Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente sæjhta tjïertestidh man vihkeles miesiemïerhkesjimmie goh vihkeles bielie båatsoste Nöörjesne. Miesiemïerhkesjimmie lea dovne praktihkeles daerpiesvoete jïh kulturelle guedtije saemien båatsoeaerpievuekesne. Dïhte bijjieguvviem vadta ealoen bïjre, aajhterevoetem vihteste jïh viehkehte aktine monnehke reereminie.

Aerpievuekien aajhterevoete bovtside bieljiemïerhkeldh mïerhkesje vihkele båatsoesaemien aerpievuekesne. Jïjnjh mïerhkh guhkies fuelhkietradisjovnh utnieh, gusnie fuelhkiemïerhken åejvievæhta lea bielie fuelhkien ektieaerpeste. Bovtsemïerhkh aaj fïerhten båatsoealmetjen kultuvreidentiteetem nænnoestehtieh. Mïerhkesjimmie lea vihkeles råajvarimmie reeremisnie båatsoste Nöörjesne, jïh vihkeles faktore juktie haestiemidie dåastodh mah leah klæjmajarkelimmien jïh areaaleåtnoen bïjre.

Indivijdemïerhkesjimmie bovtsijste

Lissine dejtie aerpievuekien bieljiemïerhkide, dle obligatovreles indivijdemïerhkesjimmie gaajhkijste bovtsijste Nöörjesne nænnoestamme Stoerredigkeste, jïh laakine vihtiestamme ruffien 2019. Ij leah bovtsen indivijdemïerhkesjimmiem obligatovreles årrodh åvtelen dæjpeles jïh teknihkeles vuekieh dan bïjre leah stïeresne. Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten stillemen mietie dle NIBIO laavenjassine åtna nuepide jïh haestiemidie goerehtidh elektrovneles indivijdemïerhkesjimmien bïjre bovtseste.

Lohkh bæjhkoehtimmieh kreekejieleden jïh bovtsen vaaksjomen bïjre - Dyrevelferd og overvåking av tamrein - Nibio

Departemente sæjhta jåerhkedh råajvarimmieh dåarjedidh mah viehkiehtieh buerebe daajroem jïh reeremem båatsoste åadtjodh, aktene lïhke laavenjostosne jielieminie jïh dotkemebyjresigujmie.

Miesieh sïejhme giesien mïerhkesje, gosse miesieh leah nuekies båeries mejtie maahta damtijidh, men annje nuekies smaave guktie maahta dejtie eensilaakan gïetedidh. Prosesse gellie boelhkine jåhta:

  • Bielieh krievvijste tjöönghkesuvvieh akten unnebe giedtien sïjse (girdnu)
  • Mieside vaaltasuvvieh jïh annjebodts nommerem åadtjoeh åvtelen dejtie olkese luajhta stuerebe geadtan
  • Dennie stoerre giedtesne miesieh aaltoejgujmie vïhtesje jïh tjaala mij miesien aaltoe
  • Gosse aajhterevoetem vihtiestamme dellie bielieh krievvijste vihth geadtan tjåanghkenieh.
  • Miesie vihth vaaltasuvvieh jïh mïerhkesåvva mierhkine maam aajhtere lea registreereme – sjïere mïerhke bieljine, mij bovtsen abpe jieledem.
  • Miesieh gïetedidh maahta ovmessie teknihkigujmie darjodh, goh soehpenjinie åadtjestidh, latjka staavragietjesne (svahpa) jallh gïetigujmie giedtien sisnie.

Movt dáhpáhuvvá miessemearkun? 

Miessemearkun dáhpáhuvvá dábálaččat geassemánuid, go miesit leat doarvái sturron ja daid lea vejolaš dovdat, muhto ain leat nu unnit ahte daid sáhttá gieđahallat dorvvolaš vuogi mielde. Proseassa dáhpáhuvvá máŋgga ceahkis:

  • Oassi ealus čohkkejuvvo girdnui.
  • Miesit váldojit gitta ja daidda biddjojit gaskaboddosaš nummargilkorat ovdal go luitojit gárddi stuora latnjii - geahčadanlatnjii.
  • Gárddi geahčadanlanjas geahčadit misiid go leat etniineaset luhtte ja de čállo guđemuš áldui guhtege miessi gullá.
  • Go eaiggátvuohta lea čielgan, de bihtáid mielde vuojehuvvojit girdnui.
  • Miessi dohppejuvvo fas gitta ja merkejuvvo eaiggáda registrerejuvvon merkii – sierralágan sánit bealjis mat leat bohccos olles dan eallinagi.
  • Misiid sáhttá oažžut gitta iešguđet vuogi mielde, nugo njoarostemiin, njozastemiin dahje gieđain dohppejuvvot gitta girtnus.

Boazoealáhusas lea dál miessemearkunáigodat

Miessemearkun čađahuvvo sámi jagiáigodagaid mielde geasset ja čakčageasi. Boazodoallolága mielde galget sámi boazoguohtunguovlluin visot miesit merkejuvvot eaiggáda dohkkehuvvon merkii ovdal golggotmánu 31. beaivvi miesi šaddanjagis. Bealljemearkkat leat registrerejuvvon nationála mearkaregistarii Mearka, maid Eanandoallodirektoráhtta hálddaša.

Miessemearkuma mearkkašupmi

Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta háliida loktet oidnosii miessemearkuma mearkkašumi, vai dat šaddá váldooassin Norgga boazoealáhusas. Miessemearkun lea sihke praktihkalaččat dárbbašlaš ja kultuvrralaš geađgejuolgi sámi árbevirolaš boazoealáhusas. Dat addá obbalaš gova ealus, duođašta eaiggátvuođa ja váikkuha bistevaš hálddašeapmái.

Árbevirolaš vuogi mielde merket bohcco bealljemearkkain lea nanus boazosápmelaččaid gaskkas. Ollu mearkkat leat mannan buolvvas bulvii, mas bearraša mearkaoalli lea oassi bearraša oktasaš árbbis. Boazomearka lea maid nanneme ovttaskas boazosápmelačča kulturidentitehta. Mearkun lea guovddáš doaibma Norgga boazoealáhusa hálddašeamis ja lea mearrideaddji fáktor mainna sáhttá dustet hástalusaid mat čuožžilit dálkkádatrievdama geažil ja areálageavaheami oktavuođas.

Bohccuid indiviidamerken

Lassin árbevirolaš bealljemerkemii mearridii Stuoradiggi geassemánu 2019 lágain geatnegahttit buot bohccuid merket indiviidamearkkain.

Indiviidamearkun ii leat geatnegahtton ovdal go buot praktihkalaš ja teknihkalaš čovdosat leat sajis. Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta lea dáhtton NIBIO guorahallat vejolašvuođaid ja hástalusaid mat čatnasit bohccuid elektrovnnalaš indiviidamerkemii.

Departemeanta áigu joatkit doarjut doaibmabijuid mat buoridit boazoealáhusa hárrái máhtu ja hálddašeami, lagas ovttasbargguin ealáhusain ja dutkanbirrasiiguin.