjt åvdep diedádusájt tjuovvol, ja aj duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnå rappårtåv, sierraláhkáj mij guosská gåktu sáme kultuvra luonndovuodov sihkarasstet, javllá Maren Benedicte Nystad Storslett.

-----------------------------------------------------------------------------------------------------

Reerenasse sæjhta buerie mierieh saemiepolitihkese gorredidh

Daan biejjien reerenasse dan fïerhten jaepien stoerredigkiebïevnesem saemien gïelen, kultuvren jïh sïebredahkejieleden bïjre buakta. Bïevnese vihkeles prinsihph saemiepolitihken bïjre tjåanghkan geasa, jïh dah vihkielommes laavenjassh saemiepolitihken sisnjelen åvtese, gaskem jeatjah Saetnies- jïh liktemekommisjovnen reektehtsem fulkesidh.

– Aktene veartanisnie mij ahkedh vielie haestiedihks sjædta, dle vihkeles aktem politihkem utnedh mij demokratijem jïh reaktajearsoesvoetem gorrede, jïh daate faamosne aaj saemiepolitihkesne, tjïelte- jïh dajveministere Bjørnar Skjæran jeahta.

Reerenasse bïevnesem buakta fïerhten jaepien Stoerredægkan, mij båetije biejjide vååjnoe, saemien gïelen, kultuvren jïh sïebredahkejieleden bïjre. Bïevnese reerenassen ulmieh saemiepolitihkese buerkeste, jïh mieriekrïevenassh buakta mah leah daerpies jis edtja saemiepolitihkem buektiehtidh.

– Histovrije vuesehte unnebelåhkoe reaktah daamtajommes jeenjemes håvhtadamme sjidtieh gïerve tïjjine. Dannasinie daan jaepien stoerredigkiebïevnese vihkeles tjaatsege. Seamma tïjjen sïjhtem tjïertestidh saemiepolitihke ij ajve juridihkeles åeliedimmiej mietie sjïdth. Reerenasse eadtjohke saemiepolitihkem tjïrrehte dan åvteste dïhte lea vihkeles jïh reaktoe. Mijjieh sïjhtebe sjïehteladtedh ihke saemien gïelh jïh saemien kultuvre hijven tsiehkieh åadtjoeh. Daate lea vihkeles saemide, men aaj juktie dam ræjhkoesvoetem vaarjelidh mij Nöörjesne gååvnese, staateraerije jeahta.

Saemiedigkie lea meatan orreme barkosne bïevnesinie, jïh dej vuarjasjimmieh vååjnesasse båetieh sjïere boelhkine bïevnesisnie.

– Mijjen leah stoerre veanhtadimmieh reerenassen vijriesåbpoe barkose dej aarebi bïevnesigujmie, jïh saetniesvoetekommisjovnen reektehtsinie, joekoen gosse lea gorredimmien bïjre eatnemevåaroemistie saemien kultuvrese, Maren Benedicte Nystad Storslett jeahta.