Aajkoe faageprievieöörneginie lea noerh eadtjaldovvedh væjkele faagebarkijidie båatsoeburresne ööhpehtidh, jïh aaj lïerehtimmiesïelth guhkiebasse ööhpehtieh juktie faageprieviem jïh maahtoevihtiestimmiem vaeltedh faageööhpehtimmielaaken mietie. Öörnege viehkehte aerpievuekien saemien daajroem formelle faagelïerehtimmine ektiedidh, jïh profesjonaliteetem, gïehtelimmiemaahtoem jïh dåårrehtimmiem jieliemisnie nænnoestahta.

Lissiehtimmie faageprievieöörnegisnie lea akte gellijste råajvarimmijste mah leah båatsoeburrienoeride ussjedamme. Darjomedåarjoe noeride læssene 40 000 kråvnaj raejeste 65 000 kråvnaj raajan. Daate edtja noere aktööride aktem buerebe ekonomeles våaromem vedtedh tseegkemeboelhken. Lissine siebriedåarjoe læssene 0,5 millijovnh kråvnajgujmie, guktie Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesiebrie maahta aktem fïerhten jaepien tjåanghkoem öörnedidh båatsoeburrienoeride, gusnie leavloem beaja maahtoelutnjemasse jïh viermiebigkemasse.

Laavenjostoeguejmieh aaj Ööhpehtimmiekontovrem båatsoeburrien jïh vætnan åvteste birrieh vuarjasjidh hospiteeredimmieöörnegem tseegkedh lïerehtæjjide, mij maahta lissiehtamme goerkesem vedtedh ovmessie gïehtelimmesvuekide jïh laavenjostoem nænnoestehtedh båatsoesïjti dåaresth.

Daan tjåenghkies råajvarimmien tjïrrh Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente jïh Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesiebrie tjïelke strategeles barkoem darjoeh juktie båetijem aejkiem båatsoesaemide sjïehteladtedh. Råajvarimmieh edtjieh viehkiehtidh guktie jielije saemien jieleme sjædta jïh hijven mierieh dejtie noeride mah sijhtieh sov båetijem aejkiem båatsosne bigkedh.

Nannet fágareiveortnega oassin boazodoallonuoraid viiddis áŋgiruššamis

Boazodoallošiehtadus 2026/2027 vuoruha doaimmaid mat galget nannet gelbbolašvuođa, rekrutterema ja boahtteáiggi vejolašvuođaid boazodoalu nuoraide. Guovddáš doaibman lasihuvvo várrejupmi boazodoalu fágareiveortnegii 1 miljovnnain ruvnnuin, oktiibuot 5 miljovnna ruvdnui.

Fágareiveortnega ulbmil lea nuoraid oahpahit čeahpes fágabargin boazodoalus, ja viidáset oahpahit oahppofitnodagaid dainna áigumušain ahte čađahit fágareivve ja gealboduođaštusa fágaoahpahuslága mielde. Ortnet váikkuha lotnolagaid addit árbevirolaš sámi máhtu formálalaš fágaoahpuin, ja nannet ámmátlašvuođa, doaibmagelbbolašvuođain ja rekrutterema ealáhussii.

Fágareiveortnega lasiheapmi lea okta eanet ulbmilguvllot doaimmain boazodoallonuoraide. Doaibmadoarjja lasihuvvon 40 000 ruvnnos 65 000 ruvdnui. Dát galgá addit nuorra boazodolliide buoret ekonomalaš vuođu álggahanmuttus. Dasa lassin nannejuvvo organisašuvdnadoarjja 0,5 miljovnna ruvnnuin, vai Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi nuoraidlávdegoddi jahkásaččat sáhttá čoahkkanit gos deattuhuvvo gealbolokten ja fierpmádathuksen.

Šiehtadusbealit bivdet nai boazodoalu ja duoji Oahpahuskontuvrra árvvoštallat fidnoohppiide ásahit guosseoahppiortnega, mainna sáhttet oahppat eanet iešguđet doaibmavugiid birra ja nannet ovttasbarggu orohagaid rastá.

Ollislaš áŋgiruššamiin Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi dahká strategalaš doaimmaid vai láhčá dili boahtteáiggi boazodolliide. Doaimmat galget váikkuhit ealli sámi ealáhuseallimii ja nuoraide buriid rámmaid geat háliidit hukset iežaset boahtteáiggi boazodoalus.

Eambbo dieđuid boazodoalu fágaoahpahusa birra gávdná Oahpahuskontuvrra neahttasiidduin boazodoalu fágaoahpahus (reindriftsopplaering.no)