Historjjálaš arkiiva

Priváhtaskuvlaláhka rievdá

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Máhttodepartemeanta

Ráđđehus árvala vejolašvuođa spiehkastit gáibádusas, man mielde priváhtaskuvllain ferte leat eará osko- dahje pedagogalaš vuođđu, vai sáhttet dohkkehuvvot.

Ráđđehus árvala vejolašvuođa spiehkastit gáibádusas, man mielde priváhtaskuvllain ferte leat eará osko- dahje pedagogalaš vuođđu, vai sáhttet dohkkehuvvot.

 

Ráđđehus lea bargagoahtán ođđa friddjaskuvlalágain. Dat mielddisbuktá, ahte dálá gáibádus, man mielde dohkkeheapmi eaktuda sierra vuođu, sihkastuvvo priváhtaskuvlalágas. Máhttodepartemeanta lea bargamin láhkarievdadusain, muhto dál jo árvalit vejolašvuođa dohkkeheapmái sierra vuođu haga. Árvalus sáddejuvvui gulaskuddamii ođđajagemánu 10. beaivve.

 

–Spiehkastatnjuolggadusain mii oažžut mávssolaš vásáhusaid, maid mii dárbbašit go bargat viidáseappot ođđa friddjaskuvlalágain, máhttoministtar Torbjørn Røe Isaksen dadjá.

 

Árvalusain addet vejolašvuođa addit spiehkasteami jos skuvlla sisdoallu ja kvaliteahtta muđui deavdá lága eavttuid. Spiehkasteami ollašuhttet čavgadit, ja juohke ohcamuša árvvoštallet vuđolaččat. Spiehkastaga sáhttá oažžut dušše sierra vuođu gáibádusas dohkkeheami oktavuođas.

 

– Aktevrrat, geain leat ođđa jurdagat norgga skuvllaid ovddideami hárrái, eai galgga dárbbašit vuordit dassáigo ođđa láhka lea gárvvis. Danin mii ásahit ráddjejuvvon vejolašvuođa spiehkastit gáibádusas, Røe Isaksen cealká.

 

Spiehkastannjuolggadus lea áigeguovdil skuvllaide, main lea ođđalágan pedagogalaš fálaldat dahje main organiserejit oahpahusa ođđa vugiin, go buohtastahttá dálá almmolaš ja priváhta skuvllaiguin, ovdamearkka dihte reálafágajoatkkaskuvllaide ja muhtin fidnofágaskuvllaide.

 

Máhttodepartemeanttas áigot friddjaskuvlalágain barggadettiineaset deattastit, ahte láhka galgá movttiidahttit ovddidit skuvlla ja dan máŋggabealatvuođa. Lága oktavuođas galget váldit vuhtii, ahte friddjaskuvllaid ásaheapmi ii galgga čuohcat almmolaš skuvlafálaldahkii, ja ahte aktevrrat, main leat gávppálaš beroštumit, eai galgga beassat oažžut stáhtadoarjaga doibmii. Vuoittu váldin galgá ain gildojuvvot lágas.

 

Láhkarievdadus, man mielde šattašii gaskaboddasaččat vejolaš spiehkastit priváhtaskuvlalágas, lea gulaskuddamis guovvamánu 21. beaivái 2014. Áigumuš lea ovddidit láhkaproposišuvnna Stuorradiggái ovdal beassážiid, ja meannudit dan ovdal geasi. Máhttodepartemeantta áigumuš lea, ahte spiehkastatnjuolggadusa vuođul dohkkehuvvon skuvllat sáhtášedje doaibmagoahtit čakčat 2015.