Latjkoen ulmie staate jïh Nöörjen Båatsoesaemiej Rïjhkesiebrien gaskem, lea båatsoem evtiedidh mij lea dovne monnehke jïh lissiehtamme dïenestem vadta. Dah ryöktesth dåarjoeh vihkeles råållam utnieh.

Tjåanghkan daan jaepien latjkoe båatsoeburride buerebe ekonomeles mierietsiehkieh vadta, stuerebe daajroesvoetem vadta jïh nænnoesåbpoe dåarjoeöörnegh juktie båatsoem vijriesåbpoe evtiedidh. Dah lissiehtamme ryöktesth dåarjoeh viehkiehtieh jielemem tseegkedh mij nænnoesåbpoe tjåådtje, dovne daan biejjien jïh jaepiej dan åvtese.

Tjåanghkan dåarjoe læssene ånnetji vielie goh 13 millijovnh kråvnajgujmie. Dah ryöktesth dåarjoeh båatsoelatjkosne leah produksjovnestuvreme. Akte prioriteereme dejstie ryöktesth dåarjojste dejtie båatsoeburride dåarjohte mah ulmiem jakseme lissiehtamme produksjovnine jïh vierhtiesjugniedimmine. Seamma tïjjen dle prioriteereme jïh jåarhkeme dejstie tseegkeme ryöktesth dåarjojste, dam daerpies stabiliteetem jïh daajroesvoetem vadta dej öörnegi bïjre båatsoelatjkojne.

Laavenjostoeguejmieh leah prioriteereme miesieleekedimmiedåarjoem lissiehtidh. Dovne dïhte sïejhme maaksoe jïh dïhte lissie kvaliteetedåarjoe læssene, juktie skreejredh vielie miesieh doekesuvvieh jïh buerebe kvaliteete leekesåvva. Daate hijven saernieh dejtie båatsoeburride mah kvaliteetese jïh radtjoes barkose seahkaridh, jïh stuerebe skraejriem vedtieh akten ulmiestuvreldh barkose abpe aarvoesvaalhtesisnie. Produksjovnebaalhkan maaksoe jåarhka 41 prosentine. Produksjovnebaalhkan åssjele lea dïenestem lissiehtidh fïerhten bovtsese jïh barkoem, produksjovnem jïh jåarhkeevtiedimmiem båatsosne premijeeredidh. Produksjovnebaalhka aaj viehkehte dam barkoem earoehtidh jïh våajnoes darjodh, lissine dan barkose mij vaeresne dorjesåvva.

Latjkoe aaj aktem orre dåarjoeöörnegem tseegkie sïjtide jïh båatsoelaagh mah njoeveme- jïh produksjovnekrïevenassh dej åtnoenjoelkedassine utnieh, jïh mah maehtieh vihtiestidh dah leah njoevemesoejkesjem illeme. Daate akte ryöktesth illedahke dejstie jarkelimmijste båatsoelaakesne jaepeste 2025, jïh aelhkebe dorje sïjth laavenjostoeh lissiehtamme produksjovnese – seamma tïjjen goh dïhte ekolåågeles monnehkevoete bovtselåhkoste dåarjohte.

Boazodoallošiehtadus 2026-2027 nanne njuolggodoarjagiid boazodollui

Boazodoallošiehtadus 2026-2027 nanne čielgasit boazodolliid lassánan njuolggodoarjagiiguin.

Stáhta ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi šiehtadusa ulbmil lea ovddidit guoddevaš boazodoalu ja láhčit dili buoridit gánnáhahttivuođa. Njuolggodoarjagat leat deaŧalaččat dán oktavuođas.

Oppalaččat addá dán jagáš boazodoallošiehtadus buoret ekonomalaš rámmaeavttuid ja eanet einnostahttivuođa boazodolliide ja nanne doarjjaortnegiid mat ovdánahttet boazodoalu ovddos guvlui. Njuolggodoarjagat leat mielde hukseme ealáhusa mii lea nannoseabbo sihke odne, ja boahtteáiggis.

Oktiibuot lassánit doarjagat badjelaš 13 miljovnna ruvnnuin. Njuolggodoarjagat boazodoallošiehtadusa olis leat t buvttadeami duohken. Njuolggodoarjjaortnegiid vuoruheapmi doarju daid boazoeaiggádiid geain lea áigumuš lasihit buvttadeami ja árvoháhkama. Seammás buvttiha daid ásahuvvon doarjagiid vuoruheapmi ja joatkin dárbbašlaš dássetvuođa ja einnostahttivuođa boazodoallošiehtadusa ortnegiid ektui.

Šiehtadallanbealit leat vuoruhan lasihit miessenjuovvandoarjaga meriid. Sihke dábálaš máksomearri ja liige kvalitehtadoarjja bajiduvvojit, stimuleren dihte eanet njuovvamii ja buori biergokvalitehtii. Dát lea buorit ođđasat boazoeaiggádiidda geat áŋgiruššet nannet kvalitehta ja beaktilis doaimma, ja addá eanet motivašuvnna mihttomearálaččat bargat olles árvogollosis. Buvttadanvuoittu máksomearri jotkojuvvo 41 proseanttain. Buvttadanvuoittu ulbmil lea lasihit dietnasa ovttaskas bohcco nammii ja bálkkašit áŋgiruššama, buvttadeami ja náláštuhttima ealáhusas. Buvttadanvuoitu lea mielde addime árvvu ja čalmmustahtiime dan barggu mii dahkkojuvvo lassin bargui meahcis.

Šiehtadus álggaha maiddái ođđa doarjjaortnega orohagaide ja boazoservviide mat mearridit njuovvan- ja buvttadangáibádusaid iežaset doaibmanjuolggadusain, ja mat sáhttet duođaštit ahte čuvvot njuovvanplána. Dát lea 2025 boazodoallolága rievdadusaid njuolggo čuovvoleapmi ja dahká álkibun orohagaide ovttasbargat buvttadeami lasihemiin – seammás go dat váikkuha ekologalaččat guoddevaš boazolohkui.